Jah, hästi välja puhanud külaline, tere hommikust, Taavi Vseviov, tere hommikust. Esimene mai 1886 oli muide laupäev ja nii, milline see laupäev oli? Tema kohta ise ei oska midagi öelda. Mina tean, ajakirjandus ütleksin toona, et oli ilus, ilus ilme, hästi rahulik. Jah, seda ta võis ju olla, aastaaeg on juba selline, aga sellele eelnes, eelnes kogu kogu nisukene pingete kuidagi eskalatsioon mis puudutas igasuguseid organisatsioone. Aga mida ma tahaksin veel öelda, nende sündmuste puhul on see, kui me sageli midagi käsitleme ja arutleme ja mõtleme, siis me peaksime need asjad panema kõik aja konteksti ja mõtlema, milline oli see 19. sajandi lõpp, kui palju uusi asju elada sajandeid, nähes silmi, ees tänavatel ainult hobuseid ja järsku autod ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Tohutu muutuste aeg, muutuste aeg, mis silme ees ju meil võiks olla kuskil variandis Rotermanni kvartal, tal, mitte see uus, vaid see, mis sinna on jäänud natuke seda vanaisa, kui me seda nüüd nihutame Ameerikas umbes pool sajandit varasemasse aega, siis me näeme ju neid lõputuid tehaste korpuseid, need on masinad. Need on konveierlindid, sealt hakkab varsti tulema, see kuulus Fortee järsku keegi meie kuulajatest mäletab suurepärast filmi, kus Chaplin on konveierilindi taga ja ei suuda kuidagi sellele lindile järele joosta. Vot see on see aeg, see on see aeg, kus tõesti see kapitalist pigistab tõelisest välja kõik need mahlad. Ja vastavalt ka teise poole reaktsioon, nii et hakkavad tõesti tekkima kõik töölisorganisatsioonid, ametiühingud, Karl Marx, nii et see on ju kõik seesama aeg. Ja Chicago, miks siis Chicagos ongi see tööstuslinn, on selle uue ajastu nisukene sümbol, koht, kus kõik need pinged koonduvad ühte ja 80.-te aastate keskpaigas tekibki erinevatel organisatsioonidel idee võidelda oma õiguste eest, nii et see on see tõukemoment. Chicago on ju omamoodi nagu omadussõna või vähemalt mingisugune märksõnaga, ütleme Chicago siis me mõtleme tegelikult võib-olla isegi kuuekümnendatel aastatel juba eelmisest sajandist, igatahes rahutust on seal linnas pulbitseb varemgi. Seda kindlasti, seda kindlasti ja kõik see kulmineerub G kaheksakümnendatel aastatel, kui see oli aasta 84 Ameerika üks suuremaid ametiühinguid just seal selles piirkonnas võtabki vastu otsuse, et nüüd me ei tööta rohkem kui kaheksa tundi ja paneb selle tärmini ka maha, mis ongi nüüd oluline, alates esimesest maist 1886. Töölised tulid välja laupäev, oli toona tegelikult ju tööpäev ja siis tavaline tööpäev. Tööpäev ei taha, aga seda ei tohi unustada, et see tööpäev oli 12 14 ja mõnikord ka enam tunda. Aga selle päeva hommikul oli neil teistsugused mõtted, nad olid kenasti riietatud võtnud kaaslane, abikaasad, lapsed jalutasid ringi ja tegid kõik endast oleneva, et jätta endast võimalikult mittetöötavat muljet. Nii see oli ja ilm ju ka seda soosis, nagu me leppisime alguses kokku, et oli väga ilus päev aga sageli juhtub nii ja seda me näeme ju ka ja kuuleme tänapäevauudistes alles ju näitasid meile kaamerat, mis Hollandis juhtus ja kus üks hullunud autojuht rammib publikut. Vot selliseid inimesi oli ju ka sajand ja rohkem tagasi, kus keegi selles situatsioonis otsustab. Ta initsiatiivi oma kätesse ja heita pomm teha midagi taolist. Ja kui me peame silmas, et ei ole ju tol ajal mitte üks organisatsioon, vaid seal on ju taga väga erinevaid ka anarhistlike, kuigi ka see on hoopis midagi muud, kui me seda esmapilgul ettekujutus, ütleme nii, et piisas vaid ühest tilgast tõrvast, mis selle meepoti ära rikkus. Ehk siis see kõik pidi juhtuma ja miks mitte just selle hetkel jah, vähemalt ta juhtus, kas ta pidi juhtuma või ta ei pidanud juhtuma, kui ma, aga ta juhtus ja teine pool ju avab tule. Nii et kuigi vahetevahel seda Chicagot öeldakse niisukese kerge irooniaga. Me suhtume ikka ajaloosündmustesse kuidagi üleolevalt, soli kunagi kaugel ja mida nad sealt tähistasid, aga sündmus oli ju tegelikult traagiline, nii et paljud inimesed hukkusid, paljud said haavata. Ta on ikkagi ajalukku läinud kurva kurva märgi sündmusena. Kui kaua läks aega, et esimesest maist saax sündmus omaette? No kõigepealt üks daatum, mida võiks ju ka märkida ja meeles pidada son november, kuigi sellel ei ole nõukogude aegse novembriga mitte mingisugust seost. 1887, kui peamised ürituse organiseerijad hukati, nii et see lõpeb ikkagi üsna üsna traagiliselt ka neile, keda vähemalt peeti organisaatorid, eks. Ja siis 88. on internatsionaali teine kongress kuulutabki selle päeva kogu maailma proletaarlased peopäevaks või mälestuspäevaks, nii et kõigepealt pidutseda vaid värskelt olid meeles need sündmused. Ja sealt ta saabki hoo sisse, vähemalt ajalooallikates on jäänud meelde, et Venemaal esimest korda tuldi selle teadmisega välja välja, onju Venemaal alati tuldud rahva Kuljaniatel aastal 1890 Varssavisse ja tolleaegse vene impeeriumi koosseisus Varssavis. Ja aasta hiljem alles Peterburis ja veel mõned aastad hiljem Moskvas. Aga mis puudutab nüüd neid suuri demonstratsioone, mis on meil osadel vähemalt veel silmi ees nõukogude aegsed, siis taoline paraad leidis esimest korda aset 1918 sellel kuulsal tilka väljal kus toimusid ka omakorda traagilised sündmused, kui olid Nikolai teise kroonimisega seotud pidustused ja kus hukkus sadu inimesi. Kui me nüüd Eesti juurde tuleme lähemale meie oma maale, siis siis napilt saame ka rääkida siin 19.-st sajandist veel lendlehtedest. Millal jõudis Eestisse tegelikult esimese mai hõngus? No ma arvan, et ta enam-vähem samal ajal pidi ka jõudma. Midagi täpsemat on raske öelda, pole spetsiaalselt seda vaadanud. 1900. aastal sündis mees nimega Issak Dunaevski S kirjutasime toredaid marsse ja laule ja ühe neist kuulemegi kohe praegu ära. Seda tuli tõtt-öelda kohe päris otsida sealt fonoteegi sügavustest, aga siin see on Georg Ots ja lõbusad noored inimesed, mäletate küll? Kuidas nägi üks tüüpiline esimene mai nõukogude riigi alguses välja? No kui see traditsioon hakkas kujunema kuskil vahetult peale oktoobrirevolutsiooni, nagu sai öeldud esmakordselt organiseeritult taoline üritus toimus aastal 1918 siis muidugi kõik võtab aega, aga see pilt, mis on veel meil paljudel silmi ees, mida me mäletame, see kujuneb muidugi mitte selline sõna, nagu, nagu ta hiljem oli põhimõtteliselt välja ikkagi Stalini ajal. Ja mis võib olla jällegi iseloomustab ja eristab esimesest maist oktoobripühadest, ilm on lihtsalt soojem ja sellepärast nii palju võimlejaid, lühikestes dressides sport lasi ja paljaste käsivartega muskliliste käsivartega kaevureid. Ei peagi sunni peale tulema kohale. Loomulikult. Ja muidugi, olukord on hoopis teine, meie mäletame seda väikest sundlus momenti, et inimesed tahtsid ära sõita maale ja vahetevahel olid pikemad vabad päevad nagu ka seekord kolm päeva järgi mööda, aga organisatsioonid pidid teatud arvu inimesi ju välja panema siis Moskvas ja Leningradis inimesed, mitte kõik, aga valdav osa inimesi võitles selle nimel pääseks paraadile sellepärast et tõesti organisatsioonid suured linn, väga suur, köik need miljonid poleks sinna ära mahtunud, seega oli tõsine konkurss justkui, nagu meil praegu võideldakse laulupeo peaaegu peaaegu ja üldiselt, Don Aron köik garankek jätanaalsus esimesel mail oli grammi võrra lõbusam kuidagi vabam, kui ta oli oktoobripühade ajal. Ja viimast korda, kui mu mälu ei peta otsepilt, et kus partei ja valitsuse juhid seisavad mausoleumi ja lehvitavad rahvale, see on aastast esimene mai 1990. Nii et see oli siis viimane kord, kui ta vastavalt Nõukogude traditsioonidele Moskvas toimub. Riigiti tähistati loomulikult esimest maid üsna erinevalt jällegi 80.-te aastate Nõukogude Eesti ajakirjandusest. Üks lõik kodanlikes maades on püütud esimese mai tähtsust vähendada niiviisi, et see päev on muudetud riiklikuks pühaks mil meeleavaldused ja miitingu tong keelatud 1919.-st aastast alates ka kodanliku Eesti valitsus. Ameerika Ühendriikides on esimene maiaga kuulutatud hoopis niinimetatud seaduslikkuse päevaks, kus tööline võib kapitalile lojaalsust avaldada. Tsitaadile. Ja sama teed on läinud ka tänapäeva Venemaa, kus on juba hoopis teine päev kui see, mis ta oli nõukogude ajal, nii et jah, kõik on kavalad. Esimesel mail kutsuti üles töölisi ühinema nädala jagu hiljem. Kui oli juba isamaasõja mälestamise päevad, siis kutsute neid nagu rahu hindama, rahunema rohkem. Ehk siis üks oli selgelt natukene nagu jõulisema sõnumiga päevas, esimene mai. Kindlasti kindlasti üheksanda mai tähistamine paraadina, mis on ju ka väga paljudel inimestel meelest läinud, algas ju alles Brežnevi ajal, nii et varem seda polnud ja mul on meeles väga hästi üks seik kunagise Lasnamäe naabriga ja vaidlus vanema mehega, kes väitis, kui kui settemaatikam muutus aktuaalseks, et tema on juba enne sõda alati käinud üheksandal mail plaadil, et kuidas siis nii lihtsalt inimesel need kaks kaks mai sündmust langesid või vajusid pikapeale ühte, nii et ettekujutuses oli ta alati seal marssinud, kuigi tegelikult käis ta mitte üheksandal, vaid esimesel mail. Aga vaevalt oli sellegipoolest võimalik teda ümber veenda. Ei, loomulikult mitte ei olnud ilmselt hädavajalik. Kuule mehe marsi veel, olgu öeldud, et ka selle pani omal ajal kirja. Issak Dunaevski on nii tore plaat sattus kätte, ei saanud, jah, väga hea tee looja ju. Suurepärane, suurepärane. Millised meloodiad? Raadiomajas liiguvad visalt jutud sellest, mis juhtus omal ajal, kui Brežnevit hauda lasti ja siis kogemata vanaisa polka kõlas. Raadiuseks tuli muidugi olla äärmiselt tähelepanelik ka, see oli ju tegelikult muusika filmist tsirkus ja ma arvan, et esimese mai paraadi ajal eriti siis alates preesnemist võistlusel omajagu irriteerin, muusikaline materjal või kuidas kindlasti kindlasti sellest oleks tulnud vähemalt pahandus. Sellest oleks tulnud väga suur pahandus ja ega tööliste demonstratsioon ei toimunud spontaanselt, aga suurepäraselt teame kõik, need loosungid olid ju varem tekstidena kinnitatud kuni kõige kõrgemale tasemele välja. Ja see oli ka üks töö, millega tegelesid sovetoloogid läänes. Nad uurisid neid loosungi tekste, sest osa ju puudutas ka rahvusvahelist suhtlust. Kas mõisteti parajasti hukka Inglismaa või Prantsusmaa realiste? See määras väga paljus ka Nõukogude välispoliitika suunitlust. See oli ka üks üks nendest avalikest signaalidest, millele hoiti silma peal täpselt samuti ka, nagu millises järjekorras seltsimehed tribüünil mausoleumis seisid. Sellest tehti ju ka oma järeldus. Millised on need jõuvahekorrad Nõukogude hierarhia tipus. Ja eks praegugi, kui lähestikku seisavad Medvedjev ja Putin, kes seisab eespool, kes hingab kuklasse, kes mitte. Kuigi, kui juba see temaatika, siis asjatundjad väidavad, et täna on neid signaale isegi veel raskem dešifreerida, kui see oli nõukogude ajal, et seal oli vähemalt kindel järjekord, aga nüüd saad aru, kui nad kahekesi on. Kas see, et keegi on neis paremal, teine vasakul, kumb see siis nüüd olulisema. Võib-olla otsitakse ka musta kasti või kassi mustast toast ei ole üldsegi välist. Kuidas need loosungi kirjad valmisid, kui kõrgel nad tegelikult paika pandi. Pandi ikka poliitbüroos paika, tol ajal pandi ju kõik poliitpäras paika, hiljuti just sattus jälle üks vana dokument, et seda oli küll varasemast ajast ristviiekümnendate alguses või naljakümnendate lõpus, kui kinnitati Tallinna linnarajoonid, mis on ju praegu aktuaalne teema, kas üks liin või jaotub ta osadeks, siis juhtus äpardus ja Bly rajoon sai kirja pandud vist koplinski rajoon. Ja seda viga suudeti parandada ainult Moskva poliitbüroo tasandil, nii et isegi taolised apsakad vale täheparandus, nii et võib arvata, et kõik need loosungid olid kinnitatud üleval. Aga nad eelneval päeval ilmusid Pravdas ja kohati ka Rahva hääles, nii et sealt saab ju kõike kontrollid, kõik pioneerijuhid võisid üle vaadata, et kas nende loosungiteni ei ole kirjavigu. Köik pioneerijuhid lähtuvalt sellest, mis oli Pravdas kirjutatud, maalisid Sis oma loosungeid ja kui kaua veel võisteldi selle nimel, esimese mai paraadile ka saad, et kuidas, kuidas selle esimese maimeelsuse kujunemisega nõukogude ajaperioodil oli? No üldiselt Taali valdavalt ikkagi tänu just sellele kevadetundele. Ja väga paljudel inimestel olid ju ka siis käes, kui vaadata neid vanu kroonikaid, puu, oksakesed, kus olid juba rohelised lehekesed välja tulnud ja esimesed võib-olla kirsi või õunapuu õiekesed. Ta oli ikkagi tonaalsuselt natukene teistsugune, kui seda oli oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Propagandistlikud mõttes tegutsesid Chicago töölised väga õigel ajal, jah, ja kuna pidutsesid ju riigis, kus töölisklass oli võitnud, siis ei olnud ju põhjust ka väga kurvastada. Tänasel päeval maailmas, kas esimene mai on kuskil veel väga suur pidupäev? No raske öelda ja paljude jaoks ta on, aga kui palju nendes on siis või nende seas on seda, seda kihti inimkonnast, kes siis selle püha meile kinkis või andis, see on muidugi omaette küsimus, aga eks meie omal ajalgi vaatasime Soomedele kast kaadreid teisel mail, mis seal öösel oli juhtunud ja mida tudengid olid korda saatnud. Igal pool omad traditsioonid tänapäeval täpselt samuti. Sõnal sõnal on kahtlemata erinev tähendus, kui me räägime töölisest või räägime töötajasta. Tänapäeval räägitakse töötajast ja ka ametiühing ootatena raekoja platsile, nimelt töötajaid neil kahel sõnal on ju ilmselgelt teine toon on aga Ta on ka puhtalt niisukene, filoloogiline vaidlus, sellepärast kes siis iga töötaja, On ju või ka tööline on paratamatult Ta ja ja kes siis ei ole tööline, see on ju kõik, kuidas sa seda defineerid, kas tõeline tähendab alati labidat? No vaevalt tänapäevatööline põhimõtteliselt, võib-olla ka arvuti taga. Kuidas tundub teile, et kui paljud Eesti inimesed on täna ennast valmis nimetama töölisteks? Ma ei tea? Ega neid vist nii väga palju suhteliselt ei ole, on ju muutunud, et väga paljus struktuur, tööd, mida me tänapäeval teeme ka seesama tehase töö, mis on selle klassik, talise töölise proletaarlased andnud on ju valdavalt juba teistsugune, kui ta oli 19. sajandil. Aga tõeline on ju väga ilus olla. Kunagi nõukogude ajal olid ju ka suletöölised ja pintslid töölised ja nii edasi selle päeva, et jätkub veel kärmistesse kümnenditesse selles 19. sajandi variandis loomulikult. Ja seda polnud nagu meil tuli välja isegi nõukogude ajal sajaprotsendiliselt, nii. Nii seda vaevalt. Vaevalt need võitlusmeetodid oma õiguste eest on ammu tunud, teisteks ei ole ju vaja sellepärast ykskord aastas välja tulla. See on niisugune permanentne võitlus kapitali ja nende vahel, keda kapital ekspluateerib, kasutades Marxi väljendeid. Nii et seda nüüd vaevalt. Aga miks ka mitte, miks ka mitte oma oma mingit nõudmused kuidagi kontsentreerida just nimelt sellele päevale, kus on ikkagi mingi traditsioon välja tulla ja tuues näiteks sellesama soome vähemalt mina mäletan küll omal ajal, kui sai Soometele iisorid päris palju vaadatud, et sel päeval ikka ametiühingud töid, suured massid tänavatele ja olid neil käes ka loosungid olid seal nõudmised ja tänapäeva kriitilises situatsioonis me ju seda näeme iga hetke lihtsalt tööandjad tahavad seda protsent, diatöötajad tahaksid maksta hoopis teist protsenti kas või kas või sotsiaalkindlustusse või haigekassasse ja nii edasi. Nii et tuleb välja, et ei ole kaugeltki nii, et kõigil oleksid, lähed, huvid, meil on kõigil ühed huvid kui Eesti inimestel, aga meil kui tööandjatel ja töövõtjatel on kindlasti erinevad huvid ja üha enam on põimunud ka riigi roll, eriti praegu, kui iga teine otsus tegelikult tuleb nimelt riiklikult tasandilt ja tööandjatele üle vaid käsi laiutada. Loomulikult, ja kes riik ikka on Meie ja nii, et kelle huvid neist jäävad domineerima, eks riik peabki neid väljendama. David, on teil teada, mis täna Venemaal toimub? Ei ole eriti tulinen teie juurde Venemaale tähendas interneti vahendusel. Ma ikka seal üritan iga päev käia, et ennast kursis hoida, aga täna lihtsalt ei jõudnud mõnes regioonis kuskil seal kaugemal võib juhtuda veel imeasju, kui nii-öelda nostalgiliselt üritada läheneda ikka pika või kommunistidele, on ju ka praegu väikene šanss, sest ajad on jälle rasked ja paljudel inimestel tuleb meelde, et ohoo ja seda ju nostalgiat mineviku suhtes on meilgi piisavalt palju, mis siis rääkida Venemaast juurde käib veel tasuta Supeki jah, seda nagunii. Särav päike ja aitäh, David Vseviov. Nii suur tänu, et tulite hommikul siia, saime natukene rääkida sellest esimesest maist läbi aegade ja mõelda ka selle tulevikule. Kena aitäh kutsumast.