Tere õhtust, siin toimetaja maris Johannes. Tänane õhtu on pühendatud Helvi Jürisson ile. Tema 80. sünnipäeva auks. Ja aidanud on seda ette valmistada lapsed Peeter Volkonski, Kerttu Soans, igipõline sõbranna Inge Unt. Helvi Kristjani tekste loevad Kaie Mihkelson, Merle Jääger laulud Helviirissoni sõnadele, Roosta akendelt, Jaak kolmelt Pealtmuusikafragmendid Sven Grünbergi loomingust. Helvi Jürisson. Ema oli mul tohutu optimist, et seda ma pean ütlema. Kui ma olen oma lastele öelnud, et põhihoiak elus peaks olema hea hea meel, et hing sees siis mu emaga ei sõnastanud seda niimoodi, no üleni, ta hoiak oli täiesti selline. Ma võin näiteks tuua ühe niisuguse lõbusa näited. Ükskord pidime rahumelt jaamas minema rongi peale, oli talv. Lähme, lähme ja järsku. Ma libises ja kukkus ja talvemüts veeres kuskile kaugele. Tänaval tuli auto veel aga sõitnud jänes peale, aga mina läksime seda mütsi tooma ja istuli. Rong, me jääme sest maha, raputas ennast lumest puhtaks, vasitesse mütsi pähe ja hakkas naerma, ütles ei tea, milleks see hea on. Ja see tal oli kogu aeg. Ei tea, milleks see hea on, õnneks meie perekonnas eriti suuri õnnetusi pikka aega ei juhtunud. Ma olin üksik laps. Kolm inimest, ainult meid oli. Ja väga kokkuhoidev, nii et mingisuguseid pahandusi ma ei mäleta üldse lapsepõlvest selles mõttes õnnelik inimene. Tõe otsimine televiisori ees. Ma ei taha enam näha vihaseid inimesi, neil on koledad paled ja nad on üdini valed. Unustanud oma lapsepõlve oma koerad, kassid ja lelud. Neil käsil on kole elud. Linna tänavad on nad kahemõõtmeliseks pressinud iseeneste negatiivideks stressinud roppuste sülge pritsivad ja kitsivad, kitsivadkitsivad. Minu tees pole lavastusi. Seal kohtan Pustavaid esmaavastusi. Seal laotub roheluse võim mu ette. Ma tõusen ilma katusele, syyuuglen süvavette. Näen elus nägematuks jäävaid maid. Ma tänan neid, kes hoidsid kaameraid. Kui udu pilveks tõuseb suurest jõest, kus paradiisilinnud peavad pulmi siis olen järsku keset looja Ulmi napson. Osakese suures tõest. Ühesõnaga hoida nuusata, paluda, sellel on oma niisugune laulev Rütt. Hiljem avastasin Esson olemas loendi, nagu seda rütmi. Ei tahaks keegi seks sellele viisi. Oma muusale. Käin oma tubades käin ootel rändurina ja nopin igat hetke Sist, neis oled sina. No kui sulle une anda meid, sinu hingus, luuleks, võlux neid, mad Allen, jälgi sinu aiarohtu, et kastis rada aitaks juhatada sind teele kus on peidus igatsus. Ja kus ma ükskord sinuga ehk kohtun. Kui kadi kõhklus annab sulle loa ja Ihaitis sülem. Ma kirjutan, ütleme kaks, kolm, neli rida maksimaalselt ja kaustik saab täis lihtsalt, eks ole, ma kontrollin nüüd üle, mis siin siis veel võiks vaadata, niukseid poolikuid? Vaatan, mina ei olegi rohkem kirjutatud kui mad Allan, jälgi sinu aiarohtu, et kastes rada aitaks juhatada sind teele, kus on peidus igatsus, neli rida ainult ei seda algust ega lõppu kunagi võib-olla seitse kaheksa aastat tagasi kirjutatud ja hakkan nyyd ennast sisse tundma. Tuleb meelde, tuleb ikkagi meelde see, ja võrdlemisi ruttu tuli see tervik pätkuma distantsilt, niimoodi võtsin kokku ja elasin sellesse tundesse sisse ja see oli kuidagi kompaktselt. No ma ei taha nüüd ütelda, mu praegu tuli lihtsalt meelde, et kui kunagi Mozarti käest oli küsitud, et kuidas teil tuleb niimoodi kohe istuti maha ja terve sümfoonia või seal ja siis moodsatel väga lihtsalt, et ega ma ei hakka enne üldse kirjutama, kui see teos on muldade nagu õun peos. Samas, need tekstid on nendel kõigil selline pikk elulugu või, või on nad viimasel ajal kirjutatud need, mis nüüd loomingus on ilmunud looja õlistuselt, teised on viimasele looja eelistuseks, on mul kaustikute viisi, esineb mul seda looja ülistuse ponnistusi, et see õigele järjele saada. Tahtsin, mida ma tahan öelda. Aga mul ei olnud algust ja ma ei teadnud vormi ja ma üritasin kirjutada selle vabavärsis ja see oli lihtsalt mingisugune proosa niisugune noh, äärmisel juhul mingi abitu SEE, mitu vihikut jälle jälle iga 10. lehekülg jälle üritatud, on selle loojad kirjutada juba täiesti lootusetult tuli Mihesak pojaga või jumala pojaga ilma äärt ei leia niikuinii ja vaat, kui see oli tulnud, siis, siis hakkas niimoodi tulema ja tulema ja, ja siis sai ta valmis, aga väga kaua ma võin öelda tõesti, võib-olla 10 aastat olnud see mul peas olnud. Aga teised luuletuses on ikkagi viimasel ajal. Looja ülistuseks Mineza kalevipojaga või jumala pojaga. Ilma äärt sa ei leia, niikuinii oled ilmas justkui ula peal paika panemata. Aia niidiotsa ei saa kätte. Tee peal piiri putkat ja ette. Mõtte aina müttab oma koores. Õnneks küpsemate veel toores. Vahel justkui kostaks koore krõpsu. Illusioon. Sa sündisidki lõksu? Sind su tunnetuse puue jätab lõputuse tõkke taha. Seal suurult mõttetarga kuueluu ja naeratades tõmbab maha. Ütleb mõistatus. Seeerrgastuse tooja teile ahvatluseks jääbki sinna ette tahaks aina minna, minna. Sinna, kus on tõde. Teie looja. Virtuaalne eksperiment ehk mõttemäng, minaga. Hing kui lendab siit kord maise rüüta, olgu patune või ilma süüta teed, kui algab eksi rändurina kes siis vaimuilma Sondamina. Koolides ilma eetris iseenda hoolde, iseenda tuuma tunnetama on tõhus nüüd. Või on ikka sama. Kui on kaod, siis kohuseid jätavad ilma lainet teda kiigutavad. Ning ta leiab ennast arutlemas. Missist õega oli oma temas. Oli see ta tahtest sündinud tegu mis on jäävalt tema enda nägu. Või ehk tegid tema tegemise hoopis teised mitte tema ise. Temalt tulid kuulekuse Virkus teistelt aga siht ja mõte kirkus. Puiklev hindmis otsinguks veel virge otsib, otsib aina oma kirge, otsib ennast seks, et jääda endaks, eta otsatuses koost ei lendaks. Ning siis justkui valgi kirjatuvi kiirutata kohal tema huvil. Kust see tulnud õied, kelle saadik. Mõttelennud lapsepõlvest saadik see, mis elus vaimu sädet nõudis. Teost jäi puudu, ehk videoni jõudis elutelg ta selle järgi joondub. Võimalik, et nii ta Minaks koondub. Näiteks meeldib talle Led Zeppelin, ühe korra lasin ma talle brokkol haarumit. Ja veel järgmine pühapäev, ütles ta, tead, ma mõtlesin veel sellele halli peaga härrasmehele, keda sa mulle möödunud kord näitasid. Mis puutub muusikasse, siis jah ega ikka. Ma ei saa paljud inimesed kiidelda sellega, et ema mängib neile vabadel minutitel natukene puhata, mängib Beethoveni apasse, NATOt või, või pateetilist. Aga oot, me võime sellega kiidelda, võisime olla nimede klaveri allkiri, oli küll pianiino tema jalgade juures pea kohalt kostis siis ta Danton, tuntud tuntud, pateetiline või siis Bachi pubeka, mulle hirmsasti meeldis pateetiline ja Beethoveni vägev ja võimas ja just ema oli see, et oota, oota, Peeter, et kasva veel ja küll sa siis saad aru, et tipp on ikka Hippa. Kui oli klaverieksamid Nõmme muusikakoolis ja kui mina koos teiste lapsevanematega kogunesin sinna saali ukse taha ja kui tema laps, no ma teadsin, mis sa mängid, eks ole, hakkas mängima, siis heitsid ennast põrandale pikali, et sealt uksepraost siis kuulata, kuidas tal läheb ja väga sõbralikud medalit kuus, seitse tükki. Me kohtusime seal peaaegu iga aasta või isegi kaks korda. Kevadel ikka peamiselt need põhieksamid. Ja tead, ma olin väga liigut tatud, et sa tahtsid, et ma tulen emmega, sa ikka tuled? Küsisid sa. Võib-olla selles oli helgust, mis oleks su elus teistmoodi olnud, kui sul oleks mul teistsugune ema olnud. Kui täna tuli jutuks see, et 44. aastal oli ema rootsi suunduva laeva peal Ma ei taha sellest rääkida, sellepärast et see on niivõrd fataalne, see viimane Rootsi laev, eks ole, ja mina olin rootslaste nime keelaskonna, mu üks vanavanaema šants, rootslane, et mina üksinda trügisin sinna laeva peal väga paljud jäid maha, see oli viimane rootslaste laev. No mina olen nüüd seal oma väikse kohvikesega vastu seda suurt köit. Aga vasakut kätt asub üks kahurpaat piskinud, Saksa sõjalaev ja ühe korra aga hõikab selle laeva kapten kõva häälega. Laske ruut läbi. No mina, isa ikka veel midagi aru, köisi pidi saabub siis üks madrus tuleb minu juurde, kes ma olen 15 aastane. Mul oli sinikübarpina saada. No igatahes haarab sealt köie alt Mukoffi, eks ole, läheb siis selle tööli juurde, jäävad, et see on raudtee veel ütleb, et las siis Ophartma jään praotus. Minu kohvikestnedse madrus, ma lähen selle laeva peale üksinda, ema-isa, tema pabinas, 15 aastat vana. Ütleb üks naisterahvas mulle, et kuulge, lapsed, kas te olete üksi või? No, ega ma nii väga laps välja ei näinud, ikka ma olin sama sama pikk umbes kui praegu ja istun selle mehe naise kõrvale ja ma räägin tema isa sõitsid Haapsalusse, kas nad sealt saavad või nad ei saa, mulle on antud ühe kaugelt sugulase aadress küll Rootsis, aga nii ma siin nüüd olen muidugi jutel natuke pikem, aga siis see väga oluline märkus oli selline, et teate, et me käisime oma poega matmas, et meie oleme Rootsis juba juba aasta otsa, aga poeg läks siiski otsustas, et ta läheb Eesti sõjaväe mihuke võitlema jääda. Me käisime teda matmas ja teatega, Alice laps. Anname teile hariduse, kujuta ette, neid võtavad lapseks, noh ja siis, ja siis tulidki need lennukid mere kohalt, kolm lennukid madallennul ja nüüd see minu austaja nüüdse kaptenil ei tulnud üldse, lasi avada seal flaki, tule Nende peale käis õudne laskmine minema, ei saanud üldse aru, kas nüüd lastakse lennukite pealt või või, või, ja siis ma hakkasin mõtlema, et see pisikene purjekas mootorpurjekas, kas tarvitseb ainult ühel lennukil tulla lastate sõelapõhjaks oma pardarelvadest ja me oleme merepõhjas, aga lihtsalt mul hakkas hirm, läksin, võtsin oma kohvi, ütlesin, et teate, et ma ei julge selle laeva peale jääda sellelegi igale abielupaarile siiamaani ma ei tea, mis nende nimi oli. Ja niimoodi ma läksin, ma sain viimase rongi peale, mis läks balti jaamast Haapsalusse, jõudsime Haapsalusse, kus siis minu isa, kes ajas seda pärast sõitmise asja juba mitu, mitu aastat ja kogu aeg, ebaõnn, ebaõnn. Ja ühesõnaga ei mingit taati, selle asemel, et randa minna kuskile. Selle asemel olid nemad Haapsalus ja helistasid kogu aeg. Nii kaua venelased olid sees. Kui ema oleks 44. siiski ära sõitnud siis ma olen kindel, et isa ei oleks 46. Nõukogude liitu tulnud, sest et eesmärk oli nad kokku. Või tulid sa laeva pealt maha sellepärast et ta tuleb kahe aasta pärast võimalik? Saatus on justkui olemas. Kindlasti mingisugune asi on planeeritud, mitte algselt kõrvalnähuna tulemus, aga et nemad kokku said? Tähtis. Nii et kõigel on oma järgnevus ja üle ülevalt alla tagasi vaadates on, on ju kõik nagu fataalne, eks momendil ei ole seda sa võid nii mina vaadata. Hiljem tundub kõigel olevat mingi sisemine, noh, ma ei tea, nagu nagu praegu ollakse ju täiesti seisukohal täiesti üksmeelsel seisukohal et elusaine, see tähendab, esimene rakk üldse selle, see n-i ja hookokkusattumine ja lõimumine ütelda see saanud olla üldse mitte juhuslik. Et selleks oleks pidanud kuluma veel miljardeid aastaid, et see oleks juhuslikult toimunut võib kõike vaadata, nii, et pidi mingi vektoriaalne jõud olema. Jootama sind lehklappeskik tingi kus sajajalgne uudistaksime, kingi, seal sirel uusi kohtumisi kingib ja linnud helistavad ümberringi. Ka pikki õhtust tänavat ei astu. Naerab rahva vahel sulle vastu. See oli ka sinu küsimus või vastus on justkui minust möödalendu lastud. Ka tuulte kohtamise kohal kallast, sind oodates rahutult teid alla. Me poleks seal ei lei õhuvallast. Ja maagi kaoks sealt sügavale alla. Sind ootan väljakutel tulevastel, kus liivakastid on lastelastel. Ma tulen, hallikirjud, lokid, kastes. Ja Uiedust on minu raugastes. Meie seast äsja lahkunud Andrei Volkonski ilmus Värnerisse 53. aasta jaanuaris olles Helviga tutvunud ja see oli ülelinnaline sensatsioon. Kõik hakkasid kogul lindiaid, kohvikutädid, kes näpuga näitama, Helvi oli ka üle linnale kuulsus, üleöö järsku aga tõsiselt rääkida. Andrei lülitus loomulikult kohe seltskonda ja hakkas sõbrustama. Eralõuaga ja Ainiga ja Lennart perega ja nii edasi. Esiteks ta tuli, tal oli haridus ju ikkagi läänest, ta rikastas meid sellega ja siis samuti selle Moskva kultuurieluga, mida ta rääkis ja nii edasi, nii et ta oli meile vaimujalu. Allikas. Ma Elvi pärast abiellumist pärast kuuenda kursuse lõpetamist laskis ennast Moskvasse määratajad orjast aegu töötas arstina. Mina käisin neil külas ja mina viisin omakorda veenduda selles, kui rikastava omakorda Helvile oli see Moskva kultuuri elunu, milles muidugi Andrei ringles. Ma sain ka veel osa, käisin kontserdil, nägin oma ihusilmaga Šostakovitši näiteks ja siis pärast, kui Helvi tuli tagasi pärast vedes ütlemis Tallinna. Vaat siis ma mäletan, Andrei käis mitteteenistuste ajal, aga ta käis Kaarli kirikus orelit mängimas ja ma mõtlen, et Ta geenid, Andrei teenitus ja nüüd ilmselgelt Peetrist silo vaja midagi tõestada, meditsiinis igaühe silmaga näha ja kõrvaga kuulda. Pattii. Ei maksa loota. Unustusse hajumisest. Ma arvan ja tulesööta joota. Enne unne vajumist. Peter milline on sinu esimene mälestussõnast, oi siis seda ma küll ei oska öelda, milline neis häälikuid järelit läheb ära ma ei mäleta, see võib olla sinu. Ei seisa oma vere alla. No loomulikult algpilk mustajuukselise ele beebile, kui laps oli kuu aega vana, siis mind tööle, kuna ema jäi mul töölt koju last toitma, siis oli see mul võimalik. Kui sa nüüd ütlesid, et need häälikute järelekordamine, kui sa ütlesid Geni jah, et selle peale ma naeratasin, tead, praegu mul tuleb meelde, et ma seda mäletan. Ma mäletan seda, et ma olin pikali voodis titevoodinööridega seda voodit ja ma mäletan. Ma vaatasin üles ema nägu, kes ütleb hõbesõra, ütlen see mulle meeldis. Kas ma siis oskasin rääkida? Poiss, sa hakkasid ju kuskil seitsme-kaheksa kuuselt ju häälikuid järele ütlema suure huviga, vaatasid suurte silmadega mulle otsa, õieti vaatasid mu suud. Kus me siis alustasime minu arvates o ost ja siis, kui sa olid juba korra selle peale tulnud kaunis ruttu, et, et see on tehtud selleks, et seda järele teha. Siis läksime me edasi, esialgu võtsime läbi täishäälikut, siis läksime kaashäälikute juurde ja lõpuks jõudsime memme kõrini. Ja muuseas, see oli väga huvitav, kuidas uurist täpselt, mismoodi sisse. Keeleasend ilmselt ja ühekorraga see oli, mul käisid judinad täiesti nagu mingisugust. Ma ei tee head muusikat kuulates või kui ühe korra rasele väiksed tita lamavad kita juustule. Aga millega mul oli probleeme, oli? S Mul oli ess eff ja siis. Emme mõtles mulle välja harjutuse, mida ma käisin, läksin teise tuppa ja harjutasin. Olen ema, väike kallis, kas sädama siis harjutasin iga natukese aja tagant, käisin Sa ütlema niikaua kui olin lõpuk. Kas kallis. Kas siin käis juba läbilauset, kui ma olin kuu aega beebiga kodus olnud, tuli mul tööle minna. Kui palju siis üldse lapse jaoks aega oli? Ma olin ühe kohaga alguses ja öövalvetes olin ma vabastatud, kuni laps sai kaheaastaseks. Nii et ikka oli, laps oli mul tihti kohvikus kaasas ja jah. Et ju igale poole igale poole kaasa kõik Faizznerid ja, ja Moskvat kultaset, need mul lapsest saati seal issakene kvartett mängimisel. Kõik need Vernerist üle kolinud Tallinnasse, see seltskond Ta oli üldiselt küll hea ja rahulik ja ta armastas kuulata, aga kui sattus olema pealelõunane aeg ja seal Moskvas üleval hakkas mängima kohvikutrio siis läksid siin àra, mäletan niisugune kahe aastane olin mäleta, mis sul seljas oli siis. Ühe korraga vaata Peeter kadunud, eks ole, mulle öeldakse, kuule, vaata, mis ta teeb. Seisad sina selle trio ees ja niimoodi vaikselt niimoodi löötakti, seal vanahärrad käiks, äratavad sulle sõbralikult. Ei läinud sind ära tirima. Siis oli edasi veel selline asi, 55 kuni 61, me olime siis igasugustes Moskva kohvikutes, Werner kolis üle ja muide Moskva ummikusse, kes sinna määrati, seal toimetatakse nii ja naa, kujunes peaaegu samasugune seltskonda, samas vaimus liitusid igasugused Tallinna vaimuinimesed ja nii edasi, siis ilmutas ta oma luuletuskogu tõde 161 mägedes sünnivad pilved. Kohvikulaud. Oo, sina tahte ja tegude haud. Kohvikulaud. Koosina silmade Skipitav hing tubakaving mõtted rakettide sabasse haagitud. Kaovad ei tea kuhu? Sihitud saagitud. Südase roiete drillisid taob. Kes saab, võib niisugust asja teada, et meil on Helviga ühine populaarteadusliku kirjanduse tekitamise ajalugu. Mäleta ise, võib-olla mul võib olla kõlakas sees, ma ekstra vaatasin täpselt üle ja nimelt meelde tuleb, me tegutseme neid artikleid muide Kuku klubis. Ja nimelt me kirjutasime nõukogude naises kuus artiklit kirjad emale, mina autori talid, asfolkonskaja, kirjad emale on minu, vabandust väga bibliograafiast, ise kontrollisin, polnud miskit vanemat õde eemale Ma ei olnud niimoodi, kusjuures seal oli siis niimoodi, et esimene oli imiku eas ja lõppes ära selle vanema kooli jääma. Ja siis Helvi muidugimõista meditsiini aspektist ja mina jälle pedagoogilisest ja psühholoogilisest aspektist neid vigasid seal niimoodi. Ausalt öeldes kaunis kuiv lugu. Sa pead ütlesid, et sul tarvitseb hakata kirjutama vaatav kuivad, sa kohe kirjutab. Seda aega Peeter. Meenuta ka, millal sul emaga juba millestki rääkida oli, peale nende häälikut või õlitada selline mässu poisse. Ei, aga see on kuidagi lihtsalt automaatselt olnud, et kuna see seltskond seal kohvikutes ja sulle meeldis ja, ja see oli kuidagi läks kogu aeg niimoodi. Kasutus ei suhelnud? Ei ei, kuna sellest oli juttu, aga no käid ju külas ka ja pisikene koolis veel ei käinud. Käisime Juhan Smuul ja Debora Vaarandi. Juhan Smuul kinkis mulle Sigulda kepi näiteks, kes meil külas käisid, noor lootustandev poeet, kellel oli just tulnud esimene luulekogu välja nimega piimahambad, Uno Laht. Seal ma istusin põlve peal. Mul ei ole see isegi mitte meeles, üks kord ta vist käis ainult üks kord, aga, aga no kuna tal oli see eel muide siis ma olin angiinis Moray patsid ja mul oli 39 palavikku ja ta trügis ikkagi ema ütles, et haige ja nii mul on ainult paar lauset ja siis, kui ta Niimoodi seistes ja mul ei olnud häält ka üldse ja minu minu pooltele pea lootused ja rääkisin, rääkisin, rääkisin. Mul on meeles lihtsalt sellepärast Uno lahekülaskäik, raamatu nimi oli piimahambad ja ma mõtlesin, ma mõtlesin loomulikult late raamat, jah, mul olidki veel piima. Ellen Niit oli muidugi sagedane oma poja Toomasega. Sulle, Peeter, aga millal algasid meil niisugused ära arvama kamise mängud või nimeta mulle mõni prantsuse impressionismi mängud, näiteks olid meil come kuskile kõndisime siis meil alati olid sellised nagu mul oli omal ka huvitav, eks ole, kui tõesti niimoodi läheme sinuga koos, ütleme kingsepa juurde läheme, sa võisid olla kuskil 13 või 14, võib-olla 13 kuse minema, teadvus järsku hopsti, hüppab välja. Mäletad ja lähme, eks are kingsepa juurde nüüd. Ja kuskil poole tee peal märkad sina, ärkan, mina, kingad on koju jäänud ja ma ütlesin mitte midagi väga hullu, meiega nuhat, ütlesin tobu. Ja siis järsku käitud sina täiesti ootamatult, viskad plärtsele tühja kotiga kindlalt sees olema. Viskad selle maha ja ütled ära, palun mulle niimoodi ütle. Ja siis ma ei tea, kas ma ütlesin või mõtlesin, et, et see on siis nüüd käes. Sain ise aru, ma mäletan, jah, seal sai ja siis me arutasime jälle puberteeti tea, arutasin seda, et see on nüüd käes, aga see oli niisugune ikkagi sul mitte läbimõeldud, et tõestada puberteet ta vaid ka selle daam. Tahan aga nagu ma olin teinud, ise ava, andsin aru endale kokkulepe selline, et ei Maxeterdada. Analoogsed võis olla topski, ma hakkan praegu mõtlema sellepärast, et. Jaja see oi ei ole. Tokski Oxford tuli meelde see oma sõna, kui palju teil üldse nii-öelda oma salakeelt oli? Salakeelt, mina ei mäleta. Aga vot need mingisugused sõnad, need tuleb välja, on hoopiski ema ema, vanaema ja Ama miile Jürisson, kellelt on pärit näiteks nõiasõna. Ohoo, ja minu lapsepõlves oli vaho ja mis pärines minu ema emalt, keda teadlikuna ei kohanud oma elus Ki ja tema oli meil muuseas muinasjutuvestja, nad elasid Kadriorus ja kaunis väike korter oli õhtuti, kui peeti videviku, oli tol ajal moes, eks ole, see oli võib-olla lambiõli või mis seal oli, või oli elekter juba kokku loiuks ja olid siis ümbruskonna lapsed kogunenud sinna äkki ja vanaema küsis, millest ma räägin, noosis huntidest ja sellest ja teisest ja kolmandast siis lõppude lõpuks valitses mingisugune asi välja. Ja siis ja siis vanaema lihtsalt improviseerige rääkis anama täitsa vahva, nad olid kõik pärit mulle lõuna eestist Hummulist nii vanaisa kui vanaemad, noorest abiellunud ja tulnud Tallinnasse ja saanud ilusasti seal järje peale ja nii et Kadriorus nad elasid luigetiigi juures üsna, väga ilus koht. Minu vanaema rääkis sinu vanaema kohta, et Ama oli sündinud 1900 eks olnud 1009 üks manalide 1009 üks ja kui oli see 1905. aasta mäsu, siis Ama mäletab, mis ta oli neljane ja kuidas tema ema oli tulnud. Eks kord võidu kalt koju mingiks linna pealt oli, lõi kardavoid saiaga. Revolutsiooni. Käi kuradile elutarkus. Ja laskma olla madu. Näe lennates must lahkub, kartus võib tulla, ykse sadu. Ja mingu lahti, taevaluugid. Pead tõstma, May vaevu. Kõik hülgan, tõed ja toed ja pruugid. Ja vihma eest poel kaevu. Kui aga torm jääb tulemata ja pikk sees on tõkked. Kõik olnu, heidan ühte patta ja tantsin ümber lõkke. Jõuan ma selle juurde, et meil on kuidagi elus Helviga niimoodi juhtunud, et me igastahes otsust tähtsatel hetkedel sattume kuidagi kokku ja mõjutanud ohutult teineteist. Me oleme hirmus palju mõjutanud teineteist. Nüüd ei ole mingisugust tõehetk, kui aga ma siiski raatsi mainida jaama kandis ühes toas on noored armast Andrei helli. Ja nad on nii kenad inimesed, Hedad võtavad ühe kodunt põgenema inimese kaheks nädalaks krimpsu päevad. Mäletad seda muidugi loomulikult seletad. Kriips on, kuhu paigutati igasuguseid ööbiaid, ta võis olla, ta võis olla diivani iste võis olla ka lihtsalt madrats, ütleme, kassas oludes, nii seda nimetati kriipsu peale elamiseks missugune vastutulelikkust, missugune minu poolt segamine on muidugi nii ja nüüd jõuan ma selleni, mis on juba täiesti kirjanduslik lugu, ma ei mõtle seda välja, tõesti, selline lugu oli niisugune, et meie läksime oma abikaasaga grimmi ja nüüd oleme pautšis rai Harvis. Ja mulle vaatab vastu sealt Helvi. Ja vähe sellest selgub, et ta on ühe kunstnike pundiga sõitnud, Allar oli Tšaika või Volga vöör, Simm võib-olla isegi ei ole võimalik jah, vulski putiga ja seal tutvus tema siis oma tulevase abikasvule Sonsiga kuid graafikast midagi ei tea, siis igavesti ja kultuuriloolistest kaartidest. Nii selle abiellugu siis, kui me teame, meie kirjandus sai veel lisaKertu näol. Minu lastele, enesekohal tiireldes makkisin, kes te olete, mu lapsed, Heima ja higine. Aga on äratuntavaid, vaimu, viipeid, õnnestavaid suures ümbritsevas puutetuses. Tegelikult on nii, olen ütlemata rõõmus, nõus, et olen selle poisi ja selle tüdrukuga nende algusest peale tuttav olnud. Elamise õpe, andmine näis isiksuse metsa sisi raiumisena usus hinge pinnasesse püüdsin istutada teisse helesiniste õitega igihall ja hea meel, et hing sees. Maitia. Kas oleme koos kerkinud ja näinud oma kaasõnneotsijate vilkuvaid laterna tulukesi süttimas jätkustumas? Kas oleme olnud koos venna, tundes üleilmses kasutuses? Kas sulle sobis see, et me olime Peetriga kahekesi või oleksid sa tahtnud veel lapsi? No takkajärgi vaatan, kui hästi teil on niimoodi elus läinud ja kui huvitavate aretaja ja siis ma olen mõelnud, et issake, kui mul oleks veel noh, üks vähemalt olnud huvitav, kes siis ise oleks olnud. Aga kui te väiksed olite, jumaluke, ma olin ju nii hõivatud, eks ole, arsti töö ja siis kogu aeg veel kirjanduslik ja tõlkeid matuseni ja siis mul pähe ei tulnud, niisugust asja, et võiks veel üks olla, lapsed on alati tuntud fanta söörid, et kas selles mõttes no tegid nad teedega kurja või mõtlesid välja mingeid omi maailmu, katsun hästi aru saada. Kertule näiteks lugu kapis istumisega ikkagi see oli mingisugune nisugune, kollide ja õuduste main. Kertu tuli ühelt sünnipäevalt, võisid olla teine klass, teine-kolmas klassi tuleb koju. Ja väga ärritatud niisukene kab, rääkimata Jahade emme, et seal me mängisime mingisugust hullide ja vaimudega ja lugu punases täppismis on voodikohal ja liigub kogu aeg magajale lähemale. Oli täiesti võimatu peale sellist lugu üldse oma voodis enam püsida. Nii et see punase täpilugu viis mind nii kaugele, et valikuvõimalust eriti ei olnud, ma läksin kapi, see on mul meeles, tõesti, läksin kapi ema, väike riidekapp, eks ole, ja läksid sinna, mina tulen, nüüd siis vaatame, et veel head ööd, musi, eks ole, voodis last ei ole, kus laps on? Ka laps on kapis, päike, riidekapp ja mõtlen, et mis nali see on siis neid? No kuidas sa oled, juunini, homme on ju kool, eks ole. Pane uks kinni, ma ei lähe, ei, ma ei lähe voodisse. Mis me siis teeme, olime vana, oleme kahekesi kodus, ei olnud isa kodus ja ei olnud kapeed kodus, kes käis siis kuskil kümnendas klassis, ütleme jäi, ei olnudki midagi teha, et üks tund aega, eks ole, vanaema istub juba võist, nutab köögis, eks ole, ja, ja mina olen närvis ka, eks ole. Teises toas ja getokapis naistel Peeter koju, no võib-olla see räägid siis ühesõnaga läks, ma ei tea, kaks minutit aega, kui ma kuulen juba teie ajate juttu ja kapiuks kriiksatas ja ühesõnaga sa tulid kapist välja. Aga ta sulle ütles, Vaideeaa. No ütleski, et mis sa seal kapis oled, tule kapist välja, see oli see periood, kui ta oli seal suur autoriteet, meeles on mul kõik minu haigused, sest haigused olid tõesti ühed magusamad asjad. Minu lapsepõlves just, mis puudutas ema tähelepanu, võitmist, see oli ikka täiesti pöörane, kui hea ema sa olid siis, kui ma olin haige, tähendab, kuivõrd palju tähelepanuarst, jah, no võib-olla olid ikka ema ka. Sa pöörasid mulle meeletult palju tähelepanu. Jaa, sa lugesid, lugesid lõpp matuseni mulle ette ja tõlkisid otsekui eestikeelset raamatut, said otsa, siis tõlkisid seda edutanud ja frantsi moor seda otsema mäletan saksa keelest eesti keelde ja see on mul tõesti väga täpselt meeles, et kui see haigus algas siis lapsepõlves algasse mul alati oksendamisega, ükskõik mis haigus, siis ei olnud luumurd võib-olla välja arvata, eks ole. Aga mingi niisugune mingi viirus siis alati oks, okse. Ja kui see tuli, milline rõõm, mul on see, milline rõõm nüüd jälle see algab. Ja siis siis oli üks lõpp, puutub poputamine minu arvates nad või ka üks paar tundi õhtul, siis sa veetsid minuga ja lugesid ja me rääkisime, sina peaasjalikult rääkisid, mina muudkui lasin ennast kraadida. Et see oli üks üks imeilus aeg, kas sa ise arvad, et et oled selline arhetüüp, see ema ja emaduse esindaja või olete ebatavaline? Ma arvan, et ma kuulun ikkagi mingisse tüüpkond, mis ei ole eriti rohkearvuline loovinimesed, eks ole. Kes vaimsed huvid ja võib-olla see Vabaduse niisugune noh, instinkti pool ei ole nii välja kujunenud. Kuigi, nagu sa, Kertu ütlesid seda, et niipea kui sa haigeks jäid, vat siis lõi mul küll see igatepidi arst, kellel on, eks ole, kujutlus kõigist õudustest, mis võib sellele sinu oksendamisele järgneda, eks ole, sest igal emal ju seda ei ole minul terve asena lastehaigusi, kõik, nii et minu pabin oli noh, kahtlemata kurjem kui mõnel mitte tohtrist emal. Aga sinu enda ema, milline sinu ema oli sinu jaoks? Minu ema ei olnud just ei loov inimene ka mitte eriti kõrge haridusega. Aga, aga minu ema oli suurte huvidega ja mu ema ja isa said väga hästi oma omavahel läbi ja neil oli kahekesi väga huvitav olla. No ühesõnaga, ma pidin enesega kogu aeg tegelema, nemad aga muudkui rääkisid ja rääkisid. Kertu, mis on olnud see, mida sa ise oled emana õppinud oma emal tõekspidamised või väärtushinnangud? Ma arvan, et märkimisväärsed neist on sellised, mis toimivad iseenesest. Teadlikult ma ei ole eeskuju võtnud, aga millal ma üldse seda nägema hakkasin, võib-olla niimoodi, täpsemalt siis kui kirjutasin oma esimest raamatut Olivia ja esimene maailm ja seal oli ema kuju, siis ema kuju on pigem minu ema kuju kui minu kuju. Kuigi need teod, sündmused ja see geel ja suhted võiksid kuuluda ka mulle, aga ma ise seda kirjutades märkasin, et see on pigem nii. Kas te teadsite seda eema, kuulen seda praegu esimest korda ja, ja seda on hästi meeldiv kuulda. Tõepoolest, sest kui mina neid sinu raamatuid lugesin, Kerttu, siis mina kujutasin ikkagi sind selle emana täielikult ette. Ma pean uuesti läbi lugema. Ennast sinna ema rolli asetada, tõepoolest kui mina mõtlen, et mis rolli mängis minu ema ja mina emana, mida olen oma emalt võtnud, jah, aga ma olengi võtnud oma emalt, vaat sellesama, et neile heiteks ei ole kunagi põhjust, kui ei ole tõesti midagi väga hirmsat üleüldist. Et muidu on ikkagi see, et elu on ikkagi väga huvitav ja väga ilus ja väga põnev ja ja hing on sees. See iseenesest juba peaks tegema hea tuju inimesele ja, ja oleva mingisuguseks pidevaks tausta. Kas elus selline hoiak? Selline sai lugu kirjanikust Helvi Jürisson ist sõnasaid Helvi lapsed, Peeter Volkonski ja Kerttu Soans, hea sõber, hingehunt. Helvirissoni tekste lugesid Kaie Mihkelson, Merle Jääger muusika Rosta akendelt kolmelt pealt tsitaadid Sven Grünbergi loomingust. Kõik seotud Helvi Jürisson tekstidega. Head ööd soovib toimetaja maris Johannes ja saadet jääb lõpetama Kaia Urb. Helvi Jürisson ei tekstile on muusika loonud Ester Mägi.