Litter. Otsib väravaid kirjandusilmas? Tere. Mina olen Riho Lauri Saar ja alanud on järjekordne lapsepõlv ja kirjandus. Tänase saate peategelane ütleb, et luges esimese raamatuna läbi aabitsa. Väga ei mäleta sellest enam küll suurt midagi aga järgmise sammuna luges ta juba läbi piibli ning pärast mäejutluses saadud elamust otsustas, et temast peab saama rooma paavst. Paavsti temast küll lõpuks ei saanud, küll aga sai temast ida kultuuride vahendaja Eestis. Kuidas juhtus ja mis sellele eelnes, sellest räägib tänase saate külaline. Linnart Mäll. Tere, Linnart kere. Paljud inimesed teavad teid eelkõige kui ida kultuuride vahendajad tutvustajat, kas see huvi on juba lapsepõlvest pärit või tekkis see asi hiljem? See asi tekkis ikka hiljem hiljem tükk maad hiljem. Ja lapsepõlves ei olnud ju tol ajal mitte midagi, mis oleks selle asja korda käinud kätte saanud vähemalt ei olnud. Ja seepärast, eks ma alustasin ikka Eesti asjadest ja lääne asjadest ja. Ja kusagil hiljem jõudsin umbes orientalistika juurde. Millal see lugemine teil hakkas, kas ta üldse mäletate seda aega, millal ta lugema hakkas? Noh, ega ma hästi ei mäleta, aga, aga nii nagu nagu vanemad inimesed on rääkinud, et ma oskasin enam-vähem lugeda kahe aasta lõpus kolmeaastased juba lugesid nelja aastaselt lugesin juba väga keerulise raamatuid. Mis need raamatud võisid olla, on teil meeles ka, millega te alustasite oma lugemist? No ega ilmselt aabits, aga, aga seda ma ei mäleta. Ja ma ei mäleta ka lasteraamatuid, et ma oleksin lugenud, aga võib-olla ikka lugesime. Aga, aga mäletan, et ma kusagil nelja-aastaselt oli minu lemmikraamat oli koolide jaoks adopteeritud. See oli minu lemmikraamat ja seda ma lugesin mitu korda. Lõvi see raamat on praegugi alles ja vaatan praegu ka. Ja nii huvitav, kui siis ei ole. Teine lemmikraamat oli Eesti entsüklopeedia mis teatavasti kolmekümnendatel aastatel ilmus ja seda ma lugesin üsna põhjalikult, üsna põhjalikult, võib-olla paar aastat lugesin, aga ma võin ka öelda, et see on läbi loetud juba lapsepõlves. Ning siis koos selle piibliraamatu ja ja Eesti entsüklopeediaga oli niisugune huvitav tahtmele mulle, et ma pean saama rooma paavstiks. Seda pole naernud hiljem. Selle asjaga ma tookord ei teadnud, et selleks peab katoliiklane olema ja peab olema veel igasugust asja, teatab, muudaks hakkama ja nii edasi ja nii edasi. Aga sain ka üks 10 aastat sain seda teada ja siis pärast seda ma ei tahtnud, rooma paavstiks enam saavad praegu kaid aja. Aga need kaks, kaks lugemise allikad on tõesti väga tugevalt mind mõjutanud ja ma arvan, et esimesed teated idamaadest on kadunud ikka eesti entsüklopeediast. Mis selles uues testamendis ja entsüklopeedias sellist oli, mis võib ühe lapse nii lugema ja see on selgelt teadmistehimu, seda kindlasti. Aga kas olid mõned konkreetsed lood, nähtused, asjad? Ei no ka vanemad inimesed rääkisid, et ma olen olevat ikka ikka mäejutluse teemadel ikka sõnavõtud ja manitsevad vanemaid inimesi, et midagi ikka ennast nii hästi ülal, kui seal öeldakse. Kas kodus oli palju raamatuid, sageli öeldakse ju, et lastel tuleb lugemus sellest, mis nad kodusest raamaturiiulist kätte saavad. Ikka need ongi kodusest raamaturiiulist kätte saadud. Ja seal oli muid muid muidugi ka ja neid ma olen kah hiljem lugenud. Aga, aga peale selle, noh, mul oli ka niisugused võimalused. Joel ema oli õpetaja, isa oli advokaat. Ja isa suri kyll 1939. aastal, kui ma ühe aastane olin, aga minu mitmed tädid olid kah õpetaja ämmad. Ja üks tädi kelle juures Mosovjeti käisin, palju. Tema oli Lihula ligidal kloostri algkoolis õpetaja ja seal oli saksa ajal ja vene aja alguses seal oli, oli kõik eestiaegseid raamatuid alles veel neid korjati ära kusagil alles 48 ja muidugi tädi ise 40 900 kasv sattus Siberisse. Aga suveti, enne seda olin ikka seal ja siis lugesin neid raamatuid ja seolvid, mitu pea oli täis eestiaegseid raamatuid ja suurepärane valik oli, oli igasuguseid asju ja siis ma mäletan seda, et hakkasin lugema, hakkasin lugema ka Verne'i saladuslikku saart ja muid asju, mis oli tol ajal ilmunud. Ega võõrkeeli ei osanud nii varajases nooruses ja tuli leppida eestikeelse kirjandusega. Ja noh, ega see elu mööduski suures osas raamatute tähe all, ega ma eriti ringi mütata ei armastanud ja tollal praegu küll hea meelega veel ringi ja mägedes igal pool, aga tollal maalin tasane tasane raamatu poisikene, istusin-istusin seal koolimajas koolipingis ja lugesin ja lugesin neid raamatuid, sõber ei meeldinud ringi käia, joosta. Et sellist etappi teie elus pole olnud, kus võib-olla teatud vanuses poisid vahetavad omavahel palju raamatuid, selle põhjal mängitakse ka mänge, vahetatakse kogemusi, räägitakse väga palju nendest asjadest rohkem, ikka üksinda. Ei, tol ajal seda ei olnud, ma ei tea, et oleks seda asja üldse kombeks tollal olnud vaid istusin üksinda, lugesin? Jah. Ja noh, ega eks ma eesti raamatut kõiga ikka lugesin, lugesin ikka Tammsaare, lugesime tõe ja õiguse, lugesin läbi tollal juba. Ja Jakobsoni vaeste patuste alev sai läbi loetud ja ja Eduard Vilde raamatuid sai ja kõiki-kõiki ega kõike ei mäletagi, mis kõiki muidu on ja peabki seda mäletama. Aga, aga jah, siis oli, ei olnud ju veel ilmunud Balzaci teoseid, need tulid alles viiekümnendatel aastatel, siis on juba lapsepõlvest väljas, kui hakkasin Balzaci lugema, aga ma olen kogu Balzaci läbi lugenud. Siis hakkasid ka Leo Tolstoi kogutud teoseid elu, need on samuti kõik läbi loetud. Aga eesti ajal eesti ajal ilmus ilmusega Dostojevski kogutud teosed eestikeelne. No see tundus alguses ikka kuidagi vastik mulle, aga kusagil ei olegi juba 10 aastat läbi oli, siis, siis lugesin need kõik läbi ja eks ma niimoodi võtsingi ja lugesin järjest läbi, aga no kui muidugi need ilmusid alles Balzaci seda fosforit aastas umbes üks köide ja siis sai kohe läbi veetud need asjad. Ja keskkoolis olis kirjandus sundides väga hea käia, et oli suur lugemus all üks teine poiss oli samasugune. Ja siis meie natukene natukene oma kirjanduse õpetaja. Õpetaja üle. Veidi veidi viskasime nalja, seal kõndides tuli välja, meie lugemus oli suurem kui tema. Kas need raamatud olid need puht juhuslik valik, kõik, mis kätte sai, või oli ka keegi, kes mõjutas seda, mida te valisite? Lohiks ema ja tädid ka püüdsid ikka ikka juhtida ka tähelepanu mingite asjade peale ka põhiliselt ikka juus, juhuslik valik, mis mis raamatut just kätte sattus, näiteks ühel tädil oli, oli just isa õel, oli väga hea Nobeli preemia laureaatide, kogu WRC kõik läbi võetud. Tervis oli teile. Eriti meelde jäid Žalgiris Loff, Roman Rolland'i JeanCristophe'i. Seda sai vist 10 korda järjest loetud, enne kui läbi sai. Aga mitte ainult ilukirjandust loetud sai ka muid asju, näiteks saksa ajal teatavasti ilmus ju eesti rahva kannatuste lasta. Siia sai ka läbi loetud, mitmekordselt läbi loetud. Ja eks seda aega natuke mõisega mäletan. Nimelt seda küüditamiste aega, mis oli 1941. aastal. Ja noh, juba perekondlikult aega, mul ei olnud nõukogude võimu vastu erilist usaldust. See on perekondlik viha, hüljes ja seal ka perekondlik vedajatega, ma kommuniste pole elus kunagi sallinud. Noh ja mis oli ka üks lõbus materjal mu isa ju häis või oli ka viis aastat prantsuse võõrleegionis ja kirjutas raamatu selle kohta. See oli võõrleegioni trikoloori all pealkiri. Ja ilmus ta just minu sünniaastapäeval 1000 938. aastal, see raamat oli ka loetud kümneid kordi tõenäoliselt läbi. Ja võib-olla ka teatud ida Hujaga ärkas sellest raamatust. Mine tea. Kus teie isa teenis? Võõrleegioni solidaa Alžeerias, Marokos ja Tuneesias on võõrleegioni, raamatu pealkiri ongi võõrleegioni trikoloori all Alžeeria, Maroko, Tuneesia niisuguse pealkirjaga ja väga huvitavate inimestega ohtes kohtusse. Muide Maksim Gorki poeg oli ka seal ja hea, palju vene Vene endisi tsaariarmee ohvitser ja nii edasi ja nii edasi, nii et selles mõttes täiesti huvitav lugemisvara. Kui te juba mainisite neid kaugeid paiku seal Põhja-Aafrikas, siis vahest on lugemuse puhul ka niimoodi, et mingil hetkel, kui hakkavad tekkima lugemiseelistused, siis on mingisugused paigad, millega seotud kirjandus hakkab väga tõmbama võluma, kas teil ütleme, loodus või mingid kauged, vaat sellised asjad on olnud eraldi lugemisvaras niisugune kohustuslik etapp, mis on läbi. Jah, on küll, on küll, loodus on küll seal ja seal kaistame, juba 10. eluaasta paiku ilmus tollal Jõks. Raamat, kus pseudopatriootiline raamat küll tegelikult, kuidas sakslasel tee siia Eestimaale tungisid. Tungisid ja, aga siis oli keegi liblikad, teepüüdja, liblikate püüdja noormees, kes siis ka liblikaid liblikaid oli väga hästi seal raamatus kirjeldatud, aga samal ajal ka avastas kavastaskareid sissetoomises fašiste avastas metsas liiva täis. Aga noh, vahepeal tekkis mulle liblikate vastu ka sealt väga suurt huvi ja siis püssil neid püüda, aga ei meeldinud mulle liblikate magama panemine, pesin, pidid Kloo kloroformi neile andma ja või hoidma kloroformi purgis ja siis torkama, aga kusagile kusagile karpi või need kogu teha endale ei meeldinud mulle see asi, nii et see asi läks kiiresti üle. Aga loodus on niisama lihtsalt silmaraamatut väga meeldinud. Aga nuhvliga tullakse varastada, raamatutega olla on üldse igast huvitavaid asju, näiteks oli ka. Meil on väga huvitavaid lugemiselamusi, on kolmeköiteline raamat, mis hakkas ilmuma 1946. aastal. See on, see on Porslast Portultuur tuur, seal, Vene-Jaapani sõjas portratuur, väga hästi kirjutatud raamat kus mingeid ideoloogilisi toone ei ole märgatav. Aga see autor Stepanov oli autor, tema kirjutas pärast järjega sinna, see oli muidugi puht bolševistliku Boltsimistlik värki ja Sava ma ostsin küll aastakümneid hiljem, aga aga paar leevi lugesin, rohkem ei tahtnud lugeda, aga too Port Artur on väga hästi kirjutatud raamat. Ning sellega on üks küllaltki huvitav seiklus hiljem elustanud. Kuidas jäi semu hinge püsima ja ülikool seal õppisin siis ka ühe seminaritöö, tegin, oli sõjast sealt õppisime asja juurde. Ning kui õnnestus Hiina rahvavabariigis käia esimest korda, see oli mitte esimest, teist korda, oli see teist korda, see oli 1990. Ja see tol ajal käis vahetusse Eesti Akadeemiasse orientaal seltsi ja ja Hiina provintsi kaubadus tegelaste vahel või siis tutvusime siin kaubandustegelasi ja siis kaubandustegelasi kutsuti ka sinna ja siis meid ka nende seas. Ning ega kaubandus muidugi midagi välja ei tulnud, üks asi tuli alt välja, et Tartus hakati tegema Liidžiokis, muide, seal see meie tolleaegse tegevuse tulemus litsi on. Puuvili, mis kiimas kasvab, seda joka oli, tehti mitu aastat hardsusest. Ning tookord, kui oli, me võtsime vastu siin ühe sellise delegatsiooni, siis küsiti mu käest, et noh, kust Hiinas sõita tahaksid, mina ütlesin porter tuuri ja ma ei teadnud muidugi, mis olukorras sona Porslastur. Ja jõudsime taliannilill mitmes kohas käsi taliani Lynni see oli tol ajal tollase veel nimetus oli polster tuli sõja ajal oli, oli ta talle Tali Tallinna tonni sinna linna jõudsime, siis küsisin kohe lennujaamas Porto-Porto tuuri, saab, seal saab või ei saa. Bordantuurid sealt linnast 30 kilomeetrit, ainult. Noh, olime kõigepealt natuke selles taliani linnas. Ris tuli ütlema, järgmisel päeval sõidame Parzatuuris, oli suveaeg, soe ka, nii et väga hea kliima ja mõnus olemine. Ja nakkame siis sõitma. Üle mägedes. Mõtlesin küll, et kas suurt teed siis sinna ei ole või? Ei tea mägede nagu mäkketõus ikka kõigepealt vasakule, paremale, vasakule, paremale, vasakule, paremale, lõbuks, jälle alla, niimoodi paremale. Ja siis jõuame ühe, ühe mäe Teie ees on mägi ja mäe peal on siis tolleaegne Kaur. Käisime seal ära, siis tuli välja, et seal muuseumis tehtud nagu see Vene-Jaapani sõja aegne värk. Ja edasi viidi selle reidi ääres asuvale mäele. Ja tolle mäe Platoni uhke pilt bordaltuuri reidi peale nagu teadvusse leida nagu suur järv, mida merega ühendab kitsuke kanal ja kogu see vene eks kaader, 1904. aastal seisis seal riidi Raili peale. Praegusel ajal ühtegi laeva ei olnud ning seal siis juhtus selline asi, et veidigi Timeid jooksis üks mees välja. Meil oli hiinlasest saatja kaasas, see kutsuti kaasa ning ülejäänud siis kästi oodata, kohtasime seal, eks paar tundi jälgi ülevalt vaadata, lubati siga ning edasi edasi. Hästi minna ja mikrobussiga olime ja micro kästi mikrobussi minna. Ning siis väga kiiresti sõitsime, tuleb tuli välja, et kiirtee ka ikka oli sealt tal jänni midagi veerand tunni kooli medalianis, organite majas, võlvi, tasside sisse. Ta oli kokku midagi kaheksa inimest ja igaüks eraldi kabiini hakati üle kuulama. Ja venelased, tõlgid olid Igalühel kõrval ja kuulati üle ning pärast seda tuli üks mees ja sõimas kõvasti, kuidas ei tea, et seal suletud lill kust või kuidas jätkusõltuvusele meil. Kas tõesti teadus? Valugamise, miks need kohalikud hiinlased Meitsile mägede vedasid, seda mitte suurt maanteed mööda? Nimelt suures materjal olid, sildid on keelatud tsoon ja välismaa, siis venelased elasid, aga sa ei saa käidud asuvale võistluse maale. Ja võimalik Viisakate inimestena tahtsid nad endiselt ikkagi ära näidata, kui külalistele. Pärast tehti trahvi igaks trahvi, trahv oli väike ja öeldi teineteist korda. Nii juhtub, siis saadame neid maalt välja. Aga seekord ei valt välja Zapata. Trahv oli naeruväärselt väike, midagi kaks pudelit õlut sellisena raames Soidro. Te olete väga suur teatrihuviline, kas vastab tõele? Olin praegu ei ole. No olen käinud ikka mõnikord ka ka, aga mõne ma olen lihtsalt inimene, kus kus Jaan Tooming tegi oma suurepäraseid asju ja Hermaküla ja, ja need on mulle jäänud kuidagi nii meeldiv püsima ja et ei, et ma näen praegustes praegustes ütleme lavastustes kas nende ahvimist või siis tegutsemist teistsugusena, et distan tseeruda nendest meestest ja see kuidagi võib-olla valesti, võibolla eksin, aga aga see on mind teatris nagu kõrvale hoidnud, viimasel ajal. Aga lapsepõlves teatriga mingisuguseid lähemaid sidemeid? Olles ja eriti ei olnud, ega ma olen ju lapsepõlve veetnud, mitte teatrite linnades hoidma. Et minust ütleme kõige suurem lapsepõlve osa möödus Haapsalus enne seda Sindis olin saksa ajal Sindis ja nii seal on läinud. Aga kui ma Tartusse tulin, siis hakkas teatri ei enne seda, vastupidi, ma õppisin ju ka. Pärast keskkooli üks aasta õppisime tippis Tallinnas kütuste keemilist tehnoloogiline, siis ma käisin väga palju teatris, Draamateatris ikka väga palju. Käisime Rohtliku Estonias, naersime kõik, nägin ära kõik kuulsat, oleksid näitlejad, nägin ära kõik karmid ja Eskola talvid ja, ja mida veel ja mida veel kõike. Te olete nii mitmes linnas Eestis elanud, kas mõni on ka selline, mis on jätnud kuidagi sügavama jälje kuskile lapsepõlve näiteks sisse? No Haapsalu on jätnud, aga, aga pean ütlema, et praegu seda jälge ei ole. Praegu on üks kord aastas, üks päev võib seal olla ka, aga rohkem eriti eriti ei taha olla. Ja, ja noh, minu, minu viimane tädijus oli alles, elab kaks aastat tagasi, kui ta oli 96 aastane siis ma käin ikka igal aastal külas. Nüüd on ta tütar seal küll järgi kaasalus. Eks näis, kas hakata käima ei hakka jalaga, kuidagi ei ole see enam see nagu tali. Ega välistada ei olegi palju muutunud, aga, aga aga ju siis mõisale muutunud. Muidugi väga ilus merelinn, aga aga praegu ma otsiksin neid ilusaid mereäärseid linnu näiteks India, kus on huvitaval kombel üsna sarnased mere mereäärseid, väikesi linnukesi olemas kani 10 20-le 1000-le. Tuleme korraks raamatute juurde tagasi. Kas te olete hiljem palju raamatuid üle lugenud, mida te kunagi lugesin? Jojo no ütleme seda, Eesti rahva kannatuste aastat. Pidevalt olen, olen lugenud üle ja ka Porforatuuri peaks ütlema, no viimati polsterdus lugesin siiski, siiski ei oska ma ülikooli lõpetasin ikka tükk aega tagasi, ma lugesin ka pärast seda, kui, kui hiinlased lobast sinna viiendasse laulsin, ka veel rõvedam näidata ennast suure asjatundjana ka. Aga kahjuks kahjuks see julgeoleku, organite vaheletulekud duellis asja asjatundmine näitamata neile, muidu oleks seal seal linnas ringi käies ja püüdnud leida romaanist, mida ta ka kõik see kõik see olematu park ning mõisaraamatut lugenud ja muidugi ka Tammsaaret olen lugenud, lugenud keskkoolipõlves jaa, jaa, pärastki, pärastki ja teisi ka saladuslikku saart olen ikka ka võib-olla viis korda lugenud ikka tollel vanu asju lugeda, mitte midagi öelda. Aa ja, ja mis veel, oli üks mälestussuur raamatu mälestus. Kui ma, see oli ka midagi kusagil. 40.-te aastate lõpupoole, kui ilmus, ilmus ja väga punane raamat punaselt luuletajalt. Ja sain selle kingituseks kirjandiast kirjandit, Lotiiv väga heaks. Millegipärast kingiti Juhan Smuuli poeem Stalinile, kujutage ette See vist on praegu alles? Ei ole ammu vaadanud, aga ega ma seda tollal ei lugenud, ega praegu Eda suuliga ise juttu rääkinud ja korraga mina Moskvas õppisina. Siis juhtus, et saaksime kokku, ta oligi, viibis ka Moskvas ja ja tema tegi restoranis terve lõuna välja koos viinadega ja nii edasi ja ja tundus päris tore mees olijale. Eks ta ütles ka, et ei toim ei ole ikka tema hinges olnud ja, ja kõike muud ja naer, tema hinges oli ka muud asjad ja. Ja nime vestlesime. Kui me liigume korraks laiendame selle saate piire, siis eriti arvestades, et lapsepõlv on niikuinii suhteline mõiste siis millal siis tuli ikkagi ise idamaade huvi põhjalikumat juba? Tekkis huvi üldse religioonide vastu huvi mul ei katkenud pääseda ja raamatuid ei olnud, ei olnud raamat. Saage aru, ega mis praegu on tänu ka minu tegevus on, kui palju praegu lugeda raamatut selle kohta ka tollal ei olnud mitte midagi lugeda. Aga noh, siis. Tasapisi ka vene keelt, kõigepealt õppisin siis ka saksa keelt ja ema õpetas mulle ka inglise keelt, seal koolis mul ei olnud inglise keelt, aga aga õppida seda ka ja siis ma tasapisi hakkasin ta muudes keeltes lugema. Muidugi Haapsalu raamatukogus oli ka ühtteist lugeda nendes keeltes. Ja sain sõpradelt ja ja no otseselt otseselt niisuguste. No ütleme, et India oleksid oleks helistanud, ei tulnud tol ajal ka, ei olnud ka midagi, ajas Sven Hediinist eliine, lugesin Svennediini lugesin küll jaa. Mäletamis keeles, mis keeles vene keeles tõenäoliselt sattus kätte. Aga see huvi tekkis Tartus, ütleb, et tema, Tartu Ülikool astusin pääseda kuna Tallinnas õppinud kütuste keemilist tehnoloogiat. Ja siis siis kuidagi kuidagi siin ju see raamatukogu tavanesid ja ajalooüliõpilasena oli mul ka võimalus minna ülikooli raamatukogus metsfondi, kus olid kõik asjad, mis keelatud raamatuid oli võimalik. Võta kätte, tulid teema, formuleerib rida, aga seda sai väga kergesti porgandist, allkirju, päeva kenasti alled, vot see teema, töö teema, teda huvitab ja Gregi niimoodi. Niimoodi ida filosoofia pole kaldama view. Üldisel mõistes ja ja siis, kui ma olingi oligi ka päris päris ülikooli raamatukogus ka ikkagi ikkagi lugenud, lugenud tollal küll vene keeles olid ilmunud juba 56. aastal käis minu meelest tšauhh nihlu. India peaminister, tolleaegne käis Venemaal, enne seda anti välja üsna palju India filosoofia religioonialaseid raamatuid vene keeles ja nendele kõik siin raamatukogus ka olemas. Saaksid neid lugema ja siis tuligi niimoodi kaldamine sinna India poole. Hiina tollal erilist huvi ei äratanud ja, ja Tiibet gaamita noaga Tiibetist. Tiibetist sain teada, sain teada, 1959 oli see aasta, justkui kui me eales kirjutasin, muidugi, tsiteerides Hiina rahvaaustajad. Reaktsioonilised, revolutsioonilised, vaenulikud jõud, röövisid dalai-laama aasast ja sundisid ta minema. Ja siis kirjutati kogu aeg seda. Iga päev oli mingi teade Leesed, kus kaugeldan, jõudnud jääjatele, jälitatakse marsruut ja nii edasi, aga ei saadud ja jõudiski pärast mitmenädalast põgenemist Indiasse. Tollal teadnud kunagise tav elamuga nutta. Ei teadnud. Aga budismi vastu tekkis huvi. Tekkis huvi pärast seda, kui olin Uku Masinguga tutvunud. Ja Uku Masing kohe ütles, et vaatas otsa, ütles, et hakka budismiga tegelema. Sisulistub. Aga me olime teie peal, mitte sina grammale praegu nägin lihtsalt lihtsalt tänapäeva kõnepruugis, aga, aga siis ma hakkasingi sellega tegelema ja niimoodi ongi, saab Moskvas õpime edasi. Otseseid tagantjärgi ennast võib-olla üllatanud ka pisut, kui te ütlesite, et lapsepõlves rohkem selline vaikne ja omaette tahtsite lugeda, võib-olla ei armastanud kinnivega mütata, nüüd on seisu peale tulnud mööda maailma ringi käia, on see tagantjärgi vaadates endale isegi ootamatu. Ei noh, see tuli juba ikka tegelikult vene ajal peale hakkama ka Nõukogude liidus kah eri kohtades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias ja Burjaatias ja ja ka noh, jätame jah, sellist sellist olukorda nagu nagu ütleme, viimased viis aastat, kas ma olen peaaegu terve India läbi sõitnud? Ega seda asja küll ei oleks oodanud, mitte kunagi, aga aga no nüüd ega needa, ma ausalt öeldes ei viitsi Indiasse sõita, ma olen paar korda välja valitud, kus ma käin ja ja uusi uusi asju avastada ei taha. On ta ilmselt aega uuesti uuesti istuda, laua taha ja hakata hakata? No ongi tehtud ettepanekut, hakka memuaare kirjutama, kogu aeg aega kirjutama, pean tegutsema ka neid, ilmselt hakkab see aeg kätte jõudma jaheks teie kutsute ka siia, see on ka juba memuaar, me tegevus, eks ole, hakkasin mõtlema, mis saamadel when lugenud. Ja ma arvan, et üsna mitmed asjad ei tulnudki meelde, millest oleks võinud rääkida. Selle saate nimi on lapsepõlve kirjandus. Ma siin juba korra ütlesin, et lapsepõlv on äärmiselt suhteline mõiste. Siis kas teie olete ise mõelnud selle peale, millal teie lapsepõlv lõppes, kas seda saab niimoodi piiritleda ka on mõni selline murrangu kohtunud või teisse sujuvalt nagu ikka inimestel käib, et mingil hetkel lihtsalt ei olda enam laps. Ei noh, mina ütleksin seda niimoodi, mul ei ole see omapära nosile nimelt nimelt ka mul paljud sugulased vanaisa ja ja. Onu ja onupoeg oli puhkpillimängijad ja mina sattusin ka selle tõttu puhkpilli mängima. Keskkoolipõlves. Ning puhkpillimängimine teatavasti ei ole kerge asi seal. Ja siis, kui haapsalu, Puhja köstri ka seal üsna pisikene tuli käia matustel mängimas. Ja need talvised matuse mängid, mängud olid üsna rasked ja ka teine asi selle ka ma sain ikka, no ütleme väga head vanemate meestega väga heade vanemate meestega tuttavaks, kes kes rääkisid oma seiklustest ja kõigest muust ja mis seal ei olnud, aga õpetasid mind üsna varakult jooma. Nii et kui ma ikka vanemate meestega juba 14 aastaselt või kolmeteistaastased isegi, võib-olla juba juba ikka pärast matust, virutasin via juua. Nii et ütleme, see on see see moment, kus ma lapsepõlvest lahkusid. Ja loodan, et enam tänaseni kasvatanud. Kui see asi on ees, veel? Te ütlesite, loodate? Mikspärast loodate lapsepõlv on ju tore? Lapse vald oli muidugi muidugi on tore, aga aga noh, eks selline, selline täiskasvanu elu, mis on sisuliselt ju puhima, seal võiks põimeluline elanud, ega ma ei hakka hakka sugugi varjama. Eks see elu ole ikka toredam natuke lapsukene. Te kuulasite saadet lapsepõlv ja kirjandus. Tänase saate külaline oli orientalist Linnart Mäll. Lapsepõlve kirjandus on valminud koostöös Eesti Kirjanduse seltsiga. Saate panid kokku Maristombaks ja Riho Lauri saar. Aitäh kuulamast ja peatse kohtumiseni. Litter. Otsib väravaid kirjandusilmas?