Ja nimed siin on suur pikajuukseline habemik ehtsa käreda bluusihäälega Taani bluusimees. Kopenhaagenis kuninganna Margareeta maali emburgi lossi neljast vägevast hoonest ümbritsetud ovaal seal väljakul toimub pidulik vahtkonna vahetust vakt paraade. Sõduritel on tohutud mustad karvamütsid punased kuued, mille rinnal laiad valged paelad risti moodustavad otsekui Taanimaa lipul ja sinised valge küljetriibuga püksid. Tseremoonia algab täpselt keskpäeval, kui Kopenhaageni raekoja kell 12 läheb. Praegust Taani kuningliku residentsi amaalienburgi asuti rajama 18. sajandi keskel. Need neli rokokoolossi ehitati algselt nelja Aristograatliku perekonna jaoks. Praegu on siin kuningapere eluruumid ning saalid ametlikeks vastuvõttudeks bankeid Dideks meevärviline Ama Alien Borg on pidulik ja uhke, nagu kuningalossid peavadki olema ja nagu nad ka, on kõikjal Euroopas. Varasemad Taani kuningad ning aristokraat plaadid on endale ka selliseid losse rajanud, mida üks tänapäeva asjatundja näiteks kummaliseks säravaks arhitektuuriliseksotoobiaks on nimetanud ja see teeb juba uudishimulikuks, eks ole. Nimesenil pole lossidega midagi tegemist, tema on lihtsalt üks vahva Carolik, taanlane, kes laulab bluusi. Ilusat pühapäeva taas kord vikerraadio Helgi Erilaid ja. Miilen Kersten, kellest lauldakse olnud Taani kuninga Valdemar, teise õde kelle võrgutanud prints vuriks Valdemar, tapnud julmalt nii oma õe kui printsi mõlemad maetud Ventšüsselisse ning pärimuste kohaselt rännanud nad seal veelgi, kes sajandeid öösiti ringi. Kahju, et Eestimaal pole olnud vägevaid kuningaid, kelles lugusid ja legende võinuks jutustada. Kuid tol samal aastal 1202 võimule tulnud Valdemar teisel on ka Eesti ajaloos oma roll olnud, mida peaks ehk kord taas meenutama enne lossides rändamist. Loeme veidi Läti Henriku kroonikat. 1219 tuli Suur-Sõjavägi, mida juhtis Taani kuningas Valdemar, teine ja hulk piiskop Rävalasse ning vallutas Lindanise linnuse. Nagu Tallinna noil aegadel Skandinaavias kutsuti taanlased saabunud linna alla tohutu hulga laevade ja meestega kuna linnus vallutatud ilma suurema lahinguta lammutatud ja su Tõdurde ehitama, kuid kirjutab Läti Henrik Rävalased ja harjulased kutsusid kokku suure sõjaväe ja ründasid taanlaste laagrit. Õhtu eel, kui söögiaeg möödas, oli. Lahingu alguses olnud eestlased võidukad, kuid ootamatult löönud kaasa Rügeni saarelt pärit lääneslaavlaste. Näed Taani kuninga vasallid, kes koos sakslastega lahingu käigu eestlaste vastu pööranud just koos sakslastega, kes lõuna pool Eestimaal oma võimu kindlustasid. Ühisel jõul ristiti, kangekaelne maarahvas lõpuks ikkagi. Taani oligi tegelikult ammu Eestimaa vastu huvi tundnud ja Rooma paavst ise andnud Taani kuningale loa ristis ja ka Eestimaale tulla. Nii ta siis tuligi ja kindlust lahe kaldal hakka titaani linnaks kutsuma. Otsustav võit suures lahingus eestlastega Lindanise all ei tulnud taanlastele ometi kergelt kätte. Nad olnud lahingut juba kaotamise palunud härdalt jumalalt abi, mis peale läkitatud neile taevast kaunis punane valge ristiga lipp. Anne Borg paigas, mida hiljem ta nii kuninga aiaks hakati kutsuma. Selle ümber koondudes suutnud nad lõpuks paganadest eestlasi võita. Ta Neburg lehvib sellest peale kõikjal Taanimaal. Kuid Taani aeg Põhja-Eestis kestis kuni aastani 1346. Nii et ühest Pablo. TDK-le. Tollesama Eestimaale tunginud Taani julma kuninga Valdemar teise õe nukker lugu on pikas rahvalaulus ära jutustatud, et Taanimaa niinimetatud arhitektuurilise utoopia ajastuni jõuda. Selleks tuleb õige mitmed ajaloo sajandite puhkavad sõjakad ning vähem sõjakad Taani kuningad rahule jätta. Kuni Frederik teiseni, kes krooniti Taani ja Norra kuningaks 25 aastasena 1559 ning kes valitses oma kuningriiki surmani 1588. Ovaalselt vanalt Medelionilt vaata Frederik teine Vastu piklik aristokraatlik nägu kikkis vuntsid ja lõuahabe, valge kroom, kaelus ning sära, päev kurguni kinnine raudrüü. Kirjas ongi, et tegemist oli üpris sõjaka valitsejaga, kes asus suure hooga skandina Taarja seitsmeaastases sõjas Rootsimaad vallutama, ise oma vägede eesotsas lahinguväljadel. Seda läks aga Taanimaale väga kalliks. Rootslaste röövretked jõudsid piirialadele ja Norra oleks peaaegu kaotatud. Nii et ainus, mida Taani Norra kuningriik sellest sõjast sai, olid rüüstatud külad ja tugevasti nõrgenenud sõjavägi. Frederik teine olnud keevalise loomuga, edev, julge ja ambitsioon, rikas mees, kes püüdnud Inglismaa kuninganna Elizabeth esimese tähelepanu ja soosingut kuid saanud vaid sukapaela ordu rüütlitiitli. Niisiis abiellus Frederik teine Taani aadlisoost pärit Sophia Mecklenburg küstraviga. Ja seda abielu õnnistati seitsme kuningliku järeltulijaga Frederik teine armastanud jahiretki pidustusi, eriti head veini ja ajaloolaste seas levinud arvamus on, et lõpuks vein ta hauda viiski. Aga enne jõudis ta siiski oma kuningriigi heaks mõndagi korda saata. Elzinoris seisva uhke kroonborgi lossi ümber ehitada, Norrasse Frederic stardilinna rajada ning aastal 1560 asus Frederik teine korrastama ja laiendama väikest vana lossi mis seisis kummalises kohas Kopenhaagenist umbes 40 kilomeetrit loode pool asuvas Hillerodi linnas. Suure kanali keskel kolmel väikesel saarel. Frederik teise ajal jõuti siia rajada vaid kaks madalat ümarat torni ning kuningas andis lossiga oma nime. Frederik sparg. Just selles lossis tuli 1577 maadel ilmale Frederik teise troonipärija, kroonprints Christian, neljas kuningaks sai Christian neljas juba 11 aastasena 1588 eks kuid suuri kuningategusid asus tegema pärast täisealiseks saamist 1596 ja nende tegude hulka kuulus ka Frederik sporgi muutmine suurimaks renessansspaleeks Skandinaavias. Christian neljas oli üks kõige tähelepanuväärsemaid valitsejaid Taanimaa ajaloos aga uurigem esmalt, milliseks laskis ta ehitada oma sünnilossi Frederik sporgi. Suur osa praegusest paleest ongi just Christian neljanda ajalehed aastatel 1602 kuni 1620. Hollandi renessanss arhitektid tegid siin tööd, sest tollane Hollandi ehitusstiil oli kuningas Kristjani lemmikuks saanud renessansiajastu arhitektuuri arengu keskpunkt oli teadagi Itaalia, kuid see taassünd, vaimne ja kultuuriline murrang. Pimeda keskaja lõpul jõudis aja jooksul ka teistesse Lääne ja Kesk-Euroopa riikidesse ilmalikus humanism, antiikkultuuri juurde naasmine. Nii on kirjutatud renessansiajastu iseloomustus. Kirik oli ikka veel kõikvõimas, kuid inimene polnud jumala ees enam võimetu, vaid suutis kunstide abil maailma kujundada ning niimodi jumala tahtmist täide viia. Christian neljanda aegne Taani renessanss arhitektuur sarnanes tugevasti Hollandi renessansi iga, kui meistritki Hollandist tulid ning rajasid pealinna Kopenhaagenisse ning selle ümbrusse toredaid, isevärki ja mujalt tulnute silmadele veidraid hooneid, losse ja paleesid nagu Frederik sporg. Frederik sporg kolm ehitist kolmel järve saarel mida ühendavad stiilsed ja elegantsed kivisillad. Hooned on toredast punasest telliskivist, mida liigendavad ja kaunistavad heledad teraid, kivide read. Need sakilised read ilustavad kõrgete keerulise arhitektuuriga lossi hoonete nurkija torne, raamivad aknaid kulgevad pikkade heledate horisontaalsete triipudega mööda punasest tellisest fassaade seinu ja torne moodustavad nurgelisi kujundeid jääristavat palust, raade. Frederik sburgi lossikeskusse jõudmiseks tuleb jalutada läbi kahe saare ja läbi kahe kindlustatud värava neli nurkses lossitornis siisivad suurele lossi õuele, mida ilustab vägev kaheksanurkne Neptuuni purskkaev, hulk pronksfiguure ja Neptun ise kõrge postamendi otsas basseini keskel. Pronksifiguurid on küll 19. sajandi koopiad, sest originaalid jõudsid Rootsi vägede sõja saagina juba 1659. aastal Stockholmi lähedal asuvasse tingsholmilassi ja kohe purskkaevu taga avanebki Frederik sporgi uskumatult uhke fassaad. Selliseid näeb vist küll ainult Taanimaal. Kahelt poolt tugevasti esileulatuvad sarnase lossi tiibu ühendab kaunis madal ümarkaarte sammaste, Janishidesse paigutatud raidkujudega ehitud galerii. Fassaadi keskosa jääb kaugele selle taha lugematute mitmeosaliste ja mitmekorruseliste teravate tornide ning tornikestega oma paljude katuseviilude Fiaalide jagatud tärnatega. Punastest tellistest keeruline fassaad, mida ehivad teened, heledast liivakivist, põikitriibud ja kaunistused. Kuid katused, tornid ja tornikesed on kunagi saanud Vaskate, mis aja jooksul teatavasti uhke rohe. Kas sinise tooni omandab Kopenhaagenis võib seda tooni paljugi näha. Frederik spordifassaadi esiletungivate tiibhoonetega katuseviilud ja ka katuseakende viilud on saanud kaunilt ja romantiliselt. Kaklevad äärised katusest enesest, ulatub välja tillukeste torni taoliste pealistega tillukesi aknaid. Nii et tõesti päris fantastiline tundub olevat see otse vee ääres seisev loss. Kaks madalat tugevat ümarat torni lossisaare lõunaosas saari ühendava silla lähedal on veel järel kuningas Frederik teise aegadest. Moosalussist sai oma praeguse ilme tema järglase Christian neljanda ajal. Frederik sporgi väline hiilgus jätkab lossi sees selle maalitud ning kaunistatud lagedega saalides. Eriti uhke on tohutu rüütlite saal, mille põrandat katab erivärvilisest marmorist mosaiik, mille seinal toetub kõrgetele sammastele tore muusikutega aleri, mille uhkelt kaunistatud laes ripuvad ilmatu suured kroonlühtrid ning mille seintele jutustavad maalid lugusid taanima elust, ajaloost ja suurmeestest. Selles saalis peeti pidusid ja palle. Erilise fantaasiaga on kujundatud ka pidulik lossikabel. Kaks korrust kaartega ühendatud kaksiksambaid. Nii seinad kui võlvitud lagi üleni ornamentidega raidkujudega kaetud. Kõike muud kui üks kõrge põhjamaine kabel, aga see pidigi uhke paik olema, sest just siin krooniti järjest pikk rida Taani riigi kuningaid kuni 19. sajandini välja. 1800 viiekümnendatel elas Frederik spordis kuningas Frederik VII. Ja ööl vastu seitsmeteistkümnendat detsembrit 1859 puhkes lossis tulekahju, mis hävitas enamuse pea lossi sisemusest. Võitis ligi paarkümmend aastat, enne kui üks Taani kuningriigi põnevamaid ja tähtsamaid losse taas oma endise hiilguse tagasi sai. Kuid Frederick sporgis sündinud ning selle lossi nii omapäraselt kauniks ehitada lasknud Christian neljanda lemmik lossiks sai hoopis üks teine Kopenhaagenisse rajatud palee. Maak peda teenza Saassa, nii ta ka meid. Aakri Dance, keda oli siis ka oma poodi Ei. Vaat siis kaane rai saanud. Vajukeia vann. Full o o la jää all. Aagiois Meghan Läll. No näed nüüd, meil on veel elab. Siiski või pesal? Kiire. Saviga. GG teadvadki, kui vana on õieti sedaani rahva vees, milles jutustatakse rüütel Nels e pesenist kes aastal 1340 ühe saksa sõjapealiku tapnud oli. Igatahes on sellest viisist saanud omamoodi ammuse vaenu sümbol, mida taanlased sakslaste vastu tundnud on. Kuningas Christian neljas ei pääsenud kokkupõrkest sakslastega. Christian neljas vallutaja ja ehitaja, kes otsustas Kopenhaageni Frandioosselt suursuguseks kuninglikuks linnaks muuta, millega ta suures osas ka hakkama sai ning pälvis seeläbi Kopenhaageni suure arhitekti hüüdnime. Sugugi väiksemad polnud Christian neljanda sõjaplaanid, aga nendega läks nagu läks. Kuningas laskis ehitada hulga suuri sõjalaevu ja reorganiseeris ka Taani sõjaväe, mis põhiliselt palgasõduritest pidi koosnema, sest talupojad polnud Negrutiteks saamisest just vaimustatud. Esimesed lahingud läksidki õnneks. Sõda Rootsiga võideti kahe aasta jooksul 1611 kuni 13. Järgmisena oli Christian neljandal Saksamaa vallutamine plaanis Bremeni Hamburgi isegi langesid, kuid väsib tema pika ja raske kolmekümneaastase sõja. Rootsi ja Taani väed Saksamaa vastu tulemuseks oli enam-vähem ümmargune null. Juba kättevõidetud maad suutis Kristjan siiski alles hoida. Nii olid siis lood Taanimaa kuninga Christian neljanda vallutustega. AP. Alli. Aga vallutusi võib mitmesuguseid olla. 1597 abiellus noor Taani kuningas Brandenburgi markkrahvi tütre Anna katterinaga. Viimane olnud tagasihoidlik ja sügavalt usklik naine, kes kinkis oma kuningale kuus järeltulijat ning lahkus siit ilmast juba 37 aastasena. Christian neljas leidis peagi lohutust seitsmeteistkümne aastase aadlipreili Kirsten mongi juurest. Nende vaikselt sõlmitud abielust sündis tervelt 12 last, kellest kaheksa ellu jäi. Kirsteni kohta ütleb ajalugu tema ellu kuningaga olnud rohkem rajuilm kui päikesepaiste. Ning ta ise olnud mitte üksnes kaunis, vaid ka intelligentne ja sõltumatu. Tema fäär saksa ahvi Ottolud viigiga viis aga selleni, et kuninganna oli sunnitud 1630. aastal õukonnast lahkuma oma valdustesse kusagil kaugel hüüti maal. Enne lahkumist tegi Kirsten avalikuks kuninga salasuhte oma toatüdruku viibeke kruusega. Soskeemiale stan analism. Divilutsime Vello on seda, et ta ei saanud. Missugused intriigid seitsmeteistkümnenda sajandi Taani õukonnas? Christian neljas, teatanud seepeale avalikult, et viibeke on nüüd tema soosik ja nad elasid õnnelikult ning said hulga järeltulijaid. Ajaloo allikad väidavad, et Christian neljandal olnud kokku 26 last. Teaduslike kui ebaseaduslike, aga võib-olla isegi rohkem erinevate emade lapsed 11 ei sallinud, olid aga ühel meelel selles, et neil on õigus midagi saada. Tiitleid, varandusi, Jamaid. Meil on arseeni, see, Et telefoni enda toitu Ime küll, et Christian, neljas suure sõdade pidamiseks naiste lastega maadejagamise kõrval On veel midagi ette suutis võtta, aga suutis ning jättis just sellega endestama kuningriigi jaoks sajandeid püsinud jälje. Arhitekt kuningas kutsus kokku hulga osavaid töömehi, meistreid ja arhitekte Hollandist ja Saksamaalt et need tema pealinna ka Taanimaa kuninga väärikusele ja prestiižile vastavaks ehitaksid. Bänni. Uuest kanalist ümbritsetud slotholmeni saarele, kus kunagine kindlus oli seisnud, tõusis vägev. Kristjan spordiloss hakkas ilmet võtma pikk peatänav Strögetama uhkete mitme värviliste majadega. Uus sadam kujunes välja ning kindluse müürid ja tornid pidid linna kutsumata külaliste eest kaitsma. PMI fännemm Spil tuuske, nõu PMI fännemm spill uske. PMI fännemm Spil uskete seedida. Kuid väljaspool keskaegsel linnamüüre vett täis Vallikraavikaldalt leidis kuningas hulga linnaelanikele kuulunud aedu. Siia asuti aastal 1606 Taani kõige vanemat kuninga aeda rajama renessansiajastu parki, kus oli palju puid, põõsashekk, lilli ja pikki alleesid. Kuningliku köögi tarvis kasvatati singa puu- ja juurvilju kuid suurem osa pargist oli mõeldud ikka jalutuskäikude ja aiapidudel jaoks ning siin-seal leidus ka väikesi hooneid. Üks selline meeldis kuningas Christian neljandale niivõrd, et ta laskis selle lausa lossiks välja ehitada. Algselt ühekorruselisele hoonele lisati teine ja kaks väiksemat torni. Ning aastal 1624 veel kolmas korrus ja suur torn. Väikesest suvemajast oli niimoodi saanud Rosenberg, Christian neljanda lemmik, klass elegantne ja kuidagi tuttav. Tuleb välja, et nood kaks nii Taani riigi kui kuningas Christian neljanda jaoks nii tähtsat lossi Frederik sporg mõnekümne kilomeetri kaugusel Kopenhaagenist ning Rosenberg siinsamas pealinnas kerkisid praktiliselt aegselt Frederik sporg 1602 kuni 1620. Rosenberg 1606 kuni 1633. Mõlema kallal olid ametis hollandi arhitektid, üks neist, Hansson, Sten Vinkel, tegutsenud lausa mõlema lossiga rajamisel, nii et pole täiesti imed neis nii palju ühiseid jooni, leidub ikka renessanss, ikka taassünniajastu ilmalikum ja humaansel Kuiga paiku kadunud kurb keskaeg. Rosenborgi kujundamisel olevat ka kuningas Christian neljas ise oma ideedega lagedale tulnud. Keset kaunist parki seisev Rosenberg tundub väiksem ja kodusem kui uhkeldav ja suur mitmest osast koosnev Frederik sporg, kuid suursugused on mõlemad. Ja Rosenborgi korduvad noodsamad punasest telliskivist seinad ja tornid, mida ilmestavad teened heledast, draid, kivist põikitriibud, sakilised nurga palistused ning ornamendid. Kaunilt looklevad ääristega astmeliselt tõusvatel viiludel kratteskid, põimornamendid, maskid, ümarat, kuulid, püramiidid. Kuid kõige iseloomulikum on kartus, raam, mille kaunistused aimavad järele pooleldi ülesrullitud lehti ja ikka need sinakasrohelised või rohekassinised katused. Niilossil enesel kujuhketel mitmekorruseliste tornini. Rosenberg roos, punane kolmekorruseline hoone, mille seintest ulatub välja kolm, täpselt samuti korrusteks jaotatud nelinurkset torni. Ühel küljel kõige kõrgem seitsmekorruseline torn, vastasküljel kaks täpselt ühesugust viiekorruselist torni ja nende vahel täpselt keskel madalam kaheksanurkne torn, milles trepp üles viib. Kõrgeima tornikiivri moodustavad kolm üksteise peale tõstetud kaheksanurkset ahenevad lahtist sammastiku kõigil ikka nood rohekassinised katused peal. Madalamatel tornidel on selliseid kaks katuseviilude pehmed looklevad vormid muudavad muidu range hoone nii armsalt romantiliseks kauniks. Elegants. Eks Pole siis ime, et kuningas Christian neljas just seda lossi nii väga armastas. VPP MM, Spil uske. EMI fännemm Spil uske selts nõu PMI LM spill 67. Christian, neljandast ja kuninganna Anna Katäriinast on olemas üks perekondlik portree. Õieti olevat siin kaks Haldi maalitud portreed kokku pandud. On aga teade, et kuninga portree maalis kunstnik Peeter isaks umbes aastal 1612 seda vaadates hakkab Taani kuningast natuke kahju, sest sellist rõivastust ei olnud ta ometi ära teeninud. Aga moe vastu ju ei saa. Ja nii ta seisab seal pildil ülespidi teatavate otstega vuntsid ja kikkhabe toetumas kõrvadeni ulatuvale valge lepitsiliselegro kraele. Seljas väga korseti lõiget meenutav pikkade varrukatega lühike must kuub, suured valged pits, kätised ja pitsiline aumärkidega ehitud valge kroo klint üle vasaku õla ja vägevalt puhvis mustad lühikesed püksid, mis isegi põlvedeni ei ulatu. Oh aegu, oh kombeid, Ahmade. Christian neljas elas oma lemmiklossis Rosen pargis, tema ja kuninganna ruumid olid lossi esimesel korrusel. Kummagi käsutuses oli kolm tuba, elutuba, tornikamber ja magamistuba Christian neljanda elutuba. Talvetuba, nagu seda kutsuti, on praeguseni enam-vähem selline, millisena ta seitsmeteistkümnenda sajandi alguses kuninga Jaxisustati Suur ruum malelaua mustris, põrand tundub kitsavõitu, aknad ei lase siia kuigi palju valgust. Suurvõrega Camiin keset ruumi massiivsetel nikerdatud jalgadel laud, selle taga kaks samasugust tooli maalid Christian neljanda elutoa seinapaneelidel on toodud Antwerpeni-ist ja moodustavad päris uhke kogu Madalmaade kollasest kunstist. Mitte just tagasihoidliku Põhjala kuninga suhteliselt tagasihoidlik elutuba, ainus ruum Rosemburgis, mis lossi valmimise ajast peaaegu samasugusena alles on suudetud hoida. Kolmekümneaastane sõda tegi Taani kuningriigi rahakoti nii tühjaks, et Christian neljas oli sunnitud müüma oma vanemate kroonid ja pantima 1643. aastal ühele Hamburgi kaupmehele ka omaenese 1593. aastal valmistatud uhke krooni, mida kaunistasid Kaczursafiiri kaks punast granaati. Vot kivi ja rohkem kui 2000 teemanti saksa, ladina, prantsuse ja itaalia keelt oskab Taani kuningas Christian. Neljas oli oma viimastel eluaastatel kibestunud vanamees. Rõõmus ja kirglik aeg, mil ta kõigega hakkama oli saanud, oli möödas. 1648. aasta jaanuaris oli kuningas juba väga haigena oma sünnilossis Frederik sporgis, kuid surra tahtis ta Rosenborgi. Veebruari lõpul oli selge, et kauem oodata ei saa. Kaheksa hobust rakendati eteie tekkidesse mässitud kuningast tõsteti saani. Algas metsik kihutamine Rosenborgi. Üks hobune kukkus elutuna kuid kuningas jõudis oma kõige armsamast lossi koju. Nädal hiljem oli ta siit ilmast lahkunud. Christian, neljanda ja kuninganna Anna Katarina vanim elusolev poeg Frederick, kolmas päris vaesunud taanima. Isegi riigi kuningakroon oli Hamburgis panditud. Uus kuningas saatis oma peaministri otsemaid krooni välja ostma ja peaminister pidi seda oma raha eest tegema. Taani riigi kuningal nii palju raha ei olnud. Frederick kolmas pidi tema meelest nii vanamoodsas Rosenborgi elama, kus siiski ka pikapeale ümberehitusi hakati tegema. Niinimetatud piksaal kuninga vastuvõturuum kujundati uhkeks väärikaks. Frederick kolmanda jaoks 1665. aastal valmistatud troon seisab siin ja see olevat tehtud müütilise Ükssarviku sarvedest. Selle kõrval on hilisem Taani kuninganna hõbedes troon. Mõlemaid valvab kolm elusuurust. Lõvi valminud 1660. Ruumis on kõrgeid säravaid küünlajalgu, kauneid pidulik kedoole ja väikesi nikerdatud kummut täid seina ääres seintel peeglid ja uhketes raamides maalid. Kõrges kaarjas laes Stuk dekoor. Lille vanikud, järeljeefid jutustavad Taanimaa ajaloost, nende vahel värvilised laemaalid Kuninglik vastuvõtusaal Rosenborgi lossis Kopenhaagenis. Rosenborgi lossi ümber laius Vallikraav loss seisis teistest hoonetest eemal keset aedu, kuid ometi linnamüüride kaitsva rõnga sees ja näis Frederik kolmanda järglasele Christian viiendale piisavalt turvalise paigana Taani riigi ja kuningliku perekonna aarete hoidmiseks. Frederick kolmas eelistas ise Rosenborgi le teisi losse, kuid Rosenborgi võlvkeldrisse laskis ta sisustada keeruliste, kui teie raudplaatidest ustega varakambri plussi. Kolmandale korrusele seati Aga sisse ruum kuninglike võimuregaalide hoidmiseks ning neid nagu ka kroonijuveele hoitakse Rosenborgi tänase päevani kullast pärlitest, kalliskividest, ehted, sajanditevanused, aarded, hindamatuks rahandus on siin hoiul ka kuninglikud kroonid ja varakambri kõige hinnalisem ese. 1596. aastal oodensees valmistatud kuulus Christian neljanda kroon, mille Kristjani poeg Frederick kolmas Hamburgi pandi kontorist koju oli lasknud tuua kroon, mis kaaluvad ligi kolm kilo renessansiajastu juveelikunsti tippteos, mis kohv uskumatult uhke välja näeb. Kuld, filigraanne, imepeened, emailitud figuurid keset pärl teemante ja igat sorti vääriskive. Dean, viienda järglane Frederik neljas oli õieti viimane Taani kuningas, kes Rosenborgi lossis elas. Tema laskis lossi teisele korrusele ekstravagantse peegli kabineti sisustada. Peeglid katavad seal seinu, lage ja osaliselt isegi põrandat. Noorel kuningal ja õukonna härrastel olnud siis tõeline pidu. Kõik rina liinides, daamid, peegel põrandal, ringi häljusid. Rosenborgi loss jäi siis järgnevate sajandite vältel kuninglikuks varagambriks agaga kuninglikuks koligambriks. Siia toodi hoiule mööblit ja muid asju, mille jaoks teistes lossides enam ruumi ei leidunud. Nii tekkis siia mitu sajandit Taani kuninglik ajalugu ning leiti, et miks ei võiks lossi uksi ajaloo huvilistele külastajatele avada lossi ruumid sisustatud nii et need jutustavad kronoloogilises järjestuses, sest kõigist siin kunagi elanud kuningatest alustades Rosenborgi rajajast Taani riigi kõige armastatumast kuningast Christian neljandast. On märke, et teda ei saa saata, nii ta ka meid. Aakri tähenduses kena-le, siis kao vaba. Ja vari? Ei, ma näen. Ta. Süüdlane rai vedanud. Aeg aeg on see, mis ühendab, eraldab ajast, jutustavad, ainulaadsed ja omamoodi lossid Frederik sporgia Rosenberg vaid kaks kümnetest iidsetest balledest taanimaal ja tuhandetest vanas Euroopas. Milline kuninglik kingitus uutele inimpõlvedele? Ringhäälingu rolli lähedal reisile või ta veel elab. Ta. Siiski või liita? Alice Vainik. Heame hull. Alice ütles Ellil Ei. Ta. Ei. Salga. Et nüüd see ja ma Ei tee seda. Et kui ju