Täna laupäeva hommikupoolikul hea vikerraadio kuulaja, kell saab kohe 11 ja viis minutit ning Rahva teenrid alustavad tänased rahva teenrid on Urmet Kook on rahvusringhäälingu uudistejuht Margus Mets Postimehe maakonnalehtede šeff Lauri Hussar vikerraadiost. Ning kõigepealt soovitus kõigile head Euroopa päeva, sest just täna on Euroopa Liidu sünnipäev. Kuni üheksandal mail 1950. aastal kutsus siis Prantsusmaa toonane välisminister Robert Suumann oma avalikus pöördumises sõjast räsitud Euroopa riike üles looma ühisorgani, mis haldaks ja terasetootmist ja see pani aluse ulatusliku omale Euroopa koostööle, millest nüüdseks on siis vormunud. Euroopa Liit vähemalt üks kuuendik maailmast tähistab täna teise maailmasõja lõppu ja sina Urmeteedi juba mitmeid aastaid nii-öelda antropoloogilisi vaatlusi üheksandal mail seda pronkssõduri juures ja nii ka täna käisid filtreid veel, mida sa seal nägid? No võib-olla selleks antropoloogilisi välitöödeks on seda natuke palju nimetada, et kuskil ma ei mäleta, kas aastast 2001 2002 kutsus toona üks mu sõber võinud kaasa, et lähme vaatajale, mis seal toona Tõnismäel pronkssõduri juures toimub ja? Ma olen käinud jah, vaatamas neid seltskondi, kes sinna kogunevad ja, ja see on mõnes mõttes üsnagi see muutus, mis seal toimunud on olnud. Tähelepanuväärne, et konkreetselt täna hommikul ma käisin jah, et Ma ei olnud seal kaua. Olin kuskil kella veerand 10-st kolmveerand 10-ni seal filtri teel, et ega seal suurt midagi ei toimunud, sest et olgem ausad, et sellist ilma pole viimased kolm-neli viis aastat. Üheksandal mail olnud põllumehed ütleksid sellise ilma kohta, et vihm on vaja. Vihme maja jah, eks, eks eks igal pool ole muru murule laienenud ja seal oli sadakond inimest, inimesi tuli pidevalt juurde, aga inimesi läkski ja et noh, ilmselt nende inimeste hulk sõltumata sellest, et see vihma sajab nagu, nagu mingitel hetkedel on seal suurem, eriti siis, kui Venemaa suursaadik tuleb sinna oma targa vanema. Aga, aga jah, et kuskil sadakond inimest seal oli. Olukord oli üsna rahulik, oli üks Venemaa telekanal, kohal oli nooremaid ja vanemaid inimesi mis, nagu ka raadiouudistest läbi käinud on, torkas silma, et need Georgi lindikesi kandsid enamasti nooremad inimesed, sellised 15 16 aastased, keda oli sinna umbes paarkümmend noorukeid kogunenud ja kes seisid seal langetatud päi, et aga vanemad inimesed tulid enamasti, asetasid oma lilled ja läksid minema. Et selline oli see olukord seal enne kella kümmet, et midagi nagu erilist ei toimunud. Ühtegi nõukogude aegset või, või ühe teise riigi lipu polnud ka tolleks hetkeks üle üles pandud, nii et oli üsna rahulik ja ja ma arvan, et eks ta läheb terve tänase päeva jooksul seal suhteliselt rahulikult, et et kui sa nagu küsisid, et ma olen sealt ammuned vaatuse tegemas käinud, siis jah, et võib-olla paari sõnaga mainiks, et mis on see nagu muutus olnud, et kuskil aastani 2005 oli Tõnismäel toona siis pronkssõduri juures selline põhiliselt selliste väga vanade inimeste kogunemine, et et lauldi Katjušat ja ja ordenid rinnas ja, ja võeti väikest napsi ja söödi pekki, lõi leibu. Et oli selline väga ühemõtteliselt sellist selline mälestusüritus, et kuskil aastast 2005 see seltskond, kes sinna kogunes, nagu muutused ei olnud, ainult vanu inimesi oli, oli üha enam nooremaid inimesi. Punalippude kõrvale tuli Vene lippe, punalippude arv ka kasvas. Et kuni me kõik teame, millega see 2007. aasta aprillis lõppes, et selle kohta on tegelikult juba Eesti sotsiaalteadlased teinud ju uurimisi ja, ja, ja just nagu inimeste väärtushinnanguid ja ja identiteeti uurinud, et nii Tallinna ülikoolist Aili Aarelaid kui ka Tartu ülikoolist Marju Lauristini uurimisgrupp on jõudnud tegelikult üsnagi sarnastele järeldustele. Kuskil aastani 2005 2006 identifitseerisid kohalikud mitte-eestlased ennast Eestis elava vähemusrahvusena. Aga tollest hetkest mingist hetkest toimus sellisest enesemääratluses ootused. Nad hakkasid ennast määratlema, kui osa selle suure Venemaa Elanikest, kes, kes ajutiselt peab elama teises riigis, et see identiteedi muutus oli nagu tol hetkel, et nüüd on nagu huvitav, et nikkus, pronksiööd on juba möödas, et kuhu suunas see enesemääratlus nüüd nagu areneb, et eelmisel aastal oli veel, oli veel seal üheksandal mail kõik oli väga korrektne, vaoshoitud, aga oli väga siukene, pingeline, pingeline, nagu õhustik oli, et et ma arvan, et see, see pinge oli ka tänase täna ei olnud. Et, et alaku tänaval tänased sündmused on alles algamas. Aga ma läksin kuu aega tagasi ühes saates kapo komissari Andres kohariga, kes andis mõista, et sellel aastal ongi see ohuhinnang oluliselt madalam kui eelmisel ja ja seda me nägime, aga kasvõi näiteks 26. aprillil, kus, kus oli nagu selge märk sellest, et kõikvõimalikud soorid ei suuda ennast kuidagi mobiliseerida. Et heal juhul nad suudavad kokku koguda 100 inimest. Nii et tõenäoliselt nii-öelda need pinged on natukene natukene ühiskonnas ühiskonnas leevenenud. Aga asemele on tulnud hoopis uued pinged. Noh, eks see ei ole ju tegelikult paljuski sõltub ju sellest, mis toimub Venemaale endale, et et ka see pinge naaberriikides selle üleskruvimine oli ju tegelikult seotud ajaga, kui, kui Venemaa tõusis maailma areenil sellisest teise või kolmanda järgulisest suurriigist ikkagi päris siukse tippude sekka tänu ennekõike siis kasvavatele gaasi ja naftahindadele. Et nüüd, kus on maailma majanduses nagu tagasilööke, on ju on ju selge, et selline energiarelvakontseptsioon on ju on ju nagu selles mõttes nagu pehmenenud veidi et nad ei saa nii, niivõrd nagu mõjustada sellega maailma ja nendel on omal tekkinud seetõttu, et väga palju siseprobleeme ja, ja, ja kui seal on siseprobleemid, siis on selge, et sa väljapoole nii palju enam nagu panustada ei saa, et olen kuulnud, et need summad, mida, mida kõikvõimalikele kaasmaalaste liikumisele ehk siis sellisele-sellisele nii pehme male kui ka veidi kõvemal ajupesule on suunatud, et need summad on oluliselt nagu kahanenud sel aastal, et eks, eks see avaldab kindlasti oma mõju. Nii kui selles küsimuses on praegu võrreldes aastatagusega oluliselt rahulikum kui varasematel aastatel samuti siis aga ametis oleva koalitsiooniga on asi läinud ikka päris hulluks ja asi on, asi on teravam kui kunagi varem. Ja põhjuseks on mõistagi eelarve kärped ja sotside ning teiste koalitsioonipartnerite erinev nägemus või kohtadest ja riigieelarve tuludest ja kui sotsid tahavad muu kõrval veel tõsta oluliselt makse siis IRL pooldaks pigem ainult kärpimist ja reform müüks veel ka metsa ja ja tundub, et see eelolev esmaspäev on, on küll selle valitsuse tõehetk, kas jätkatakse senises koosseisus või hakkame, hakkame nägema suuri vangerdusi poliitmaastikul. Pinge on olnud Tegelikult noh, peaaegu et aasta juba ja ma just eile mõtlesin seda, et kas, kas on mõni selline kärbe või mõni maksumuudatus mille puhul Toompea saalist Kustas kas 101 rõõmuhüüet ja rahva hulgast seda enam, et tegelikult iga kärbe on valus ja ükskõik milliseid kärpeid, ka neid, mis juba tegelikult sooritud on, nii tehes või neid esimesena välja hüüdes on ju alati kohe olnud nii-öelda vastuhääled, teisi ei ole võima võimalik. Me hävitame Eesti riik, ehkki hävitama rahvast või nii edasi. Või nii-öelda majandusmaastiku. Et selles mõttes kõik on teade. Mart Laar on, ütleme, viimased kuud on pidevalt öelnud seda. Ja nüüd on see hetk, kus tuleb hakata langetama valusaid otsuseid ja et tema on neid mitu korda pidanud Eesti riigi ajaloos tegema. Ja mäletan seda ka, et tegelikult ta on nendesamade valusate otsuste eest on ka väga palju nahutada saanud, kuigi nüüd kümmekond aastat hiljem on ju needsamad otsused või valusad otsused talle nii-öelda andeks antud, kuigi ta pensionärid veel mitmed aastad tuletasid malt Mart Laarile meelde täitmata lubadusi. Nii et mina ei näe seda hetkeolukorda tegelikult väga pragmaatiliselt, kuigi ütleme meedia tõesti küsib päevast päeva seda, et milla koalitsioon võiks nagu laiali minna, kaua ta kaua ta kestab. Ma imestan ainult seda, et et see poliitiline show on tehtud sedavõrd avalikuks. Ma arvan seda, et ei Rein langega ka härra Nestor ja teised võib-olla ei peaks nii palju publikule mängima, et see on minu jaoks nagu selline arusaamatu asi. Et needsamad emotsioonid võiksid jääda väga paljuski nii-öelda Toompea valitsuse laua taha. Et kas keegi PR-nõunik on andnud valitsuse nõu seda, et kui varem on heidetud ette seda, et kõik otsused sünnivad nii-öelda kabinetivaikuses siis ma ütlen seda, et teeme seda, suutis avalikult arutlema siis nii-öelda meediakanalite kaudu justkui ka rahvaga nendest asjadest ja vaatame, millised on reaktsioonid siis mina tegelikult nagu ei ei pea seda antud hetkel õigeks. Ta on ületanud sellise hea poliitilise tava tavapiiri ja võib-olla seetõttu on meil ka selline tunne, et kuidagi võim on hakanud Toompeal võnkuma. Mina soovitaks poliitikutel küll mitte niivõrd publikule mängida, sest ütleme, head näitlejad teatrilaval tegelikult mängivate teineteise või üksteisega rohkem ja publik on seal kõrval. No mina arvan, et see võim tegelikult ikka kõigub päris kõvasti praegusel hetkel, et see, neil ma sain umbes nädal või kaks tagasi kutse eile Tartus toimunud konverentsile, mis oli advokaadibüroo Paul Varul, juubelikonverents, mille teemaks oli küll üsnagi üldsõnaline majanduskriis ja õigused, kuidas õigust saab majanduskriisis nagu appi tulla. Ma kahjuks ei saanud sellel osaleda, aga, aga see oli üsnagi üsnagi tähenduslik konverents, seda enam, et juba ette anti mõista ajakirjanikele, et sealt on, sealt on oodata väga huvitavaid sõnumeid. Ja kohal olid seal siis Aktuaalse kaamera toimetaja ja Postimehe toimetaja. Ma ei tea, miks, miks teised ajakirjanikud seda üles leidnud. Et ja sellel konverentsil oodati, et põhi, põhiseisukoht tuleb peaministri Ansipit, kes on, tuleb välja väga jõulise seisukohaga aga, aga tema erakonnakaaslasest valitses kaaslane Rein Lang siis nii-öelda röövis peaministri show. Et oli selline situatsioone. Ajakirjanduses on nimetatud seda, et üks ärimees saalis küsis, et noh, ma ütlen siis välja selle ärimehe nimi. Urmas Past. Urmas Pasti esitas alist sellise küsimuse pärast langete kannatate on oma arutanud võimalik Eestisse investeerida soovivate ärimeestega olukorda ja need võimalikud välisinvestorid on öelnud, et et praeguses situatsioonis, kus teie rahandusminister teatab, et kohe-kohe tuleb kõvasti tõsta makse, ei ole mingid investeeringud Eestisse tulemas. Past küsis, et kas selline olukord on langi arvates maalne ja lang siis vastas, mida, mida saalis olijad enamuses interpreteeriksin, sellised sellisena, et. Lang ütleb, et praegune koalitsioon jätkata ei saa, ehk sotsid tuleks välja visata, kes sihukest juttu levitavad, et maksu tuleb tõsta. Et niipea, kui see langi esinemine läbi sai, ma eelistasin justiitsministrile ja küsisin, et kas see oli nii. Ja mida ta siis täpselt ütles, et Rein Lang hakkas muidugi natukene seda oma seisukohta ma ei tea, kas ilmuma? Võib ka öelda täpsustada, sest tema ütles seda, et tema vastas konkreetselt sellele, nii et selline olukord, kus rahandusminister jagab selliseid vastutustundetuid, lubadusi tuleb lõpetada. Aga kui nende lubaduste jagamine? Jätkub siis peab selline osapool koalitsioonist lahkuma. Et lõppkokkuvõttes ta ikkagi andis väga selgelt mõista, et kui sotsid oma maksutõusu juttude kast ei loobu, siis koalitsioonist neil enam kohta ei ole, et see oli nagu kuidagi üsnagi ühemõtteliselt nagu, nagu teada antud, et jaa ja kui vaadata kas või seda, et milliseid sõnumeid on saatnud viimase nädala-pooleteise jooksul rahvaliit siis meenutavad need noh, minu jaoks toda vestlust, mida pidasid raja Teele ja Toots kui Tootsil, oli vaja naist leida pärast seda, kui ta talutäieõiguslikuks Nimeks sai. Raja Teele ütles, et kõigepealt ma pakuksin iseennast, et et rahvaliidu jaoks on elu ja surma küsimus see, et kas nad saavad praegusel hetkel valitsusse või mitte. Et see oleks nagu rahvaliidu jaoks võimalus. Sellisest. Vabandage väljenduse eest, aga luuseri mainest, mis need on ikka väga pikalt saatnud viimaste valimistega nagu pääseda. Ja saada taas kord võimule mis toob kalasse kasvõi isegi selle, et võimalike erakondade rahastajate rahakotirauad avanevad palju meelsamini ja nõnda edasi, et et rahvaliidu jaoks on see tõenäoliselt valitsusse pääsemine praegusel hetkel elu ja surma küsimus. Selle surma, et ma olen ka tähele pannud, et viimastel nädalatel rahvaliidu liikmed on juskui tiivad saanud, see, millise aktiivsusega nad tegutsevad, see on minu arvates märkimisväärne ja poliitringkondades on, on üsna vajalik. On räägitud sellest, et rahvaliidu juhid on Reformierakonna liidrite ja peaminister Ansipiga mitmel korral kohtunud. Milleski on kusjuures kokku lepitud ja ega siis, kui Karel Rüütli vist ütles kas teisipäeval või kolmapäeval, et see koalitsioon nädala lõpuni ei ela, siis tõenäoliselt põhjus, miks ta, miks ta niimoodi ütles, peitus ikkagi selles, et järelikult neil on mingisugustes küsimustes kokkulepe sõlmitud. Aga ma millegipärast arvan, et Reformierakond mängib ikkagi praegusel hetkel kahel rindel, et ta ühelt poolt lootuses säilitada seda praegust koalitsiooni. Nad püüavad sotsidega kokku leppida, aga ühtlasi peetakse ka läbirääkimise rahvaliiduga ja mul oli neljapäeval siinsamas stuudios reporteritunnis kohal koalitsioonierakondade esindajad. Peaasjalikult rääkisime uues töölepinguseadusest, aga ka rahvaliidu esindajana. Rahvaliidu aseesimees Ene Tomberg ja selle laua taga koorus küll väga selgelt välja seisukoht, et rahvaliidu positsioon, kui neid on töölepingu seaduse küsimuses palju rohkem nagu, nagu samadele sama, samal nad on täpselt sama meelt Reformierakonna ja IRL-iga ja samas sotside väga selgelt vastandasid sellele, et, et kui üldse nii-öelda nendest erimeelsustest, mis rahvaliidu ja, ja praeguste kahe suurema koalitsioonierakonna vahel neid erimeelsusi üldse nii-öelda püüdsin siin saates kaardistada, siis see tuli välja ainult vanemahüvitise ülempiiriküsimuses, ülejäänud küsimustes olid nad ikkagi oluliselt rohkem ühel meelel, kui, kui Eiki Nestor, kas siinsamas stuudios stuudios siis sotside poolt sõna võttis, niimoodi, et mulle tundub, et, et praegusel hetkel peaminister Ansip mängib nagu kahte mängu, et ta mängib ühelt poolt rahvaliiduga, ta püüab nii-öelda sealt saada toetust võib-olla nendeks läbirääkimispositsioonideks, mis neil on sotsidega, aga kui nüüd sotsidega peaks asi aia taha aia taha minema ja sotside jäigalt jäävad oma positsioonide juurde, sest neid tüliküsimusi on kahjuks liiga palju. Neid on mitte ainult maksuküsimus, vaid ka uus töölepinguseadus ja mis seal salata, ka palgakärpeküsimuses on sotsiaaldemokraatlik erakond ja teised koalitsioonid. Need olid väga selgelt eri meelt niimoodi, et, et siin on neid tüliküsimusi liiga palju ja kas sotsid on nõus nii-öelda vastu tulema ja kui palju teine pool on nõus vastu tulema minu arvates siin on nagu neid küsimusi, mis võiksid viidata sellele, et koalitsioon võib pärast esmast valitsuskabineti koosolekul laguneda oluliselt rohkem kui, kui neid, mis ütleksid, et nad võiksid jätkata, et ma panin koduleheküljele üles ka ühe väikese küsimuse. Head raadiokuulajad, küsin küsima siis väga lihtsalt, kas kärped, kärped ülivõib, lõhkuda valitsuse vastusevariante või teie, jah, andke teada, mida, mida arvate, mida ennustate saate lõpus võtame selle küsitluse. Sotsid mängivad muidugi väga valusalt hästi terava piiri peal aga mul on tunne, et seda, et kui te ütlesite, et rahvaliidu jaoks on nagu elu surma küsimus see, et kas nad saab kuidagi koalitsiooni ukse vahelt jala sisse, siis tegelikult sotside jaoks on olukord väga põnev. Et nende puhul ei tea seda, et tulevasi valimisi silmas pidades, et kumb on tegelikult neil kasulikum, kas koalitsioonis jätkata või sattuda opositsiooni. Ja väidan seda kahtepidi, on see, et me oleme näinud, kuidas opositsioonierakond, Keskerakond on tegelikult pidevalt hääli juurde saanud. Öeldakse küll seda, et kui sind ei ole valitsuses, siis ei ole sind olemas, siis tegelikult valijate jaoks on hetkesituatsioon hoopis teistpidine. Teiseks on olukord selline, et kui sotsid peaksid nüüd reformile ja Res Publica Isamaaliidule tegema väga palju järeleandmisi, siis on õige see, et nad minetaksid nii-öelda oma sellise poliitilise platvormi oma oma näo, nad peaksid tegema väga suuri järeleandmisi ja siis võib tõesti järgmiste valimiste küsida seda. Kallid sotsid, kas te olete üldse sotsid või kes te nii et olete mõõdukad või olete te olete, olete mõõdukad, jah, seal hea märkus, seal kunagi ka parempoolsed, nii et ma arvan seda, et kõik need Padari pigemini Nestori teravad välja ütles, on tingitud siis ütleme ausalt, et Padar rahandusministrina on väga väsinud ilmega ja mul on tõesti tunne, nagu paljudel ta kannatab, nii-öelda neid viimaseid. Kuid On lootus europarlamenti puhkama pääseda. Kuigi tänases situatsioonis, kui teda vaadata, siis ma ei ole enam nii surmkindel, et kas valijate hääli hulgaliselt anda tahaksid. Aga Margus, muuseas Nestori kohta öeldakse seda, et, et muidu on Nestor väga koostööaldis, aga, aga imestatakse, miks ta praegu nii radikaalne on, et siis järeldatakse üsna niimoodi ennatlikult küll, et järelikult ta ei taha rahandusministriks saada ja sellepärast ta püüab praegu kõik teha selleks, et et see, see tulevane perspektiiv teda ei ohustaks. Et selles mõttes, et tegelikult kui iseennast nii-öelda sotside nahka panna, siis mulle tundub, et mina käituksin üsna sarnaselt nendega hetkesituatsioonis. Samas, sa ütled, et aga kas sa ütled, et ühelt poolt valitsus kuidagi järsku ikkagi saab kokku lepitud, aga aga teiselt poolt sa ütled jälle, et, et see on pigem nagu arvad, et selline maailmavaateline lahingu on nende poolt õigustatud. Et siin ei, siin ei ole ühelt poolt nagu loogikat, et kui ei ole, leiavad nagu jätkata, aga teiselt poolt nad püüavad väga selgelt maailmavaatelist joont ajada. Et kui nad lähevad väga selgelt seda maailmavaatelise joone kaitsmise teed, siis ühel hetkel see valitsuskoalitsioon laguneb, siis teine pool tõenäoliselt nii palju neile vastu ei tule, kui sotsid tahaksid. Jah, aga maitsesin võtsingi seda tegelikult nende jaoks minu arvates koalitsioonist väljakukkumine ei ole väga suur kaotus tänasel hetkel, kaugemas perspektiivis võivad nad vastupidi, tegelikult sellest võite saada. Ma arvan, et võidaks, aga miks sa, miks sa arvad, mina? Ei, mina, muuseas arvan, et kui nad satuvad opositsiooni Keskerakonna kõrvale, siis sealt on väga raske välja tulla, sellepärast et selliseid, kui nad hakkavad mängima ühes nišis, nad mängivad nii-öelda ühele publikule, nad peavad sisuliselt tegema samasuguseid algatusi ja, ja sellisel juhul ühelt poolt võiks küll olla väga-väga positiivne koostöö, aga teiselt poolt, kuna neil on ka palju erimeelsusi, siis mulle tundub, et, et, et see Keskerakonna selline suur propagandamasin ja oskus nagu manipuleerida ja mängida ka populistlikult mängib selgelt nagu nagu sotsiaaldemokraatliku erakonna üle ja sellisel juhul nad võivad ilmselgelt opositsioonis varju jääda. Tegelikult ma arvan seda, et kui sotsid praegu välja langeksid, jääksid oma põhimõtetele truuks. Need tema põhimõtted on valijate hulgast tegelikult üsna populaarsed hetkel. Ja võib juhtuda selline asi, et pärast järgmisi valimisi, et ma ei usu, et Euroopa Liidu valimised midagi väga oluliselt tähendaksid, aga kohalikud valimised, järgmised riigikogu valimised, võib-olla sotside toetusprotsent oluliselt suurem tänasest ja siis nad mängivad tegelikult kogu selles poliitilises spektris hoopis olulisemat rolli. Ja ärme unusta seda, et nagu mitme erakonna juhid alati valimiste ajal öelnud, et kõik koalitsiooniläbirääkimised algavad pärast valimistulemuste avalikustamist tegelikult nullist. Kuigi ühes asjas ma olen nii-öelda sotside võimalike tuleviku pest Tiive ka opositsioonist silmas pidades sinuga sinuga ühte meelt, et, et tõusu võimaluse annab neile see, et nad ei mängi nii palju nendele kõikvõimalikele, on maailm üsna maailma vaatajate armastatud akrobaatidele, vaid ikkagi inimestele, kellel on on väga selgelt seisukohad ja mingisugune mingisugune maailmavaateline nagu seisukoht välja kujunenud, kui nad suudavad selle juurde kindlaks jääda, kui nad selle juurde kindlaks ei jää, siis keegi ei võta neid ka tõsiste sotsidega. Igasugused kriisid maailmas on tegelikult suurendanud nii-öelda sotsiaaldemokraatide kandepinda maailmas. Ma olen nagu, kui sa lubad, mul ka. Masina vahepeal tundus, et lähen sinna autorisaate aga mulin toosi kõrvale. Arvamusuuringud, mis on eramida rahvusringhäälingu uudistetoimetus tellib Emorilt igakuised erakondade reitingud, mis mõõdavad siis erakondade toetust valimisealiste kodanike seas ehk siis ennekõike siis toetust riigikogu valimistel. Ja mis on olnud viimase, ütleme, kolme-nelja kriisi kuude tendents. Toetus on kasvanud kahel erakonnal väga selgelt toetus on kasvanud Keskerakonnal ja toetus on kasvanud ka sotsidel. Kahel meie poliitmaastiku suurtest tegijatest Vasakpoolsetel parteidel on toetus kasvanud, see on selge, et täpselt nii nagu Margus ütles, et kriisi ajal sellise kriisi ajal kasvavad vasakpoolsete parteide toetused, et selles mõttes ma arvan, et ei ole küsimus üldse selles, kas et kui sa otsid, satuksid opositsiooni, et nende toetus hakkaks seal kohe kolinal kukkuma, see võib paralleelselt ka Keskerakonna tõusuga samamoodi kasvada. Et ja mina arvan, et sotsidel isegi lühiajaliselt oleks isegi veelgi rohkem võita, et kui sotsid praegult opositsiooni satuksid siis saaksid europarlamendi valimiste, aga ka kohalike valimiste eest väga kõvasti taguda oma trumme, et näete, meie olime, pakkusime välja need ja need põhimõtted, mis on, ütleme, praeguse ühiskonnameelsusega kindlasti väga kooskõlas. Aga ja me jäime truuks ja meid visati välja sellepärast et tekib selline märtrioreool ja nad saaksid, ma arvan Europarlamendi valimistel võib-olla isegi juba pretendeeris kahele kohale. Ja kohalikel valimistel õnnestuks neil muidu üsnagi eelmiste kohalike valimisteni tulemus ikkagi päris kõvasti nagu ületada. Sest minu meelest ei ole Eesti ühiskonnas ütleme, rahva hulgas nii populaarne, pikka aega olnud selline idee, et võtame rikastelt ja jagame vastele vaeste linna. Et ma julgeks öelda, et viimased 10 aastat võib-olla isegi 15 populaarsemat oled justkui ideed, saagem kõik rikkaks või püüame kõik hästi palju raha teenida, et ise tööd teha ja missid leida. Ja nii ta paraku vahepeal ka läks, et tõesti ehitus, need teenisid siin 40 50000 krooni kuus ja tunduski, et, et see loosung on iseenesest õige. Aga praegu on paraku nii, et see maailm pöörleb nii-öelda itta. Aga mul on ikkagi veel üks küsimus, juhul kui sotsiaaldemokraatlik erakond jääb oma seisukohtadele truuks ja ütleb ühel hetkel, et me peame taotlema astmelist tulumaksu ja nii edasi, koalitsioonipartnereid loomulikult neile vastu tule. Sotsid lähevad opositsiooni siis mis saab sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehest Jüri Pihlist, kellel ei ole erinevalt paljudest teistest riigikogu mandaat mis saab temast sellepärast, et erakonna esimees töötuna ei ole kindlasti nagu väga-väga hea perspektiiv, et ühelt poolt tuleb loomulikult peale kohalike valimiste kampaania ja siis ta nii-öelda kehastub Tallinna linnapea kandidaadiks. Aga, aga see on nagu suhteliselt väike lohutus sellele tal tegelikult puudub nagu see nii-öelda nagu suur ja lai ametlik ja avalik funktsioon, kus ta saaks nagu pidevalt kellelegi na igapäevaselt sõnavat. Personaalne probleem, et ma küsin, kas kahju on üldse probleem, et, et kui erakonna esimees jääb töötuks, kuna ta hakkab saama uue töölepingu seaduse seaduse järgi 15006 hüvita? Sest mul on sageli olnud nii jutumärkides kahju poliitikutest, kellel ei ole nii-öelda teist elukutset siis advokaadi või ärimehe oma taskust võtta, et kui nad ei peaks nii-öelda riigikogu mandaati saama, sest et seal on alati enne riigikogu valimisi, on see, et noh, aga mõelge, poliitikust saab, et ta ei oska ja mitte midagi muud teha, et ta peab uuesti Toompeale saama. Et ma jätaks selle kõrval minu jaoks, see ei ole väga, väga traagiline. Ja ma arvan, et Jüri Pihlist ei tekiks ka töökoha leidmisega ka praeguses olukorras väga erilisi probleeme. Ma arvan, et ta ei kuulu nende hulka, kes tööd ei tee, ei saa. Nii aga rahvaliidust siin Urmet korra mainis, et et rahvaliidule on elu ja surma küsimus koalitsiooni ja võib-olla mitte nii. Dramaatiliselt, aga ikkagi paljuski see on ja miks noh, kui vaadata, rahvaliidu. Reitinguid siis hoolimata sellest, et kaks korda on erakonna esimees neid vahetatud pärast pärast seda Villu Reiljanit ei ole ju see toetus kasvanud. Et riigikogu valimiste riigikogu valimistel jääks rahvaliit praegu valimiskünnise alla. On ju tunnistanud ju kauaaegne rahvaliidu ideoloog Jaak Allik siinsamas vikerraadio jutusaates, et et rahvaliit ilmselt ei suuda korrata kohalikel valimistel oma viimaste kohalike valimiste edu. Sest see kõik see, mis need igasugused süüdistused ja muud skandaalid, aga ka see, et viimastel Riigikogu valimistel läks halvasti. Et rahvaliit on opositsioonis, et see on kõik mõjutanud sellise erakonna usutavust. Et kohalike valimiste ja järel tõusetub küsimus sellest, et kas rahvaliit peaks kellegagi ühinema? Jaak Allikut mitte minu jutt, et kui üks erakonna lõpukamaid inimesi sellist juttu räägib, siis siis ma Ma arvan, et ta teab, mida ta räägib. Et. Aga sama kindel jutt ju väga vana selle alla 2000 liidule väga. Tugeva tõuke see, kui neil õnnestuks valitsusse pääseda. See eeldaks seda, et riigikogus vaid kuute kohta omab erakonda on taas otsuste tegijate juures. Et see kindlasti, nagu ma mainisin, suurendaks erakonna toetajaid ka rahalises mõttes, sest erakonna ülalpidamine on väga kallis. Valimiskampaaniad on hoolimata sellest, et on meil majanduslangus endiselt väga kallid. Üks riigikogu oht maksab keskmiselt üks miljon krooni reklaamiraha, et või kampaaniaraha. Ja nõnda edasi, et, et selles mõttes on rahvaliidu tahaks tõesti, ma arvan, väga oluline praegusel hetkel saada valitsusse. Ja selle nimel ma arvan, et rahvaliit on valmis teatud mööndustega, mida nad võib-olla oma senistes seisukohtades pole muidu teinud, et olen kuulnud rahvaliidu tipp-poliitikute suust seisukohti. Mitteametlikult küll, et võib-olla on kuskil ka avalikult välja öelnud, et et ikka nii kõrgele üksikisiku tulumaksu kui sotsid tahavad tõsta, ikka ei tohiks tõsta ja nõnda edasi, et eks ole. TOP ka töötukindlustusmaksu, mida sotsid tahtsid tõsta nelja peale, aga rahvaliit on seisukohal, et üle kolme, mis on praeguses seaduses sätestatud maksimummäär, seda kindlasti tõsta ei tohi. Nii et ka selles küsimuses nad on ilmselgelt nagu praeguse koalitsiooni suuremate erakondadega ühte meelt. Varsti peaaegu pool tundi lahanud nii-öelda parteide sisemist hingeelu ja maalinud siin traagilisi võimalikke tulevikustsenaariumeid parteide endiga nende juhtide jaoks. Aga kui küsiks teistmoodi, et mis te arvate mida nii-öelda rahvas praeguses situatsioonis ootaks, siis milliseid otsuseid valitsus, et kas kas lihtne inimene, kes iga päev teeb oma tööd tegema või siis nii-öelda ilma tööta hakkama saama, kas ta mõtleb selliselt, et millised oleksid hetkel nii-öelda need õiged otsused, et tema jaoks mitte ükskõik kes need siis langetaks, on need siis sotsid reform või keskerakond? Mul on tunne, et ei mõelda tegelikult niivõrd poliitiliselt, tänasel tänasel hetkel oodatakse mingisugust lahendust sellele kriisile. Aga ma pean tunnistama küll, et ega mina ei ole kuulnud väga selliseid aga mõistuslike nii-öelda arutelusid ka lihtrahva hulgast, kus insused, jah, näed, valitsus tegi selle otsuse või tahab teha seda valesti, õigem oleks teha, teha, teha nii. No selliseid rahvas ütleb, et kärpida ei tohi? Jah, tõenäoliselt sellepärast, et, et see pole lihtsalt õige või kui siis või kui kärpida, siis tuleb kärpida. Nendelt, kes rohkem saavad, vähem palka, saavad nendelt kärpida ei tohi, see, see on ikkagi üsna selline levinud hoiak. Foorumi saates pandi üles küsimus. Kas toetate üksikisiku tulumaksutõusu ja seal tuli väga palju vastajaid oli. Ja circa vist 80 protsenti arvas, et jah, üksikisiku tulumaksutõusudeks tuleks tõsta. Et ma arvan, see kirjeldab seda rahva meelsus praegult. Üsnagi palju. Et et inimesed ikkagi natukene nagu arutavad ja saavad aru, et et tulumaksutõus valdavalt osale Eesti elanikest tänasel tänasel hetkel tähendab sissetulekutest väiksemat kadu kui näiteks käibemaksu tõusust või aktsiiside tõusudest kaasnevad muud muude hinnahindade tõusud. Et ma arvan, et rahvas mõtleb praegusel hetkel selles suunas pigem. Ja kindlasti mõtet üksikisiku tulumaksu suhtes nii-öelda selle firma tulu maksustamine, tulumaksuvabastus on nende jaoks väga abstraktne, tegelikult nad ei, nad ei tunneta selle asja olulisust. Aga tulumaksu tõstmist või langetamist enda suhtes oskab igaüks nii-öelda välja välja arvestada. Samas kui me räägime nüüd sellest, et justiitsminister Rein Lang on käinud välja eelnõu, mis on juba tekitanud pikka ja põhjalikku diskussiooni teemal kas kärpida ja kuidas kärpida eelnõu ütleb, kõigilt tuleks kärpida ühtemoodi kaheksa protsenti kahe valdkonna ministrid. Üks Rein Langi erakonnakaaslane Laine Jänes ja Isamaa ja Res Publica Liidu minister Tõnis Lukas on juba juba hädakisa tõstnud, et selliselt joonlauaga kärpimine ei tohiks justkui kõne alla tulla, et, et see peaks olema ikkagi oluliselt diferentseeritud. Ja tõenäoliselt see eelnõu tekitab veel veel päris palju paksu verd. Ja, ja üleüldse, kas me saame rääkida sellest, et kas sellisel kujul see, see eelnõu jõustuda saabki, see, see ei ole veel üleüldse kindel. Ma kahtlustan, et kui see riigikogu menetlusse antakse, siis algab, algab sellega väga suur tants ja tõenäoliselt võib võib näha ka obstruktsiooni, ööistungeid ja mida iganes. See eelnev on ju tegelikult 99 protsenti see sõnastus sõnastusega olnud ju tegelikult valitsuse laual varemgi ja toona mõned kuud tagasi toona ja karusse sealt valitseja laualt ühel põhjusel. Ja see ei olnud üldse riigiteenistujat riigi käest palka saavate inimeste sissetulekute vähendamine kaheksa protsendi võrra. See põhjus, vaid põhjus oli üks üks para graaf seal sees mida ei toetanud ka tollal peaminister Andrus Ansip ja see puudutas siis seda, et sellesama eelnõuga antakse võimalus ka erasektoris ühepoolselt inimeste palku kärpida kaheksa protsenti. Et see on selle. Mul on see seaduseelnõu, võtsin ta kaasa. Avaliku sektori palkade vähendamise seadus on selle pealkiri küll, aga paragrahv 37 on töötasu vähendamine lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise korral ja see käib puhtalt ka erasektori kohta. Loen seda lihtsalt selle lause pika lause ette. Kui pärast töölepingu sõlmimist tööandja majanduslik olukord halveneb oluliselt ja töötajate kokkulepitud tasude, edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav siis tööandja ühepoolse tahteavaldusega poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, töötaja töötasu, üks kord 12 kuulsi haaramine jooksul lahendada mõistlik ulatuses kuid mitte rohkem kui kaheksa protsenti ning mitte alla vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Lühidalt öeldes annakse riigiametnike palkade vähendamiseks Vabadusvõimalusega erasektoris palku ühepoolselt parandada. See oli põhjus, miks seadus kadus või seaduseelnõu kadus mõned kuud tagasi, kui esimest korda oli see palkade vähendamine avalikus sektoris kõne all valitseja laualt, nüüd on ta tagasi, nüüd on seesama punkt seal sees, et saab nagu näha, et et minu jaoks on see huvitav, huvitavam point. Nagu Urmas väga paljud ettevõtted on juba langetanud ja valk ja see, et kui me vaatame ka viimase kvartali statistika, siis selgub, et Eesti keskmine palk on langenud. Kahjuks riigikogu seda korrektsiooni ei tehta kvartaalselt, vaid tehakse igal aastal ja riigikogu erasektori rääkida selle põhjal on kindlasti rohkem langenud kui kaheksandaks. Senti, milleks seadusvõimekus on, aga küsimus on nagu sellises lepingus. Et kas lepingut saad nagu ühepoolselt üles öelda või ühepoolselt muuta. Aga siin on nüüd muidugi üks küsimus, mis puudutab ka nii-öelda seda laia pilti, kui me räägime üldse sellest, et kärpida oleks vaja ja tõenäoliselt tuleb läbi viia ka palgakärbe avalikus sektoris ja kui me räägime sellest, et eraseks tarvis on see palgakärbe juba märkimisväärselt toimunud ja see on toimunud reeglina kahepoolsete lepete alusel siis inimene, kes töötab erasektoris, võib esitada täiesti õigustatud küsimus, et kui minul on palk langenud, et miks siis nagu avalikus sektoris on nii suur nagu nagu sõda palkade langetamise vastu ja see eeldab nagu sedasi. Ma olen suure, no ma arvan, et see, ma arvan, et siiski see, see, see, see seisukoht on ikkagi ikkagi nagu magu täiesti tunnetatav, et, et, et sellisel kujul sellist eelnõud ei taheta nagu, nagu heakskiit. Ja, ja sellepärast on nagu see küsimus, et kas see on nagu ühiskonnas nagu piisavalt solidaarsust, et avalik sektor ütleb, jah, me oleme ka selle kärpega nõus või, või pigem öeldakse, et ei, et sellisel kujul see üleüldse kõne alla ei tule. Kuigi ma olen osaliselt nõus muidugi nende kahe ministri, kes ütlesid, madalamat palka saavate töötajate puhul, tuleks läheneda teistmoodi, mitte niimodi joonlaua printsiibil, et kõigile kõigile ühe rauaga, et, et siin tuleks olla võib-olla natukene paindlikum, sellepärast et ka erasektoris nii on väga selgelt arvestatud, nii palju, kui mina olen kuulnud suurte ettevõtete puhul, kuidas on kärbitud madalama palgaga töötajatelt, kärbitakse vähem, suurema palgaga töötajatelt kärbitakse rohkem, see on, see on erasektori loomulik praktika ja minu arvates selles mõttes erasektor on näidanud küll siin avalikule sektorile väga selgelt eeskuju. Mul on kahjuks mälu ja ma mäletan seda, et kui esimest korda sinuga on kärbitud palk, eks ole? No ütleme, et sissetulekud on. Et, aga kui esimest korda hakati rääkima sellest just ettevõtte juhtide poolt, et vajalik on ilmselt töötajate töötasu vähendada jutel just erasektorist, siis ma mäletan väga hästi seda, milliste väljaütlemistega tuli välja ametiühing ja mida ütlesid needsamad sotsid, tegelikult oli see välistatud, esimesed nii-öelda ettevõtte juhid, kes palga alandamisest rääkisid, löödi tegelikult avalikult risti nüüd kui räägitakse nii-öelda riigisektori palkade vähendamisest ja sellest samas seadusemuudatusest. Nüüd ma mäletan küll, oli Nestori kommentaar sellele, et ja, aga võib-olla pole sellist kärbet üldse vaja, tegelikult erasektor on sellega väga hästi hakkama saanud, pole vaja ka seda punkti sisse panna, et kuni kaheksa protsenti vähendada, et seda ilmaseaduse muudatustega juba niikuinii tehtud ja väga hästi hakkama saadud. See on nüüd tagantjärgi tarkus, ka erasektor on tõesti sellega hakkama saanud. Ja ma arvan seda, et tegelikult püütakse nüüd lahku lüüa sellist riigisektoris ka kaks osapoolt, üks nii-öelda riigiametnikku pool ja teine nii-öelda avalik sektor järjest sagedane näiteks seda, et ja, ja võtame need riigiametnikelt jälle nii-öelda vähemaks, need on need, kes saavad hästi kõrget palka, et ühtegi ei tee, aga jätame selle avalikkuse kreegiametisse. Ka neid inimesi, kes tänu siis alla keskmise ja kindlasti ajaliselt ala keskmist, niimoodi, et me ei saa seda üldistada. Et siin on jälle täpselt see, et tegelete, ärge minut võtke, aga võtke kelleltki teiselt, kes saab rohkem ja kui me hakkame tõesti mõtlema seda, et kui oli jutt sellest, et õpetajatelt peaks justkui võtma või peaks tegelikult äkki mitte võtma, siis väga paljud õpetajad on hoopis tegelikult nii-öelda munitsipaali palgal, niiet seaduse jõud sinna mitte kuidagi ei ulatu. Täpselt sama on ka paljude meditsiinitöötajatega. Nii et taas on see, et tegelikult selle nii-öelda ühe lauaga puhtseadusandlikul tasandil tegelikult lüüa ei õnnestunud. Samas on, ma olen kuulnud selliseid arvata, et kui umbes aasta aega tagasi oli erasektori ja avaliku sektori keskmiste palkade vahel kuskil 3000 krooni siis praegusel hetkel on see see vahe kasvanud kuskile 5000-le 6000-le kroonile. Et avaliku sektori keskmine palk on, on erasektori keskmisest palgast nagu oluliselt kõrgem. Ja ma arvan, et väga paljud avalikus sektoris töötavad inimesed annavad aru endale et. Et on ju tegelikult kaks, kaks teed kas need palgad vähenevad või tulevad koondamised. Ja ma arvan, et sellises valikus Kolmas ei olnud ka veel, aga see on, see on nii-öelda laiem pilt, see lööb kõiki ja, ja ühtemoodi. Devalveerib. Nii et ma arvan, aga kui need kaks valikut on, millest ennekõike nagu praegu nagu valikud, eesmärk, siis ma arvan, et enamik inimesi leiab, et et palkade vähenenud või ütleme, sissetulekute vähendamine on valutum tee. Ja ma arvan, et see on ka riigi seisukohalt oluliselt parem, et inimesed käivad tööl, nende sissetulekud võivad veidi väheneda või mõnevõrra väheneda, aga nendel inimestel läheb töö alles. Seda enam, et paljud hinnad on ju tegelikult ju praegusel hetkel alla läinud. Euribor on kõvasti alla läinud, mis läinud, laenud oluliselt, laenu tagasimaksed oluliselt väiksemaks ja nõnda edasi, nõnda edasi. Et ma arvan, et ja, ja väga oluline asi on ka see, et et inimestel selle inimeste enesetunde jaoks oluline, et nendel oleks olemas töö, et nad tunneksid, need on olulised, vajalikud, kui inimene jääb töötuks, siis tekib nendel inimestel parata paratamatult selline tunne, et kas ma olen kasutu. Kas, kas ma olen ebavajalik ja see on inimese enese enesetundele mõjub väga-väga halvasti ja muserdavalt. Et selles mõttes oleks minu minu hinnangul ikkagi selline üldine poliitika. Praegu peaks olema Eesti riigil selles suunas, et võimalikult vähe inimesi kaotaks oma töö ja sissetulekud võivad veidi väheneda või mõnevõrra vähendada võib ka mõnel, mõnel juhul ka võib-olla tippjuhtidel palju väheneda. Aga tähtsam on see, et inimestel jääks töö alles. Mina ütlesin alguses seda, et kui jutt oli palkade vähendamisest, et ametiühingu hästi resoluutne seda asja teha ei saa ja ei ole mõtet ja nii edasi siis tegelikult ma ütleks mõne hea sõnaga ametiühing suhteliselt minu meelest just nagu viimase kuu aja jooksul võib isegi pooleteise jooksul on nende seisukohad läinud mingil määral nagu mõistvamaks ja pehmemaks. Et ei ole tegelikult ametiühing hakanud väga aktiivsest sõdima, näiteks ütleme sundpuhkuste palkade vähendamise ja selle vastu, kuigi esimesed need seisukohad on jah nii-öelda karmid olnud, et ilmselt on see reaalsustunnetusse nendeni nendeni jõudnud. Ja see, et Eesti erasektor on suutnud tegelikult palkade vähendamise läbi viia väga erinevatel meetoditel, seal on tõesti on tehtud osades firmadesse täpselt 10 protsenti on kõigilt maha võetud aastaks ajaks on firmasid, kus on väiksemapalgaliste üldse mitte maha võetud ja võetud suuremapalgalistel, kus on tõesti võib-olla see palga vähenemine on olnud null protsendist kuni 40 protsendini sõltuvalt inimesest ja tema töö tööpanusest. Need meetodid on selles mõttes erinevad. Aga tegelikult seesama solidaarsuse põhimõttel 10 protsendi mahavõtmine on tegelikult vähem valutum selle protsessi enda mõistmisel ega annab inimestele suurema kindlustunde. Et inimene jääb inimeseks ja ma olen pidanud ka kollektiivis ütleme selliseid läbirääkimisi pidama ja paraku väga sageli siinse mõtle siiski nii, et et äkki see kirves langeb kellelegi teisele ja mina olen ju hea töötaja, aga vot see teine teeb minust kehvemini töötama, vähem tetrakvaliteet ei ole nii hea, et inimeste väärtushinnangud on sageli nii-öelda enda enda kasuks. Ja kujutage nüüd ette, et hakata kuskil koolis näiteks läbi viima sellist asja, et mingisugune komisjon hakkab nüüd otsustama seda, et vot sellelt õpetajalt on kehv õpetaja, temalt võtame 20 protsenti maha, aga tema on hea, et me ei võta, võta üldse. Et see viib tegelikult ühiskonnas, rääkimata ühest kollektiivist hoopis tõsisemate protsessidega. Raadiokuulaja Enno teeb meile ettepaneku, et ajakirjanikud peaksid lõpetama jutud kärpimisest, sest see annab täiesti vale signaali inimestele raha just nagu oleks, aga kärbime tegelikult peaks kõva häälega rääkima sellest, et raha ei ole ja pole, mida eelarve kaudu jagada. Et sellest ma räägin, kogu aeg tegelikult, et raha ei ole ja, ja eelarve on ilmselgelt miinuses. Aga, aga kui me hakkame kogu aeg jutu juurde veel mainima seda, et see on põhjus, on selleks selles, et raha ei ole ja ei ole midagi jagada, on väga hea ettepanek. Terane märkus sellepärast, et tõesti, et me räägime kogu aeg pidevalt sellest ajakirjanikud meiega, et kuskil see raha on, aga ega ma teda natuke nagu teisiti ümber aga kui see on inimese enda nii-öelda pere tasandil isikliku rahakoti tasandil. Sellest väga hästi aru, et vastan kulutada täpselt nii palju, kui mu siin rahakotis on ja natukene saan, SMS laen on ka peale võtta, aga riik on tegelikult ju täpselt samas, aga me ei saa iga kord selle, selle teema juures veel kord seda ühte lauset lisada, selle tuleb rõhutada. Keerulistes situatsioonides tuleb seda tegelikult. Et rõhutada, et seda raha tegelikult ei ole et on variant see, et me ei kärbi palku, aga lihtsalt palgad jäävad veel hetke välja maksmata. Kärpimine puhul on minu meelest nagu oluline on see, et et toome võrdluse kasvõi näiteks ma ei tea kirurgina, et kirurg lõikab patsiendi kõhu lõhki. Et ta laps seal teeb midagi sellist korda, aga lõbus peaks nagu selle kinni õmblema. Praegu on nagu meil jäänud see kogu see poliitiline vaidlus sellel tasandil, et lõikame kõhu lõhki. Teeme midagi korda, noh, sellest ka veidi rääkida, aga õmbleme kinni. Selleni küll pole jõutud, mida ma tahan öelda, on see, et räägime ainult kärpimisest. Aga me ei räägi näiteks eriti sellest, et, et kuidas me siis tegelikult Eesti majandusele mingi uue hoo anname sisse. Sest olgem ausad, et meie riigi edasise hea käid. Riigi edasise tuleviku seisukohalt on ikkagi kõige olulisem see, et kuidas me oma majandusel uuesti jalad alla saame. Sellest me ei räägi. Me räägime ainult kärpimisest. Et Juhan Partsil on jah olnud siin see ettevõtete toetamise programm mis, mis mõnda aega justiitsministri vastuseisu ta seisis, aga. Läinud esmaspäeval oli vist paber? Jah, majandusega. Et justiitsminister kahtlustab, et sellega hakatakse toetama IRL-ile meelepäraseid ettevõtteid, et see on see põhjus selle taga. Aga seal oli jah, ütleme kooskõlastusele niukene väheseks. Konkreetseid asju, kus nagu riik üldse midagi mõelnud sellele, et kuidas ettevõtlusele nagu mingit uut hoogu anda et minu meelest on selle kärpimise kõrval oleks sama oluline ka arutleda ja pakkuda lahendusi ka sellele, et, et kuidas me oma majandust uuesti turgutama hakkama. Kuidas majandus noh, me ei saa lõpuni ainult kärpima jääda. Et see, see ei ole nagu lahendus, ainult kärbime. Me peame mõtlema ka sellele, et kuidas majandus uuesti nagu käima. Hea näide on see, mis on juhtunud Saksa majandus, aga pärast seda, kui Saksamaa Saksa valitsus võttis vastu majanduse turgutamise paketti, siis on eksport pöördunud need viimases kuus tõusule mis on ju positiivne ja, ja ma millegipärast muidugi kahtlustan, et see on suuresti sellepärast nii, et kuna Saksa autotööstust on hakatud toetama, siis, siis see on üks, üks märkimisväärne osa osa sellest sellest paketist, aga, aga, aga võib-olla on ka nii-öelda need makromajanduslikud näitajad paremad, et see eksport laias laastus ongi paremaks pööranud, et siis ei oleks ju ju üks märk sellest, et see kriisi põhi on vähemalt saavutatud. Tegelikult on analüütikutel hoopis teine versioon, et Saksa majandus on sedavõrd suur majandus, et kõik asjad toimuvad nihkega ja kui me võtame seda, et tegelikult Soome majandus hakkas aru saama alles esimeses kvartalis sellest, mis tegelikult nende juhtuma hakkab, siiani uskusid, et nendel olulist langust ei tule, lihtsalt. Palun ja arvatakse seda, et kõigepealt tuleb ta nüüd nii-öelda teisejärguliste riikides või suuruselt tugevused nagu Soomet, Rootsit ja et tegelikult see langus ei ole Saksamaale veel jõudnud, kuigi jah, õnneks valitsus on hakanud selliseid samme samme astuma, mis võib tegelikult seda protsessi natuke leevendada. Aga samas tööpuuduse kasv, majanduslangus ja nii edasi need numbrid räägivad pisut teist keelt. Et mälu järgi vist sel nädalal löödi välja ka Euroopa Liidu tasandil see number, et kogu Euroopa Liidu majandus langeb tegelikult kuskil neli protsenti, eriti selle aasta jooksul, Saksa majandus ei ole nelja protsenti ükski analüütik julgenud välja välja öelda, see tähendab see, et langus ikkagi mingil määral süveneb. Ja vaata selle, Eesti ettevõtlus on ka nii, et me võime teda turgutada, aga kui ei ole seda turgu tekkivat kõhule müüa, kui need turud ise ise langevad, et ilmselt me peaksime natukene ootama, kui me anname hetkel uutele noortele ettevõtjatele kätte mingisuguse turgutus raha ja ütleme, et võta, pane veel oma vara panti ja loo ettevõte ja näiteks, et aasta pärast on, on ta jõudnud pankrotti tänu sellele, et tal ei ole lihtsalt oma tooteid kuhugile müüa, siis me jääme natuke riigina selles süüdi. Kirjutab meile raadiokuulaja, et jutt erasektori palkade vähendamisest on, on jama, sellepärast et kahepoolset kokkulepet ei ole, on vaid valikas valge paber või väiksem palk. Noh, mina olen kuulnud näiteks mitmes meediaväljaandes, kuidas seda on tehtud ja rääkinud ka nende erameedia, väljendatan silmas Nende read töötajatega, kuidas nad sellises situatsioonis on käitunud ja ja näiteks ühes väljaandes üleriigilises päevalehes, kui pakuti, tuli välja, käidi välja see ettepanek, et vahendama teie valku kaheksa protsenti, siis ainult üks inimene avaldas protesti. Ja, ja mitte sellepärast ei nõustunud kõik teised, et nad oleks kartnud enda vallandamist, kuivõrd nad, nad said nagu sellest olukorrast aru. Et millises olukord on Eesti riik, Eesti majandus, sealhulgas ka nende väljana sattunud ja täpselt see, millele ka meie meie jõudsime siin, et parem on su sissetulek veidi väiksem, aga sul on töö olemas, kui kui, et sul ei ole üldse tööd. No tegelikult me räägime ikkagi kahepoolsetest kokkulepetest, kui inimene kirjutab alla lepingule, mis vähendab tema palga näiteks kuueks kuuks 20 protsenti siis on see kahepoolne kokkulepe, sellepärast et mõlemad pooled on alla kirjutanud. Mina vähemalt olen kuulnud, et eraettevõtetes on praegu ikkagi selliselt need olukorrad lahendatud, aga me saame rääkida ikkagi kahepoolse. Eks nad tegelikult ikkagi mõnes mõttes. Eks ole ka ikkagi töötajad on ikkagi natuke on pannud sellise sundvaliku ette, et, et see inimene, kes alla ei kirjuta, eks ta teab, et ega tema selles ettevõttes enam väga pikka pidu ei ole. Aga head sõbrad, saate lõpus tuleks tagasi veel kord valitsuse küsimuse juurde ja president Toomas Hendrik Ilves on tänasele päevalehe olnud väga pika ja põhjaliku intervjuu ja mina tahaks küll siinkohal julgustada president Toomas Hendrik Ilves rohkem rahvaga suhtlema ja rohkem intervjuusid andma, sest intervjuu on tõepoolest väga huvitav ja, ja ma ei saa aru, miks presidente nii vähe intervjuusid annab, annab, võiks nagu minutiks intervjueerida. Ilvese ametisoleku aja üks üks paremaid intervjuusid, mida ta on andnud, et Kärt Anvelt eile tahtsin, ma tahan imega karpa öelda ikka. Et see on tõesti väga intervjuu ja tegelikult soovitan seda lugeda Päevalehe võrguversioonis, sest seal on see täies mahus olemas, et väga selged seisukohad ja, ja minul on see intervjuu, president seisukohad meeldisid. President soovitab valitsusel koos püsida kuni kriisi madalseisust väljatulekuni. Kuidas suhtuda presidendi sellisesse soovitus? Ühelt poolt võiks ju arvata, et ta püüab nii-öelda oma oma endiste ema ema erakonda justkui toetada, aga teiselt poolt ei võta seisukohta siin tulumaksuküsimuses ja nii edasi, kuigi ta, kuigi ta rõhutab, et ka ta selline tulumaks Saksamaal, mida ta seal töötades maksis, ei olnud probleem, et vihje on ilmselge. Aga aga ikkagi, kui nüüd vaadata seda pilti, mis meil on tekkinud, meil on praegu väga tõsine lõhe kahe suuremas koalitsioonipartneri sotside vahel, peale selle on meil nii-öelda üks pretendent sellele kohale valitsuse kolmanda erakonna kohale, aga sellel nädalal on veel üks, üks mees nii-öelda järjekordselt rambivalgusesse tõusnud ja tegu on skandaalse riigikogu liikme Jaan Kundlaga, kes on kes on lausa avalikult välja öelnud, et ka tema võiks olla juhtunud kui justkui valitsuse kaalukeel. Et kui siin nii-öelda kahest suuremast variandist on nagu juba räägitud, kuidas kriisi puhul edasi minna, siis ka see Jaan Kundla variant on ju tegelikult tegelikult olemas. Kui me siin enne kirjutasime neid numbreid ülesse, siis me saime, saime kokku, sellise pildi reformierakonnal on 31 kohta Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liidul on 19 kohta, mis teeb kokku 50 kohta ja, ja valitsuse moodustamiseks oleks hea. Kui oleks 51 kohta, siis oleks nii-öelda ka enamus 50. Kohaga Lauri ei tee mitte keegi valitsusliitu, sest see on väga ebapüsivalitsusliit. Iga hääletus riigikogus on on väga keeruline, sest sa pead iga kord arvestama, et sul oleks kõik inimesed kohal või noh, võimalikult palju neid. Et selles mõttes seda Jaan Kundla fenomeni, ma ütlen, mina ei usu, et selleks, et tekiks toiming koalitsioon peaks olema sellel koalitsioonil parlamendis hääli vähemalt. Jaan Kundla räägib, et kõik ütlevad talle riigikogu tuuridari pääl juba tere, Jaan Kundlaid, rääkis raekeskerakondlik. Linnavalitsus on püsinud just 51 protsendiga tegelikult ka päris pikka aega. Nendel on pidevalt tulnud sinna inimesi juurde. Inimesed, kes on olnud siia varem Reformierakonna, sa siis on Tallinnas ühel hetkel avastanud, et nad tegelikult on südames keskerakondlased, nii et see Keskerakond on oma seda positsiooni tugev esialgne positsioon oli täpselt 51, on jah, aga nüüd on see kaugelt enam. Aga raadiokuulaja Eeva ütleb meile, et valitsuses ei taha keegi lahkuda ja sellepärast saavutatakse kokkulepped igas küsimuses. Ja kui meie küsimus kõlas selliselt, et kas kärpetüli võib lõhkuda valitsuse, siis 60 protsenti vastajatest ütleb, et et ei, et see karpe tüli veel, seda valitsust ei lõhu, aga 40 protsenti on seda meelt, et valitsus võib ikkagi kukkuda ja, ja tõenäoliselt olema esmaspäeval juba targemad. Lühike, kiire ennustustelt mõlemalt. Kas valitsus püsib? Püsib? Mina ütlen nii, et olukord on fifty-sixty. Sellega on tänane rahvateenrite saade lõppenud ja stuudios olid Margus Mets, Urmet Kook. Sarja Meie soovime teile siit ilusa laupäeva jätku.