Eesti sõduritund. Avaluu pühendame kindral Gustav Johnsonile. Elu viimane roll tuli tal maha mängida ajal, mil kõike dikteeriti pika tänava Vene saatkonnast. Sõjavägede staabi operatiivosakonna ülem kolonel luts meenutab. Kindral Laidoneri lahkumisel sõjavägede ülemjuhataja kohalt kadus ka ülemjuhataja nimetus. Tema järeltulija nimetati juba sõjavägede juhatajaks. Tal ei olnud neid õigusi, mis olid kindral Laidoneril ülem Tatjana. 22. juunil avaldati vabariigi presidendi vastav käskkiri, millega võeti sõjaväeteenistusse ja määrati sõjavägede juhatajaks kindralmajor Johansson. Nagu hiljem selgus, olid venelased sellel kohal soovinud näha mõnda meie reserv või erukindralit. Kandidaatidena oli kõne all olnud mitu isikut, kuni lõpuks jäädud peatuma kindralmajor Johnsonil. Tol ajal oli ka küsimus. Kui kauaks sõjavägede juhataja ametkoht üldse püsib. Kuna sõjavägi oli meil siis vaid nime poolest ja osalt sõrmeeritud käisid ringi mitmesuguseid jutud. Ühed teadsid rääkida, et Eestist saab iseseisev punane riik. Teised arvasid teadvat, et Eesti liidetakse Nõukogude Liiduga ja meie sõjavägi likvideeritakse. Kohtasin kindralmajor Johnsonit 22. juuni lõuna paiku sõjavägede staabi koridoris, kui ta läks kindral Laidoneri jutule. Rääkisime paar sõna, tähendasin, et ei tea, kas soovida kindralile õnne või avaldada kaastunnet tema määramise puhul sõjavägede juhataja kohale. Ta vastas, et omavahel öelda, õigem on küll avaldada kaastunnet. See oli ka arusaadav, sest sel ajal vaevalt keegi tahtis sellele kohale asuda. Kitsamas ringis oli ka teada, et kindralmajor Johnson võttis koha vastu vaid president Pätsi ja kindral Laidoneri soovil. Vastasel korral võinuks selleks määrata mõni Moskva käsilane. Lähemalt on kirjeldanud Kadriorus toimunut presidendi kantseleiülem Elmar Tambek. Jonson määrati presidendi poolt 22. juunil sõjavägede juhatajaks ülemjuhataja kindral Laidoneri asemele. Viimast bolševikud ei tahtnud näha Eesti sõjaväe kõrgema juhi kohal Johansoniga. Nad olid nõus ses asjus vares käis laupäeval pärast lõunat presidendi jutul. Kui vares oli lahkunud, tuli president salapärase näoga krabi tuppa, kus parajasti ka mina olin ja küsis, kas me võime ära arvata, mis on järgmine uudis number. Muidugi meie ei teadnud seda. Siis president avaldas ised, venelased tahtvat saada Laidoneri-ist kohe lahti ning uue mehe asemele. Palun kutsuge härra kolonel, uus sõjavägede juhataja kohe minu juurde, lisas president juurde. Krabi jäi abitult seisma, aga kelle siis, härra president? Arvake välja, kes on kõige sobivam, kindral soovitas president. Võtsime krabiga läbi kõik tegevteenistuses olevat kindralit, ent president ütles ikka, ei ole õige. Lõpuks ta ütles ise, et see on Johnson, kes siis oli juba erus. Aga leidsid ja mehe minu käsundus kindrali arvasid, et kui Jonson joob, siis on ka nende mees, kommenteeris president bolševike nõudmist krabise Johnsoni telefoni teel kätte ja kutsus ta kohe presidendi juurde. Kui Johnson tuli presidendi kabinetist pärast audientsi välja. Ta oli näost kaame, kui kasetoht. Küsisin võtsid koha vastu. Jonson surus läbi hammaste nagu suurt valu tundes, jah. Ei jäänud muud üle. Hakkad kommunistiks, siis uurisin edasi, endal süda valu täis nagu Johnsonelgi, kes oli ju minu sõpru. Johnsoni vastus oli väärt oraakli oma. Sain presidendilt käsu. Tee, mida teed, aga Eesti sõjavägi hoia koos. Võib-olla saab seda veel kasutada. Viimane lause lubab aimata ka president Pätsi pette lootusi, et sõda on lähemal, kui ta tegelikult oli. Juunis 41 lähetati kindral Johnson Moskva kindralstaabi akadeemia kursustele, kus ta peagi arreteeriti. Ülekuulamine kuuendal augustil kestab viis tundi. Protokolli on vaid poolteist lehte üle kuule küsimus kellega välismaa esindajatest tuliteesis tuttav. Johnson vastab, et tema suhted baltisakslastega olid pealiskaudsed. Küsimus. Kas te nimetasite kõiki oma sakslastest tuttavaid? Vastus tuleb meelde, et kohtusin kultuuriühingus mitmel korral ka Saksa ajakirjaniku suulmanniga isiklikke suhteid temaga ei olnud. Teisi tuttavaid sakslasi ei mäleta? Ah ei mäleta? Ülekuulamine katkestatakse ja nii lõppevad kõik protokollid, napi märkusega. Ülekuulamine katkestatud, mis tähendas tegelikult jätkamist, peksu ja piinamisega. Leiate need protokollid Irene Lääne kommentaaridega Laidoneri muuseumi, viiendast aastaraamatust. Nüüd aprillikuul esitletud trükis pakub huvitava valiku lugemist mitmelt autorilt. Ning mõtet on küsida kirjastuselt seis, mil moel mar raamatu omandada saan. Ütlemata on ja üldse teadmata oli, et kindral Jonson lasti maha 15. mail 1942. Meie aga lõpetame teema Eduard Tamme helindiga, kindral Jonson mängib kaitseväe orkester. Tallinna vanalinna sadam läinud nädalal oodati presidenti ja kaitseministrit vastu võtma meie mereväe uut laeva. Aitäh, lugupeetud suursaadik, mereväelased. Kui Eesti vas saavutas 1918. aastal oma suure eesmärgi riikliku sõltumatuse, siis oli seal selle juures täita väga oluline roll. Vabadussõjas hoidsid meie meremehed katkematuna ühenduse Lääne-Euroopaga andes seeläbi oma olulise panuse Eesti võitluses iseseisvuse eest. Tasuja oli Suurtükilaevana Eesti riigi eest väljas juba vabadussõjas. Ent tasuja nimi viib meid tagasi veelgi kaugemasse ajalukku, esindades eestlastele olulisi väärtusi. Just seetõttu loodan, et meeskond täidab suure vastutustunde ja uhkusega oma ülesandeid seal laeval. Mereriigina peab Eestiga nüüdisajal tähtsaks vastavate traditsioonide ja võimekuse alalhoidmist ning Väligi igakülgset arendamist. See poleks aga mõeldav ilma uusi aluseid soetamata. Siinkohal kuulub meie tänu Taani kuningriigile, kes on Eesti mereväe taastamisele ja rändamisele igati kaasa aidanud. Eesti vahest on kujunenud esinduslik ja võimekas häälik, keda on tunnustanud ka meie partnerid NATOs. Hiljuti juhtis admiral Pitka NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjeüksust, tulles talle püstitatud ülesannetega edukalt toime. Riigi territoriaalse terviklikkuse tagamisel on merevägi asendamatu. Usun, et meie rahvas võib teile alati kindel olla. Minu kodusaarel sooviti laeva teelesaatmisel seitse jalga vett kiilu alla. Seda tahan soovida täna tasuja meeskonnale. Jõudu teile. Härra Luige tee. Härra president, härra kindral, proua suursaadik, head mereväelased ja külalised. Tasuja näol on meil koju tulnud käega katsutav näide NATO jaga kahepoolsest koostööst. Kui mereväe koostööst rääkida, siis alles eelmine nädal ma allkirjastasin kavatsuste protokolli kolme miinitõrjelaeva ostmiseks Suurbritanniast Taaniga koostöö on meil samuti olnud hästi tihe kõigis liikides ja jaa, märgivad sõjavägi, on move, esineb maad, on, on ette nähtud tegutsema Taani diviisi koosseisus, jaga õhuväel on pea 10 aastane koostöö kogemus, väga positiivne kogemus taanlastega. Tasuja vahetab välja. Väiksema laeva lahti tema ülesanneteks on staabitaalla staabi- ja toetuslaeva, samuti tuubi platvorm. Ja ta on tema funktsioonid kattuvad admiral Pikaga, aga ta on väiksem ja selles mõttes sobivam väikestele. Väiksematele operatsioonidele. Tõstaks veel esile, et mereväeosa selles, et ta on esimene hääli, kes kes on andnud oma panuse NATO kiirreageerimisjõududesse ja ja Eesti mereväelased on andnud saanud sealt väga hea hinnangu. Palju õnne kaitseväele ja mere peale selle aja puhul aitäh. Järgneb ettepanek tulla pardale vaatama laeva ja kuulama laeva ohvitsere. No ma olen ka Erinevate vahel siis kaob verre. Ja. Külma sõjakaanelise taandumine ravivõimekust päris tugevalt kaitsta, ära omavahel väänab ja nii edasi. Siis hiljem läbivaatus muffin heideti ümber, aga ma aega naerda ja veel lisaks 80.-te lõpus laavia juurde sina, kus aatomilaev on 44 ja poolmeede kõik 90-ga, vaid tal on maakond natukene 400 süvis, Martin sügis on Kakumäelt meelde. Hetked ongi, eesnimi on ka teine kui Taavi, Euroopa peab olema, kõik, on mingid küsimused, vaid ma räägin. Meeskond, kui su mees. Jah, meeskonnaga, taanlastel kui algses aja sõitis nii kaabel viia, ehk siis meeskonna suurus oli siis ligi 40, me eest Eestis hakkab töötama kui abilaevas, mis tähendab siis elada, saab võtta pardale ja tuukrite ka väljasõite teha, pluss see, et on abilaevana, saab võtta peale siis staabi oma meeskonnale 27 mees pluss kaheksa mees saab võtta lisaks nendele on eraldi siis poi kohaselt ja vastavalt ka Sõõrumaa sina. Et see on nagu põhiline omadus ja tõenäoliselt tuleb juurde ka see, et ta saab anda siis teistele laevadele kütust ja Selle laeva üle nagu, mis põhimõtetega ta Eestile nagu siis vastavalt ostetud ja mis temast saab teha vahet? Kas meeskondades, see on nüüd mingi välja eelnevalt jah, praegu on, osa meeskonnast, läks siis kaks kuud tagasi Taani. Ta läks laeva üle võtma Laadogal TikTok'is, Uusen arvates, dokis siis vastavalt tehti, dokid olid enamus olid masina tööd ja kere remont kus oli siis läbiminekut ja puhastamine. Ja peale seda oli kolm nädalat kogu meeskond peal ja tehti avariiväljaõpet laevas siis erinevaid väljasõite, detlaeva meeskond, laevaga ohverdada, erinevaid protseduure teha. Mis tähendab siis elad, kummipaati vette lasta kummipaati välja võtta. Kõik avariid taha saavad, võivad juhtuda nende vastu võidelda. See tuli juba oma teksti meeskonnaga ja eesti meeskonnaga. Eile. Kuidas sõiduomadused sõidavad laeval väga hea. See on sellega, et laeval järeldavate laadega kaks sõukruvi taga ja ees on vööri võtku, mis tähendab seda, et ta võib praktseb koha peal kõike teha, ringi keerata mistahes edasi-tagasi. Kuidas soojem. Ants vaadre on üks neid sõja ja noori, kes ootamata värbamist Saksa sõjaväkke, otsustas põgeneda Soome. Esimene katse ebaõnnestus, esimene katse oli organiseeritud väga hästi, sellepärast et, et kõik asjad olid mõeldud läbi liiga hästi ja ärasõit pidi toimuma Raekoja platsilt siis, kui õhtul jõudis auto raekoja platsile, me ei jõudnud veel autosse minna, kui üle raekoja platsi kahelt poolt Harju tänava poolt ja siis sealt teiselt poolt raekoda marssisid võltsandarveri meie auto poole, saksa väliselt saksa välisanbermit marssisid auto poole, siis me vaatasime, et asi on natuke kahtlane ja jäime sinna apteeki, et seisma ja tulidki auto juurde, hakkas ta autojuhi käest paper'it küsima ja kaks meest ronisid auto kasti, kui seal ei olnud mitte kedagi õnneks veel. Ja nii, et meil tuli sealt lahkuda, nii asi sellega jäänud asi sellega jäänud. Pool kuud hiljem sai istutud taas Tallinnast auto peale mööda Narva maanteelt välja sõidetud Irust natuke mööda teepealselt Sander Meri. Me teadsime, et autojuhil dokumente korras ei olnud, olgugi et meil olid kõik tööriistad ja läksime metsa puid tegema ja mõnel määral isegi ankud ja, ja, ja kõik kaasas ja aga autojuht kinni pidanud, andis autole gaasi ja siis läks laskmiseks, lasti autol deli kummi tühjaks ja meil polnud muud midagi, kui põhjustesse ja Tallinna poolt tagasi. Ja siis kolmas kord, kui hakkasime minema, siis olime seal modernigankjal ja no siis me ehmatasime, härra sõitis Saksa sõjaväe auto ette Feltzatärmeri. Noh, või nii, nagu me neid kutsume, ketikoerad hüppasid sealt välja, Padinal kohe kaks tükki kastist ja üks ohvitser sealt kabiinist ja tulid sinna kangi alla. Me vaatasime. Oh, nüüd on kõik kogu lugu nüüd viijaks kohe ära, et ta enam. Aga meil oli taga varadi teada ja hakkasime juba sinnapoole vaikset astuva. Poiss guuglate roniga ruttu autosse mis autos tahtsite. Siis me vaatasime, et see oli hoopis tuttav mees, see oli omale pannud Feltsanthermeri riided selga ja teised poisid olid ka eestlased. Need olid ka kõik saksa mundris, ilusti vett, suured plaadid rinna peal ja sellesse nimi ketikoer jah, sellesse nimi, ketikoer tuligi neil kettidega nende kaelas ja, ja siis ronisime autosse, kähku meetrini, umbes 24 vist või 26, mis meil oli, see oli paar peret kah, oli veel juures ja ronisin autosse ja hakkasime minema Narva maantee poole. Ja siis, kui me jõudsime üles Narva maanteele, umbes selle vana lennuvälja kohale, sealt Feltsanderme riiuli mingust, otsimisi ja nippidest meid kinnimaadest, oh omad poisid, see härra ohvitser rääkis nendega juttu ka ja need lõid käega ja karjuti Heil Hitler ja auto läks taas edasi, ikka sinna Loksa poole. Aga siis tuli niisugune asi, et kui sinna Loksale jõudsime, ei tuld see paat. Ja me vaatasime, et ilm oli päris ilus, et patt oleks võinud tulla ka. Ei tea, mis, mis seal siis juhtus või midagi seal oli ja siis me olime seal, hajusime laiali küünidesse ja lakkadesse ja kus keegi läks, perenaist, tegid meil seal süüa ja olime siis need, selle öö olime ära. Järgmiseks päeva olime ära, aga siis käisid sakslasest vahepeal seal midagi jälle tuhnimas. Ei tea, kas oli nende laisnias või mis? Meie oma kaitsemeestega käisid mööda rannaäärt, aga sinna nad meie juurde Esku juhtunud. Me olime küünis seal põllu pääl ja perenaine käis kutsumas sööma, käisime söömas rahulikult ja ja see oli umbes siis kella 10 ajal õhtul siis tuli, oli Paat tulnud juba peremees tuli ütlema, et poisid, võtke kompsud ja lähme minema. Võime tänada õnne, et paadike jõuab põhjanaabrite juurde ja kahetseda, et täname kõike järgnenud ära kuulata ei jõua. Aga toonane paadipõgenik on olnud pikka aega mereväe soomepoiste koondajaid ja me kuuleme teda kohe. Lugupeetud härra suursaadik lugupeetud ära Admeralin. Lugupeetud, daamid ja härrad, lugupeetud veteranid. 15 viis aastat tagasi kutsus Eesti meremuuseum juhtkond kokku mereväes. Vaatamata lipule, millise all seinati Tallinna meremuuseumi. Sellest kokkutulekust sai ka alguse Soome mereväes teeninud eestlaste. Tänuga mäletame tolleaegse meremuuseumi juhtkonda, kelle algatuse saime põranda alt põranda peale. Täname tänaseid juhtivaid muuseumitöötajaid ja koostöö eest. Lubage alustada tänast. Päevakohase kõne peab Eesti mereväe ülem kaptenmajor Peeter Ivask Mul on suur au tervitada teid eesti mehe nimel Soome mereväes teeninud eestlaste kinni. Õnn kohtuda haugas veteranidega. Nii lugupeetud soome kolleegidega. Neil on kokkusaamised, mis jäävad erinevaid põlvkondi, inimesi, kes on teinud valiku, siduda oma saatus. Teie veteranid, samas kes mitukümmend aastat tagasi olite mitme tulevane ning kus võimalused olid väga piiratud, midagi ette võtta, ei okupeeritud kodumaa heaks valitsuste tee üle mere hõimuvendade juurde, kes olid pidamas võitlust elu ja surma peale ülekaaluka vaenlase vastu. Ja me võime olla uhked, et Soome merevägi usaldas teid teenima oma laevadele sealhulgas ka komandosid meenutada seda, et Eesti mehi ja kus Soome, mereväe ja kõikidele lausele tuleb tagantjärgi vaid kahetseda kahetsust tunda selle üle, et tollased professionaalsed ja karastatud meremehed ei saanud võimalust oma isamaa eest teenida omaenda peredes. Seda õnnelikumad ja tänulikum oleme meie tänased mereväelased, et nad ikka ja jälle toetavad meid meie ettevõtmistes. Vanemate kolleegide ja kogenud sõprade tugi kulub alati ära. Tahaksin täna siin toonitada ka meie kolleegide ja sõprade osas Soome mereväes. See oskus, kogemus ja vilumus, väljakujunenud traditsioonid, mis olete teie kogu kogunud ja arendanud pikki aastaid, on meie noore mereväele suureks eeskujuks. Ja võin uhkusega meenutada neid aastaid, mis leidsid mereväeohvitseriks õppides Soomes täispingelist õppetööd meenutan ma ikka ja jälle juba ka sellepärast et seal sai minust mereväelane. Meie tänase meelekohta tahaksin öelda taasloomisest peale teinud suuri edasiminekuid, aga õppida ja teha on veel palju. Nüüd, kus oleme NATO ja Euroopa Liidu liikmed ning lõppenud on meie esimene missioon kiirreageerimisüksuse kiireageerimiseksustes. Oleme loorberitele puhkama jääda. Uued väljakutsed ja ülesanded idees. Üheks selliseks on ka otsus korraldada 2006. aasta võidupüha mereparaadi. See on meie võimalus näidata oma tegevust ja tunnustanud oma rahvale. See näitab ka meie vanni, kus ja võimekus. Meri märgib ühe riigi ja rahva arengus alati märkida märkimisväärset rolli. Tähtis ressursi allikas. Ja strateegiline ühenduste Meri võib rahvaid eraldada. Jaga Eestit ja Soomet on alati ühendust ning selle üle võib ainult uhkust. Lõpetuseks tahaksin veel tänada meie Soome kolleege meile osutatud toetuse ja abi eest. Ja mul on ka hea meel, et nii palju tublisid soomepoisse on vaatamata kõigele ikka rivis. Soovin kõigile head tervist ja jätkake aktiivselt tänapäeva elu edendamist. Siinjuures lõpetaksin kadunud president Lennart Meri sõnadega. Enesemääramisõigust saab teostada ja riiki luua ainult siis, kui tema püsimise arendamise nimel tehakse tööd. Edu teile kõigile ja õnnitleb. Ei astu. Tervituseks sõna saab. Admiral neli, Jukka fänn aga. Kuulge lugupeetud kohalviibijad. Viron ja suomen, merealisin kaasakamise, päriti, et ulatuvad kaugustes. Külaline viitab kahe merre rahva ammusele läbikäimisele, mis ulatuvad kaugesse minevikku ehk Kalevala aegadeni mainides kolmekümnendaid aastaid. Vil koostati ühiselt kaitsekavu ja viidi läbi ühisõppusi Soome lahe turvamiseks. Koolitusalane koostöö algas taas 90.-te algul ning jätkub edaspidigi. Soome mereväe ajaloos kuuluvat kindel koht noortele Eesti Vabatahtlikele iga 10. sõjaaegses Soome mereväes olnud eestlane ühtekokku üle 400 mehe. Ja seda on palju, arvab admiral. Admirali väitel hindavad soomlased sügava lugupidamisega eesti noorte julget otsust jätta kodumaa ja tulla kindlustundeta olukorras võitlema. Soome kõneleja ei olnud esimene admiral, keda need vabatahtlikud nüüd vanade meestena on kuulnud. Nõnda rääkivat, nähtud ja kuuldud, on ka põhjanaabri ministreidki ja Eduskunna liikmeid. Kes on need meie riigikogu meelest, kas vabadusvõitlejad augustis 44 kodumaale jõudnult tuliney soomi vormingu vahetada saksa välihalli vastu jätkata lootusetut võitlust ja mõni lahing võitagi vees? 20. Eesti diviisi 46. rügemendi soomepoiste pataljonile, kes nad olid? Võiks korrata küsimust, kes olid nendega samadest Tartuma augusti lahingutes osalenud Eesti politseipataljonid. Kui küsitud ei ole juba liiga palju?