Täna oleks saanud 75 aastaseks. Sulev Nõmmik. Mina eest isiklikult ei tundnud, oli niivõrd, kui teleekraanilt ja raadioeetrist, aga siin mu kõrval istub. Langes, tundis Sulevit vist päris hästi. Nimelt surev lõi kaasa väga usinasti ka meelejahutaja, on ta nii? No ma ei ütleks, ta tegi kaasa teistes naljasaadetes, meil oli üks niisugune seeria nagu nõukogude naerumeistrit, kus siis autor vete kaupa oli tunnikene pühendatud mõnele vahvale Venemaa või Ukraina või või mis tahes muust Nõukogude Nõukogude rahvusest humoristide ja siis nemad legi rahabeliga tihtipeale kaasa väga paljudes sketšidest. Temaga oli hea töötada sellepärast et kui nad Haabelis rooplasta, siis tihtipeale oli raske järge ajada teksti järgi, et kus koondub kohaselt loomadega, panid sinna vahele köhatusi ja, ja, ja muid repliike tähendab, tegid, tegid stseeni natuke inimlikumaks ja vastuvõetavaks. Aga mitte see ei ole kõige tähtis. Oluline on see, et Sulev Nõmmik kuulub kahtlemata eesti humoristid Fondi ja mida rohkem aastaid tema surmast mööda saab, seda enam ta elavana ette tuleb lihtsalt sellepärast, et seda enam mõistame, kuivõrd väärt naljakal olid. Nad olid tihtipeale väga inimlikud, väga lihtsalt mõistetavad Kaalu ja väärtust aineil küllaga. Ja kõigile on teada ju, et tema kärna ärni kuju sai alguse ajalehes edasi avaldatud Harri Aabeli Horeskidest, kus oli Ernst Kern see kirjutatud siis lugude alla ja siis Nõmmik toimetused tähendab põllumajandustoimetuse tahtmisel või heakskiidul hakkas neid esitama ja siis kiiresti hankis ta loa, et et autor ei pahandaks, kui ta paneb sinna natuke juurde ja kuna lisab värvinguid mida kirjapildis ei saa peegeldada ja Harry Abel oli sellega nõus, aga varem või hiljem juba enne Harry Abeli surma sai Nõmmik aru. Aktuaalne olla tahtes tuleb sinna panna niisuguseid sõnumeid ja juhtumeid sisse, mida ajakirjanduses ei ole jõutud veel avaldada ja mille peale Reabel võib-olla ise ei tulnud. Ja sellepärast ta moodustas oma absoluutselt ise. Tõsi küll, mis seal pattu salata, see polegi Jubat. Ta kasutas ära mitmeid repliike tuntud humoristide loomingust. Ühe või kahe lause haaval, mis sedapidi väga hästi esile tõstsid tema loodud kujude väärtust, tal oli ju peale endusel külamehi veel nagu pläku edu ja nii edasi ja ma ei hakka kõiki nimetama. Ja siis said kõik nad väga hästi iseloomustatud ja, ja tegevused ja olukorrad Eesti NSV-s said läbi mõõnad mõnitatud ja Pilatud. Suuremal määral kui seda ükski tõsine saade tohtis teha. Et las vananemis kobiseb, mis talle ikka pahaks panna. No kolm möödus jällegi üks päev. Kolm möödus jällegi üks päev. Ma tahaksin siin esile tõsta küll ühte pisiasja. Ma olen taga teinud paar kuuldemängu kahe peale ka. Ja nii selle põhjal kui ka igapäevaste jutuajamiste põhjal võin ma öelda. Ta oli kangesti lüüriline inimene, ta oli pehme ja sooja südamega. Ja sellest saab aimu õieti kui nüüd keegi viitsib oma kodust välja otsida või raamatukogust. 1980. aasta Loomingu number seitse tähendab juulikuu oma mille avakirjutis ongi Sulev Nõmmiku üsna paljudel lehekülgedel mälestusi. Ja sealt me saame aru, kuivõrd pehme ja hea südamega inimene ta oli. See oli muide ainus asi, mida ta elu jooksul Loomingu seltsi avaldas. Tähendab, igati mõistetav, sest loomingile ei ole üldiselt olnudki kunagi liiga puutumoristliku suunitlust soosi. Ta on nõudnud kirjanduslikumalt materjalil jaga memo Aristika, nii nagu Sulev Nõmmik seda on kirja pannud, avaldub seal väga kenasti. Ja kui see läbi lugeda. Ma kordan, looming number 7980. Nii siis ta valmistas sellega nähtavasti tähistama oma viiekümnendat juubelit, mis oli ja siis 11 jaanuar 1981. Lisaks kõigele muule, et tänapäeva seda teemat rohkem tuua, soovitan maga inimestel lugeda. Maalehe rubriigi naeris 1000 2006. aasta kalendrit kus ka 11. jaanuari all olles olevat meenutatud ühe tema poolt öeldud väga toredale. Sulev Nõmmik nagu kõik artistid armastas teha suviti ringreise. Ja 1992. aastal, kui ta oli otsaga jõudnud Leisi minu suvekodukülla, siis ma ei hakanud üldse jalgu alla võtma ega ennast platsile seadma, sest et ma teadsin, et niikuinii nagu ikka, tuleb suleliselt pärast läbi, kas üksi või mitmekesi. Katsin laua ära ja tegin muid ettevalmistusi. Ja suur oli mu üllatus, kui juba kaugelt kostev lauluväljaku kära lõppesaga Sulevit ei ole ega ole. Pärast kuulsin, et Tallinnas tundub väga halvasti. Järgmisel kontserdil, siis oli nii, et ta oli juba raskusi lavalt äraminekuga, aga mitte sellepärast, nagu mõned traditsiooniliselt või paha tahtlikult arvasid, et nad Yodaali täis. Ta ikkagi pidas hetkest palju lugu ja külas ikkagi esines. Enam-vähem normaalses olekus, aga lihtsalt tervis oli nii kaugele jõudnud, et ta tuli kiirabiga haiglasse viia. Ja sellega tema loometee lõppes. Mis parata, et ta siis too ei saanudki, sel õhtul ei saanudki kokku ja ja alati, kui me juhtume abikaasaga vestlemas olevast, siis tuleb talle meelde, kui oli üks mingisugune lopsakas kurgi aasta nähtavasti väga vihmane suvi. Siis me olime hetkeks ära, ma ei mäleta, kas mere ääres või siis Kuressaares ja tulime koju, suur kartulikott oli purkidega ukse taga. Nii et täna ta tuli hiljem tal ära sõitnud, ei jõudnud neid ära oodata. Niisugune lahke käega inimene oli kah muidugi. Ma loodan, et ta talu on armsa naise käe all. Sama edukas nii-öelda tootja ja ja ümbruse moodustaja, nagu ta Sulevi ajal oli. Me oleme tal külas käinud, ega see kerge ei olnud üles leida. Saaremaaeluga äärmiselt rahul. Ei jätnud ta kiitmast seda ei linnas ega maal ei ringsõitudele, tantsumehed ei nuta ja siin me oleme kõik sealsamas vahel. Ja kui me nüüd vaatame filmide ilmumise järgi, siis osa neist tegi, ta tähendab kõik kolm kuulsamat filme on tehtud alla 50 eluaasta ja üsna noorest peast. Ja nii nagu vanasti ei leidunud ühtegi korralikku kriitikut, kes ei oleks mõnitanud kas tema lavastajat, operette või tema filme. Seda peeti lausa heaks traditsiooniks. Nii ei ole ka praegu ühtegi aastat, kus vähemalt kolm neli korda suve jooksul ei lastaks tema film televisioonist. Vaat niisugune kuulsus jah, paraku on 100. Kuidagi nukralt seda sedapidi, et kui inimene on läinud, et siis nagu saab talast õige tunnust Ja siis hakkame lastest on kahju jah, aga, aga eriti nii-öelda kerge loomuliseks peetava töö inimestel juhtub seda ikka. Ja see on ka paratamatus. Aga ta oli seltskonnas, oli ta selline seltskonnahing või pigem otsa, nagu sa ütlesid, lüürik? Ei, ta seltskonnavestluses oli ikkagi igati aktiivne ja ajas piisavalt ka naljajuttu, aga ta meenutab solvumisega. Täitsa korduvalt, kohe on meenutanud, kui mõni külamees tuleb vastu või linnamees. Oi, Sulev Nõmmiku nalja ka või, või siis toidele kärnide nalja ka. Siis ta ajas näo laiali, klipis keele suust välja, midagi me ei ütles, et vot see ongi siin öelnud. Et talle ei meeldinud, kui teda peeti ainult naljameheks. Seda ta ju täiesti ei olnud ka. Seda vist on isegi Panso oma mälestustes öelnud, et Panso, tule siia, tee nalja, siis. Panso olla, küsinud siis selle purjus baarikülastaja käest, et mis ametimees oled, kingsepp otsis, võttis kinga jalast, eks ole, ja lõõmusi pooltallad, Vistan artistiga vist. Täitsa samad probleemid vist, ükskõik mis ajal. See on paratamatult tuntud inimestega kaasas käiv nähtus ja kui sügavalt järele mõelda, siis ei ole siin midagi pahaks panna, inimene tahabki sellega, et näe, ma tunnen siin. Ma tundsin su ära. Ja see on omamoodi tunnustus, sest mida sa ikka ütleb, et oi tere, Nõmmik, ma tundsin su ära. Et kuidas ilm on, oleks õigem küsida ikkagi rõhut selle peale, et ta tunneb tema loomingut ja tunneb tema isikupära. Aga alati see inimesele endale artistile või muidugi sellisele inimesele ei pruugi meeldida ja aga igal juhul tuleb selles näha tunnustest nii, et et see solvumust tuleb alla neelata. Aitäh, Priit, palun.