Tere õhtust, head kirjandussõbrad. Täna räägime Põhjala luulepeost, mis leiab aset juba järgmisel nädalal. Stuudios on Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse kultuurinõunik Eha Vain, kes on festivali üks organisaatoreid ja võiks öelda, et festivali hing tere tulemast. Tere. Arvult on siis festival juba kuues nita uudse festivale endaga kaasa võiks tuua, tal on üks eriline moto. Ja festivali moto on seotud seekord lee teemaga. Festivali juhtmõte pärineb maailma kuulsalt hispaania kirjanikult luuletajalt Federico Garcia Lorca alt ja kõlab, mida kannan, on merede vesi. Arvan, et võime öelda Põhjamaade luulefestival siis see on kohtumispaik. See on paik, mis ühendab erinevaid maid, erinevaid luuletajaid. On luule, Silde, mis ulatub seekord vahest isegi kaugemale saksa maalegi. See on nähtus vaieldamatult meie kirjanduse ja kultuurielusfestival, millest rääkides saame rääkida ka festivali ajaloost. Kuuendat korda toimuv festival on teinud ajalugu ja on kunud. Loodetavasti pakub edaspidigi ilusaid traditsioone. See on koht, kus võimendub loojate vahel kirve sünergia. See on koht, kus kõlavad väga erinevad ühelt poolt lähedased arusaadavamad ja teiselt poolt kauged eksootilised keeled. Ehk siis kõrvuti Soome, Rootsi, Taani, Norra, keeltega on meil õnn kuulda ka niisuguseid eksootilisi kauneid keeli nagu Fääri Gröönisaami keeled. Milline osavõtjate arv, kui palju tuleb luuletajaid sellel aastal? Me oleme oma trükistele kirja pannud, et festivalil kõlab luule 12-lt maalt ja lisaks külalisluuletajatele on väga suur osa ka eesti poeetidel ja eesti luuletajate osa on, on aastatega kogu aeg suurenenud. Lisaks kõikidele põhjamaadele on siis festivali autorite hulgas luuletajaid Lätist, Leedust, Peterburist ja esmakordselt ka Saksamaalt. Ja kes on tõlkijad, kes on vahendanud muid tekste meile? Jah, et autorite sõnum kuulajani tuua ja see ka arusaadavaks teha selle eest tõepoolest kannavad hoolt ja oleme meie äärmiselt tänulikud oma festivali tõlk kijatele. Ja nendeks on Elvi lumet, Matti sirkel, üleva loe. Maarja Laur, Jürgen Rooste, Mihkel loodus, maima krinberga. Rein Põder. Loodetavasti said nüüd kõike ja sa ise. Ja sellel festivalil millis autoritõlkeid saab kuulata. Tõlkes külla ainult teha autoritõlkeid, aga ma arvan, et, et ma teen seda küll suurima tõsiduse ja ja vastutustundega sees, et tegemist on tunnustatud ja nimeka loojaga nagu Jon Fasse keda kirjandus- ja teatrimaailm tunneb võib-olla eeskätt küll kui näitekirjaniku, kuid kelle luulelooming on samamoodi väga huvitav ja ja tähelepanuväärne. Ja kirjutab norralane Jon fosse uusnorra keeles ja Me kuuleme festivalil fosse luulet mitte ainult autori esituses, vaid ka norralase evinud rangei esituses. Muide unustasingi tõlkijate hulka kemaste ei winde rangei kes tegeleb siis eesti luuletajate loomingu tõlkimisega norra keelde, sest me tahame pakkuda ka eesti aut tareid külaliste publikule neile arusaadavas keeles ja põhjamaa luuletaja tõepoolest saab aru, kui loomingut loetakse norra keeles saba ruuni, taanlane, rootslane, soomlane, islandlane Ki, räägime natukene, millal festival konkreetselt toimub, festivalipäevad on 11 kuni 13 mai nädalapäevadel siis neljap päeva reede, laupäev ja kui räägime, et festivaliga seonduvad mitmed traditsioonid, siis festivali algus või festivali avamine kulgebki nüüd juba traditsiooni järgi trepiluulega algusega kell 11 ja Rahvusraamatukogu imposantsetelt treppidel. Aitäh festivali avapäeval on ikka olnud tavaks teha tunnine luule lugemine, kuulamine, raamatumajas, apollo, nii selgi korral traditsiooniks on saanud ka luuleõhtu suuremas teatrisaalis. Teistkordseks on selleks no teatri suur saal ja 12. mai õhtul kava kannab pealkirja, mida kannan, on merede vesi ei, möödunudaastane luulekava Gustav Adolfi gümnaasiumis oli sedavõrd emotsionaalne. Otsustasime seegi kord oma külalised gümnaasiumi rahva sekka viia ja algusega kell 16 siis 12. mail on publikul võimalus kohtuda päris mitme nimeka Põhjamaade autori ja ka teiste külalistega taritega. Festivali kõrghetke festivali viimasel päeval, 13. mail saabub algusega kell 11 Niguliste muuseum-kontserdisaalis, kus luulet loevad siis kõik väliskülalised ja eesti autoritest Eeva Park, Jan Kaus ja võib öelda, et tegemist on nii luule kui muusikakava kus siis sõna sulandub muusikasse ja muusika jätkab sõna. See on siis koht, kus toimub festivali sõnumite koondumine. Hea tava kohaselt on festivali teine päev väljasõitude päev ja juba valimas neid autoreid, keda pakkuda ja tutvustada kuulajatele, et Kohtla-Järve linnaraamatukogus ja neid keda saab kuulda näha Tartus. See on ka varematel festivalidel niimoodi toimunud. Kes loevad Põhjamaade autorite tekste, on juba välja kujunenud omad kindlad näitlejad. On küll festivali puhul on meil meil lausa see õnn, et me võime rääkida niisugustest terminitest nagu festivali muusike kokkukirjutatult siis juba samamoodi festivali näitlejad, festivali pilt ja nendest on tõepoolest saanud tähendusega sõnapaarid. Ja näitlejatest on mul siis hea meel loendada selliseid nimesid nagu pea kõikidel festivalidel kaasa löönud Anu lamp, aitäh. Raivo E. Tamm. Seekord Tõnis Mägi ja nii näitleja kui ka muusikuna, Guido Kangur, Rain Simmul, Mirtel Pohla, Janek Joost. Kas kõik tekstid on juba laual tõlgituna olemas või osa on veel tõlkimisel? Mõned üksikud on veel tõepoolest tõlkijatel ülevaatamiseks ilmselt kodusel kirjutuslaual. Ma arvan, et näitleja saab kätte oma materjali õigeaegselt. Hetkel on laual nelja autori tekstid ja paluksime, et vaariuse teatri näitlejad loeksid need meile, et võib-olla sa natukene tutvustaksid neid autoreid nelja autorit. Dollari nelg jaurn on Islandi nüüdiskirjanduse üks respekteeritumaid ja tunnustatumaid autoreid. Ta on ka Põhjamaade kirjandusauhinna nominent. Luuletaja prosaist dramaturg. Peeter mikrits on soomerootsi luuletaja, noor luuletaja, kes on pälvinud oma luulekogu eest sest mida keha on väärt nimeka tantsiva karuauhinna. Ta on oma oma sõnumilt mõistatuslikke ja arvan, et ta loob sellise ruumilise keele tunde. Sigri Kaini vääri näitlejatar ja luuletaja, kes on õppinud ka filmindust ja seda nii Taanis kui Inglismaal. Vääri keeles on ilmunud tal kolm luulekogu, aga kuna ema on tal sünnilt Ferlanna isaga pärit Iraanist, siis kirjutab ta kaadersija keeles. On saanud fääri kirjandusauhinna luulekogu, et 2002 loodus ja seda siis kaks aastat tagasi ja kuna tegemist on näitlejad tariga, siis ilmselt võiks nimetada ju ka, et ta on, on olnud nimiosas, esimeses, aga väga menukas Fääri Rõud Movis, Baiba bluubed. Norralanna Anne töö väga produktiivne poetess ja tunnustatud mitmete kirjandusauhindadega. Põhjamaade luulefestivali programm kolme päeva vältel on väga mitmekihiline. Pakub kindlasti põnevaid kohtumisi, erutavaid hetki, palju üllatusigi ja kõik on oodatud. Kõik on väga oodatud, sellepärast et kõike festivalipäevad. Kõikide luulekavadega on vaba sissepääsuga, nii et kohtumiseni luulefestivalil. Peeter Mikvitš korduvad hommikud Veel üks lillas amet hommik kollaste laikudega kuiva nahakett põrandal ja kõik, mis hea ning praguline katus pea kohal. Ja sinu kallistus käed ja sinu peadpööritava jalad. Ja sa oled kivi ja liiv su silmad, mere vaikus sees, kärbsed, kes püüavad välja pääseda ja kopsude naeruhapnik, mis kogunenud mullideks ja sametvalguse kiired värvivad su valge seljalillaks ja keegi, kes mängib sinu peal oma ragisevad viha ega kuule, kuidas sa arutled. Ja kõike, mis on hea ja laike ja kõik, mis veel juhtub ses hommikuelus. Merevaigus, nähtus ja naerust koosnevas. Alles veel mu töölaual kolm klaasi vett, mõtete ja leivatöö ülejäägid, tegemata tööde varemed. Ruumidest voolab valgus välja, piki seinu, roomab ringiaeg ja otsib mind. Hoian end varjul oma töösse peidetuna. Tolm keerleb, aastad mööduvad, ma istun ikka veel seal aknalaual, uitavad pildid armastusest ja surnutest. Armastatud, surevad ja surnud, surevad teist korda. Mööblit kantakse minema, seinu värvitakse ja põrandaid lihvitakse. Teised inimesed kolivad sisse, mina olen alles. Ma kuulen lapsi naermas üht naist nutmas. Mu töö edeneb, päike paistab, sahiseb, pomiseb vaikus, mis ümbritseb mind oma valgusega. Ka öö nüüd valge, ma olen udu vaid sellepärast, et ma veel olemasolev lehed, mis langevad enne pungade puhkemist lumehelbed, mis ajavad nii raskelt ja ruttu nagu oleksid nad kruusaliiv. Mõnelama, töösse unustatud taga otsitud, kuid mitte otsitud. Nüüd on sünnipäevapidu, õhupallid ja vaimustatud kisa lõikab minust läbi, klaas kukub maha ja läheb katki. Ma tõstan ühe tüki üles, lõikan endale jalga. Ja nii seisavad ruumid taas tühjana. Aeg on tulnud, aga ma keeldun valmis olemast. Ja olen veel seal alles. Milleks keha hea on? Lõhestatud plastikust, valgete tiibadega putukas üks kile, diivaline, kes maandub mu käsivarrele kuuejalgne lind, kes muneb oma munad väikese musta, Pub pilliga marmorkerad otse naha alla kus kõige soojem ja teab, et aega on valgusse in millegi õhukesed lindid, mis kinni hoiavad ja nahk, mis õitseb varakult aprillis. Ja parvedes lendlevad valged lehed. Iga päev kastis ta puud. Seal on kuiv baitzi, kui raju laastab viljatud maad. Ta laob puu ümber kive, see püsti püsiks. Puu on noor. Ja tuul on kõvem kui eales varem. Kuid iga päev samal ajal on ta seal. Kõik on teel merre. Jäälahmakat lähevad liikvele lõputult aegamisi. Ka puu peab ühel päeval nutkuma. Suurt midagi ei ole enam alles. Üks kann. Äike käsi. Ta kastab, kuigi on torm. Ja kivid on seal vesiliivas. Vaevalt enam, see rand on aga iga päev puu juures üks sinine sang. Ühel hommikul on ta armastanud puu lõpuni. Huvialadest linnuteaduse Solman liberaal ega välista uusi liike. Taimeteadus tunnistab lopsakust, tean, et kõvade kõrte keskel on pehme rohi. Mütoloogia, ka on mul vahekord selge. Kesköö paiku on see loovpäevavalguses välja surnud. Esteetika on mul lihtne. Seenepilu kõiges. Ma tahaks olla just teatav, kuid olen tihti vist jaatav. Kinganumbreid vahetan regulaarselt, aga muus osas seisan kindlalt paigal. Sigri Kaini on see alles poiss. On see alles poiss, lõikas mu nagu humala ettevaatlikult tükkideks, täitis mu südame üsna kuuma verega. Nii et jõudsin igavesse ellu. Seejärel võttis ta minu südame oma pihkude vahele ja väänas kõvasti otsekui ihates mind inimesena. Aga ta lõpetas sellega, et see valgus tühjaks. Nii et nüüd nüüd ma elan oma külma valge südamega. Aga on see alles poiss. Ta ei julge seda uuesti täita. Ta ei julge enam kätte võtta ühte surnud südant. Ja nüüd siis räägime natukene eesti luulest ja Eesti luuletajatest. Stuudios on kirjanik, luuletaja ja üks festivali korraldajatest e Vabark. Rist. Kui palju on osavõtjaid eestimaalt? Seekord on Põhjamaade luulefestivalil osavõtjaid 11 Eestist. Millistel alustel valitakse luuletajaid Põhjamaade luulefestivalil? No minu enda jaoks on tähtis ka see, et niisuguseid luuletajat, keda me iga päev ei näe esinemas, et me näeksime neid uuesti esinemas. Näiteks Priidu peier ja Merca tulevad Tartust Tallinnasse ja nad ei ole ammu käinud Tallinnas esinemas. Ma arvan, et Tallinna publikul on neid tore üle hulga aja näha, kahjuks Hando Runneli ei tulnud, ütles, et ta tahab Tartus esineda. Minu mõte on ka see, et mitte ainult, et näidata ja tutvustada Põhjamaade luulet eestlastele, vaid tutvustada põhjamaalastele eesti luulet, et nad lähevad siit ära kõik oma maadesse, et neil jääks mingi jälgija märg kui ka meie luulestest. Ka meie luuletajaid tõlgitakse siiski Põhjamaade keelte, need on väga erinevad luule, isiksused, kõike ja ma loodan, et nad on kõik niisugused, kes suudavad jälge, ei jäta nii oma esinemise kui luulega meie külalistesse. Järelikult osal neist luuletajate loomingust oli vaja tõlkida. Ja, ja kes on need tõlkijad, no näiteks üks väga hea tõlkija, kes meil alati on, on kalliglevet, tõlgib rootsi keelde ja ta on tõesti väga tundlik ja, ja, ja väga süvenev tõlkija, kelle küsimustest endale mõnikord, kuna ma olen Põhjamaadest, siis ta on minu käest küsinud ühe või teise luulerea kohta midagi, ma saan nendest küsimustest aru, kui sügavuti ta tõlgib ja meil on nihukesed oma tõlkijad siiski ka väljakujunenud Põhjamaades. Kas need külalised, kes tulevad need luulefestivalil, nemad saavad ka aru eesti luulest mingil moel on nad siis tõlgitud või on nad siis trükistana kuskil varem ilmunud? Kui meil on see viimane esinemine on Nigulistes siis on seal ju on eestlaste tekstid, on, on siis Põhjamaade keeles ja Põhjamaade luuletajate tekstid on eesti keeles, näiteks seal on need igal pool, ei ole, aga NO99-s sellel õhtul on jaka Gustav Adolfis, seal loevad ilmselt, et ka rootsikeelsed lapsed osaliselt eesti luulet. Nii et ei ole kõik tõlgitud ja ei ole igal pool ei ole nagu võimalik, sest meil ei ole ka neid lugejaid Põhjamaade keeltes. Aga kus tekstina saab nagu esitada seda seal nad on. Ja luuletajad ongi valitud just selle järgi, et millistes kohtades sobib ühe või teise eesti luuletaja luulet ette kanda, on see koht määrav olnud? Ei, päris nii ei ole siiski meie luuletajad on kõik minu meelest nimelt proffid omal alal, et tegelikult nii eesti luuletajad on head esinejad ja nad teevad iga koha endale sobivaks vaidleks esineda. Aga milleks siis üldse näitlejaid käsutada? Põhjamaade luulet loevad niikuinii meie näitlejad ja eesti luuletajad näevad muidugi oma luulet ise. Nii see ongi ja kes on siis need, keda me võime kuulata luulefestivalil? Noh, kõigepealt on Priidu täier, kes on ka Mati Moušina kuulus mees FS on, kes pälvis 2004. aastal oma oma luulekogu Kultuurkapitali kirjanduspreemia. Ja on väga huvitav noor autor, kes on käinud väga palju maailmas esindamas Eestit, eesti kirjandust ja luulet siis Indrek Hirv, kes on ka luule isiksusena väga-väga tuntud ja teatud inimene kogu Eestis ja sama sorti tähena, Doris Kareva, kes on ja Indrek ja Doris, on need, kes on mei. Kuidas ma ütleks, niisugused luulefestivali omad luuletajad ja samas niisugused luulefestivali tähed ka? Minu jaoks on kaks väga olulist luuletajat Toris auhindu ja Dorise hinnatust ei pea nagu rääkimagi hakkama. Jan Kaus jõuab meile küll luulefestivalile alles viimaseks päevaks kohale, sest tema on meil siis öelda hetkel niisugune rahvusvaheline mees, kuna ta peab kogu eesti kirjandust ja kirjanikke liitu ka maailmas esindama ja tööd tegema meie kõigi nimel. Jan esineb Nigulistes viimasel päeval ja see on ka väga tore, et need seal näeme ja kuuleme luuletajana, mitte mitte seekord Kirjanike Liidu esimehena. Kalju Kruusa on ka Nooraud tor, näiteks tema luulekogu meeleolu sai Betti Alveri debüütluulekogu preemia ja siis tuleb meile esinema Merca kõik teated ja loomulikult ka näitlejana ja ka suurepärase luule lugejana, nii et ta on kindlasti väga suure elamus luulefestivalil teda kuulata. Ja ma loodan, et ta loeb sellest oma heledast härberistama viimasest luulekogust uut luulet, selg, kord esinenud ka ma ise luulefestivalil, mida ma tükk aega teinud, sellepärast et natuke raske on tegelikult teha ja samas ka esineda. Aga kuidagi ma otsustasin seekord ka ise esineda. Ja siis on Hando Runnel, kelle viimane luulekogu sina muu ilmselt rõõmustas kõiki Hando Runneli luulerohkeid austajaid. Tema esineb Tartus küll ainult ja siis tuleb esinema Triin Soomets, kes on ka meil mitu korda luulefestivalil olnud, aga kellest me ikka kunagi küll ei saa, sest ma usun ka meie kuulajad ei saa Triin Soometsast kunagi tule neil küllalt teda, sest ta on väga huvitav, väga pingeline looja ja täiesti niisugust oma maailma esitav ja siis on, esineb veel Elo Viiding. Tema viimane luulekogu selge jälg oli tõepoolest minu meelest niisugune uus selge jälg eesti luules väga huvitav ja minu meelest luuletajana järjest rohkem kuidagi nagu avanev ja veelgi enam sõna valdav. Ja ongi vist paslik lõpetada see meie jutuajamine ära sinu uue luulega on sul mahti olnud üldse ütleme nii aiatöö kõrvalt ka tegeleda ja ütleme, selle festivali organiseerimise kõrvalt loominguga. Jah, ei, ma kirjutan praegu luulet, aga see, mida ma siin loen see on külma viimasest kohust, homsed uudised siin, nii et see on eelmise aasta luuletus tegelikult. Kui ma kohtan täiesti juhuslikult seal võõras linnas merd ei tunne ta mind ära. Mul pole seljas katkise õlapaelaga sinist trikood. Pole, kummilestasid jalgade küljes. Ei sukeldumisprille, ei paati, ei võrke, ei angerja mõrdu ja ta ei tunne mind selles võõras rannas ega räägi minuga mitte poos, lainedki. Ei. Siin. Ega oma töö swing. Swing swing. Ülev Parsku Ungarit, Väišilt c. See valdama nõu on neil. Andresest plaan. Cherry niiskugi SÕNA tehadetsime hiiloen omplingsomeetpoloogil niigi veel saga nõu. Vana Risto äärigissanginombjörice assambleel lind koome külla tahes, ana viiderjana, praagerjasem liigi Babakindajad keldri ees, tõu. Kui meedium. Juhildroneing säil tööna verbi hüüti sutt. Aprillis. V trades Mekti ringis, Larmaarelled. Põhjamaade luulefestivalimeeleolu loomisel on oma osa ka muusikal ja praegu Me kuulsimegi üht autorit, kes on üheaegselt ka luuletaja ja selle valiku tegemisel oli abiks muusik Tiit Kallaste, kes on Põhjamaade luulefestivaliga seotud juba rida aastaid. Tere tulemast. Tere kõigile. Kas sa tutvustaksid seda plaati natuke lähemalt? Jah, see äsja kõlanud lugu oli siis Jan Erik Hold norra luuletaja, kes tänasel päeval elab, tõsi küll, Stockholmis tema muusikutest, et koostööpartner on Chet Peike oma ansambliga. Ansamblis mängib ka eestlastelegi tuttav Filipp Katriin. Tõsi see see annete, mina kui Põhjala keeltes suhteliselt võhik, kuulan seda, kuidas see lugu kõlab ja tõesti ma ei väsi sellest plaadist ja sellest loost. Need luule ja muusika moodustavad siin eriliselt põnev atmosfääri, täiendades teineteist. Tegemist on juba kuuenda luulefestivaliga, mis ees ootab siis kindlasti on terve rida muusikuid, kellega sa oled kohtunud nende aastate jooksul ja on sul midagi erilist meenutada nendest kohtumisi? Jah. Muusikud on luulefestivalil olnud küll enamasti Eesti muusikud, kes sekundeerivad siis Põhjala poeetidele ja paid testidele. Aga põnevaid moment on tõesti rohkem kui üks. Ja meenuvad siin eelkõige Niguliste kontsertsaali kirjanduslikud jumalateenistused, need tavaliselt laupäeva hommikut paar aastat tagasi just sellesama asja kõlanud Jan Erik voldiga üliemotsionaalne esinemine Café Anglees, kus ta tol korral mäletatavasti oli üllatuskülalisena ja üldse mitte festivalid avas aga tema väljenduslike emotsionaalne esinemine siis küll kindlasti kuulajatele sügava mulje. Kas need esinemised on pisut teistsugused kui tavaliselt esinenud? Jah, on küll. Kui tavaliselt kontsertsituatsioon on selline, et interpreet, muusik mõtleb kodus kava valmis, katsub lood mingisse loogilisse järjekorda panna, S oma peas või, või kavas kulminatsiooni ja muu dramaturgia ülesehituse valmis, siis luule võib vahest keerata muusiku plaanid täiesti pea peale. Seda mitte sugugi pahas mõttes, vaid see, et kui ma kodus loen luulet, mis tuleb ettekandele. Mul tekivad peas ühed mõtted, aga kui ma kuulen seda poeedi suust siis kõlab vahest nii teistmoodi, et ma tunnen, et mitte mingil juhul see lugu, mis ma siia siia kõrvale olin planeerinud ja tekivad uued seosed, uued mõtted ja see looming kerib ja kerib. Nii et ise oled selles pöörises seedis, on lõpmata tore protsess ja sa pead olema kogu aeg valmis millekski uueks. Jah, see on küll tõsi, et eks see tavaliselt kui kontsert läbi ja ma tunnen, et ma olen väsinud kui tavaliselt, aga ka rahulolevam kui tavaliselt, sest sest enamasti tõesti luule muusika sedavõrd teineteist täiendavad, et tekivad uued nivood. Emotsionaalsel ja, ja kunstilisel pinnal. Ja siin on nüüd ka kahesugust lähenemist, ühed on, eks ole, need on eesti näitlejat, kes loevad Põhjamaade tekste ja teiselt poolt on siis autorid ise ja nende keeled, nende keele kõla. Kas siin on ka, noh, erinevad lähenemised? Ei ütleks, et sõltuvalt just keeltest oleks nende erinev lähenemine, küll on tõsi, et kui luuletaja on pärit võib-olla väga kaugest nurgast, no näiteks Fääri saartelt mis on siiski saareriik ja suhteliselt suletud ühiskonna, siis tema mõttelaadis on kindlasti jätnud mingisugused omad mõjutused, omad jäljed, aga mind eelkõige võlub nende luuletajate puhul just see, see keele kõla ja, ja, ja mida aasta edasi, seda osavamalt. Minu meelest valitakse ka neid luuletajaid, kes oma luulet oskavad ka huvitavalt, põnevalt emotsionaalselt ette kanda, sest mis seal salata, ega poeedid ei ole kõige paremad näitlejad või näitlejaoskustega inimesed, et, et ka nende hulgast teha, selline osa valik on omaette kunsttükk. Millised pillid üldse on kõlanud nendel festivalidel on siin eelistatud Pillega olemas või, või ei? Ei ole, ma arvan, et, et esmapilgul võib tunduda keed, pillivalik on vahest üsna kummaline ja siin koostöös Eha Vainuga ongi niimoodi, et tema paneb vahest selliseid hämmastavaid ettepanekuid, et esmapilgul paneb kulmu kergitama ja pärast, kui see kõik teoks on saanud, siis ma mõtlen, et et ise ma ei oleks julgenud niimoodi mõelda näiteks luule kõrvale panna näiteks ainult löökpillid mängima terve luuleõhtu vältel, mis esmapilgul tundub väga ekstreemne olevat. Aga ometigi kõik lõpuks toimib ja imepärast, kes meie muusikutest on festivalidel osalenud. Neid on tõesti väga palju, väga raske oleks kedagi esile tõsta, aga nüüd eeloleval luulefestivalil on küll nimistus alates Tõnis Mägist vanameister Uno loobist siis Helin-Mari Arder, Siim Aimla ansambliga, Annely Kadakas, Meie esineme, Villu Veski, Taavo Remmeli ka no-teatrisaalis, seal kuuleb ka põnevat jaapani bambus. Šaco Hačifety nimistu on vist veel veel ei ole lõpetatud, aga aga tõesti väga-väga erinevaid pille, väga erinevaid koosseise. Seekord siis teid Nigulistes ei kuule. Jah, Nigulistes. Eeloleval festivalil esineb Helin-Mari Arder koos Siimann ansambliga. Ja kindlasti on sul kaasas ka mõni plaat veel, mida võiksime kuulata jah, kas või sellelt samalt. Jan Erik Woldi plaadilt, kus ta mängib siis juba räägitud trompetit päikeriga ja ja ma arvan, et see pala nimi ei olegi nii oluline, aga kuulame seda luule ja ja muusika ja eelkõige seda, seda interpretatsiooni. Roovi ruudu jäismiilil Hansmiine Tuudone jäise kiruldakse lause, keda on siin seda? Jäin sai.