Tere, laupäeva hea rakadeem kuulaja. Kõik tänased rahva teenrid on Heidit Kaio Eesti Ekspressis, Neeme Korv Postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ning õues on kaunis kevade ja päris kindlasti mõtlevad nii just need tuhanded noored, kes just praegu kirjutavad küpsuskirjandit, mille põhjal hinnatakse lõpetaja emakeele ja arutlusoskust ning ka silmaringi. Räägiti Eesti koolisüsteemi puhul ka sellest, et kas lõpukirjand mitte kaotada, kuid see seisukoht leidis emakeeleõpetajate teravat kriitikat. Kas teie hinnangul õigustatult? Absoluutselt. See on minu meelest on oskus kirjutada oma mõtteid, panna neid paberile, on üks, üks alusoskusi. Kui panna nüüd teha nimekirja asjadest, mida peaks koolist välja tulles oskama ja minu meelest selle nimekiri võiks täiesti olla, et mida, mis asjad on need, mida une pealt peaks oskama, siis siis oskus oma mõtteid kirja panna on üks olulisemaid olulisemaid, võib-olla meie siin kirjutavad ajakirjanikena, tähtsustame seda üle, aga, aga samas. Ma arvan ka, et ei tähtsusta, et ma olen, mina olen üks nendest inimestest, kes on elukestva õppetee valinud ja käiv. Käin ülikoolis taas jälle ja siis näen seda, mismoodi, kuivõrd palju lihtsam on häid hindeid saada, kui sa oskad oma mõtteid vormistada. Ma ise kirjutan või arvan enda mitmed Aadja ja b just selle sellesse sellesse lahtrisse, et, et kuna minu elukutse on tulla tööle ja hakata oma mõtteid paberil kirja panema, siis, siis mul on ka lihtsam neid oma mõtteid vormistada näiteks eksamitel, nii et see on täiesti teist põhiline ja väga oluline. Minu meelest on ka see lõpukirjand sellisel kujul, praegu on küpsuseksam võib-olla selle sõna kõige paremas tähenduses. Ja sellepärast näiteks mina täna hommikul mõtlesin selle peale ja mõtlesin, et mul tekkis selline võrdlus näiteks jalgpalliga, et seal selline lihtne asi ja sellepärast ta võlub masse ja praegu on ka need kirjandi teemad antakse inimestele ette ja, ja, ja see on nagu sellised tekivad sellised ka vähemalt korraks mingisugused üle rahalised mõtted on öeldud, et et kui nüüd näiteks on võetud suund sellele, et lasta pärast kirjandi olemus muutub, eksam muutub tunduvalt, tunduvalt keerulisemaks see kirjand küll jääb, mingisuguses osas aga ei ole enam selliseid selliseid teemasid, nagu, nagu me tänapäeval teame ja see muutub nagu märkimisväärselt struktuur keerulisemaks. Siis tegelikult ma arvan, et, et varsti kaob see päev ja sellises tähenduses meil tegelikult ära. Aga ma arvan, et selline päev on väga tore, kus inimesed niimoodi saavad mõelda natukene nagu ühes suunas. Samas, see ei ole veel lõplikult otsustatud. Kirjandi päev võib ikkagi alles jääda ja kui vaadata, et kuidas see kirjandi kirjutamine on arenenud, siis sellel aastal on ju üks väga selge arengu olemas nimelt sellel aastal esimest korda eesti ja vene koolide lapsed kirjutavad täpselt ühtedel ja samadel teemadel. Varasemalt aastatel oli vene koolidele ikka sees teemad ala, mida eestlastel ei olnud näiteks Estonian Tom või midagi sellist. Aga kas te olete nüüd järgi on need kirjandi teemasid selle võrra ka, et ma näen, et siin ei ole otseselt kirjandlik kirjandusega seotud teemasid, et siin ei ole näiteks Tammsaare või või siis soolohovi või teiste tuntud ja heade kirjanike noh, nagu teoste lahtimõtestamisel põhinevaid kirjandi teemasid. On see on see nagu uus trend, olete te tähele pannud? No see, kui meie omal ajal kirjandit kirjutasime, siis oli ju tegelikult nii, et kirjanditeemad olid võrdlemisi konkreetsed võrreldes nendega, mis siin praegu meie ees on ja neid abipunkte nagu siin on antud. Gümnaasiumi lõpetaja ütleb sellel selle nimekirja kohta kindlasti, et need on väga head teemat, sest praktiliselt igal teemal on võimalik kirjutada seinast seina. Jah, et ühtepidi on need teemad suhteliselt sellised üldised aga samas, kui ma siin hakkasin vaatama, et mis teema näiteks mind hakkaks, hakkas kohe huvitama, on seesama ühesõnaga väga lihtsalt sõnastatud ajakirjandusvabadus ja vastutus siis tegelikult seal nii nagu näiteks majanduskriis, siis see ajakirjanduse ja meediavahekord. Ja sellest, kuidas sellesse suhtuda, on tegelikult maailmas praegu üks väga suur küsimus, mida arutavad siin täiesti kõige helgemad pead, kes meie, meie kolleegid on. Ja samas jälle mina tunnen puudust just nendest kirjanduslikest teemadest, sellepärast et minu meelest need teemad, mis välja käiakse siinsamas on välja käidud üsnagi klišeelikult. Et ma kujutan ette, et üks üks keskkooli lõpuinimene mõtleb nagu üsnagi üsnagi kindlas mustris ja, ja võimalik, et seda isegi hinnatakse niimoodi, et, et kas ta nüüd mõtleb selle mustri välja, mida, mis on nagu see ilus klišee või ei ole. Et need, need kirjanduse põhjal tuginevad teemad annavad võimaluse ise tõlgendada, ise ise näha ja ise ise ise mõtiskleda, tegelikult on see ju paraja kirjanduskriitiku ülesanne ja tegelikult on see oluliselt kõrgema taseme ülesanne, kui kirjutada teemal uue sajandi väljakutsed või, või siis valgus ja varjud inimhinges ma loen siit neid teemasid, mis, mis on siia ette pandud, et ma tunnistan, mina hindaksin, hindaksin küll need neid kirjanduslikke teemasid. Kui need aga siin on väga selge kirjanduslik teema, nii teema number neli nüüdisajakirjandus, looming või äri, tõenäoliselt väga suur hulk gümnaasiumilõpetajad on lugenud raamatut Musta pori näkku. Tasub meil nii-öelda selle põhjal kirjutada, kas tegu on siis loominguga või lausa äriga, arvestades, et see on kõige müüdavam raamatu viimasel ajal ei saa, ma olen nõus. Tõepoolest on see kõrvuti selle ajakirjandusvabaduse vastutus, praeguse onlain ajakirjanduse pealetungiga on tõesti see väga suur, väga suur teema, mis on üleval samamoodi Se nüüdisajakirjandus looming äri on just just seoses nende elulooraamatute ja ja ka sellesama musta pori näkku raamatu menuga on väga suur teema kogu meie ajakirjanduses. Aga ma millegipärast ei julgenud loota, et keskkoolikirjutaja kirjutab nüüd siin Mihkel Muti ajal Mihkel Muti artiklile näiteks seesama nüüdisajakirjandus looming, päri, mis hiljuti Postimehes oli sarnasel teemal, et kirjutab väärika noh, nagu siukse dialoogi kõrvale, et, et ma, ma kardan, et nende jäävad selliste etteantud klišeede piiresse. Muidugi oleks võinud üks teema olla siiski eesti kirjandusest ka, et näiteks kas või mõnele mõne mõnest sellisest teosest, mis surmkindlalt on ka vene keelde tõlgitud, kuigi nende tõlgetega on väga tõsine probleem ja lugesin siin hiljuti just varraku raamatu blogist Ilona martsoni üsna kriitilist artiklit sel teemal, ma täitsa soovitan seda lugeda, kuidas, kuidas ikkagi meie tippteos viimastel aastatel uudiskirjanduse vallast Rehepapp on küll vene keelde tõlgitud, aga näiteks raamatupoes on ta niimodi eksponeeritud, et seda ei olegi sisuliselt võimalik üles leida. Ja on muidugi tõlgitud palju palju lastekirjandust, aga see kindlasti ei kuulu siin kirjanditeemade hulka. Et, et see on küsimus, sellepärast et eks ikkagi seda ilukirjandust oma emakeeles heas tõlkes on, on ikkagi ikkagi parem lugeda. Kusjuures minu pärast, miks mitte ei või vene vene noored arutleda vene kirjanduse klassika üle, et see, ma, ma arvan, et see on nagu samm, kõrgem tegevus. Kui vina lõpukirjandit kirjutasin, siis mina kirjutasin vene kirjandusest, ehkki oli teemaks, oli Bulgakov. Mina kirjutasin küll saksa kirjandust, aga ma juhiks seda teemat natukene teistele radadele, me oleme palju rääkinud sellest, millal sa, millest tänased gümnaasiumilõpetajad kirjutavad, aga aga see põlvkond, kes need on seal eksamilaua taga, see on üsna huvitav põlvkond kontserti, et nende seas on juba ka lapsi, kes on terve oma teadliku elu elanud iseseisvas Eesti vabariigis mullu pealt ja, ja mulle tundub, et piisavalt palju ei ole räägitud sellest, milline on nende maailmapilt ja väärtushinnangud, sest sest tegu on ühelt poolt ikkagi nagu läbi ja lõhki interneti põlvkonnaga ja nende seas on ka palju neid, kes suudavad maailma üsna laialt mõtestada ja nende jaoks on oluliselt vähem piire. Ja tegelikult mul on sellega seoses suur mure, et, et kui nende jaoks on neid piire nii vähe, siis kas Eesti riik ikkagi suudab meile need pärast gümnaasiumi lõpetamist esitada piisavalt suuri väljakutseid, et isegi kui nad käivad vahepeal maailma nuusutamas, siis nad tulevad jälle koju tagasi? Ma arvan, et neid nagu põlvkonnana mõtestada on liiga vara aga, ja, ja kas, kas, kas ongi vajalik, et tegelikult nad on paljude meie lapsed et see kodus näed seda põlvkonda sirgumas ta isegi meie oleme gramm nooremad või mis nüüd gramm umbes 10 aastat liiga noored selleks, et, et rääkida neist 10. lastest, aga, aga Eesti Ekspress on selline tore organisatsioon selles just nimelt tore selles mõttes, et, et seal on väga suur vanuselised vanuseline erinevus. Et Kirjanduses kipuvad olema üheksakümnendatel aastatel peale tulnud noored inimesed, kes teevad, teevad tooniaga, Ekspress on selline organisatsioon, kus on ka inimesi, kes on, on nõukogude ajal ajakirjanikena väga edukalt töötanud ja töötavad praegu, ehk siis on inimesed üle 50 kelle noored, kellele, kelle, kellel on selles eas lapsed ja, ja nende nende jutud, ma olen täitsa huviga kuulanud nende jutte nagu sellest põlvkonnast, kellest me siin räägime, kes kirjandit kirjutavad ja huvitav on just see, et nad on, nad on väga-väga põnev, väga põnev seltskond ja ja nad on oluliselt vähem materiaalsemad kui natukene eelnev seltskond. Eelnev põlvkond, nad on, julgevad olla palju, palju vabamalt nad ise nad ei nad nad üle, sellepärast et nad kindlasti peaksid kohe tööle saama, mis võib-olla vanematele on noh, ei ole väga meeldiv joon, aga aga nendel nende nende noorte jaoks tähendab seda, et nendel on palju rohkem julgust tegeleda näiteks loominguliste aladega, tegeleda muusikaga, tegeleda luuletamise või kirjandusega, et nad on, nad on selles mõttes nagu palju-palju vabamad ja noh, selle tulemusele selle vabaduse tulemusena tuleb ka väga toredaid produkte tuleb väga toredaid, toredaid asju, mille üle tegelikult on põhjust uhke olla. See on väga huvitav, mis rääkisid, küsiks su käest täiesti veel lisaks, et, et kas need on nüüd need võitjate põlvkonna lapsed, siis? Need on siis selle võitjate põlvkonna vanemate lapsed, kui, mis seal salata, et nende, seal on see, et nendel perekonnas sageli on juba sellised, ütleme, et vanemad on toonud mingisuguse kindlustatuse majja ja nemad on, nemad ei pea enam väga nagu muretsema selle selle silmapiiri pärast, et me võitleme nagu terve pere või terve suguvõsa heaolu eest. See seal on. Ja mul tuleb meelde üks üks mõttevahetusele Ekspressis, kus, kus kus oli kild, oli nagu selles, et, et mis need siis need 19 20 aastased noored on, et keskmine neist tahab minna ja, või lähebki välismaale õppima ja kindlasti on suitsetanud kanepit. Et mis ei ole siin nüüd kuidagi kanepipropaganda, aga, aga ütleme trendina võib-olla seda tasuks tähele panna ja seda sedasama, et nad tahavad välismaale, lähevad. Sa tõid hiilid siin ikkagi välja. Nende noorte soovi tegeleda kunstide, kultuuri, selliste pehmete väärtuste ja kõige muuga. Kui me vaatame, mis praeguse kriisi taustal räägitakse, siis räägitakse vajadusest reaalainete, insenertehnilise teadmise ja kõige sellise, kui need noored ühelt poolt astuvad ellu oma sellise suure idealismi pagasiga, et nad tahaksid midagi midagi suurt luua. Võib-olla humanitaarvallas ja samas ühiskond ootab midagi muud. Kas ei või endaga kaasa tuua sellist. Vaat siin on selline joomist ja tõsist kibestumist. Olukord, et ma, et ma ei saa olla terve põlvkonna advokaat lihtsal põhjusel, et ma räägin põlvkonnas või ma räägin lastest, kelle vanemad on seotud humanitaaraladega et see, see võib olla hoopis teistpidi asjaga seotud, et, et mar ja kusjuures ma arvan, et need vanemad ise võib-olla võivad olla väga motiveeritud oma last suunama, realasid otsima, aga, aga noh, kodune eeskuju ja kodune õhkkond mõjub kindlasti omasoodu, nii et ma ei saa. Ma ei saa kuidagi olla nagu advokaat terve põlvkonna eest, et ma ei tea seda nende huvi reaalalade vastu. Aga kui nüüd mõelda selle peale, et et praeguses majandussurutise tingimustes peaks ju teoreetiliselt esile kerkima mingisugune uus seltskond, kes siis on nii-öelda uued võitjad, siis eile õhtul sirvisin siin vanu materjale ja leidsin selle professor Mick Titma uurimuse, kes uuris seda 60 viiendat, umbes 65. aasta piirkonda jääma, see oli väga epohhiloov uurimiseks sellest nõndanimetatud võitjate põlvkonnast ja ta tõi siis välja, et nemad olid siis käinud olid saanud juba oma kõrghariduse kätte selleks iseseisvusaja alguseks nad olid saanud natukene töökogemust ja, ja tõi välja, et, et neid iseloomustas riskijulgus, algatusvõime pragmatismi ja, ja nad nad suutsid võtta vastutust, et minu arust see pigem iseloomustab võib-olla praegu ehk võiks selliseid eeldusi olla neil, kes sellest 80.-te beebibuumist tulid ja kes nüüd siin vahepealsetel aastatel on saanud juba seda välismaal käia, töökogemust ka Eestis ja, ja nii edasi. Et võib-olla võib-olla pigem nende hulgast. See on huvitav mõttekäik, aga maga ma arvaksin, et selliseid põlvkonda niimoodi võitjate või kaotajate põlvkondi saab tuua väljaanne ainult või noh, nagu need kitsas kitsamas, kitsamas kitsamas vahelises perioodis selles mõttes pärast suuri ajaloolisi vapustusi näiteks pärast teist maailmasõda räägiti kaotajate põlvkonnast, eriti Inglismaa kontekstis, et nii saame meie rääkida pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist võitjate põlvkonnast. Et ma arvan, et selliseid võitjaid ja kaotajaid rohkem ma ei usu, et tekib, et selleks peab olema mingisugune mingi murdejoon, millest edasi me saame, saame mõõta. Et, et ma arvan, et, et siin ei ole enam selliste võitjate ja kaotajate põlvkonna värki, kusjuures ma tooksin siia juurde veel selle, et, et meie, kes me nii-öelda kuulume sellesse võitjate põlvkonda, mitte küll päris, me oleme saare peal, me ei ole need puhtalt need, kes on nii-öelda omanikud, aga me oleme siis naguses need võitjad, kes on nagu saanud spetsialistidena keskastme juhtidele kohtadele natuke noorematena omanikud on umbes 10 aastat meist vanemad tavaliselt meie meie seltskonnas on see või noh, meie vanuserühmas on see üsna selgelt nähtav, siis siis mina olen väga oodanud, millal tulevad need noored ja raevukad peale, millal tulevad, tuleb see hetk ja ma ei ole seda näinud veel. Aga muuseas, eile veel ärilõunal tuli ka see võitjate põlvkond jutuks ja, ja siis mitmed Eesti juhtivad pangandustegelased ütlesid, et praegusel keerulisel ajal võib mitmest võitjate põlvkonna esindajast saada kahjuks nii-öelda kaotajate või see inimene võib astuda kaotajate leeri ainuüksi põhjusel, et ta ei suuda enam praeguste kiiresti muutuvate oludega piisavalt kiiresti kohaneda. Mida ta suutis tõenäoliselt 90.-te alguses. See on huvitav, et ma olen ka nagu ettevõtjatega rääkides kohanud sellist sellist nagu muret, et inimesed ei kohanud uue olukorraga, mis on ses mõttes šokeeriv, et, et me ju üheksakümnendatel kohan, kohanesime välgukiirusel või noh, ma ei tea, vudinal ellujäämishirmus muututi ja, ja, ja praegu räägivad ettevõtjad sellest, et inimesed ei kohane uue olukorraga. Et see on täiesti täiesti uskumatu, et kuidas see, kuidas on saanud juhtuda kuhu, kuhu on kadunud mälestus ja teadmine sellest hirmust kuklas või ja vajadus kiiresti töötada, kiiresti mõelda, kiiresti asju ümber ümber sättida, et see täiesti uskumatul moel on, on järsku kaduma läinud. Ühe vastuse võib anda ikkagi noorus, inimeste noorus võimaldab neil kiiremini kohaneda ja seetõttu, kui nad on kohanenud, on neil võimalus ka edasi minna. Vesteldes, et ühiskonda ühiskonna struktuur on nii selgelt välja kujunenud, siis neil on tõenäoliselt üsna keeruline ennast nii-öelda nooruse tõttu kehtestada ja tõenäoliselt enam selliselt nagu 90.-te alguses seda enam enam ei juhtu. Ega siis uus võitjate põlvkonda on ikkagi tõenäoliselt see, kui me nii-öelda jutumärkides sellest võitjate põlvkonnast veel räägime, on ikkagi tõenäoliselt see, kes suudab nende praeguste oludega hästi kiiresti kohaneda, suudab, suudab teha õigeid otsuseid ja suudab võib-olla ka sellest keerulisest seisust riisuda koore, sellepärast et kui me räägime nüüd natukene majanduse teemadel ja majanduse teemadel me täna kahjuks saates rääkima peame, siis järjest rohkem tuleb signaale selle kohta, et, et need nii-öelda kohanejad ärimehe, et on praegusel hetkel oma oma sularahaarved üle vaadanud, kõik vabad, võimalikud finantside kenasti ootele pannud ja ootavad nüüd seda aega, millal siis selle rahaga turule tulla, et investeerida, aga selleks peab neil olema nii-öelda see soodus keskkond, see soodushetke, soodus kliima ja neid oodatakse lihtsalt seda hetke, millal oleks õige hetk selle vaba rahaga turule tulla. Olen nõus, et Ekspress oli paras paar nädalat tagasi, oli päris põnev artikkel Sulev Vedler kirjutatud praegusest majandusolukorrast, kus ta, kus ta tõi näitena seda, et või noh, kus ta arutles selle üle, et see, kel see, kellel on praegu miljon Vabara ja et see on kõva tegija, et sellist asja pole Eesti majanduses tükk aega olnud. Minu meelest on see hea näide, aga ma vaidlen talle selles mõttes selle võrra vastu, et ma arvan, et on seltskond, kellel on see raha olemas, aga kes istuvad lihtsalt selle otsas ja ei, praegu ei liiguta ei ühele ega teisele poole, kes kes ei tee kiireid, kiireid otsuseid. Praegu, eks vahest sellele tugineb ka see arvamus, et see majandus ikkagi siin paari aasta lõikes tõusule taas pöörab, aga küsimus on selles, et kuskohast me vahepeal läbi käime, et siin on ju toodud sel nädalal sisse uus termin nimega sotsiaalne kriis, et me märkasime siin, kuidas, kuidas sellest majanduskasvu aeglustumisest sai väga kiiresti selline kiire kukkumine. Ja ma kardan, et eriti siin sügise poole on suhteliselt inimeste elus veel raskemad ja mustemad päevad tegelikult tulemas, eriti kui see suvi läbi saab, kus on palju tegelikult sellist hooajatööd. Omamoodi ja selline sotsiaalse kriisi ilming on ka see, kui Eesti pank teeb oma prognoosi, kus optimistliku ja pessimistliku stsenaariumi vahe on seitse protsendipunkti. See on päris märkimisväärne vahe. Ma ei mäleta varasemast mitte ühtegi aastat, kus Eesti Panga prognoos oleks niivõrd märkimisväärselt erinenud, et, et see näitab tegelikult ka seda, seda teadmatust, mis majanduse prognoosimise vallas valitseb. Ja minu meelest on Siim Kallas ütles väga tabavalt eile, et me ei tea, kas tunneli lõpus paistab valgus või tuleb sealt rong. Et kui sel nädalal panga president Andres Lipstok siin vist Haapsalus mingil üritusel rääkis, et ikka 2008. aasta eelarve oli ränk viga, siis eile õhtul sirvisin natukene Eesti Panga siis hinnanguid 2007.-st aastast ja. See võib päris põnev lugemine olla. Ütleme nii, et need olid ikka võrdlemisi Leebes toonis ja võrdlemisi seal vist umbes igas üle vaatas umbes üks lause oli pühendatud eelarvele, kus öeldi, et noh, natuke suurem võiks ju olla seal kärbse. No see see ülejääk, mis on, mis on planeeritud, aga, aga üldiselt mingit sellist teravat hoiakut Selles mõttes ei ole siin mõtet nagu näpuga viibutada, et oli viga, et, et ega siis see eelarve ei tehtud, keegi seda omast peast välja ei mõelnud, need olid ju majandusprognoosid, mida needsamad analüütikud ise ise välja keevitasid, et nende põhjal ju see see eelarve tehti. Et jah, et seda võib nüüd tagantjärgi öelda tõesti, et oli viga, seda viga oli, seda oli näha juba jaanuaris. Et. No see on seesama, et ökonomistid on kõige targemad inimesed, aga tagantjärele, aga tagantjärele Aga mis puudutab, müüb seda ettepoole suunatud tarkus, siis praegu on valitsuses Nad suuna, et selleks, et eurokriteeriumid täita, tuleb kärpida kaheksa ja pool miljardit krooni ja kokkuhoiu kohti on leitud praegu kahe ja poole miljardi krooni eest ja seal seal on sees siis teise pensionisamba maksete külmutamine Eesti Panga aktsiakapitaliga seoses mingid investeeringud, ütleme mingeid mingeid maksed, mis jäävad, jäävad, jäävad tegemata plussis veel Koidula piiripunkti ehituse ehitusega seotud rahad ja nii edasi, et see on nüüd nagu see raha, mis 2,6 miljardi sees on, aga kuus miljardit tuleb veel kärpida ja, ja selle kuue miljardi osas valitseb täielik teadmatus. Tõenäoliselt muidugi valitsuskoalitsioon püüab seda, seda praegu kinniste uste taga arutada. Olen saanud mingisugust informatsiooni välja ei tule. Sellepärast, et kohe tuleb informatsioon välja, siis muutub selle läbirääkimiste pidamine veelgi keerulisemaks. Ja ma olen aru saanud, et rahandusministeeriumis on siiski, kas mitte seitsme miljardikärpesuuruse kärpe suhtes mingisugused tööd käimas, vähemalt Ivari Padar on selliste sellist asja öelnud, et nad valmistavad ette kärpepaketti, et aga ma kujutan ette, mismoodi need kärpijad, krokodillid istuvad praegu laua taha maha ja vaatavad üksteisele otsa ja nüüd on mõtted otsas. Nüüd on täitsa pea tühi. Nojaa, aga olgem ausad, ega õhus on ainult halvad ja väga halvad valikud, sellepärast et kui nüüd see siiamaani kärbiti sellised pisut perifeersemad talt aladelt, siis nüüd nüüd saab minna ainult nagu väga-väga suurte ja põhiliste kulutuste kallale. Aga mina olen vaadanud seda, kuidas avalikus sektoris on tegelikult siin, eriti vahepealsetel aastatel, erasektoris kindlasti ka, aga juba harjuti selle sellega, et arvutama juba miljonites kümnetes miljonites järjest, kogu aeg läks ühik suuremaks. Kirjutab Sulev Vedler, ka miljon on väga kõva raha. Nüüd kirjutab Sulev Vedler, et ka miljon on väga kõva raha, et see, mis on muidugi kuskile juurde pandud ega, ja millega on ära harjutud, seal muidugi sealt väga raske ära tulema ja ma mõistan tegelikult neid neid üksuste juhte, kes, kes ütlevad, et no nüüd on küll viimane piir, et siit enam kuhugi kuhugi kuhugi minna ei ole. Ja noh, tegelikult näiteks erasektor on olnud väga valusalt juba kärpinud ja ma arvan, et, et eks see mingi suurem solidaarne kärbe ikka tuleb nendest ametnike palkadest ka teha, sest kuigi võib, võib ju öelda, et oh, mis see meie üksus annab, siin annab ta mingi 300 500000 krooni kokkuhoidu, aga kui me ikkagi paneme need kõik kokku, siis me saame kindlasti mingisuguse osa sellest nendest puuduolevatest miljarditest. Aga kuidas teile tundub, kas riigis on praegune natukene tunda sellist peataolekut? Ühelt poolt tunneb koalitsioon, et seoses eelseisvate valimistega tuleb see kärbe ruttu ära teha. Aga teiselt poolt napib jälle ideid, et kustkohast seda raha võtta. Seda on juba ammu räägitud, et, et me, et kärpimine toimub kogu aeg. Noh, kuidas nüüd öelda noh, niisugune nagu näpuotsaga syyte näpuotsaga sealt, et, et ei ole selliseid suuri struktuurseid reforme ei ole suurt mõtet, et, et kust, kui me sätime selle süsteemi teistpidi käima, et kuidas siis nagu raha tagasi saada kui või kuidas siis raha säästa? Ühtpidi on jube huvitav, minu meelest on väga huvitav aeg, sest et mina olen ju see, kes, kes istub emapalgaga kodus ja ei tunne ennast väga ohustatuna praegu mitte, et, et minu jaoks on praegu väga huvitav aeg just selle võrra Kas sa usud ikka veel Ansipit? Kes ütles eile vikerraadio saates, et emapalga kallale ei minda? Mul on ülejääv, muidugi ma usun, et, et on, et ta on jube huvitav aeg selle võrra, et on uskumatult palju huvitavaid mõtteid tõesti, et erinevatel tasanditel erinevad inimesed erineva professiooniga inimesed pakuvad lahendusi ja otsivad lahendusi, et kust saaks kokku hoida, kus saaks midagi sättida. Missugused võimalused võiksid olla hästi palju võrreldakse missugune muu maailma kogemus varasematel aastatel hästi palju jälgitakse seda, missugune, kuidas muu maailm praegu käitub sellesse ütleme siis selles olukorras, kus mäest laskudes tuleb suuski sättida kogu aeg, et, et, et kuidas, kuidas mujal toimimas on. Et selles mõttes on väga põnev aeg, et palju, palju huvitavaid lahendusi on, aga sinu, sinu küsimus oli selles, et, et kas, kas on veel kohti, kust, kust annaks kärpida, et, et minu meelest üks üks väga huvitav asi tuli valitsuses sellel neljapäeval lauale, mida ei ole väga käsitletud, ehk see on siis avaliku teenistuse seadus, mis, mis tegelikult mis on põhimõtteline reform juhul kui nad suudavad avaliku teenistuse seaduse tõesti avaliku teenistuse teha läbipaistvamaks? Ma seal on see mure, et, et ma ei tahaks ja ma arvan, et ka need, et ka riigijuhid ei arva seda, et riigiametnikud teenivate üldiselt liiga palju. Ma arvan, et võib-olla seal on kokkuhoiu kohti veel ja on ka inimesi, kelle pealt kokku hoida, aga, aga, aga noh, ma, see on, ütleme, see on omaette teema, aga see on esimene, esimene suur reform, esimene struktuurne reform, mis, mis välja on käidud. Kahjuks on see ainus, et üks huvitav mõte misse, mis välja mille välja käis maris Jesse on see, et maksustada pensionid sotsiaalmaksuga, et siin oli, sellel nädalal oli väga palju röökamist sellele, et kas pensionid võivad langeda. Ja on ka tagantjärgi arvutatud selle üle, et, et pensionite tõus selle aasta alguses võib-olla ei olnud kõige targem mõte, et võib-olla see oleks võinud jääda selle samale tasemele mis nad, mis, mis ta oli. Et siis siis tegelikult uus lahendus selles selles olukorras võib-olla tõesti on siis maksustada pensionit mingisuguse protsendi sotsiaalmaksuga sellega lahendada siis seda meditsiini ees seisvaid probleeme ja samas ka sellega nagu ütleme siis tasandada siis, või mis seal salata, kärpida pensione. Korra ainult Atsi teemadel tahaks sulle oponeerida, et ma olen kuulnud ka üsna teravaid hinnanguid, et see uus avaliku teenistuse seadus ühelt poolt lõhub ametnikkonda ja teiselt poolt Ta on seal kirjas oleks väga huvitav punkt, mis ütleb, et seadus jõustub vastavalt rakendusseadusele, aga nii palju kui mina olen seda asja uurinud, siis ei ole seda rakendusseadust üleüldse hakata välja töötama. Ja, ja ema seadus ütleb, et see rakendusseadus loob printsiibid selle rakendamiseks. Nii kaua kui seda rakendusseadust ei ole hakatud välja töötama, ei saa me rääkida tegelikult selle avaliku teenistuse seaduse jõustumisest. Me jõustumisest me ei saa veel kindlasti rääkida, aga, aga me saame rääkida sellest, et valitsuse laua peal liigub mingisugune reformi mõte, et see on, see on tegelikult pärast haldusreformi esimene, kus, kus, kus, kus me saame rääkida mingisugusest struktuursest või mingist põhimõttelisest ümberkorraldusest, seda enam, et ja, ja ma saan aru, et selle uue otsi ehk uue avaliku teenistuse seaduse mõte on see, et osa osa ametnikkonnad läheks hakkaks tööle nii-öelda turualustel ja, ja, ja see tähendaks ka seda, et seal seal väheneksid mitmed nagu mitmed palga soodustuste võimalused, mis on tegelikult põhjendamatud, et mina ei näe mitte mingit põhjust, miks peaks riigiametnik, kes on töötanud 15 taastatest, amet ametis, saama rohkem palka, mis, mis kvaliteet. No miks me väärtustame seda kvaliteeti, et on 15 aastat ühe koha peal töötanud, võib-olla see on hoopis miinus või seda, et, et näiteks kui inimene töötab ühe koha peal ja kaitseb homme magistrikraadi, siis, siis pärast selle magistrikraadi kaitsmist on tema töö justkui riigi ees 10 protsenti väärtuslikum see ei ole loogiline, et et seal on nagu, noh, ma näen siin küll kohti, kus te, kust saaks kärpida ja loomulikult see, et riigi riigiametnike palkade süsteem läbi läbipaistev, et, et see on, et need lisatasude süsteem lihtsalt on niivõrd massiivne ja võtab enamiku või suurem osa nendest riigiametnike palkadest, eriti kõrgemate ametnike palkadest, moodustavad lisatasud. Muuseas, kehtiva avaliku teenistuse seaduse järgi on pärast ülikooli lõpetamist väga kasulik riigiteenistusse tulla, sellepärast et siis kustutatakse kohe pool õppelaenust. Uue avaliku teenistuse seaduse järgi enam sellist soodustust riigiametnikele. Aga kas ei või lõpuks kõik minna ikkagi niimoodi, et praegu on meil see üks suur ja ilus siht on euro? Mina arvan, et kärpida muidugi tuleb niikuinii, aga euro nimel siis tehakse, seda võib olla praegu mõnevõrra matuslikumalt, sest tegelikult on ju reservid olemas mitmel pool, neid ei taheta käiku lasta. Et me hakkame tegema siin mingisuguseid suuri reforme, mis ilmselgelt vajavad mingisuguseid täiendavaid investeeringuid, lõpuks otsustatakse siis need neid reserve siis nagu kasutada, ehitatakse üles mingisuguse struktuur ja siis, kui majandus läheb jälle tõusule, siis me kukume jälle mingite muude parameetritega selle nende Maastrichti kriteeriumite otsa. Ühelt poolt sa ütled küll, et me püüame nii-öelda euro pärast seda kõike teha, aga ma kuulasin täna hommikul veel üleeilse peaministri reporteritunni, kus peaminister siis esines ja andis vastuseid kolleegidele Uku Toomile ja Kaja Kärnerilt. Ja seal ütles peaminister küll, et euro on kõigest vahend siinse olukorra stabiliseerimisel, euro ei ole eesmärk omaette, vaid eesmärk on ikkagi see, et riik oleks jätkusuutlik. See oli nüüd siis tema põhjendus, tõenäoliselt see retoorika, võib-olla paar kuud tagasi oli pisut teistsugune. No mul on jäänud mulje, et see euro kasutuselevõtt tegelikult on üsna paaniline vajadus, et usaldus krooni suhtes on, on väga-väga kehv, eriti kusjuures ka Skandinaaviamaades, kes tegelikult väga hästi tunnevad sind ma siinset majandus, keskem keskkonda, et et see jah, et eurole üleminek on üsna üsnagi paaniline vajadus, aga aga neeme, see, mida sa ütled, et me võime avastada, et, et me praegu jookseb ühele poole ja siis kohale jõudes selgub, et majanduskeskkond muutub ja, ja me ei olegi võimelised Maastrichti kriteeriumi täitma. Jumala tõsi ju, seda on ju kogu aeg räägitud. Ehk kuidas me saame olla kindlad, et kui meil oli eelmisel aastal inflatsioon veel üle 10 protsendi ja nüüd seoses majanduskeskkonna jahtumisega Me tõesti täidame selle inflatsiooni madaluse nõude siis siis kui jälle keskkond kuumeneb, siis kuidas me, kuidas me saame kindlad olla, et see ei, ei tõuse kohe tempokalt üles sinnasamasse? Grethe kriteeriumid ütlevad ka ühte asja, millest on meil vähe räägitud. Nad ütlevad, et, et kriteeriumidele vastamine peab olema jätkusuutlik just nimelt. Ja, ja me ei tea, kas see, kas see on nii või ei ole, aga tõenäoliselt ta niimoodi on, sellepärast et ma eeldan, et pärast seda majandust kreisikaupmehed kolm korda hoolikamalt hakkavad vaatama, mida nad teevad ja kuidas nad teevad ja mitte ainult kõik ärimehed kõiges. Kes rahaga rahaga rahaga ringi käivad palkade hindadega? Keda tõstmisega ollakse oluliselt kordades konservatiivsemad, sellisel kujul kinnisvarabuumi tõenäoliselt ei järgne ja ka laenuraha kasutamine ma arvan, et on aastateks kui mitte aastakümneteks kordades konservatiivsem, kui ta oli veel siin kaks aastat tagasi. Oh, ära räägi tegelikult. Vene kriis ei olnud ju üldse nii ammu ja Tallinna börsi kokku. Aga vene kriisi ajal inimestel ei olnud laene vene kriisi kinnisvarale, oli, oli väga väike osa inimestest, kellel olid suured laenud. Mäletad Tallinna börsi kokkukukkumist siis oli ju, inimestel olid ülesitud mingite optsioonide tuleviku tulevikutehingute peale meeletud skeemid, aktsiate skeemid, okei, see ei olnud võib-olla väga laialdane, aga see samas oli liikvel see kild, et kui taksojuht hakkab sulle rääkima aktsiahindades, siis midagi jama, et see tegelikult oli. Aktsiatega tegelemine oli üsnagi üsnagi laialdane tegevus. Ja siin meil Postimehes sel nädalal ilmus artikkel, mida oleks hea paralleeliks tuua, kus räägiti sellest, kuidas sina hakkasid vahepeal kinnisvarasektorisse aktiivselt investeerima juuksurid. Juuksurid ja väga-väga täpne, kusjuures seesama. Ja ma mäletan seda toodi just näiteks, et kui, kui su koristaja hakkab rääkima kinnisvarasse investeerimisest, siis järelikult ta mingi midagi jama. Et seal just võrdluseks sellesama taksojuhi näitega börsi kõrghetkedest. Aga siin Neeme käis välja mõtte reservide kasutuselevõtust ja sellest, kuidas üleüldse reserve kriisi ajal kasutada ja sellel nädalal lahvatas kõige täna teravamalt vaidluse haiglate ja haigekassa rahade ümber, nimelt keelab siis rahandusministeerium Ta kasutusele haigekassa reservi ja põhjusena tuuakse ikka sedasama Maastrichti kriteeriumide täitmist. Haigekassareservis on praegu kusagil 4,2 miljardit krooni, kui ma ei eksi ja, ja mõned nädalad tagasi keelati neil sellest siis 10 protsendi või alla 10 protsendi ehk 320 miljoni krooni kasutusele võtmine, lubate kasutada vist 12 miljonit ja ja nüüd haiglad ütlevad, et neil on tegevuskulusid puudu. Öeldakse, et selle kärpe tagajärjel satuvad kõige suurema löögi alla eriarstiabi ja ja just just haiglad operatsiooni järjekorrad kasvavad märgatavalt ja nii edasi, et et üsna üsna terav terav vaidlus kerkinud nüüd konkreetselt haigekassa reservi kasutusele võtmise ümber, kusjuures haigekassal on see reserv olemas 4,2 miljardit. Nagu ma mainisin, et jah, ma saan aru, et see, et miks seda reservid ei saa kasutada, on see, et igal eelarve pluss ja miinuspool, et kui võtta seda eelarve plusspoolelt raha vähemaks ehk siis reserve vähemaks, siis järelikult saavad ka peavad ka kusagilt kulutused vähenema, et see lihtsalt on eelarve tasakaalu küsimus. Et see, see on see põhjus, mille pärast nende reserve ei, ei lubata kasutusele võtta, et see on, saan, teeme suure eelarve tasakaalu. Küsimus. Mõtlesin, et no siin on nii, nagu sotsiaalminister armastab öelda, et vaadake ma asja nii-öelda kompleksselt, eks, et üks asi on see, et sotsiaal sotsiaalmaksust ilmselt niikuinii ei jätku ja seda tulubaasi tuleb laiendada. Sa ise tõid siin näiteks selle, et et võiks kuidagi kuskilt otsapidi pensionide arvelt, näiteks oleks üks lahendus ja üks võimalus. Aga, aga selge on see, et selle ma nüüd selle selle reservi kohtasin, siin ei ütleks, aga, aga näiteks mis, mille tõi välja Maailma Tervis Organisatsiooni Eesti esindaja Jarno Habicht, on see, et, et need rahvaterviseprogrammid ja ennetustegevus ja see on tõesti väga, väga oluline, sest need on kohad, kus tegelikult need reaalsed ravikulud on võimalik hiljem kokku hoida. Et, et see, see, see ennetus, on väga tähtis, sest ja, ja nende asjadega on siin vahepealsetel aastatel hakatud võib-olla usinamalt natukene liigutama ja väga ilmselt oleks väga halb, kui need need kokku kukuksid. Aga siia Heiditi jutule lisaks ma ei tea, kas siin on paralleeli, aga paranenud liikluskultuuri tõttu võib riigil sellel aastal saamata jääda sama suur summa nagu ma siin mainisin, 320 350 miljonit krooni liiklustrahvide näol. Ja olukorrad, kus trahvide maksimummäärad kasvasid märkimisväärselt on, on selline trahvisummade vähenemine eriti silmatorkav. Samas on ka see raha, ei, ei vaja meditsiinis seda raha ei ola meditsiinis nende inimeste lappimiseks. Ja aga, aga ma esitaks siiski küsimuse, et ligi 300 miljoni kroonile trahvieelarve tõus kirjutati eelarvesse sisse siseminister Jüri Pihli ausõna peale, kui ta kaitses siseministeeriumi käes ala käesoleva aasta eelarvet ja kas ole nüüd nii-öelda tegelikult sisuliselt seda ühte tõsist probleemi, et kuna trahvisummad olid ilmselgelt üle prognoositud eelarve, on vaja kuidagi tasakaalu saada? Tõenäoliselt politseinike palkadeks nii palju kärpida ei saa, aga kuna pihl võitles Tänu selle suurema numbri organisatsioonidele selle teema välja vaadata ja tahab, kus me saaksime nii-öelda kõige kõige paremini eelarvekriteeriumide täitmiseks midagi kokku hoida ja siis öeldi haigekassale kohe ära. Et kolmesadat kahtekümmet miljonit kroonide kasutada ei tohi? Ja sa ise põhimõtteliselt selle mina, isa teema peab välja, ma tõin lihtsalt ühe näite kõrvale. Sul on muidugi õigus, et need summad on hämmastavalt sarnased, aga see on tõesti selline konspiratsiooniteooria. Küsida küsida rahandusminister Ivari Padarit Selle kohta, et kuidas te seda teemat kommenteerib, siis ta ütles, et trahvisummade näol on tegu mitte maksuliste tuludega ja need laekuvad riigieelarvesse. Aga? Igal juhul on see, ma jätkaksin siiski seda haigekassa teemat, et igal juhul on see mage olukord, kus, kus haigekassa on tõesti siiralt ja ausalt kogunud väga suurt reservi just nimelt nendeks kehvadeks päevadeks ja, ja, ja seda ei ole võimalik kasutada. Kusjuures eesti meditsiini kiituseks ma, mina ütleksin, et Eesti meditsiin on väga efektiivne, see tähendab seda, seda, et, et kõik ressursid on tegelikult viimse vindi peale ära kasutatud. Jaa, aga seda on ju ka faktiliselt tõestatud, mul ei tule praegu võib-olla hetkel meelde see rootsipõhine uuring, mis mida siin tutvustati, täna mõtlen, et see haigla ja selle järgi selle järgi juba teist aastat Eesti on tõesti. Väga efektiivne, aga see tähendab seda, et, et tegelikult väga ei ole kusagilt kulusid kokku hoida. Et see näitab just seda, et kõik, mis saadakse, see kulutatakse üsnagi efektiivselt ära, et Eesti on olnud kogu aeg kulude protsendis meditsiinikulude protsendi suhtes, SKP-sse üks Euroopa tagumisi maid ja, ja samas on olnud väga efektiivne, et see, mis see raha, mis on, on väga hästi ära kasutatud, nii et siin tõesti kokkuhoiu kohti on nagu meditsiin. Praegu on selline tõesti nagu sa ütlesid, selline huvitavate mõtete aeg, et taas on toodud välja ka siin haiglate võrgu reformi reformikava ja, ja see, et kas selle arvelt oleks võimalik midagi midagi võita, siis öeldakse jälle praegu ka, et, et noh, ei, praegu vist ikka ei ole hea aeg siin hakata kiiresti midagi reformima, aga samal ajal on see, et kui kui need sahkele kuidagi üle elatakse, siis ega seda efektiivsuse reformi näiteks aastaid hiljem teha on ka jälle väga raske. Siis kui majandus kerkib, eks. Kusjuures see haiglavõrgureform on tõesti väga, väga õige teema üles tuua, et, et see haiglavõrgus, reformi mõte valmis vist kas 99. aastal või 2000 midagi sinna tuuri ja, ja see tookord põrkas väga suure avalikkuse vastuseisu tõttu, et kuidas me saame niimoodi, et me paneme haiglaid kinni ja siis me nägime, mismoodi see haigla Siis oli veel idee, et igal maakonnal peab olema oma haigla haigla, mis suudab kõiki maakonna vajadusi. Olgem rahulikud, praegu sel teemal ilmselt tõenäoliselt midagi rääkida ei saa, arvestades seda, mis sügisel toimub. Nojah, aga lõpper palutakse mõtte ära ja siis me nägime nüüd selle viimase kaheksa aasta jooksul pärast seda reformikava väljatoomist, et inimesed ise hakkasid käituma vastavalt sellele reformikavale, et kui inimesel oli süda haige, siis ta läks siiski Tallinnasse või Tartusse, tippspets spetsialiste juurde, ta ei läinud sinna maakonnahaiglasse, ehk need maakonna Haiglased, haiglad hakkasid, ise hakkasid välja surema ja need me olemegi olukorras, kus kus tegelikult on haiglaid, mis seal salata, kelle, kelle funktsioonid on väga noh, nagu ette nähtud, väga laiad, aga nad ei, nendel pole seda vajadust nende järgi enam, et seal tõsi on kokkuhoiu kohta ja see haiglareformi kava peaks. Tegelikult on siin sama sama aspekt nagu haldusreformiga, et kui sa ise seda süsteemi ei juhi, siis hakkab süsteem nagu ise ise lõpuks sulle dikteerima asju ja, ja tegelikult see kaos võib, võib mingil hetkel olla hullem, et võib-olla mingisugune ebapopulaarne, aga samal ajal selge otsus on, on ikkagi parem. Ma võtaks selle teema kokku küll niimoodi, et sellel nädalal nägin sotsiaalministri seisukoht, kes lubas, et see haigekassa reserv 350 miljoni krooni ulatuses vähemalt kasutusele võetakse. Et kui sotsiaalminister läheb nüüd väga selgelt rahandusministeeriumi kärpekavaga vastuollu, siis me võime siin lähim vaata nädalate jooksul näha väga-väga põnevaid eelarvevaidlusi, arvestades, et see, see on kõigest viis protsenti. D tegelikult sellest, kui palju on tarvis kärpida niimoodi, et see diskussioon saab olema kindlasti kindlasti väga-väga terav. Ma vaatasin seda Pevkuri lubadust ja mõtlesin endamisi huvi. Vaatame, aga, mis mind väga murelikuks teeb, on see, et me ei tea ka ühte asja, kas see kärbe, mis nüüd veel tuleb teha kaheksa ja poole miljardi ulatuses, millest siis kuuele või vabandust kahe koma kuuele miljardile on justkui mingisugune kate leitud, me ei tea, kas see kärbe ei jää viimaseks. Sellepärast, ja sellepärast, et mitmed analüütikud räägivad näiteks, et meie kahel suurel eksporditurul Turus, Soomes ja Rootsis olles hakkab asi halvemaks minema jõuga näiteks Saksamaa suudab majanduse ümber orienteeruda sisetarbimisele siis Soome ja Rootsi on selleks natukene liiga väikesed ja, ja seetõttu nende kriisifaas on meie omast kuskil pool aastat maas ja nendel alles probleemid hakkavad, hakkavad väga tõsiselt ilmnema. Ja tõsi see on, et tuletage meelde, et Eesti pank ennustas ju ka musta stsenaariumi mis tähendab siis majanduslangusele, mis tähendab siis veelgi suuremat eelarvekärbet ja praegu on Eesti valitsus erinevalt paljudest teistest riikidest valinud selle tee, et me üritame hoida eelarve tasakaalus, et enamike enam Ena enamik suuri turge on otsese suuri riike on otsustanud minna seda teed, et eelarve lastakse miinusesse ja kulude poole pealt väga oluliselt ei kärbita, et, et Eesti on tegelikult kui see, kui me nüüd sellest sellest jamast välja tuleme enam-vähem puhtalt, siis võiks nendele meestele ja naistele, kes valitsuses istuvad, medali anda, aga see on siis jah, kui me sind sellest jamast ikkagi ühel hetkel välja Kuulnud ka positiivsemaid noote, näiteks ida pool oma eksporditoru kaotanud Eesti ettevõtjad on siiski mõneti suutnud ümber orienteeruda ja suudavad näiteks samas mahus müüa Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides, mis on, mis on ju suurepärane saavutus ja, ja kui selliseid ettevõtjaid oleks meil järjest rohkem, siis ka selle kriisi mõju oleks, oleks väiksem, aga selliseid näiteid on ja ja ma arvan, kui selliseid näiteid on, siis ajakirjandus peaks selle tegelikult ka avalikkuse ette tooma, sest see on selline edulugu, mida, mida meil on tänasel päeval kohutavalt vaja. Ma tunnetan ka ajakirjanikud ajakirjanduse vajadust otsida neid positiivseid kangelasi tööstusest, et kui eelmised kangelased olid kinnisvaraäris, siis nüüd otsitakse neid kangelasi tööstusest ja mulle kohe tuleb meelde see, mismoodi ma pakun, et see oli aktuaalses kaameras oli väga positiivne lugu ühest tsinkimis tehasest, kui ma ei eksi. Millest nädal aega hiljem pärast seda edulugu tuli teade, et nad panid oma uksed kinni, sest tellimus ei ole piisavalt. Et need, need edulugusid on väga keeruline praegusel ajal teha. Aga kui veel selle majanduse teema ja ja eelarve kärbete teema kokku võtta, siis siin on nüüd jälle väga jõuliselt hakatud rääkima ka võimalikust maksutõusust. Rahandusminister Ivari Padar on sellest rääkinud lausa valitsuse pressikonverentsil ja istudes ühe laua taga peaminister Andrus Ansipiga. On, see on, see on see arutelu seal toimunud? Ametiühingu liider Harri Taliga on käinud välja mõtte, et tulumaks tuleks tõsta 20-le kuuele protsendile ja tulumaksuvaba miinimum siis 5000-le kroonile. Ja, ja siin on sellised väga jõulised maksutõusu ettepanekud juba kõlanud. Sina rääkisid küll siin nii-öelda sotsmaksu poole pealt, aga aga see ei ole tõenäoliselt praeguses kriisisituatsioonis väga suureks teemaks kujunenud, pigem ikkagi räägitakse tulumaksust. No vaatame, kes räägivad tulumaksust. Et mitte kõik Seal on selline maailmavaateline valu. On on kõlanud ju väga erinevaid seisukohti ja ja tegelikult sedasama sedasama tasakaalustatud eelarvepoliitika teemadel. Sedasama sel nädalal tutvustatud OECD raport pakub ka natukene teistsuguseid lahendusi. Et, et võib-olla võib-olla selles mõttes, kui ma siin enne rääkisin sellest eurosihist nii-öelda loobumist, siis ma ei arvanud, et sellest peaks, peaks nagu loobuma, aga võib-olla see ei ole siiski tegelikult saavutatav, nii. Aga OECD-l on üks kõiki kinnisvara omanike tõsiselt murelikuks tegev ettepanek, nimelt nad soovitavad loobuda siis eluaseme, laenu intressivabastusest, intressisoodustuse vastasest pressivabastusest. Intressitulumaksu saab inimene tagasi. Et see on nüüd küll selline ettepanek, siis väga paljudele praegustele kinnisvara omanikele, kellel on panga ees suured kohustused, juuksekarvad püsti, ajas. Nojah, see ettepanek on ju laual olnud Eestis ka, et, et paar aastat tagasi oli see väga aktiivselt arutelul ja tookord see läbi ei läinud. Ma nüüd isiklikult ütlen, et, et kas see, kas see tegelikult on vajalik, noh, see tulumaksusoodustus praegustes oludes raske öelda tegelikult seda juba tookord tookord ma ei mäletanud, kas oli mingi neli või viis aastat tagasi, kui seda arutati, et, et siis seesamamoodi mööndi, et, et see, see ei ole enam väga-väga vajalik, vajalik tulumaksusoodustus, aga, aga, aga kas, kas tõesti praegustes praeguses olukorras saab seda kärpida väga keeruline, et see nüüd testid nagu, nagu on öeldud, et valikud on ainult väga halvad. Et, et on selge, et, et sellise, selle selle, sellised sellise tulumaksusoodustuse kärpimisega saavad löögi kinnisvara omanikud, kes ilmselt kelle seast ilmselt praegu paljud juba on väga keerulises olukorras, et kas võimendada nagu seda halba olukorda või siis võtta raha kusagilt mujalt võimendada mingi mingi teise, teises teises kohas seda, seda halba olukorda, et või raskusi, et see. Siin raadiokuulaja Peep kirjutab meile, et kui ei viida riigiametnike arv ja riigile kuuluvad ettevõtetes töötavate ametnike arv majandustõusu eelsele tasemele ei ole meil kuidagi võimalik riigieelarvet kärpida. Majandustõusu ajal tõusis siis riigilt palka saavate inimeste arv mõne aasta jooksul kordades. Ja ma olen väga mõnus selle mõttega, et vaatame üle, mis tasemel meie eelarve laekumised praegu on, kui need on aasta, ma ei tea, 2006. aasta tasemel, siis vaatame üle, missugune oli meie ametnike struktuur tookord, kui palju ametnikke oli, et need võiks võrrelda, palju nad palka said, et selle võiks täiesti. See peaks olema täiesti ühe üks-üheselt välja võetud. No mina mõtlen ikkagi ka seda, et tagasi minna võib-olla pole mõtet, aga meil on siin innovatsiooniaasta ja ma usun, et väga paljudes kohtades annab kasutada ka, annab kasutada igasuguseid uusi lahendusi, mis on, on täiesti milleks, milleks on nii-öelda vundament olemas. Et miks mitte luua uusi struktuure tegelikult, mis, mis mõtled selliseid kohandada, aga, aga noh, ma mäletan, siin mäletan siin eelmiste valimiste eel siin ikkagi erakonnad konkureerisid omavahel see selle nimel, et kes tõstab rohkem siin ametnike palka, nimesid nimetamata. Aga me teeme muuseas kõikides asjades vähikäiku ja, ja kui siin oli juttu maksutõusust, siis sellega käib kaasas üks teine väga murettekitav tendents, nimelt maksupettused ja mulle on mitmed inimesed rääkinud pubides ja poodidest saab sularahaga ostes juba märkimisväärset allahindlust. Ja tõenäoliselt on siis põhjus selles, et müüjad ja poodnikud on meeleheitel, sest kaup on laos ja keegi seda ei taha ja siis püütakse selliste Ebaausate meed meetoditega vähemalt sellest kaubast lahti saada, aga aga kuna kaardimaksete puhul jääb sellest märge maha, siis püütakse nüüd sularaha arveldustele teha märkimisväärseid soodustusi, et, et see, see on juba tänases Eestis reaalsus. Hiljaaegu sattusin siin mitte hiljaaegu, vaid sinitäpsemalt öeldes kolm päeva tagasi siinsamas Tallinna südalinnas ühte suurde poodi, kus müüakse arvutitarvikuid, et mul seal lihtsalt midagi vajasin, märkasin letile ilmunud suurt silti, et meie kaardimakseid ja ma olen neid silte näinud ka mujal. Võib-olla varsti on oodata uut siilikese kampaaniast, ma ei tea. Tegelikult on see selge märk varimajanduse kasvust. Aga aga igasuguseid, loomulikult selles praeguses olukorras on igasuguseid lugusid, oleme siin ka kasvõi lehtedest saanud lugeda ja tuttavatelt kuulda sellest, kuidas on igasuguseid vahvaid müügiagente jälle ringi kõndimas, kes tegelikult väga peenikeses kirjas olevate lepingutega inimestel oskavad nahka üle kõrvade tõmmata. Neile 26000 kroonides. Et põhimõtteliselt selliste asjade eest võiks tegelikult täitsa inimesi hoiatada, et eriti praegusel ajal tasub ikka väga-väga ettevaatlik ja tähelepanelik olla, sest eks need, eks need skeemitajat just selliseid segaseid aegu ja segaseid tundeid kasutavad ära. Kindlasti tulles tagasi varimajanduse juurde, siis ma olen ka kindel selles, et ümbrikupalkade osakaal osakaal on jälle suurenema hakanud. Pisut Europarlamendi valimistest ka täna tööle sõites märkasin tee ääres valimisplakati, et mis saab seal siis veel tõenäoliselt paar päeva üles üleval rippuda ja mis kutsub üles valima valima inimest, mitte parti ja selleks peibutuspardiks olemisest on siis oodatult tekkinud ajakirjanduses tõsine diskussiooni aine ja seda peetakse valijale väetamiseks. Eeskätt on silmas peetud Keskerakonna esinumbrit Edgar Savisaart, kes muuseas ise ütleb, et tal ei ole plaanis europarlamenti minna, kuid samas ta ütleb, et ta on tõsine kandidaat ja üldse peaks nimekirja esinumbrid olema. Partei esimehed. No ma arvan, et see, kui me hakkame siin pardijahti pidama, siis see on asja nii-öelda üks külge, aga tegelikult on ikkagi see suletud nimekirjade süsteem, mis enamikus Euroopa riikides Euroopa Liidu riikides kasutusele ei ole. Noh, näiteks minu isiklik hinnang hinnangul küll ta on, vastuargumente on palju, aga see ei suurenda küll kui, kuivõrd demokraatiat ja ja seda, et inimesed saaksid ise protsessideks kaasa rääkida, et et. Ma arvan, et võib-olla peaks minema sellise süsteemi peale, nagu siin vist Rootsi riigis on kasutusel, et inimesed saavad ise umbes kandidaate nimekirja juba lisada. Aga, aga see, et, et see asi toimub umbmääraselt ja ma usun paljudele inimestele jõuab selles valimiskastide juures seistes kohal, et ta ei saagi ühegi nime taha risti teha, vaid ta teeb ära. Ja see on umbes sarnane olukord on meil ju ka riigikogu valimistel ja minu meelest Rein Taagepera ütles eelmise nädala Postimehe AK-s väga hästi, et, et see valimissüsteem on täpselt selline, millega on väga hea inimesi närvi ajada. Et selle, selle tekitatav ebaõigluse tunne on tõesti väga suur. Aga inimesed ongi väga närvis ja tõenäoliselt tänu sellele, et on suletud nimekirjad, tuleb valimiste osalusprotsent veelgi väiksem, sellepärast et inimesed lihtsalt põhimõtteliselt ei aksepteeri sellist lähenemist. Tal puudub õigus valida isikut ja kui ja kui parteide ehk siis need parteid, kes tahtsid neid suletud nimekirju. Kui ma ei eksi, siis oli neid kolm, Reformierakond, Keskerakond ja lõpuks ka rahvaliit. Kui nad ütlesid, et tähtis on, et inimene valiks ikkagi platvormi, noh, andke andeks, ma lugesin. Need platvormid on, ma lugesin need platvormid läbi ja, ja need on lihtsalt deklaratiivsed, tekstid ja mõnes mõnes platvormis on, on, on selliseid lubadusi, millega nagu europarlamendis ei ole mitte midagi peale hakata. Et see ei ole nagu mitte mingisugune programm. Mulle meenutab. Ikkagi seda, et seda õndsat aega, kui koju tuli teade, et hääletage meie kõigi ühise kandidaadi poolt. Kusjuures võib-olla on tegemist noh, nii-öelda valimisplatvormid nagu ideede eest hääletamisega, siis oleks tegelikult ju õiglane, et Reformierakond ja Keskerakond kandideeriks ühe ühise nimekirjaga, sest nemad lähevad ju europarlamendis ühte saadikugrupi. Need oleks ju täiesti täiesti, kui kui on ideede mäng, siis, siis mängime lõpuni. Aga neil omavahelist poliitilist sellist kaklust välja, kui sa rääkisid siin sellest, et, Tuleb avalikus teenistuses struktuurne ja väga oluline reform, siis mulle järjest rohkem tundub, et meil on ka ka valimisseadustega seoses vaja läbi viia, eks väga põhjalik struktuurne reform, sellepärast et inimesed ei ole põhimõtteliselt enam rahul sellega ja kui enne kohalike omavalitsuste valimisi on, on see olukord läinud nagunii õigusetuks, nagu ta praegusel hetkel on, me ei tea tegelikult, millist, kuidas siin Tallinnas hakatakse sügisel kohalike omavalitsuste omavalitsuse volikogu valima, siis siis siin tuleb midagi väga tõsist ette võtta ja, ja võib-olla tasuks vaadata selle saksa õigusruumi poole, me oleme korduvalt Saksa õigusruumi poole vaadanud ja võib-olla tuleks vaadata uuesti, siin Saksamaal saab inimene anda mitu häält. Nad eelistavad viimasel ajal avatud nimekirju ja, ja inimesed on selle valimissüsteemiga rahul ja see mitmehääle andmise võimalus ka kohalikel valimistel ja nii edasi, see on inimeste valimisaktiivsust kasvatanud. Nad tunnevad, et nende häälel on rohkem kaalu. Ja see oleks täiesti eraldi saadet väärt. Seesama valimissüsteem tegelikult, et sellel praegusel süsteemil on omad plussid, aga, aga nende plusside seas me näeme seda, et on tulnud täiesti uus põlvkond parte. No tegelikult seal partide ja broilerite osakaal nagu poliitikas on läinud erakordselt suureks. Peaks olema ikkagi see, et seda võõrandumist inimeste võõrandumist vähendada. No just nimelt, et see, see oleks selle, selle eesmärk, et, et ühtepidi me ei saa, me ei saaks lubada seda, et, et, et andes otse oleks meie parlament, Henrik Normann neid ehk siis populaarseid inimesi, et me, me tahame siin, aga spetsialiste saad, aga teistpidi on, on olukord praegu see, kus kus tõesti on partide ja broilerite osakaal Parlamendis väga suur. Head sõbrad, kell saab kohe 12 ja rahvateenrite saade tänaseks lõpetab. Tänud kuulamise eest ja tänased rahva teenrid olid Heidit Kaio, Neeme Korv ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal elusa laupäeva jätku ja kõikidele kirjandikirjutajatele, kes meid kahjuks ei kuulnud. Soovime jõudu ja lennukad, sulg.