Kirikuelu Tartus Riia tänava ääres on üks ütlemata uhke ja ilus hoone punasest tellisest ja soomlase Heljel saareni projekti järgi ehitatud. Selle maailmakuulsa arhitekti loomingus on Tartu Pauluse kirik silmapaistval kohal, kuna see on terves maailmas ainukesena Kaarini soomeperioodil ehitatud kirik mis on säilinud tänaseni. Juugendik Tartu Pauluse kirik on Eesti esimene Uuestiililine kirik. Tänases saates tulebki juttu just selle kirikuhoone taastamisplaanidest ja töödest. Mina olen saate toimetaja Veronika Beekman ja soovin sulle head kaasamõtlemist. Tänasel päeval on kirik terves ulatuses taas koguduse käes ja hoone renoveerimiseks loodi möödunud aasta detsembris sihtasutus Tartu Pauluse kirik. Sellel sihtasutusel peaks esialgsete plaanide kohaselt tööd jaguma veel nelja-viie aasta jagu. Kuidas sihtasutuse juht Elo Süld oma üsna uude ametisse sisse on elanud ja millega iga päev tavaliselt tegeleb seda uurisimegi? Algul see tähendas seda, et tudeerinud tugevasti neid andmeid, mis on juba nagu kirja pandud, õpin tundma natuke seda eile Marilyni ka arhitekti lugesin esimese hooga siis kohe need muinsuskaitse eritingimused ära. Minu jaoks on näiteks aastal 2006 selline aasta, kus seatakse atra, aasta näiteks on igasugune selline kirjade kirjutamine, suhete loomine, küsimine, et kas teie tahate meiega koostööd teha selle suure projekti raames? Me alles kuulutasime välja arhitektuuriideega konkursi, see tähendab seda, et kus me saame selle aasta lõpus me saame siis sellise, sellise tugeva visiooni, millest lähtuda. Järgmine aasta on ju see hetk, kus hakatakse siis seda visiooni siis nii-öelda paberile panema ja siis läheb alles ehitamiseks. Mina ise näen, et minu töö sellel aastal rohkem selline suhtlemine, nii-öelda sõpruste loomine, sildade rajamine siis järgmine aasta on see hetk, et vaat neid sõprusi nüüd hakata kasutama, et raha leida selleks ehituseks, samal ajal kui toimub projekteerimine ja siis 2008 kuni 2010 on see hetk siis kui nagu vaadata, kuidas kirik tasapisi hakkab oma uut nägu saama, meie kiriku on nagu see moment, et et ei saa nii lihtsalt minna, taastada see, mis aastast on võimalik, sellepärast et et kiriku kunagi ehitatud siis valmis 1917 eile Saarideni, siis kavandite tema tema projekti järgi 20.-te aastatel ta sai niisuguguse uue näo endale, et kirikusse 1923 püstitati altarikuju ja siis juba nagu see kirik sai niisuguse uue nimetamise inglise keeles Luki, et et, et siin kaeti need aktsiisiaknad, sisekujundus muutus, kirik põles sõjatules, siis 44 kirik taastati uuesti, aga sellel taastamisel noh, seda ei saaks ütelda, niisuguseks ei saakski nimetada taastamiseks või ütleme selliseks mingil määral siis nagu tõesti selle selle vana tugevaks ülesehitamiseks vaid siin müüride ülesehitamisest ja, ja siis kirik praktiliselt võeti kohe siis nii-öelda koguduse kasutusest ära, et kogudus sai sellest kirikust võib-olla ainult ühte kolmandikku veel vähemgi ühte neljandikku kasutada suurema osa tegelikult jäi siis teisele poole seina, mis läks siis Eesti Rahva muuseumi kasutusse. Kiriku tiibhoone võttis enda kasutusse spordimuuseum, seda, mida me tunneme Pauluse kirikuna, tegelikult need viimasel 30-l aastal, et see on tegelikult siis üks, üks neljandik, üks kolmandik kirikust. Räägite taastamisest siis Veski rääkida sellest, et see kirik saab nagu tervikuks, et see taastatakse, mis siin selle kipsseina taga on meil seal altari taga see ruum ühendatakse siis selle praeguse kirikusaaliga ehitatakse rõdud me näeme küll väljastpoolt, on ilus suur kirik, võimas kirik, igaüks tegelikult ehmatab, kuidas sisse astub, et noh, see ei ole võimalik, et kuidas niiviisi ehitatud, et see nii hästi ära petab, et kas see tõesti väike kirik iseeneses on hästi ilus idee, et kui me saaks 2010 selle kiriku valmis siin teha kogutuse ja aasta juubelijumala teenistuses oleks ju nagu ilus, uhke võimas taastamise protsess tegelikult läks hästi praktilised lahti, sellepärast et me saime selle kirikut teise Sa enda kasutusse eelmine aasta septembri lõpus. Ja siis loodigi kohe sihtasutust, et kogu seda taastamise ja renoveerimise ülesanded ja kogu seda tööd siis nagu organiseerida, juhtida paremini, kui me teame, et meie altari taga on tegelikult see päris altar, meil on see suur aktiivne kogudus, kellel on ja seda ruumi siis nagu meie poolt koguduse poolt ollakse lausa sellise lohakuse ükskõiksuse tipp kui me jätaks lihtsalt selle teise osa, noh, ma ei tea, mingi laoruumina kasutuse kasutada või selle osa, mis tegelikult on ehitatud altariks, kuidagi mõelda, et ah, et meil vist ei ole seda vaja, noh, nii ei saagi mõelda. Nüüd on lõpuks see võimalus, sest neid ideid on nagu mõeldud ja, ja nende kallal töötatud juba ammu, et kuidas teha ja mida teha ja, ja, ja ma usun, et õpetaja lohametski nagu kui tema juba siia tuli, siis siis hakkasid juba tema nii-öelda need visioonid nägemused tööle, et kui meie ükskord kogu selle kiriku enda kätte saama, et, et mis siin võiks, mis sellest võiks tulla ja mis siin võiks teha? Iga kiriku keskpunktiks on altariruum. Tartu Pauluse kiriku algses altariruumis on altariskulptuuri kujutatud Jeesust, kelle paremal käel on Maarja Magdaleena ja vasakul pime mees Eerikust. Altari sõnum on Jeesuse lause piiblist. Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete ja mina annan teile hingamise. Praegu on originaalne altar kasutusel olevast eraldatud vaheseintega. Küsisin sihtasutuse Tartu Pauluse kirik esimees Elos Üllelt, mida see tähendab tema kui koguduse liikme jaoks. Kui kirikuhoone ükskord valmis saab? Mina ütleks, et see kirik läheb minu jaoks niisugusse proportsiooni ja teine asi on see, et eks see, kui meil praegu koguduses see moment, kus me peame kogu aeg seal leppima, aegasid kokku, et kes mingi trump, ruumi saab kasutada ja peame lähtuma oma töös väga palju ka mingi noh, ruumipuuduse, probleemidest, mõnes mõttes need lahenevad meie jaoks, kui see kirik on, on valmis. Eks minagi koguduse liikmena tahaks näha, võib tõesti seda kuju mitte ainult siis nagu pildi pealt ja mitte ainult seda, sellist nagu nii-öelda fraki, mis siin altareid, aga on vaid näha seda, et milline ta oleks, sest mulle endale väga meeldib see piiblilause, milles kuju siis on nagu, mis see idee selle kuju taga on, et tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise see motiiv, mis näiteks ütleme, koguduses on ju, meil on see supiköök sinna all, kus saavad need tulla, kes on vaevatud ja koormatud ja neile antakse siis nii nii suppi ehk siis seda toidust kui ka kui ka vaimuliku kinnitust, kui nad seda soovivad. Kuidagi. Need asjad lähevad paika võib-olla vaid tulevad paremini nähtavale ka neile, kes ei ole siin selle koguduse liikmed ka neile, kes ei ole siin selle altareid ka käinud, et ka nemad näevad, et, et miks see kirik on selline, nagu ta on. Olgu siis tegu kiriku või mingi muu ajalooliselt või arhitektuurselt väärtusliku ehitisega hoiab muinsuskaitse nendes hoonetes toimuval silma peal. Sihtasutuse juht Elo Süld peab koostööd Tartu Pauluse kiriku ja Eesti muinsuskaitse vahel väga heaks. Meil on isegi aru, et meie sihtasutuse nõukogus on siis muinsuskaitse esindaja, kes on ka tegelikult meie koguduse liige seal peale selle ta muinsuskaitseameti esindaja, selline ametlik tasand suhtlemisel on ka, ehk võib-olla see sama tunne on ka nagu olemas, koguduse liikmed on, on küll muinsuskaitse tingimused, mis on täiesti nagu arvestada, võtavad ja loogilised, mis ütlevad, et, et te peate rohkem tegema uuringuid, te peate nagu teadma nagu, mis iganes seinade või lae või mingi torni ja ja nende nagu stabiilsust, milline seisukord tegelikult sellel kirikul on, on nagu sellised väga head soovitused ja, ja tegelikult ka selline, ütleme nagu ma ennem siin rääkisin, selles kirikus on siis nagu mitu ajajärke, et on see, mis on enne sõda, ütleme kas ajajärku Saarinen idee siis selle kujuga kaasnenud muudatused, nüüd, kui see kirik on nagu üles ehitatakse peale sõja eest noh siis see üles ehitatud kirik, et siin tegelikult saab nagu mingist kolmest etapist rääkida ja nendes tingimustes on ka öeldud, et tegelikult tuleb arvestada kõik need kolm etappi ja nagu teha selline hea kompromisslahendus, et, et selles suhtes ma ei tunne, et muinsuskaitse kuidagi hingab meil klass või et me peame tegema seda, mida nad käsevad, vaid me just nagu tunneme seda, et ka nemad on nagu põneval ja äraootaval seisukohal, millised on näiteks siis nende arhitektide ettepanekud, kes siis nüüd sellel ideekonkursil osa võtavad ja, ja nagu vaadata, et see, see pühakoda leiaks nagu oma oma sisu. Just. Ma lahenduse oma sellise välimuse jaoks Sihtasutuse Tartu Pauluse kirik koduleheküljel internetis aadressil www punkt Tartu Pauluse on kirjas, et kirikul on mitu funktsiooni pühakoda, arhitektuuri ja kunstimälestis ning kontserdisaal. Tartu praost ja Pauluse kirikuõpetaja Joel Luhametsa käes tundub otstarbetu küsida. Kas kogudusel on nii suurt hoonet vaja, et kiriku taastamine koguduse poolt ette võtta. Õpetaja Luhamets on selles suhtes üdini positiivne ja ütleb, et ruumides tuleb veel puuduski. Plaani palun kõikidel ruumidel juba oma otstarve olemas. Õnneks on meil vajalike koguduse pärast, sest pühapäeviti kogudusesaal põhimõtteliselt rahvast juba täis ja kui midagi erakordset on, siis meil rahvas seisab. Aga kirikute puhul on alati nii, et et arvestada tavalise pühapäevaga. Me peame arvestama tippsündmusega. Me peame arvestama näiteks, et jõululaupäeval terve linnarahvas meie kirikutes ära mahub. Ja, ja selle tõttu on päris loomulik, et kirikud on suuremat, kui normaalne kogudus igal pühapäeval seda vajaks. Me ei saa teha niimoodi, et me teeme jõululaupäeva nädal aega varem ja nädalaga, hiljem püüame kusagil aasta pääle jagada. Vabariigi aastapäev võiks mingile kus peab olema korraga palju rahvast kohal, kontsert või mis iganes, see nõuab, suurt saada olin tegelikult meie linn vajab suurt saali ja selles suhtes jumalateenistuse poole pealt. Aga ka muid selliseid vaimulikke suursündmusi on, kus on suurt saali vaja, see on üks pool, teine pool on see, et ja see kirik on olemas arhitektuuriliselt väga unikaalne kirik, mille ilu praegu ei paista välja, kuna ta on seestpoolt kõik ära rikutud. On ehitatud vaheseinad, mis lõhuvad kirikuarhitektuuri täielikult ära. Siin ei saada aru, et, et see kirik on nii uhke, väärtuslik see, meie kohus on see korda teha, kui sõjas kirik hävis. Kogudus ehitas selle kohe üles, siis võttis nõukogude võim koguduse käest. Ta ehitas sinna laoriiulid sisse. Selge see, et kui nüüd on muuseum väljenud koguduse kohus, on see uuesti, nii nagu sõja järel taastada. Nii et neid põhjusi on palju. Ja muidugi Saarineni kes olid 20. sajandi alguse Euroopa üks juhtivaid arhitekte. Arhitektuuristiilinäitest on see maailmas ainukese raal ehitis. Selle tõttu on ta väga unikaalne maailmaarhitektuurist, näiteks Londonist tuli spetsiaalsed üks 20. sajandi arhitektuurihuviliste grupp. Spetsiaalselt tulid siia Tartusse Pauluse kirikut vaatama. Euroopas tuntakse saari nii vähem, aga näiteks ameeriklased Saariumis palju rohkem vaimustatud, sest pärast selle kiriku valmimist läks elama Saarinen Ameerikasse. Tegelikult oma elutöö ja kuulsuse saavutasid Ameerikas tema poeg Eero Saarinen. Ka tuntud arhitekt ja Saarine büroo töötab tänase päevani Ameerikas. Kirikuõpetaja töö niigi tihe ja päevad on tegemisi täis kirjutatud. Kuidas mõjutavad töid tegemisi, aga nii suuri aastatepikkune ettevõtmine nagu kirikuhoone ehitamine, räägib Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets. Mingil perioodil tegelasena palju rohkem, aga nüüd on elu natuke saanud korraldatud Me lõime sihtasutuse Tartu Pauluse kirik kus on kaks osaniku, Pauluse kogudus ja Tartu linn. Sest linna samamoodi huvitatud selle kiriku korda saamisest kui kogudus. Sihtasutusel on nõukogu nõukogusse satut kõige tugevamad muinsuskaitsekunstiajaloo, arhitektuurispetsialistid. Sihtasutusel on nüüd juhataja, kes, kes tegeleb praktiliste asjaajamistega, aga me oleme korraldanud ka kaks konverentsi mis on mõlemad puudutanud just nimelt paremini ja juugenditia ja 20 sajandi arhitektuuri taastamist ja restaureerimist, nii et me oleme püüdnud ennast sisse elada sellesse ja oleme kaasanud kõik Eestis olevad jõud, et see saaks korra kohaselt kaunilt tehtud. Kunagi oli misjonikonverentsi. Me valisime misjonikonverentsi jaoks selliste plakatid, mis sinna peale panna. Ja, ja lõpuks jäime selle peale. Panime tellingutes kiriku. Tegelikult jumala vaimulik hoone on alati press, ehituses ja selline ka maapealsete pühakodade remontimine. Ehitamine on nagu väike vihje näide sellest, kuidas me peaksime kasvama uuendatud saama ja seeski remonditud saama ja, ja vigu parandama kogu aeg, et selles suhtes väline remontimine aitab justkui kaasa koguduse vaimulikule kasvamisele. Mina olin Jaani kiriku sihtasutuse loojumises juures ja olin kogu aeg Jaani kiriku sihtasutuse nõukogus ja nägin kogu seda protsessi, elasin kaasa. Jaani kiriku ehitamine on meile suureks eeskujuks. Me teame häid pooli. Me teame vigu, mis tol korral tehti. Aga Jaani kiriku valmis olemine on kogu linna üldsusele olnud selline väga positiivne märk ja selle tõttu ka linnavõim on väga julge. Alustame uut selliste suurte projektidega, sest ta on tundnud, et rahvas toetab seda ja, ja, ja linnakultuuri ja turismielule annab see kõvasti juurde. Kiriku renoveerimistööde ettevalmistuse hulka kuulub 1000 väikest pisiasja, mille kõigega peab arvestama taastamise ekspertgrupi esimees ja ise ka Pauluse koguduse liige Priit Humal räägib lähemalt tehtud tööst ja arhitektuurikonkursi korraldamisest. Ja mis seal lõpus, ütleb Priit, miks see on tema kui koguduse liikme jaoks kiriku taastamine, oluline. See kirik on sellest tulekahjust, mis sõja ajal kiriku maha põletas taastatud nende vahenditega, mis sellel koguduse liikmed seal olid ja need võimalused ja tulemus on olnud täiesti kasutatav, aga ta ei ole võib-olla arhitektuurselt ja oma kunstiliselt väärtuselt sellisena, kui ta omal ajal oli. Ja selle omaaegse kunstilise väärtuse saamiseks ongi vaja seda nüüd uuesti taastama hakata. Nende vahendite võimalustega, mis tänapäeval on kultuuripärandi säilitamine, ei olegi eelkõige koguduse ülesanne, see on ikkagi ka riigi huvi ja ja muinsuskaitse huvi, et see pärand saaks võimalikult hästi säilitatud kogudusel on olnud vahendit selliseks säilitamiseks, nagu ta siiamaani on olnud, aga aga selleks, et seda Saarise pärandit väärikamalt esile tuua, peaks ikka kaasama Euroopa Liidu vahendeid ja, ja ka Eesti riigi ja võib-olla linnavahendeid sellesse. Ma usun, et kõik pooled on oma head tahet näidanud selleks, et, et see võiks niimoodi minna. Hetkel on välja kuulutatud arhitektuurikonkurss kõige sobivama lahenduse ja arhitekti leidmiseks seda taastamistöödega edasi minna. Praegu on see konkurss välja kuulutatud ja materjalid konkuse osalejatele välja saadetud ning me ootame, et tööd laekuksid novembri alguses ja siis saab žürii oma otsuse teha, mis peaks plaanide kohaselt saama teatavaks detsembri alguses. Selliseid järgida riigihangete seadust oli välja kuulutatud konkurss kahes etapis. Esimene etapp oli võimalik põhimõtteliselt kõigil arhitektuuribüroodel kandideerida selleks et konkursi osaleda. Ja see esimene etapp on praeguseks juba möödunud. Seal on valituks osutunud kolm kandideerinud võistlejat, on asja arhitektuuribürood või üksikisikute, seda me praegu ei tea. Kuna konkurss on anonüümne, aga nad on olnud piisava kogemuse oskustega seda tööd tegema nende kolme hulgast vastavalt siis nende poolt esitatud töödele valitakse žürii poolt võitja žürii on nimetatud sinna kuuluvad esindajad nii linnavalitsusest, muinsuskaitseametist, arhitekte on sinna kaasatud arhitekti liidust, sisearhitektide liidust žürii poolt valitud võitjaga peaks siis sõlmitava hankeleping projekteerimistööde teostamiseks, et lootus on selles, et siis selle projekteerija poolt saaks need projektid valmis 1007. aasta jooksul ja selle selle järgi saaks siis võtta ehituse tööde tegemiseks hinnapakkumisi ja nende töödega edasi minna sellele konkursil. Eelnevalt on siin kirikus läbi viidud erinevaid uuringuid. Mahukamaid uuring oli muinsuskaitse tingimuste uuring, mis mille teostas muinsuskaitse ametiga koostöörühm eesotsas Kaur Alttoa ja Robert Treufeldt iga mis tõi välja hulgaliselt küsimusi, paniga paika, need säilinud materjalide lähtekohad, millest taastamisel lähtuda. Teine uuring tehti Osaühingu vana Tallinn poolt endiste värvisandaažide omaaegsete värvide leidmiseks kirikus, mis on veel säilinud värvikihi all. Ja sellega seoses tuli ka välja mõningaid seinamaalinguid ja fragment mida raadioeetri kaudu näidata ei saa. Kuigi materjali võiks alati rohkem olla. Omaaegseid jooniseid, mille järgi neid ehitati, pole siiski täiel määral säilinud. On on üksikud osad nendest joonistest olemas erinevates etappides, aga, aga sellist täielikku jooniste komplekti, mille järgi omal ajal ehitati, kahjuks ei ole ja seda ei ole õnnestunud kuskilt arhiividest veel leida. Kõikide kohtade kohta ei oska nagunii-ütelda. Need kohad on enam-vähem leitud ülesse, kus, kus midagi on sellele vastavalt, mis, mis on leitud sellele vastavalt sappa, seda taastamisprojektis arvestada, ma arvan, koguduse liikme jaoks on, on hea see, kui kui jumalakoda saab nii korda, et see võib austada jumala nime. Tartus avati 2005. aasta suvel vastrenoveeritud Jaani kirik mis on eriline oma terrakotaskulptuuride poolest ja nüüd tehakse tööd Pauluse kirik ülesehitamise nimel. Need pühakojad on Tartus olnud juba enne praeguseid linnakodanike ja linnapea ütleb, et linnakohus on need püha Lähed endisesse vormi tagasi saada. Need vintsutused, mida Pauluse kirik on pidanud üle elama mitte ainult sõdade tõttu, vaid ka inimtegevuse tõttu tegelikult vahepealsel 50-l aastal, siis ma usun, et meie kohus, kui meil nüüd täna on võimalik seda heastada või parandada on see kindlasti ära teha. Ja miks me nii aktiivselt hakkasime sellega tegelema just nüüd sellele, sel ajal, kui mina olen linnapea, ma usun, et see ei ole seotud minu isikuga, niivõrd, võib olla osaliselt aga enne olid peal siin erinevad lepingud, noh, siin oli näiteks Eesti Rahva muuseumi fondid ladu ja selle tõttu ei olnud ka väga võimalik minu meelest Eesti Rahva muuseumiga võidelda on, et, et Eesti Rahva muuseum on meile samavõrd oluline kui Pauluse kirik ja tõesti, Pauluse kirik pakkus katusealust siia nendele eksponaatidele, mis siin seisid palju aastaid, et see oli ka ikkagi omamoodi üllas tegu ja mis minul mulle head meelt valmistab, on, et need erinevad osapooled, kes sellega peaksid olema seotud näiteks just Soome osapool, kuna see, neil Saarise nii-öelda kodumaa on väga tõsiselt asja juurde tulnud ja meid abistamas, aga mitte ainult ka teised riigid, ka Saksamaal maakogudused on vastanud, et tahavad meid aidata. Ka Saksamaal asuvad soome kogudused ja Ameerikas asuvad Ameerika Ühendriikides asuvad Soome kogudused. Oleme toetanud Pauluse kirikut eelmisel aastal 500000-ga ja see sai ka siia siis mingisuguseks seemneks. Ma usun, et järgmisel eelarve aastal on umbes suurusjärk kolm miljonit, mida praegu planeerime linna poolt peaks olema toetatud, siis ta projekteerimist juba olin üksinda, ei saa sellega hakkama. Ootame ikkagi siin abiline, sest Euroopa Liidu struktuurifondidest, mis puudutavad näiteks turismi erinevate objektide taastamist ja renoveerimist, sest kindlasti see on üks oluline osaga niisugusest kultuuriturismist. Et kui siia saab, hakati korraldama suuri kontserte ja ja ma arvan, see on eesti parim saal edaspidi selliste kirikumuusika suurvormide ettekandeks nagu ratooriumid ja passioonid näiteks. Pauluse kirik on erinevatele inimestele erineva tähendusega, kes hindab seda pühakojana, kes kontserdisaali keskultuurima mälestise või turismipaigana kes vaatab aga lihtsalt suurejoonelist hoonet Tartu linnas või otsib siluetti Pealt mõni aasta tagasi pandud tornikiivrit, mida tähendab Pauluse kirik linnapea Laine Jänese jaoks? Ma selles mõttes olengi võib-olla natuke erapoolik, et koguduse liikmena sellele mina juhina, kellel on oluline kindlasti ka linna maine ja ütleme ütleme siis need linnas asuvad asutused, pühakojad ka kui turismisihtpunktid. Ja, ja kolmandaks, ma olen ikkagi muusik. Ma olen koorijuht. Need teosed, mis siin võiksid saada kunagi ette kantud on kindlasti olulised mulle kui muusikule, nii et, et mul on väga keeruline ühte nendest funktsioonidest esile tõsta. Ma kehastanud neid kõiki. Laine Jänes on linnapeana ka sihtasutuse nõukogus töötades selle esimehena. Sihtasutuse nõukogu käib koos vastavalt vajadusele ja vahepealne suvi on tekitanud koos käimistesse suurema vahe. Kuid selles mängib oma osa ka asjaolu, et conplaanides see aeg, kui oodatakse arhitektidele projekti eskiisi Kevadel, kui käivitasime seda tööd, siis käisime tihedamini koos peaaegu iga kuu sellepärast, et oli vaja välja töötada arhitektuurikonkursi tingimused, kõik kogu selle protsessi korraldamine nüüd on ikkagi mõned kuud vahele jäänud, eks suvi on ka vahel ja konkurss on välja kuulutatud, järgmine suurem töö toimub kindlasti eelarve planeerimisel, järgmiseks ostaks ja samuti siis konkursi tulemuste väljakuulutamine ja otsustamine, kuidas edasi Netlemise tööplaani tegemine. Ja On äärmiselt tegus ja tubli tegevjuht, kes seda igapäevaselt seda tööd korraldab, olgu see siis mainekujundus, informatsiooni jagamine, kontaktide loomine, see on, seda tehakse igapäevaselt, nii et ei saaks öelda, et see töö käib ainult sel hetkel, kui nõukogu koos käib. Töö käib igapäevaselt. Küsisin linnapea Laine Jänese käest ka, kuidas käib nõukogus otsustamise protsess. No meil on ikka konsensuslik olnud siiamaani ja kui midagi puudutav finantsi, siis saab otsuseid teha vastavalt võimalustele. Linna finantsi kindlasti mina ainuisikuliselt ei, ei korralda, need tulenevad ikkagi volikogu otsustest, mis puudutab erinevaid rahasid, eraldusi, reservfondi eraldusi või siis üleüldse eelarvesse planeerimist. Aga mis puudutab selliseid sisulisi küsimusi, siis kindlasti on siin sõnaõigus või eelis nendel inimestel, kes oma igapäevases töös vaimuliku eluga ja selle poolega rohkem kokku puutuvad, sellepärast et siin on ka palju väga spetsiifilisi teemasid millega mina küll koguduse liikmena, aga ei pruugi olla kursis, nii et et siin meil ongi erinevad osapooled koos. Meil on ju Paulus kiriku poolt praost Joel Luhamets ja, ja, ja meil on olemas arhitektuuri poole pealt inimene, kes jagab nii arhitektuuri kui teoloogiat, tiit Pädam ja, ja meil on inimesed, kes on olnud seotud arhitektuurimälestiste restaureerimise renoveerimise Kaja on spetsialistid näiteks Kaur Alttoa ja nii edasi, nii et noh, ütleme, et see ei saagi olla niimoodi, et kas keegi otsustab nüüd linnapeana või kellegi teisena, et et see on ikkagi niisugune kollektiivne aju. Igaühel, kes on kunagi midagi ehitanud, olgu see siis laste mängu, on elu. Olavi kirik on silme ees kujutluspilt sellest, missugune on kõik siis, kui asi valmis saab. Laine Jänese on Tartu linnapea, Pauluse koguduse liige ja muusik missugune osa temast kirikule mõeldes esile tuleb või kas neid on mõtet üldse lahutada. Missugusena kujutab tema uut kirikut ette. Raske on seda ette kujutada, kui ma isegi selle peale mõtlen, siis niisugune liigutusepisar või mingi tuleb nagu kurku korraks aga, ja noh, siin on paljude erinevate tunnete kompleks, ma usun, et üks on visuaalne. Kui toimus meil 29. juunil siin Pauluse kirikus kirikukonverents või restaureerimisalane paarise tööde tutvustamine, tema stiili tutvustamine, siis ma pean ütlema, et ma olin küllaltki üllatunud, ega teie Saarise stiiliga mina väga hästi siiamaani kursis ei olnud ja mul tekkis hoopis uus mõte või ettekujutus, missugune see kirik võiks välja näha, et et kui siiamaani mul oli, ta võib olla küllaltki askeetlik ja pigem selline nagu Ta on siin praegu siis et noh, et seda kuidagimoodi lihtsalt laiendatakse ja tehakse edasi, siis nähes kõike seda niisugust kirevat värvi värviküllast ja, ja küllaltki julget stiili võin ma ette kujutada, et, et see võib-olla hoopis julgeme huvitavam kui ma siiani olen julgenud seda ette kujutada. Aga ma arvan, et väga oluline on minu jaoks ka see ruumi avarus, tähendab see avarus on ju see, mis annab võimsuse tunnet, mis annab niisugust võib-olla igavikulised või, või lõpmatuse tunnet rohkem. Ja minu jaoks kindlasti akustiline kogemus, nii et kui siin tekib niisugune hea ristikirik arvestades kõike seda välist arhitektuuri, mida me täna ikkagi näeme, siis ma kujutan ette selle helivõimsust, mis siit välja tuleb, nii sõnas kui muusikas, sest noh, mulle need kindlasti on mõlemad olulised. Ma võib-olla väga ei fantaseerikski, et ma loodan lihtsalt kogu südamest, et see, mis siin olema saab, on võimas, ilus ja mõjus. Kuuldud kirikuelu saates rääkisid Tartu Pauluse kiriku sihtasutuse esimees Elo Süld taastamise ekspertgrupi esimees Priit Humal, koguduse õpetaja Joel Luhametsa, Tartu linnapea Laine Jänes Pauluse kiriku taastamistöödest 2010. aastal, kui kogudus tähistab oma sajandat aastapäeva, peaks kõik valmis olema, siis on kõik huvilised kaema oodatud. Mina olen saate toimetaja Veronika Beekman. Soovin sulle ilusat õhtu jätku.