Unustamatu. Et parem on Unustamatu tere. Mina olen Tõnu Karjatse, toon koos helirežissöör Vivika Ludvig iga tänase saate unustamatutest. Harukordne juhus on pühendada unustamatut saade heliloojale, kel saate eetrisse mineku päeval sünnipäev. Täna, 26. aprillil saab 77 aastaseks prantsuse helilooja Francis lai keda tunneme sellistest filmiajalukku ja filmisõprade mällu ning hinge sööbinud filmidest nagu Claudelelushi mees ja naine või Arthur Hilleri armastuse lugu. Praegu kuuldud teema on pärit David Hamiltoni filmist Pilid siis, mis valmis 1977. aastal nii-öelda soft-porno või siis maheda erootikafilmid õitsema rajal. Francis Lai oli selleks ajaks juba tuntud filmimuusika looja. Teda ootasid tööpakkumised nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Francis Lai sündis Prantsusmaal nišis mahedas Vahemerekliimas, kus päikesepaistet jagub 90-le protsendile aastast. Muusika paelus teda juba noorelt. Ta hakkas mängima klaverit kohalikes orkestrites, saades selgeks tollased menulood. Kahekümnendates eluaastates Francis kohtas Marsseys Aga võluvat lauljatari Claude khatiin, kes muutis ta elu. Siin, kuulame Claude khatiid esitamas ühte menulugu 60.-test aastatest tasand sonett laule. Moodigi. 1950.-te aastate alguses laulis klotkaadee hoopis teistsuguseid viise. Lisaks garantiile tuli Francis elluga džäss. Lauljatari jälgedes lahkus lai Vahemere kaldalt ja seadis end sisse Pariisis Martril pulbitsevast muusikaelus, mille oli vallutanud Ameerikast. Tulla jazzilaine. Pole kahtlust, et Lail oli Pariisis võimalik elavast esituses kuulda ka selliseid muusikuid nägu May'l Stavis, Charlie raker, kellelt saadud mõjutusi pole ta kunagi häbenenud tunnistada. Pariisis sai Francis laist peatselt staar, kes pääses ka legendaarse dipi ahvi saateansamblisse. Sellest annavad tunnistust mitu laulu, mida libiahvile kirjutas. Sealsamas Martrile kohtus taga poeedi Kerbaruga, kellega koos valmisid ka lai esimesed laulud. Oma kõige esimese laulu kirjutas Lai siiski oma toonasele sõbrannale klotkuatiile. Hitiks sai aga lai lugu jalgratas, mida kuuleme praegu ilmutani esituses. Laulusõnade kirjutaja oli hea sõber, noore filmilavastaja Claude Le Lušiga. Kell omakorda oli kavas üks filmiprojekt. See oli melodraama keskealisest mehest ja naisest, kes mõlemad olid juba kaotanud oma kõige kallimad inimesed. Neli kokku üpris tavapärane seik. Nimelt käivad nende lapsed ühes internaatkoolis villis ja kuna see asub linnast väljas, pakub rallisõitjast mees, keda mängib šanlaitritinginaan naisele küüti Pariisi. Naise osas näeme võrratut Annukaimeed. Filmi pealkirjaks saigi lakooniliselt hom, et infam ehk mees ja naine ning sellest sai alguse nii Claudeleja filmitegijana kui Francis Lai läbilöök. Filmi heliloojana. Gloria lossimees ja naine balansseeritud seisundifilmi ja dramaatiliste pööretega armastusfilmipiiril. Vaataja ei saa kindel olla, millise pöörde võtavad sündmused järgmistel minutitel, mida otsustavad sümpaatsed peategelased, kes ilmselgelt kokku sobivad ja kelle vaheline keemia lausa nakatab. Võib arvata, et see oligi Luži soov anda ainet mõtlemiseks, kuidas elada minevikuga, mida sellest hoida ja mida südametunnistuse piinadeta mälestuste klaasi taha paigutada. Washington IC toa täna õhtul oled sina see. Filmi saamisloost on kloushi ise öelnud järgmist. Idee tekkis ühel septembrikuisel päeval vili rannas. Nägin sealt üht imekena naist, kes jalutas minust eemale oma väikese tütrega. See naine mulle meelde oma püüdmatu ilu ja väärikusega ning kogu aeg, kui mu mõte ta peale tagasi läks, püüdsin leida seletust ta võluvale üksindusele. Neist mõtetest sündiski mehe ja naise lugu, rääkis režissöör. Nõnda laulis selle lossi filmis berberuu. Teda võib näha filmis ka kõrvalosas Anukani kadunud kaasana õrna hingega kaskadööri na, kel pole võõras ka muusika. Kloogia Luži mees ja naine on muuseas üks esimesi filme, mis tõi prantsuse filmi bossa rütmid. Filmist said võimaluse oma loomingut tutvustada ka varu head sõbrad Brasiiliast Baden, Powell ja finishi demoraes. Filmi nimiloo lausidega sisse Pier paruja Nikol Grazel ning ka siin on tunda bossanada mõjutusi. Täna-homme jätan fänn sai tohutult populaarseks ja seda mitte ainult Prantsusmaal. Pärast kanis saadud kuldset palmioksa võttis lossi film kaks Ameerika filmiakadeemia auhinda, Oscarit, parima võõrkeelse nina, töö ja parima käsikirja eest. Francis Lai panust oskasid siis hinnata vaid Ameerika kriitikud, kes seadsid Luži filmimuusika kandideerima kuldsele gloobusele. Võitis aga Elmer Bernstein, kes kirjutas muusika praeguseks ajaloo hämarusse vajunud filmile Havai. Ja siit on näha, kuivõrd ebausaldusväärsed on kõiksuguseid, žüriid oma kompromissivalmiduses. Lai teemasid filmist mees ja naine kasutati 1900 seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel kui autoriõiguslased olid alles lapsed, edukalt mitmetes reklaamides ja telesaated igatahes. Nii näiteks võttis BBC poliitika sari Panorama tunnusmuusikaks just Francis Lai teema Asher tühise toa. Ehk siis täna õhtul sina sama tegi ka Soome televisioon poliitilisi sündmusi lahkavas saatesarjas ajan kohta kakunen. Filmimees ja naine nimilugu kasutas aga veel üsna hiljuti oma reklaamides meresõidufirma Silja Line. Nõnda kõlab üks neist tunnustamatutest meloodijatest. Täna oled see sina? Filmist saadab see muuseas ühte võtmekohtadest äsja Pariis-Dakari ralli lõpetanud mehe otsast sõita viivitamatult Pariisi naise juurde, kes teda ootab. Pärast Luži filmi hakkas leile tulema koostööpakkumisi niisiis mitmelt poolt. Teiste hulgas soovisid laid saada oma filmi heliloojaks ka Ameerika filmitegija Arthur Hiller, kes oli otsustanud telesarjadele selja pöörata ja proovida kätt suure filmiga. Antiikkirjanduse õppejõu Eris seegale kirjutatud stsenaarium nimega Lastori rääkis loo kahest tudengist, kes armuvad, kuid kelle õnne varjutab valus traagika. Tantsis laia on öelnud, et kui Artur heller tegi talle pakkumise kirjutada muusika traagilisele armastusloole siis lükkas lai selle esmalt tagasi. Ta kartis lennukitega lendamist ja peale selle pidas ta ameeriklastest stsenaariumit liiga üheülbaliseks ja konventsionaalseks. Lai lükkas pakkumise tagasi isegi kaks korda. Siis aga helistas talle Ühendriikidest rändel on ja ütles, et filmitegijad on juba proovinud üles võetud stseeni telelai muusikat ja see on sinna sobinud ideaalselt. Delonni ajas aga tagada tuttav filmi produtsent Robert Evans, kelle naisel älymekwool oli tulevases menufilmis peaosa. Francis lai, veendus filmi võlus ka ise, kui mõne päeva pärast esialgset montaaži nägi Lastori muusika valmis laiali, siis ühe ööga ja mõned kuud hiljem, kui film oli helindatud, ostiski lai oma elu esimesed lennukipiletid. Kuid siis ta veel ei teadnud, et Los Angeleses, kuhu ta sõitis, ootab teda ees ihaldatud kuulda. USA-s tõusis album Lastori muusikaga Billboardi edetabelis teisele kohale ja menu loog sai filmi nimilugu Andy Williams esituses. Filmis Williams esitust õnneks ei kuule. Küll on seal aga lai muusika ehedamal kujul. Tõsi ka lai orkestreeri Lastori teema loo ise uuesti, seda siis juba händrymansiini orkestrile, kutsudes Laumašarli pässi. Nõnda laulis aga armastuse loo sisse Marju Kuut koos Lagle Alpiuse ja Helle kalmuga. Aastal 1972. Lasteaia peaosades valis Hiller, noored näitlejad rajana Niilija älymekroo. Seni televisioonis juhuslik rolle teinud rajananiilil õnnestus filmis luua tundlik mees natuur, kes oli küpsem kui gradioieti. Tahstin Hoffmann ja pehmem kui Steve McQueen. Armastusele osatäitmise lükkasid tagasi sellised nimed nagu Michael jook Johnvoit, Michael Douglas ja Peter Fonda. Keegi neist ei uskunud filmi läbilööki. Filmis naispeaosa mänginud älymekroole oli Lastoriaga alles kolmas osatäitmine kinolinal. Hiljem astus ta üles ka sellistes kuulsatest telesarjades, nagu näiteks sõjatuuled ja dünastia. Lastori läkski lukuga filmina, mis kõige kiiremini jõudis teleekraanidele. Toona oli tavaline see, et televisioonile tehti filmid eraldi ja kinofilmid olid määratud siiski suurele linale. Siinjuures tuleb meeles pidada ka seda, et videomakid tulid alles kümnendi võrra hiljem. Armastus tähendab seda, et sa kunagi pead paluma vabandust, nõnda kõlab üks filmi tunnuslausetest armastuse laulan ette heidetud liigset lihtsust, lapsikust, kuid need on ju needsamad argumendid, mille põhjendusel ka Francis Lai esialgu stsenaariumi tagasi lükkas. Võrdlused tänapäeva Hollywoodi kassatükkidega näiteks when, Henry salli või muud taolised filmid on siinkohal liigsed, sest väidan, et 1970. aasta lugu pole Hollywoodis õnnestunud enam korrata. Kaheksa aastat pärast Lastori valmimist aastal 1978 valmis ka selle mõtteline järg Oliveri lugu, kuhu lai samuti muusika kirjutas. See film on aga ilmselt määratud jääma unustusse, sest peategelase sarm üksi jäänud armastajana ei mänginud enam välja sama võimsalt, kui seda oli laas tuuri ise. Lai, pehme ja unistav heligee sobis ideaalselt pehmetel erootikafilmidele, mille õitseaeg langeski 1970.-te aastate teise poolde. Kuulsaimad lai muusikaga erootikafilmid on Emmanuel kaks aastast 1975. Aastast 1009 77. Leed erootikafilme hakkasid filmitööstused väntama, saades innustust hoopis julgemata ja Palvastavamate filmide edust 60.-te lõpul, 70.-te alguses. Ja seda siis juba mõlemal pool ookeani. Briti filmilavastaja David Hamiltoni bilitis räägib loo teismelisest Enda seksuaalselt avastavast koolitüdrukust, kes veedab suve abielupaariga, kelle suhe purunemas. Ta armub proovasse ühte teismelist noorukit ja lõpuks püüab leida uut peigmeest kama sõbrannale. Film on küll pildiliselt kena, kuid kehva stsenaariumi ja veel viletsamat mees osatäitjate tõttu jääb bilitis nende linatööde hulka, millega tutvumiseks piisab ka 10-st või 15-st minutist. Muusika on filmis aga väärtus omaette ja selle kirjutas siis ju Francis Lai, kellest ka tänane saade. Ligi 40 aasta jooksul on Francis lai, kirjutanud ka eraldi saatemuusikat telesaadetele. Tema sulest on valminud üle 600 laulu ja tema osalusele on saanud muusika rohkem kui 100 kinofilmi. Francise isiklikust elust veel sedavõrd, et ta on hoidnud selle kollase ajakirjanduse huvi väljast puutumatuna. Abielus on ta igatahes olnud 30 aastat ja on juba kolme lapse isa. Francis on kirglik tennisemängija ning tal on palju sõpru Eestimaailmas. Oma muusikaliste lemmikuteks on ta nimetanud Parkerit ning Francis Lai, et peetakse ka üheks neist avatud meeltega heliloojatest, kes hakkasid filmimuusikas kasutama elektroonilist muusikat ja elektroonilisi instrumente. Francis Lai on suutnud teha seda, mida suudavad väga vähesed luua mõne minutiga hinge sööbiv muusikaline maailm mis viib kuulaja unustusse ja toidab unelmaid, mis tegelikult võivad tõeks osutuda. Kui nad ainult suudetakse ära tunda sellest, mis on tugevam, kui meie, laulavad need Pier, Peruu ja Nikol külasel.