Kirikuelu tere õhtust. Seekord on meil jutuks Eesti meremeeste misjonitegevus. Kuigi organisatsiooni nimest võiks välja lugeda seda, et meremeeste misjoni põhitegevuseks on jumala sõna kuulutamine, jumalateenistuste läbiviimine siis tegelikkuses toimub tegevus on mõnevõrra teisiti. Eesti meremeeste misjon hoiab käigus Muuga sadamas, vot meremeeste kodu ja meremeeste kodu pakub meelelahutust võõrsilt tulnud meremeestele. Alles aasta eest kirjutas Eesti Ekspress, et meremeeste kodu ähvardab sulgemine ja et häda sunnil pakub Muuga sadama kristlik meremeeste kodu hingeabi asemel hoopis lõõgastust. Põhjus selles, et nende põhiliseks tuluallikaks on baaripidamine. Jumalateenistused siniseni askeetlikes kabelis lõpetati rahapuudusel paari aasta eest. Raha on küsitud nii Kristikalt, organisatsioonidelt kui ka Muuga sadamalt. Aga rahahädas on pöördutud rahandusministri ning isegi peaministri poole. Septembris tähistas Muuga sadama kristlik meremeeste kodukümnendat aastapäeva. Pidustustel käis saatejuht Meelis Süld. Eesti meremeeste misjoni juhatuse liige Eerik Jõks. Me oleme meremeeste kodu 10. aastapäeva tähistamise üritusel. Aga kui vaadata nüüd tagasi just sellele 10-le aastale, siis mismoodi see meremeeste kodu siin Muuga sadamas üldse alguse sai? Eks nagu paljud teisedki asjad taaselustusid Eestis koos Eesti iseseisvuse taastumisega ja võttis seegi aega natukene rohkem, muidugi kohe esimesel päeval ei hakatud meremeeste misjoni taastamisega tegelema. Aga kohe üsna varsti, kui, kui kirik ühiskonna selle rohkem kõlapinda leidis, siis kaks tublit meest õpetaja Jaan Jaani ja praeguseks meie hulgast juba lahkunud Lauri Soone olid need, kes 15 aastat tagasi asutasid organisatsiooni nimega Eesti meremis, seal siis oli tal selline nimi, nüüd on ta siis Eesti meremeeste, mis seal ja nende meremeeste Missonite eesmärk on üsna lihtne. Nad peavad hoolitsema seda riiki külastavate meremeeste eest. Nimi, mis on seal ees, on jäänud sinna külge tollest ajast, kui seda tehti ilmselt rohkem kui misjonitegevust. Et kasutati seda võimalust, et meremees tuleb, et siis oleks talle võimalik jutlustada ja õpetada talle jumala sõna. Tänapäeval on kõik need misjoniorganisatsioonid saanud natuke teistsuguse tähenduse. Maailm on muutunud. Meie tolerants religioosse suhtes on muutunud, et me oleme nõus ka sellega, et mõni inimene teistmoodi usub või üldse mitte ei usu ja oleme õppinud mitte vahet tegema nendele inimestele, see on väga suur edasiminek. Me oleme õppinud tolerantsemaks ja minu meelest saanud sellega paremaks ja sellega seoses on ka meremeeste misjonitegevus muutunud, nii et nüüd on meremeestel võimalik siia tulla, lõõgastuda, vaadata televiisorit, aga ka minna kabelisse, kus nad saavad lugeda vaimulikku kirjandust, palvetada või kutsuda endale oma konfessiooni vaimulik siia, kes siis tegeleks nende vaimulike küsimustega. Ja meie ei tee vahet sellel, kas meie juurde meie poole pöördub islami usku meremees või ristiusku meremees või juudi usku vere mees. Kui peremehel on vaja vaimuliku abi, siis selle vaimulik abi meie talle peame garanteerima, meie ülesanne. Aga mingisuguseid regulaarseid jumalateenistusi meremeeste kodus Muuga sadamas ei toimu. Meil puudub selleks võimalus. Regulaarne jumalateenistuslik elu nõuab plani olemasolu. Siin oleks selline inimene, kes neid organiseeriks läbi viiks. Praegu need inimesed, kes pool vabatahtlik, kena täisajaga töötavad siin nende kogu aur läheb selle peale, et tegeleda ikkagi meremeestega, käia laevadel. Ja, ja selleks praegu lihtsalt energiat ei jätku. Aga niipea, kui meil õnnestub lahendada meie stabiilse finantseerimise probleemid on esimene palgaline ametikoht, mille me juurde plan. Kes praegu peab üleval seda meremeeste kodu? Ta peab ennast ise üleval. Loomulikult me peame ikkagi arvestama, et meile tuleb väga palju abi Muuga sadamalt, kelle maa peal me oleme ja kes aitab meid kõikide asjadega, kaasa arvatud prügivedu, koristamine, lume puhastamine ja kõik kõik muud asjad, samuti väiksed remonditööd. Ja talvel näiteks külmus meil siin toru ära, veetoru, seal tehti väga ruttu korda. Ja Muuga sadam on meile väga suur sõber ja partner aga mingisugust rahalist sissetulekut väljaspool seda, mida meremeeste kodu ise suudab teenida, praegu ei olegi. Meil on üksikud toed, aga need on ühekordsed toetused, ka Tallinna sadam on meid toetanud kahel korral. Aastate jooksul aga püsivat toetust ei ole ja hajudistele, toetustele palkasid inimestele ei määra ja seetõttu on see suur probleem, et need inimesed tegelikult teevad täiskohaga tööd. Mõni nendest isegi teeb veel siin tööd oma töökoha kõrvalt. Ja nad on peredega inimesed ka ja siis me väga tahaksime, et nad tuleksid siia meie juurde tööle ja saaksid rohkem pühendada aega ja sellele tööle, mida nad oskavad niivõrd hästi. Kahjuks praegu jah, ei saa, ei ole meil sissetulekuid, et palkasid maksta korralikult. Kui me mõtleme mingisugusele kristlikule külalistemajale, siis tuleb kindlasti silme ette see, et ollakse väga korralikud, ollakse väga vaiksed, alkoholist ja tubakast ei ole juttugi, aga nii kui siia Eesti meremeeste misjoni majja tulla, siis tervitab paarile kange alkoholi ka, sealhulgas tubakat on võimalik osta ja kindlasti ka tarbida. Kuidasmoodi kirik suhtub sellisesse misjonitöösse. Aastaid tagasi oli see üks põhilisi selliseid valupunkte. Kui meremeeste kodu asutati, siis ei saanud vaimulikkond sellest aru, et kuidas on võimalik. Ühes misjoniasutuses müüakse alkoholi. Aga nüüd on aastad läinud edasi. Ja ma arvan, et on saadud aru sellest, et mitte iga maja, kus on paar, ei ole halb maja. Ja alati tuleb mõtelda sellele, et kuidas teha nii, et oleks kõige parem. Loomulikult, eriti arvestades Eesti rahva sellist praegust olukorda peaksime me kõik püüdma võidelda alkoholi vastu ja alkoholismi vastu just eriti sellepärast, et see on üks raske haigus ja sööb meie rahvast nagu vähktõbi. Aga kui te mõtlete ennast, meremehe olukorda, kes on kakaoubadega Brasiiliast jõudnud siia kes on loksunud laevas palju nädalaid, kes on sotsiaalselt üsna plahvatusohtlik, sellepärast, et laeval tekivad mitmed pinged ja, ja see töö on väga raske. Kui ta nüüd tuleb maha laevalt on saanud pääsenud tööst puhkus, siis otsib ta meelelahutust. Ja te teate ju isegi väga hästi, et meremehed ja rumm on alati käinud kokku nii et ta läheb oma rummi otsima. Need on kaks võimalust, kas piraattaksojuht Tiit Maardus, kus ta satub kõrtsi kus kõrtsmik on ainult üks eesmärk temalt võimalikult palju raha kätte saada, talle võimalikult palju alkoholi sisse joota ta võimalikult rohkem kulutaks või ta satub siia meremeeste kodusse kus see, kes baarileti taga seisab, ei ole mitte baarmen, vaid on tema hingehoid. Ja selles ongi kogu see vahe. Kogu see mõte, et siin loetakse tema kannasid, et ta jõuaks võimalikult vähe. Samal ajal kui kõrtsis loetakse ta kannu tühjaks võimalikult rohkem. Ja me ei saa selle vastu, et meremees läheb ja tahab ennast välja elada, pakume talle selle võimaluse siin turvaliselt ja laevaomanikud ja, ja laevakaptenid on selle üle väga õnnelikud. Et meremees saab siin turvaliselt olla nende inimeste hoole all, kes, kes nendest tõeliselt hoolivad. Meremehed ja naised käivad ka kokku. Kas Eesti meremeeste misjoni meremeeste kodusse võib ka kaaslase kaasa võtta? Seda ei ole ju küll eriti nagu praktiseeritud, et abikaasad laevadel või võikaaslased laevadel kaasas oleksid. Küll käivad siin naismeremehed üsna palju ja ja selles suhtes mingit vahet ei ole. Muuga Sadama meremeeste kodus korrarikkumist ei sallita. Meil on kord majas, kui on mingisugused korrarikkumised, kas keegi käitub väljakutsuvalt, lõhub midagi, siis need tagajärjed võivad olla üsna kurvad, kuni selleni, et me võime paluda Muuga sadamal laeva arestida. Sellepärast et me ei ole, et ega mingisugune kakluskoht vaid me oleme selleks siin, et meremees saaks tulla turvalisem hästi toredasti aega veeta, saaks kasutada internetti, saaks helistada koju ja saaks vaadata televiisorit, käia saunas, mängida piljardit, et siis minna uuesti laevale täie hooga edasi töötada. Naisi tegutseda ei saa. Naisi siia kutsudes? Muuga sadama poolt tuli meremeeste kodu õnnitlema Haldusjuht Toivo Järvis. Kuidas need sadama poole pealt tundub, et kui vajalik see meremeeste kodu külalistena endise meremehena, võin ma seda tõdeda, et igale poole maailma suurtes sadamates olemas taoline asutus Kus võõramaised meremehed võivad tulla, kohtuda oma kolleegidega, lõõgastuda, tunda ennast hästi ja saada rahu oma hingele. Mereelu on mereelu ja tõesti keegi ei tea, öeldakse, kui mees läheb merele, siis tuleb tagasi või ei tule. See sõltub juba vanast jumalast endast. Ja ma leian, et see 10 aastat pole nüüd teab mis suuraeg. Aga, aga siiski, olles kuulnud teistel kolleegide arvamusi, on meie meremeeste kodu saavutanud juba päris hea maine hea maine ja siin viibib küllaltki palju võõramaiseid, meremehi, kes külastavad Muuga sadamat. Muidugi sõltub laevade seisuajast. Ilmselt noh, ma tean seda, et suusal tankeritel, kus on väga palju eriti lõunapoolsetest maadest olevaid meremehi ja ka usku, meremehi kui meie, Eesti meremehed, need külastavad väga tihti seda asutust. Ja kuna me elame praktilisi, töötame kõrvuti vere meeste koduga, siis oleme ka heas kontaktis Nende selle koduperenaistega ja oleme hästi informeeritud, tähendab, kes siin käivad ja kuidas teda tunnevad siin ja kuidas nad käituvad ja nii edasi. Eesti meremeeste misjoni ja Tallinna Sadama vahel on ka koostööleping, mida see koostööleping tegelikult hõlmab, mida siis üks või teine pool peaks pakkuma, endast andma? Koostööleping on kahepoolne, kõige poolt saama poolsed kuusse on põhiliselt sellist laadi, mis käsitlevad meremeeste kodu, sponsoleerimist ja meremeeste kodupoolne, muidugi siis kohustust vastavate teenuste osutamist. Mis need on, nagu siin põhikirjas kirjeldatud on välismaalastest meremeestele. Kuidas nende sponsorrahadega on, ma saan aru, et tegelikult Eesti meremeeste misjoni elan üsna kitsas käes olnud. Kõik see aeg, seda küll kahtlemata Ta ja. Küsimus on muidugi väga õige, aga nii palju kui mina olen nüüd ametis olnud siin Muuga sadamas viis aastat. Ma tean, et ka minu eelkäijad ja meie loomulikult oleme suhtunud meremeeste koduprobleemidesse mõistvalt. Ja ma tean seda, sadam on meremeeste kodu väga noh, ütleme korralikult korralikult abistatud rahaliselt. Ja muidugi siin tekkib igapäevaselt palju muid probleeme, mis on seotud selle maja haldamisega. Oleme siin kõrvuti, siin on vaja mingit Remonti teha ükskõik kas või eraldi väe paikesejadele, ukse lukk ära korrastada või mingite tähendab toruühendust parandada värvida, mida iganes ja me oleme alati oma jõududega tulevad appi ja need nii-öelda ära likvideerinud. Uurime nüüd Eesti meremeeste misjoni tegevjuhi Riina Rummo käest, milline elu käib Muuga sadama meremeeste kodus. Me oleme tähistamas siin Muuga sadamas meremeeste kodukümnendat aastapäeva. Mis siin majas õigupoolest toimub, tuleb siia, meremees astub sisse uksest, mida ta siit majast saanud. Õigupoolest ei saa meremehe jaoks nagu kojutulek. Et meie oma selle ilusa majaga, püüame talle luua selle tunde, et kui ta tuleb koju ja ta tahab süües ta saab süüa, kui ta tuleb koju ja ta tahab helistada, siis ta helistab. Kui ta tuleb koju ja ta tahab puhata või raamatut lugeda, siis ta läheb puhkeruumi ja loeb raamatut. Et püüame omalt poolt ja siiamaani tundub, et on õnnestunud luua neile sellise õhkkonna, et neil oleks turvaline, hea ja mugav olla võõral maal võõras kohas. Kuidas on öömaja siin vist ei saa. Ei öömaja ei saa, kuigi on olnud juhuseid, kus me oleme meremeestel lasknud siin ööbida, kuna nad on, toimub meeskonna vahetus ja laed ei ole veel sisse tulnud, aga tema on juba Eestimaa pinnale tulnud ja on tekkinud olukordi, kus ta on nagu uskumatu itaallane, kellel ei ole kohta, kuhu minna ja siis on ta olnud misjoni ruumides, et oodata, kuniks laev jõuab sadamasse ja ta võetakse meeskonda vastu. Tegemist on Eesti meremeeste misjoni, meremeeste koduga, kui palju see, mis toimub, või mis on see misjoni mõista teie tähenduses? No eks Micheni mõiste ongi see, et ei tehta kõike sellepärast, et saab selle eest mingit tasu, vaid just selle, selle eesmärgiga, et aidata seda inimest, kes tuleb sest tema jaoks olema, on see koht võõras, enamuse jaoks on see koht võõrased, et võtta ta vastu ja luua talle see tunne, et, et kui tal on abi vaja või kui ta ei oska midagi, et siis on olemas inimesed, kes seda teevad. Mis on see, mis paneb meremehest astuma siia meremeeste kodusse, aga mitte minema vanalinna kõrtsi? No vot, kindlasti üks, üks üks asi on see, et kui me neid moodsas keeles räägime, ekse siis mission või meremeeste kodu kui bränd või kui kui, kui organisatsioon on omale nime teinud terves maailmas, et kui ta on, kui ta on olemas kuskil riigist, siis meremees läheb ilmtingimata sealt läbi, sellepärast et, et ta saab sealt, mida ta tavalisest kõrtsist ei saada, läheb kõrtsi, küll õlut jooma, aga siin ta võib õlut juua, hinda võib koju ka helistada, siin ta võib ennast hästi tunda, turvaliselt tunda. Ta tuuakse ja viiakse laeva peale ja, ja kõik muu, mida on lihtsalt inimesel vaja, seda ta kõrtsist ei saa. Mitmel korral on olnud juttu ka sellest, et meremees tuleb siia ja tal on võib-olla mure. Kui paljud mured tulevad välja seal baarileti taga. Kui teie töötaja keegi vestleb selle meremehega, valab talle kannu õlut. Mured tulevad välja jah, et vahest on endal selline tunne, et nüüd tahaks ise ka psühholoogi, et et kuna neil on hirmus vabadus rääkida ja kuna enamus meie maja kollektiivist on siiski naised, siis siis ja valdavad keeli siis üsna kiiresti hakatakse, hakatakse rääkima ja hakatakse oma nii-öelda südant avama või murest rääkima, sellepärast et kellelegi on ju vaja seda rääkida. Ja üldiselt jah. No ega kõiki asju kindlasti ei räägita, aga ütleme raskemad sest probleeme on ju igasuguseid. Meremees on ära, tal on laps saanud saanud kooliteel viga või, või on naine vähiga haiglas või on teada, et ema on ema on suremas, et neid asju, mis neid vaevavad, on ikka väga palju ja, ja üldiselt nad tahavad jah rääkida, nad otsivad, et nad saaksid selle seda kellegiga jagada ja kellegi käest paar head sõna. On küll see ongi suuremalt jaolt psühholoogi roll. Kas inimesed tulevad tagasi ka on tuttavaid nägusid ka juba, kes käivad siin ja tulevad jälle jälle. Oja muidugi, et üks üks on see, et ta on juure paar liinid, mis sõidavad siin Läänemerele ja nemad siis iga igavesel paari nädala jooksul või niimoodi ikka tulevad tagasi, aga teine, teised on, kuidas juhtub, kuidas, kuidas neid saatus viib, aga et, et väga palju on neid, keda aasta tagasi nägime, keda kaks aastat tagasi nägime, et et need taaskohtumised on alati äärmiselt soojad ja mõnusad. Mäele. Põlevainet või? Vooluga tublid madrused. Olingi. Ja veel ja veel. Enne. Ajada äri nii-öelda suur ja lai on. Olen ja ei lai. Eesti kirikute nõukogu asepresident Joosep Tammo, mismoodi see suhtute sellesse misjonitöösse, mis siin meremeeste kodus, Muuga sadamas toimuv võib olla küll natukene teises vormis, mis on, kui me oleme harjunud? Noh, see on kindlasti väga vajalik, et siin möödunud sajandi alguse meremehed, essi, meremehed igal pool sadamas selliseid ei, ei olnud selliseid inimeste kodusid ja meest Sulev laevast maha võõras sadam, kuhu minna, ja siis ongi need head Talvatajad, enamasti Talvatajad küll kõrtse, küll kuskile veel mujale. Aga kui on selline kodu, mis võtab vastu, kus sa saad puhata, sõpradega vestelda ja jumala sõna kuulata, teenistusi talitusi läbi viia? See on ikkagi. Ma arvan, et Eestis siin kaasaegses Muuga sadamas selline tore kodu on, sest mina olen siin esimest korda ja ma olen palju otsustanud ja kuulanud selle asja üle ja pabereid lugenud, aga nagu ise näha, siis on üllatavalt ilus ja kaunis ja puhas ja sõbralik, see keskkond. Noh, siin on ka paaril ette, aga nagu ma juba aru sain, siis tegelikult on see baaridaam justkui hingehoidja rollis üritades siis omal moel suhelda nende meremeestega ja aru saada, mis nende mured on. Jah, eks igas siin tulevad. Ma vaatasin külalisteraamatut väga palju Filipiinlasi, poolakaid, ütleme just katoliku kiriku maadest, need meremehed on nagu rohkem sellistest kodudest huvitatud ja ja igas kultuuris on ka oma suhe mitmesugustes jookides, et ja ja enamasti nagu meil tunneme seda kõige kehvemat suhet. Ja sellepärast meil võib vahest olla ka võõristav seda näha, aga samal ajal kui mõista nagu seda, et see ongi selline multikulturaalne keskkond, kus siis igaüks jõudumööda püüab oma karsket elujoont hoida ja ei pea minema kuskile Ennast tõesti purjoom, vaid sinna tolmu ja ma usun, et see baaridaam siin juba tänagi sõbraliku hoiaku ja naeratusega see mõistetav, et selline inimene võib-olla oskab ikka õigel ajal käe vahele panna ka. Selles mõttes peab meil olema ka ikka teatud avarust. Päris mustvalgelt vaatas, et kirikute nõukogu üldiselt siis toetab ikkagi ikkagi selle kodutegevust ja näeb seda olulisena just nimelt nende meremeeste jaoks, kes tulevad võõrsilt ja külastavad. No tegemist on siin tegelikult Eesti Evangeelse luterliku kiriku meremisjoni algatusega. Aga arengus muidugi osutusetust, kirik, Tõnu ühine toetus, ka ees seismine valitsuse sadamates osutus väga oluliseks, aga see külastaskondeni teisest küljest samuti oikumeeniline nagu juba passis välja, siia on õiguslik katoliiklased ja luterlased. Neli püüdlasi baptisti, kõik võib siia sattuda. Aitäh, Eesti kirikute nõukogu asepresident, poosetama. Tänaseks kõik Eesti meremeeste missenist ja Muuga Sadama meremeeste kodust tegi saate Meelis Süld kuulmiseni taas järgmisel pühapäeval. Kiiluga. Ootama uut päeva.