Tere, imeilusat emadepäeva hommikut jutusaate stuudiost. Loodetavasti lamavad emad alles voodis ja lapsed siis kannavad neile ette omaküpsetatud värsket rabarberikooki või kohvi või, või vähemasti ma loodan, et emad ei ole surutud kööki kraanikausi ja pliidi vahele. Täna on niisugune päev, kus, kus te lasete neil natuke olla ja hingata ja ennast naistena tunda ja loomulikult kehtib see ka kõigi vanaemadega, tädide ja õdede kohta. Aga jutusaates täna hommikul Margit Kilumets ja minu külaliseks on Kaie Kõrb. Tere, Kaie. Tere. No teie poisid on vist selle jaoks veidi väikesed kooki küpsetada ja, ja teid kodutöödest säästa, aga milline see teie tavaline pühapäeva hommik praegu sel kevadel? Ma pean ütlema, et meie päevad on vist küll kõik ühtemoodi ja ei sarna ei erine pühapäev esmaspäevast et poisid on nagu raskeid hommikul pool seitse, kell seitse üleval ja, ja nii me peame varakult ka koos nendega ärkama. Et selles suhtes on kõik ühtemoodi ja siis hakkab mängimine ja söömine ja magamine ja mängimine ja magamine ja õues käimine jääb ka vahele. Et sellised on meil need kõik päevad, kui vanad nad praegu on. Eile said poolteist aastat. Ja ma saan aru, et teie abikaasa Viesturs Jansons on see meie tähendabki nagu meie, et eks ole, et, et siis te teete koos rügate nendega. Ikka koos sellepärast, et ikka üks on ühele ja teine teisele, sest et vastasel juhul ei ole võimalik kahte korraga enam. Mina ei jõua neid isegi sülle võtta, sest mõlemad on juba ligi 13 kilo rasked ja selles suhtes korraga on päris raske trepist üles-alla käia. Nad on sellised Eesti rahva lemmik, kaksikud natuke ka, et, et võib-olla mõned inimesed veel ei tea, mille poolest nad on erinevad või sarnased, et teeme raadiokuulajatele väikese sellise tutvustuse. Et kumb on see aktiivsem ja kumb on siis see, kes natuke venna selja taha hoiab. No praegu on natuke raske isegi öelda, aga üldiselt on välja kujunenud nii, et Raymond siis minut noorem poiss on nagu ta on küll välja näeb suurem ja, ja natukene priskem, aga on muutunud selliseks, memmekaksin absoluutne memmed, käskisite kogu aeg hoiab emme pöidlased kinni ja ronib emme selja taha ja, ja nagu kardab võõraid inimesi. Kui arsti juures on vaja käia, siis röögib juba enne, kui me juba uksest pole veel sissegi läinud. Et selles suhtes on selline hästi hella iseloomuga. Teine poiss, et on siis palju-palju julgem, temal ei ole mingit probleemi suhtlemisega, ükskõik kes tuleb igaühe sülle, läheb kõikidega, räägib juba praegu nii palju, räägib järgi juba sõnu ja on hästi aktiivne. Ja selles suhtes on selline naaskel, et ronib siis Raimundit hammustama. Raimond on mul kogu aeg siniseid plekke täis ning nii selja pealt kui käte pealt. Ja mitte ainult Raymond on sinine ka emme. Ja selles suhtes on selline ammustaja tüüp. Et nii palju siis nende vahe, et üks on nagu väga-väga tundlik ja teine on ka väga emotsionaalne, aga väga väga aktiivne. Kuidas selle keelega on, et isa, lätlane, ema, eestlane, kas te proovite rääkida nendega mõlemas keeles? No põhiliselt me räägime eesti keeles, aga, aga isa ikkagi püüab rääkida ka läti keeles ja õhtuti loevad raamatuid ja loeb neile lätikeelses mõnesite ja siis riidleb Lätiga. Kell võikski muide olla selline. Edgar. Ta vestleb läti keeles ka kallab põhiliselt eesti keeles, et meil pakuti ka välja selline variant, et tehke nii, et üks räägib ainult eesti keeles ja teine läti keeles. Aga ma arvan, et see ei lähe eriti läbi, sellepärast et esiteks, mina ei saa kõigest aru, mida räägib, siis ma ei saa aru, mida ta üldse räägib, et me lähme välja poodi, äkki ta räägib läti keeles ja noh, et nii seal nagu elada eriti täiesti teineteisest mööda rääkida. Et me siis ikkagi otsustasime, et vahetevahel läti keelt, aga ka põhiline keel eesti keel Kuidas Raymond ja Edwardi sind teie omavahelisi suhteid on mõjutanud? Ei pea ainult headest asjadest. Väsimus, vahest on nagu, nagu on, ma arvan, et see mõjutab kõiki ja kui ikka inimesed on kaks aastat magamata, et siis ikkagi mingil määral seal mõjutab, aga me oleme üldiselt hästi sellised arusaajad, inimesed, et loomulikult tuleb ette riide ja kaklusi, aga me ka kohe nagu mõlemad oleme tulemärgis, et kui me läheme põlema, oleme siis ka väga kiiresti kustuma, et me saame nagu aru, et et võime kõva häält teha, aga sellel ei ole mingisugust mõtet ja noh, mina olen põhiliselt nagu leebem kool ja sellepärast alati siis kustutan kiiresti ära kõik kõik põlengud, mis ahest toimuvad, et see on väga, see on minu meelest täiesti normaalne, et ei ole võimalik ka kogu aeg ennast alla suruda ja ongi vaja võib-olla vahest selgeks rääkida mingid probleemid, arusaamatused või või, või mingid nõrkusehetked. Et selles suhtes Me väga kiiresti mõistame teineteist. Ma saan aru, et hoolimata oma tihedast päevakavast ja sellisest ajagraafikust viimaste aastate jooksul te olete lubanud vestlust sil veel ka kooli minna Lätti. Tähendab, jah, no mina luban, Nestor, sil, kooli minna, vesters lubab minul kõike muud teha, ma käin trennis. Annan vaikselt juba stuudios tunde. Saan ka välja linna, mis iganes, et me ikkagi nagu püüame teineteisele seda vabadust anda. Ja me saame ka kahekesi koos vabadust. Sest seda vabadust tähendab minu ema ja tema ikkagi on põhiaia lastega. Räägime teie emast tänane emadepäev ja oleks patt teda unustada ka see, et ta tuleb nagu teie juurde elama, kui poisid sünnivad, see oli algusest peale selge või oli algusest peale selge. Ja ta on nagu täistäie kohaga vanaema ses mõttes, et, et kui teil vaja välja minna, kui vaja lastega jalutama minna, siis ta on nagu alati saadaval. Taal absoluutselt täie kohaga ja rohkemgi veel, et tegelikult tänu emale oli ka ikkagi võimalik puhata minul, sest et kui lapsed olid veel päris pisikesed, siis Me jaotasime öö pooleks, et mina nagu toitsin veel siis rinnaga, nad sõid pool ööd ja siis teise poole. Me andsime niikuinii lisatoitu ka, et siis mina magasin ja minu ema andis neile lihtsalt pudelit vahepeal, et muidu ei oleks üldse võimalik veel vastu pidada. Sest kaks last söövad nii tihti, et siis magamisaega jäi väga väheks. Vanaemadega on niisugune asi, et nad mõnikord kasvavad üle pea, ehk siis, et kui neile kodus nagu väga vabad käed anda, siis nad kipuvad õpetama oma tütreid ja seda, kuidas tütred peaksid oma lapsi kasvatama, et kas seda ei pelga. Me oleme nagu emaga hästi kokku leppinud ja tema üldiselt on nii, et ta ikka küsib, et mida mina tahan ja kuidas teha. Et kindlasti olid, on ja olid ja on mingisugused nagu noh, mööda või tähendab nagu erinevad arusaamad. Et põhiprobleem on selles. Ma mõtlesin, et ma ei saa aru, vanasti võis nii teha ja vanasti võis teha, et kuidas tänapäeval ei tehta nii et vanasti määriti lastel jalaaluseid sellega ja no umbes midagi taolist, et et siis on kohe vaja ruttu perearstile helistada, et kas ikka võimelised ja ei või teha. Et mingisugused sellised momendid, aga noh, me saame emaga väga hästi läbi, siin küll ei ole mingit probleemi, sest ta on ikka no 100 protsenti asja juures ja õpetab lastele, räägib lastega, mängib pidevalt nendega. Et kõik praktiliselt see, mis nad oskavad, praegu juba on ikka väga suurelt ema teene. Kui teie väike olite, kas tal oli aega, siis teiega samamoodi tegeldakse aegade kasvatada ja teile pühenduda või kasvatas teid näiteks ka vanaema. Ei ikkagi minu mind kasvatas küll ema rohkem ja no minu ema on üldse selline hästi hästi tragi inimene, et on alati suutnud ja jõudnud kõigega hakkama saada. Et selles suhtes praegugi on ta ikkagi juba päris eakas inimene, aga ei ta kurdasist, kuigi valutab tal selg. Et tal oli mitte eriti õnnestunud seljaoperatsioon ja tal selg valutab pidevalt ja tegelikult ei tohiks midagi tõsta, aga ta tassib kahte last korraga vahest. Niiet et siin müts maha täiesti. Mis on need asjad, need põhitõed või sellised märkused, tähelepanekut, elu, õpetused, mida te oma emalt olete saanud ja, ja mille vastu te võite käsi südamel, öelda, et olete püüdnud mitte eksida. Päris keeruline küsimus, no minu ema on nagu õpetanud mind alati olema ütleme selline ettevaatlik alati nagu läbi mõtlema, mida teha, kuhu minna, et mitte hüpata pea ees vette tundmatus kohas. Et alati nagu on põhiline, mida ta on alati nagu hoidnud, et ole nagu inimestega, kuula neid ennem ära ja siis otsusta, et ära nagu rabist kunagi, et võtta midagi, mingeid otsuseid niimoodi ülepeakaela. Kas ma arvan, et mis põhiline, mida ta nagu õpetanud, et kui sa küsisid mu käest, et kas ta on mind kasvatanud, et väiksest peale ja nagu olnud koos lastega väga tihti siis või tähendab põhiline, et nagu on tulnud koos lastega siis ma pean ütlema, et mina olen saanud oma ema nagu sellist ema pai hellust küll vist peaaegu et kogu elu. Ja tänu emale ma sattusingi balletikooli ja tänu emale. Ma sain hakkama selles päris raskes internaadis, kus ma olin balletikooli ajal ja kogu see balletikooliaeg oli väga raske emalik, vähemalt toeks. Et käis vaatamas mitu korda nädalas ja noh, praktiliselt aitas mind igati, et ma olin nagu ma pean ütlema isegi, et võib-olla ma ei olnud ei saanud. Sellepärast liiga palju iseseisvust, et oleks võinud olla rohkem iseseisev. Aga samas see ei võtnud ma küll tükki küljest ära. Ma arvan, et see oli just väga hea. Mida tähendab lause tänu emale, Ma sattusin balletikooli. Ema käekõrval ja ema ema hakkas mind nagu suunama ja näitas tema ja pani mind mõtlema selle üle, et on olemas selline ala ja talle nagu Ta, noh, ta oli nagu välja mõelnud, et keegi lastest võiks tantsida ja ja nagu fortuuna asetus minu peale tõde nagu ei olnud, temal oli väga hea silma vaadata kelle ta lastest viiks balletikooli. Ja noh, mina olin selline särtsu täis väike plika, et ei ole nagu mingeid probleeme, et ma olin nagu alati igal pool, kus, kus oli võimalik alati tantsisin ja jooksin ja ei olnud, ei tundnud hirmu mitte kunagi, mitte millegi eest. Teile on taevaisa andnud ka sellise balleti jaoks täiuslik kui füüsise, et, et see võib ju iga ema unistus olla, et oma tütre saadab balletikooli, aga kui tütar on 14.-ks eluaastaks 80 kilo raske, siis ei tule sellest midagi, et, et kas, kas see oli niisugune looduse kingitus või kas üldse on, on see võimalik, et balletikooli minnes hakkab nagu keha kujunema selliseks, et et sinust saabki tantsija, et kas ta on nagu vastu töötada loodusele? Ikkagi no tähendab, mingil määral saab ja ma pean ütlema, et väga paljud ka töötavad vastu loodusele aga see toob kaasa väga suured raskused edaspidi, sest kogu elu sa pead hoidma ennast ei saa süüa. Ei saa ühte ja teist ja kolmandat, et kogu aeg pead ennast vastu loodust nagu Venemaa ja venitama. Et selles suhtes on minul küll looduse poolt suur kingitus, et mul on ikkagi väga palju loodus andnud. Noh, see igavene teema, seesama söömise teema ette, et ma saan aru, et ei söö õhtul kell 10 vastlakuklit, eks ju, aga Meil küll vaat kui tore, ma tõesti võin, käsi südamel, kinnitada, et mina olen käinud aastaid tagasi teie juures külas ja näinud Viesturs Jansons valmistamas kartuliputru kuu sisse, Kaie täiesti silmagi pilgutamata pani terve paki vahukoort ja ja, ja kui ma seda inimestele. Ja, ja siis nad ei usu, et kaks baleriini võiksid teha endale niisuguse õhtusöögi, aga, aga nii see oli. Et aga noh, on ka elu jooksul väga palju tööd tehtud, et tegelikult on ikkagi nii, et kui on kui süüa kõike, aga teatud piires ja ja et mitte Pugi ta nüüd ühte asja ja väga palju siis ei juhtu mitte midagi ja ma arvan, isegi nendel inimestel, kellel on tendents paksuks minna siis mina soovitaks neil süüa kõike, aga hästi vähe. Ja kõik Key Paleriinidest ja nende tervisest räägitakse päris palju ja tänapäeval räägitakse ka tüdrukute tervisest, kes ei ole baleriinid päris palju, et, et öelge, kas teie olete oma pika karjääri jooksul teinud oma tervisele liiga, kui me nüüd need kilod kõrvale jätame? Ja muidugi olen, ma olen sellest ka minu meelest kõvasti rääkinud ja kirjutanud ja esimesed aastad teatrisse ikka väga palju lollusi tehtud. Et põhiprobleem oli see, et noh, Pugisime ennast täis ja siis hakkasime mingeid tablette sööma, et see oli nagu selline aastaid, mingid esimesed aastad sai ikka söödud kõhulahtisteid ja vee, väljaajajaid ja mis iganes. Et vot see ongi see, et ega enne, kui mõistus pähe ei tule, enne aru ei saa, et, et see ei päästa selles suhtes küll kui nagu toitumine läks stabiilseks ja korda oli ka kõik korras, et selles mõttes ma olen nagu jälle nagu tänulik selle eest, et ma tegin igast lollusi, aga ma sain sellest välja ja ja ma sain aru, ma ise sain aru tegelikult, et sellel ei ole mingit mõtet. No te praegu vaatate päris paljude töös olevate baleriinid ja elu kõrvalt ja ma ei kahtle selles üldse, et teil on sõprade hulgas kolleegide hulgas palju noori naisbaleriin, et et kas, kas see on muutunud aastate jooksul, see suhtumine oma kehasse ja tervisesse. No võib-olla on noorte, ütleme, ma ootasin, vaatan praegu nagu balletikoolilaste pealtki, et vast on, et tegelikult on ju võimalused ka teised ja toidud teised, et ja võib-olla ei ole nagu. Erandid on, kes on võib-olla tõesti nii pühendanud endasse, et nagu vot balleti ainult ballett, et praegune noored neil on, neil on kõik muud huvid ka, et ei ole nii et ma nüüd hakkan ennast näljutama mingi asja nimel, et ma ei olegi viimasel ajal eriti kohanud. Võibolla mul endal klassis oli üks väike tüdruk, kellel siis oli päris tugev anoreksia ja, ja jah, et minu meelest ta ei olegi sellest päris lahti saanud, et ta pidi küll balletikoolist lahkuma. Ja mis ma saan öelda, tal jäi kas seisma et ei soovita kellegil näljutada, siis on selge ikka jälle sellesama mõistusega tuleb teha. Et selles mõttes ma tean näiteks vene balletikoolides on päris ränk, sest seal on nagu hästi range see kaaluprobleem ja ma tean, et kui ikka laps on paksist teda lihtsalt ei lubata tundi või mis iganes ja siis tehaksegi igasuguseid lollusi süüakse, oksendatakse ja nii edasi ja nii edasi, nii et et vot sellised nukrad asjad toimuvad küll balletis ja ma arvan, mitte ainult balletis. Et ilmselt ka mannekeenid hulgas ja ka iluvõimlemises ja sportvõimlemises ja noh, ma arvan, et sellistes sellistel aladel nagu Te ütlesite, et te käite ise trennis, kas see tähendab seda, et te annate trenni võite, tegelete iseendaga? Tegelen iseloomulikult, mul on ju etendus, et ma tegelen juba aasta aega iseendaga ja annan ka trenni. Kuidas endaga tegelemine, kui palju see nädalast aega võtab ja mida see tähendab, kas kas keegi näeb teid seal Tammemäe kandis jooksurajal? Või ei, ei. Fer maja, kus mul on stange ja seal ma käin ka mitte igapäevase naabermajanaabermajas, elab baleriin ümber, maja on tühi, mul on väga, väga hea naaber, kes õigemini jah, naaber lubab näo elutoas teha, kes kelle maja seisab tühjana, teda ei ole ära ostetud ja mina saanud säästudega. Ja teine naaber tegi mulle stange. Nii et mul on nüüd sellised uued vahvad naabrid. Ja nii et mul omast angemale nagu anna pavlova, käin üle tee, astun uksest sisse ja teen ise tundi, seal. Ärge täna, emadepäeval, on teil ka etendus, kuidas selle Mai Murdmaa lavastatud surmatants ja üldse läinud on. No siiamaale on meil läinud küll väga hästi, sest kavas oli 10 etendust, nüüd on juba 10 juurde pandud, siiamaale on kõik saalid täis, välja müüdud ja nüüd on juba teatavasti sügiseks pandud ka kaheksa etendust, niiet te tantsite ainult Tallinnas. Ei, me oleme Tallinn, oleme juba tantsinud Tartus ja Jõhvis ja nüüd sügisel läheme ka Viljandisse ja ma ei tea Rakvere ja mis seal kõik. Nende inimeste jaoks, kes võib-olla sellise pealinna kultuurieluga ei ole väga kursis, kirjeldage, see ei ole nagu päris klassikaline ballett kõige klassikalisemas mõttes. Jah, see tähendab, ta on ikkagi nagu selline draama draamaetendus Draama ja siis nagu süntees tantsu ja draamasüntees. Et ja tekst on siis vene keeles ja alustasime nagu seda tükki vene keeles. Jaa, jaa, ja nii me saime aru, et nii on parem, sest tegelikult May hakkas seda tegema maja lavastama Moskvas. Aga kuna sealsed artistid nagu ei ma isegi ei oska öelda, mis põhjusel üks artist jäi haigeks, teine nagu ütles ära. Ja mail jäi see asi pooleli ja siis ta rääkis mind pehmeks, sest ma olin juba rääkinud, et ma ei tahtnud seda teha, aga mai helistas mulle nii kaua, olin nõus. Ja nii me siis võtsime selle teksti üle, nagu ta oli Moskvas tehtud ja kuna tükk hakkas minema Vene teatrist, siis see oli ka väga hea hetk just täpselt nii seda teha. Teie partnerid on, minu partnerid, on minu abikaasa Viesturs Jansons ja Ruslan Stepanov Vanemuise teatrist. Aga tants kui selline on ikkagi moodne ballett. Noh, ma ütleksin, et Mai Murdmaa on ikkagi, ta lavastab ikkagi klassikalisel alusel, et ta on ikka neoklassika selline et. Mitte mitte selline modern nagu nagu väga kaasaegne ikkagi klassikaline. No te põhimõtteliselt olete teinud lavaga lõpparve, põhimõtteliselt jah. Aga ajakirjanik ei oleks ajakirjanikul ei küsiks, et kas teil veel on ettepanekuid tehtud tantsida lähitulevikus? Tähendab, lähitulevikuplaanid on nii, et noh, esiteks ma juba olen vahepeal ära teinud Tiit Petersoniga Ühe etenduse, meil oli nimelt KUMUs oli selline projekt, oli Tallinna filharmoonia poolt kutse duellile, et me alustasime seda nagu seda rida ja meil oli kaks esimest kontserti, siis Peterson, kitarr ja kõrb tantsis ei rääkinud, ainult tantsis. Ja selles mõttes oli hästi vahva etendus, me tegime 50 minutit ja, ja Timo Hartsinko lavastas selle mulle. Ja ma nagu esimest korda tegin piimaga tööd, et hästi huvitav oli see koostöö ja minu meelest oli ka tulemus päris huvitav, et nüüd on meil või alus veel seda teha. 19. juunil on kitarrifestival, mida minu meelest Tiit Peterson ise korraldab, et seal on mitmeid erilisi külalisi ja üks stes külaline olen siis mina. Nii et etendus juunis ja rohkem ma ei räägi midagi edasi, mis puudutab Petersoni ja mind, et meil on veel midagi kavas järgmisel mujal. Aga me alustame ka uut etendust Mai Murdmaaga, järgmine sügis ja esietendus peaks tulema välja 2010. Jälle kuskil seal talvel alguses, aga seda te ju teate, mis etendusse see tuleb Fedra ajaloo selline mütoloogia, et noh, ta on nagu ajalooline teema. Estonia balleti juurde tulevad õige pea tööle teie head sõbrad ja Toomas Eduri Age Oks ja ma ei kujuta kuidagi ette, et nad hakkavad tööle, ilma et nad helistaksid teile ja teeksid ettepanekuid ja, ja, ja ma püüan nagu ette kujutada, et mis laadis need ettepanekud võiksid olla. Et, et kas te näiteks olete mõelnud, et võiksite Estonias midagi lavastada? Ei kindlasti mitte, et minu minu selline rida jääks kindlasti repetiitoriks ja ja noh, minu soov oleks ka kindlasti olla repetiitor ja mul on olnud ka Toomasega sellel teemal jutuajamine, nii et kindlasti mingil hetkel, aga ei saa see kuidagi koodi olla päevapealt, sest vana koosseis on ju kõik ees ja vana repertuaar on ees, et see võtab kõik aega, aga kindlasti teatrisse. Kas te olete Toomasega rääkinud ka sellest, mis suunas Estonia ballett nüüd tema juhtimisel edasi võiks ja peaks arenema? Me oleme küll rääkinud, aga ma arvan, et ma ei ole praegu kõige õigem inimene, et ma ei tahaks oma seest ära hakata praegu rääkima, et Toomas alustab augustist tööd ja küll ta siis ise valgustab, mis suunas ta hakkab seda balletti juhtima. Ehk kuidas maailmas balletile läheb. Ma usun, et te olete ju selline uudishimulik tegelane, et et mis, mis need sellised suunad või suundumused on, mis maailma balletist praegu silma on jäänud. Mis huvitavat toimub? No maailma balletis, eks ütleme nii, et igal pool on raske praegu, et kui meil on majanduskriis, siis on käia igal pool mujal on ja ballett on üldse olnud selline mitte võib-olla ikkagi imiteeriti populaarne selles mõttes, et alati on sport populaarsem ja ega kerge ei ole mitte ühelgi, mõtlen eriti väiksematel teatritele truppidele. Et, aga kindlasti, mis on nagu tendentslikult, et väga palju on nagu noorendatud kõiki Truta, väga palju koori mis pole minule isiklikult ei meeldi, on see, et ballett tendents on läinud selline? Väga palju on hakatud nagu tähelepanu pöörama vist tehnikale ja kõik selline võib-olla selline hingepool on jäänud nagu vaka alla. Ja mina. Ma olen nagu alati olnud selle pooldaja, et ei ole vaja jalgu tõsta kõrva taha, et parem nagu ikkagi rohkem esteetilisem ja rohkem sellist hinge avatust nagu publikule, et anda edasi mitte kuivalt tantsida ja ainult näidata meeletuid piruett, hüppeid ja jalgu kõrva taha tõsta. Et see on nagu võib-olla see tendents, mida praegu maailmas on väga palju nagu edasiarendatud, väga tore on muidugi vaadata väga kihvt, väga palju andekaid on. Aga et ei läheks segamini ballett ja sport, siis tekib vahest sellised, et tahaks nagu kääre vahest vahele panna. Aga maailmas tehakse väga palju huvitavat ja ega ma nüüd nii väga kursis ka ei ole praegu, et ma tõesti ei ole aega isegi vaadata neid videosid, et ma ikka olen kursis oma pisikeste punnidega rohkem kui balletiga. Aga on teil muidu maailmas oma lemmikballetitrupp olnud kelle, kelle käekäiku või tegemisi te olete nagu jälginud sügavama huviga, kui, kui nüüd Estonia välja arvata ja Eestimaa üldse. No võib-olla no muidugi kõige rohkem olen kursis alati Vene balletiga, sellepärast et ma ikkagi pool oma elust olen praktiliselt veetnud Moskvas ja sellepärast on nagu rohkem sealtkandist on nagu nagu väga-väga kursis olen nende tantsijatega, mis seal tehakse, mõtlen just alles hiljuti suri Jekaterina maksiimi. Et ma isegi mõtlen, et tal on ju väga kuulus tantsija. Aga Eestis nagu sellest nagu eriti ei räägitud ja kirjutatud, aga oleks võinud tegelikult. Jälgin jälgisin ju alati ju Toomas ja keegi on ju 20 aastat ära olnud, et inglise balletiga on alati nagu kodus oldud ja vaadatud ja ütlen, et metsa pealt on väga palju nähtud, et selles mõttes on see kõige parem variant vaadata, mis toimub maailmas. Kas suures teatris on oma tiiva praegu selline esibaleriin, priimabaleriin, keda terve maailm tahaks näha ja vaadata? Seal on, ma pean päris ausalt ütlema, et seal on väga palju uusi noori tulnud peale ja ma ei ütlegi praegu ühtegi sellist otseselt diiva nime, et kujunevad veel, kujunevad nii palju noori peale tulnud. Aga mis on saanud sellest veidi skandaalsest Eestiski esinenud? Minu teada ta ikka vist kuulub suure teatri Allalist veel, aga, aga paljudeni tantsib, et ta ikkagi teeb rohkem oma projekte ja ja ma olen alati imestanud, et kuidas, kuidas on võimalik niimoodi teha, et ta nagu sõidab pidevalt ringi ja siis läheb jälle, annab oma mingi kontserti, aga ta on tulev inimene, ta on tegelikult, olen temaga koos olnud kaladel ja. Ma ütlen, et ei ole tal häda midagi, et väga-väga tore tüdruk ja väga südamlik, et ta ei ole mingi selline nahaalne tüüp, nagu räägitakse, et ei ole tal häda mitte midagi. See see on nii naljakas, et tema puhul hakkasin mina tundma, et, et sellel sellel sellisel baleriini puudutaval müüdil, et igal Paleriinil on mingi asi, on temas nagu eriline, et kellelegi näed ja kellelgi on miimika ja et siis siis ma ei tea, kas, kas nii on räägitud, aga, aga mina olen vaadanud Anastassia vooloskavat ja mõelnud, kuidas inimesel saab olla nii väljendusrikas selg. Et, et baleriini puhul isegi see toimib, kui ta seisab seljaga. Loomulikult loomulikult see on alati, see on esmajärgus, et kui tantsija keerab publikule selja ja läheb kuhugile lava teise nurka, siis see on see, millega ta peab rääkima publikule sel hetkel, et see on väga tähtis tähtis osa baleriini kehast. Et aga volutskova ta on, noh, iseenesest on väga huvitav inimene ja ta on kindel endas ja kui inimene on endas kindel ja teeb seda Teeb seda ala täiega nagu annab, pühendub 100 protsenti sellele ja ta teab, mida ta teeb, siis. Ei olegi. Midagi rääkida ja üks niisugune istub täna ka minu kõrvale, aga räägime vestlustest ja tema koolist, see oli lihtsalt nii tore, sellepärast et ütleme nii, et ega seda ei ole ka enam esimeses nooruses koolipinki nühkida ju? Jah. Tähendab minule. See võib-olla see kurja juur, kes asja jälle uuesti välja surkised, no mine ja lõpeta siis ära enam kaua võib niimoodi, et minu teada ta alustas teist korda veel, jättis uuesti pooleli, seal ikka? Ma täpselt täpselt nüüd ikka mäletan, et ma ei tea, mis aastal ta seda kooli alustas, see oli tõenäoliselt kuskil üheksakümnendatel. Kooli nimi on siin täpselt teatriinstituut, teatri ülikoole, mis seal Riiagi Riias jah, jah, et nagu kõrgem teatrikool. Et võttis ta lõpuks mõistuse pähe, et no miks mitte siis, kui ta on juba, ma ei tea, kolm aastat või neli aastat ära teinud, et tuleb ära lõpetada. Et ma ei tea, kas sellest kasu on midagi, aga ma arvan, et mingi enesekindluse jaoks. Kindlasti on see hea. Kas tema võiks kunagi lavastada midagi lähitule? Kindlasti ta ongi lavastanud ju ta on lavastanud Vanemuises ja lavastanud lastele ja tal seda seda lavastaja nuppu küll olemas. Ma mõtlesin nüüd selle niisuguse teie uue elu valguses, et kas aega jääb selle jaoks No aega saab alati leida, kui inimene tahab, ükskõik kui kiire ka ei oleks. No tänane emadepäeva saade ja, ja tore on teha niisuguseid väikseid kokkuvõtteid või tulevikuvaatamisi või et kuidas te ette kujutate, et poisid, et noh, paari aasta pärast võiks siis juba lasteaeda minna. Et, et kas, kas, kas te tahaksite rohkem nagu jääda selliseks koduseks naisterahvaks või, või, või paelub teid ikka niisugune teatrielu ja, ja tööelu ja et kuidagi oma karjääri edasi lükata ja nihutada? Ja ei, kindlasti ma koduseks küll jääda ei taha ja, ja ma arvan, et ka poistele see ei meeldinud. Ehk siis ma võtsin koerad, lapsed, aiamaa ja stange seal üle tee. Võib-olla ei, ei, mitte mingil juhul ja koera ka praegu ei ole, et lapsed ja ma usun, et ma olen täiesti kindel, et lapsed ei taha ja tema istuks hommikust õhtuni kodus. Ja, ja ma arvan, et, et küll nad harjuvad ka lasteaiaga ja lastel on ka huvitav, kui meil on nagu kirju, Elume, sõidame ringi, võtame lapsed kaasa, näitame neile teatrit, mis iganes, et kindlasti mitte koju ei. Tigolil mulk päiseid tüdrukuid ja loodetavasti ka poisse nühib ikka hoogsalt seal peeglite ees ja tõstab jalgu. Jah balletikoolil läheb hästi, ma mõtlen nüüd, Kaie Kõrbi balletistuudio on et meil on ikka juba lapsi, ma ei tea, üle 200 kindlasti seal. Aga praegusel hetkel ma ei oska öelda, kas nüüd päris koolis ühte poissi on, aga nüüd annan lasteaias, siin vahepeal olen tunde andnud ja minu grupis on üks poiss nimega Morten ja ta nii vahva poiss, et tüdrukuid küll alguses narrisid värsid. Aga siis me tegime asja selgeks, sest ta on nimelt sellises grupis, kus on nelja, kolme nelja aastased lapsed, viie aastased, vist ka paar tükki. Ja siis me tegime selgeks tüdrukutega, et kust tulevad printsid. Ja siis mõnele tüdrukule jõudis kohale, et printsid tulevad ka nendest väikestest poistest, aga mitte nad ei ole valmis seal, teatrid ei oota avasüli, kui tüdrukut suureks, kas. Et hakkavad harjuma ja poisil ei ole probleeme, et ta küll ütles, et tüdrukud ei, ei, ei räägi temaga ja ei, see ei sõbrune. Aga noh, nüüd juba hakkavad ära harjuma. No suvi on tulekul, on teil suveplaane? Ikka needsamad plaanid ikka kodus? Ja ei monit laane praegu ei ole eriti suur reede sõitma, ei hakka oma lastega ringi päris aus olla, et vist ei taha praegu suured viirused ja asjad, et ma ei tea. Mõtlesime küll, et sügisel võib olla, sõidame juba, aga nad on ikkagi nii, et kui lahti lased, siis enam kätte ei saa, et noh, ma ei tea, kui ma olen nendega kuhugile, sõidan kaugele maale, siis nad lihtsalt, ma ei kujuta ette. Süles ei taha olla. Kui jooksu panevad, siis on nii, et sülle enam tagasi ei ole võimalik võtta. Ronivad ja jooksevad ja ainult jooksevad maha. Panen siis nad ainult jooksevad, nad ei käi, ainult jooksevad. Ja kui nad on kahekesi, siis üks jookseb ühte ühes suunas, teine teises suunas. Eriti kerge ei ole, aga teine on õnneks ka kaks. Kaks ja meil on päris suur ka, et piiratud kõrge okastraadiga piiratud aia ei ole okaskraadiga laud aiaga siiralt. Igal juhul suur aitäh raadiosse tulemast, Kaie Kõrb, me jõudsime ennem saadet. Arutasime, et ei ole ikka väga pikka aega raadios esinenud. Mure on alati muidugi kahju, kui sellist kena inimest vormis inimest. Säravat naist ei saa rahvale näidata, aga no mis sa teed? Mõnikord mõnikord on jälle tore lihtsalt rääkida, aga mida te tahaksite emadepäeva hommikul Eestimaa emadele, naistele, vanaemadele, õdedele tütardele, mida te tahaksite neile soovida? Kas soovid ja ma sooviks ikka kõigile naeratust, suule ja armastust, armastust armastage oma lapsi siis lapsed armastavad teid kaasanud aitäh, aitäh.