Tere õhtust. Täna kuulame kolme lugu folklorist Matthias Johann Eiseni rikkalikust pärandist ja pajatama son Tõnu Kark ning Tõnu Aav. Alustame lugudega vanast Tallinnast kirja pannud Matthias Johann Eisen loeb Tõnu Kark. Vististi igaüks, kes Tallinnas käinud, on südalinnas tõusvat kõrget toomemäge ehk tuttavat Kalevi kalmu tähele pannud. Mööda Narva maanteed linna sissesõitjale paistavad paremat kätt mere kaldal silma Pirita kloostri varemed. Selles kloostrist ja toomemäest on mitmedki jutud rahva seas liikumas. Räägitakse, et kui kord üks Taani kuningas Tallinna ümber piires siis olevat ta sel ajal Pirita kloostris elanud. Seda saanud aga linnarahvas teada ja nimelt järgmisel viisil. Tallinlastel olnud kaevatud salatee linnast toomemäelt kloostrisse. Seda teed mööda saatnud nad kloostrisse salakuulajad, kes seal ühe kuninga adjutandi oma nõusse meelitanud. Adjutant rääkinud salakuulajatele, et kuningas istuvad igal õhtul ühes linnapool olevas toas laua taga mille peale kaks suurt heledat küünalt põlevat. Tallinlastel olnud nüüd esimene asi, kuidas kuningat saks surmata. Ühel õhtul seadnud nad linnas kõige suurema suurtüki valmis ja sihtinud otsekohe kahe küünla peale. Kuul läinud ka hästi märki, kuningas saanud surma ja klooster langenud varemetesse. Äraandja Aidu tantaga põgenenud salateed mööda Tallinnasse. Kuningas surma järel läinud Taani vägi linnalt ära. Pärast seda ei ole enam salateed tarvitatud. Kord saadetud küll üks vang linnast seda teed mööda kloostrisse tingimusega, et ta siis vabaks saab, kui salateest läbi läheb. Vanud pole aga eesmärgile jõudnud. Vist oli tee nii rikutud, et ta seal surma sai. Vanajutt räägib veel Pirital muga hoovis suured raudväravad salade lõpu sees olnud pärast kaetud see koht mullaga kinni, et uudishimulikult sisse ei pääseks. On olemas mitmed arvamised, mis tõendavad, et salatee tõesti Tallinnast mere alt Pirita kloostrisse olevat kaevatud. Aga on ka tõendusi, et seda pole. Sellepärast arvan siin tarvilikuks nimetada üht juhtumist, mis annab põhjust mõtelda, et salatee tõesti olemas on. See juhtus hiljuti umbes aasta-poolteise eest, kui kaks noormeest kalaranna poolt tulles toomemäele lähenesid. Ühes kõrvalises kohas, kus mägi natuke järsk oli, pani teine noormees tähelepõõsast leia prügiga kaetud avaust. Mehed katsusid avavuses sisse pugeda, mis neil ka korda läks. Avaus läinud pärast laiemaks pilkases pimeduse pärast tulud mehed varsti tagasi, võtnud hulga küünlaid ühes ja läinud uuesti õnne katsuma. Oma suureks imestuseks leidnud mehed aga mäheses hulga rist ja põikeid. Ja salakambreid. Mehed pole julgenud kambrite uksi avada. Ühe kambri ukse kiskunud nad küll lahti, aga parajasti, kui nad ukse lahti saanud olnut raginat ja kolinat kuulda. Mehed vaadanud asja ligemalt järele ja leidnud, et uks olnud iseäralikke vedrudega ühendatud ukse kohal seisva mõõgaga. See mõõk Lõi ukse lahti tegemisel iga sisseastuja surnuks. Vististi tarvitati seda kambrit vanal ajal inimeste hukkamiseks. Meestel oleks mõõka kaela langenud, kui mitte ajahammas vedru poleks rikkunud. Selle nähtuse järel ei usaldanud mehed enam ühessegi kambrisse tungida. Käigud toomemäe sees olnud kõik ilusasti kividest võlvitud. Mehed läinud viimaks tüki aega edasi, iseäranis laiakäiku mööda, mis nende arvamise järgi Pirita poole viinud. Lõpeks saanud mehed veekogu äärde, mis käiku poolest saadik täitnud. Need võtnud nõuks edasi tungida, et näha, kas veest võiks läbi minna. Nad võtnud umbes kahe sülla pikkuse puu pistnud selle vette ja näinud nüüd, et vesi olnud kaks sülda sügav. Nüüd võtnud teine mees kuue seljast sulatanud küünla pähe, mütsi külge kinni ja katsunud veest üle ujuda. Pika ujumise järel tundnud mees kõva maad jalgade all natuke edasi minnes tõusnud käik järsku kõrgemale ja läinud päris kitsaks. Ühtlasi kuulnud mees suurt kolinat, vist tuuletõmbus, mis talle kananaha aju peale ajanud. Ta katsunud jala Maidet tagasi, saaks ujudes tundnud ta vee üsna soolase ja sooja olevat. Vististi voolas merevesi käiku sisse. Mees sai õnnelikult seltsimehe juurde tagasi. Nad uidanud veel nii kaua ümberkäikudes, kuni küünlad hakanud lõppema. Siis tulid nad endist teed mööda jälle välja. Hiljuti leitud ka Pirita pool üks käik peale nimetatud raudväravate, mis maa-alusele salateele viinud sissemineku kohal olnud kõva rauduks. See läinud siis pole lükates küll lahti, aga käigust välja tulemiseks ei ole ust enam lahti saanud. Kloostri pool käigu seest leitud ka palju inimeste piinamise riistu. Näiteks olnud seal suur tõrs, mille küljes pikad mõõgad vedrudega kinni olnud. Kes selle tõrre ligi läks, sellel napsasid mõõgad peama. Käiguseinte ääres seisnud hulk putkasid, mis seestpoolt olnud kaetud terava otsialiste piikidega Nende putkade sisse topitud vanal ajal inimesed piinamiseks. Üleüldse peab arvama, et Piritalt tõesti saladee toomemäele käis. Et CD aga aja jooksul rikutud on, on iseenesest mõista. Niisama varjab ka kuulus Kalevi haud ehk Tallinna toomemägi oma põues paljugi saladusi, mis vanal hallil ajal on sündinud. Kulla Lodge, mähkmed, tud ta talle tehtud, ta taray juttu. Olen orja käinud Gustan memme orjaat, käin orjaat, käinu ja läinud orjaat, käinu ther ja lai orjad, käin utata orjaat, käin Omuda Nonii vaima kallaks valge vaimu laps val. Play noodoke ei. Nonii kariääri-veeri talvel rikka. Läinud reedet, veeda paarling, et reedel ei looda räimed. Ei me ei looda. Loodame et. Mei Kaczeebaaess talasta Mei ega see vahest ei looda Mei. Elu. Läks. Ta metsa käe lai ja ka väljalaulu ta lai ja välja. Te ei tõotanud nii, et see ei pea ootama päevi ja kallai laeda Mei Leela ja Laina. Meta. Me seal käime. Käime meede. Aga see raijutud raha tagasi kus ta on käinud, Gustan, käin ära ja ta Jätkame Matthias Johann Eiseni pajatustega ja hääle annab lugudele Tõnu Aav. Suur tükk ajab suu lõhki. Peremehe maa ääre peal elanud vaene saunamees talv läinud mööda kevade, jõudnud kätte ilma taga olnud väga udused ja külma poole. Sooja ei tahtnud ega tahtnud tulla. Saunamees päris kimpus loomatoit otsas, aga karjamaal pole rohuliplegi. Saunamees võtnud nõuks külma palvele minna. Külm soojale aset annaks läinudki astunud külma tuppa, teretanud küsinud, kas külm kodus? Ei ole, vastanud külmaperenaine ahju ääres sukka kududes saunamees uuesti pärima, millal koju tuled. Õhtul tuleb vastanud külmaperenaine, käskinud saunameest ahju peale magama minna. Sauna, mis läinud, maganud seal kuni õhtuni. Õhtul tulnud külm koju, kohe naiselt pärima, kes seal ahju peal magab. Naine vastu, vas saunamees komberdes siia, tahab sinuga kokku saada. Külm, käskinud poiss ahju peal saunamehe üles äratada. Saunamees tulnud maha külm pärima, mis mehel tarvis. Ei suur mõtestigi, vastanud saunamees külm vastu, räige asi üles. Saunamees rääkima. Olen vaene saunamees, mul loomatoit otsas ilmad, külmad rohi ei kasva, tulin sellepärast paluma, et külm järgi jääks soojus kätte, tuleks külm vastu. Olen alati vaest inimest põllu pealt külma eemale hoidnud, aga mu poisid kell Meil on ehk üle läinud ja külma sinna saatnud. Küll lasen külma veel täna sealt ära tulla. Lahkudes andnud külm saunamehele kasti ja ütelnud. Kui sul kõht tühi, siis ütle kastile ka sära. Kui kõht täis kaas peale kõlgast su eest hoolt kannab. Saunamees läinud, koju koju jõudes saunamehe, kõht suurest käimisest tühi ütelnud kastile kaas ära saanud seda ütelnud kasti asemel tore laud seisnud, laual kõige kallimad kuninglikud road. Saunamees söönud naisega lastega on nii palju, kui seda soovinud ütelnud, siis kaas peale, kõik road kadunud, kas tasemel. Nii söönud saunarahvas iga päev kuninglikku rooga. Saunamees unustanud töö tegemise ära, maganud päevad otsa voodis ehk muidu kõik raha lõppenud riide ja muude tarvidus toostisega otsa pole enam jõudnud peremehele sauna eest renti maksta. Peremees pahandanud, oodanud, oodanud, ei saunamees toorenti peremees viimaks ise saunamehe käest renti nõudma. Tuppa astudes näeb Shaun anes kõige perre kuninglikku rooga. Saunamees kutsub perre mehega lauda. Isadelt enne veel niisugust kõhutäit pole saanud. Hakkab sauna meil pärimagust saunamis niisuguse kasti saanud saunamees rääkima. Külm andis peremehel kange himu kasti ära osta. Ei saunamees, tahab müüa. Viimaks annab saunades ometigi järele lubav selle tingimusega müüa, kui peremees talle Saula kõige maaga päriseks annab. Peale selle veel kaks paari härgi ja 300 rubla raha. Peremees lepib selle kaubaga, annab raha, Jäärja saunamehele, võtab kasti selga, läheb koju, koduse ütlemata õnnelik, et niisuguse kaubaga kokku juhtunud sööv magab päevad läbi. Saunamees elanud saadud rahaga seni, kuni see löönud ega tahtnud enam tööd teha. Kui raha otsas, müünud härjad ära. Viimaks müünud saunagi peremehele tagasi. Aga ei seegi raha löönud kauaks, et poodustunud jälle mehele kätte. Mesi nüüd heaks nõuks. Lähen jälle külma palvele. Ehk kaitseb mind veel, ütleb saunamees naisele. Miine, vastab naine. Mees paneb paremad hilbud ümber, kõmbin uuesti külma poole. Väravast tuleb talle peremees vastu, pärib, kuhu saunamees läheb. Lähen külma käes, Lääne saluut kaste tooma, vastab saunamees rõõmsalt. Saunamees jõuab külma mõisa ligidale. Paar versta seda enne mõisat tuleb saunamehele hulk poisse vastu saunamees poistelt pärima. Kas te külmapoisid olete ja oleme vastavalt poisid, kas külm ise kodus, küsib mees. Angel. Saunamees, sammub edasi, astub külma tuppa, sisse, teretab, räägib asja külmal üles. Ütleb armas külmsa, andsid mulle kevadel kasti, kus süüa sain emale, sest ilma Curry külamees varrastas ära. Tulin eneseluud kasti paluma, millega perelt võinud, aita mu perre kodus kõik näljas. Külm kuuleb saunamehe palvet annab mehele uue ka hästi palju ilusama ja suurema kui esimene saunamees võtab kasti tänuga, vastu läheb kodu poole. Teel mehe kõht tühi, mees iseenesel ütlema. Nälg, kasi kaugele mul söögiandja seljast ja sõnu valjusti kastile kaasa, ära vaevalt sõna suust. Kaaspraktiliselt öeldes pealt ära kargab söökide asemel kastist hulk mehi välja, kõigil kaikad käes, saunamehele pihta andma. Ise ütlevad suurde kaev, suu lõhki. Viimaks saunamees vaevaga ütelda ka skeemi siis kaovad mehed kasti ära. Valusa seljaga sammub saunamees koju tagasi. Sauna ligidal tuleb peremees vastu laato puut kasti igast küljest uus kast, palju suurem, toredam. Peremees arvab, et ses kastis veel palju paremad road olemas, kui endises hakkab sedagi kasti enesele kauplema. Saunamees ei taha, meie peremees ajab peale. Viimaks lubab saunamees uue kasti ometigi ära müüa. Nõuame hinnaks esimesega hästi tagasi. Peale selle paari härgi sauna ja 300 rubla. Ütleb aga, et uut kasti keegi enne ärgu lahti võtku, kui tütre pulmad tulevad. Pulmaaeg jõuab kätte, peremees kutsub sugulased, sõbrad pulma tahab, et köita toredaid toitusid, maitseksite teda nende eest kiidaksid. Pulmapäeval istuvad põlmaliselt lauda kõige toredamad pulmariides, peremees toob uue kasti välja ja ütleb kastile. Ka ära. Kasti kaas kargab Pealtkoe ärakastist ei tule ühtki sööki. Küll aga hulk mehi kaikad käes mehelt Volmalistele pihta andma ja ise hüüdma. Suur tükk ajab suu lõhki. Pulmalised toast välja plagama. Kaikamehed kaiglastega järele. Viimaks toibub, peremees natuke, hüüab kaas kinni. Siis alles kaovad kaikamehed, kaste tagasi. Peale pulmi tahab peremees saunamehele seda kurja tegu kätte tasuda. Läheb sauna poole. Näe, saunamees juhtub aknast nägema, et perremees tuleb. Aimab kohe peremeestele palka, hakkab maksma. Paneb teibale oma riided selga, nii et see nagu saunamees välja näeb. Peremees tuleb, tuhin sauna sisse, ei saa pimedas saunas aru, ahju ääres ainult mehe riided teiba ümber kargab. Me oleme tehtud mehe tutist kinni ja karju, bussina tegid mulle niisugust häbi ja piina. Mina küll teen veelgi, hüüab päris saunamees ahju taga peremehele vastu. Peremees arvab, et järeletehtud mees räägib, võtab riidest tehtud mehe selga, vibree peale paneb. See istub ise peale, kihutab kodu poole. Kodus kohkub hirmsasti näheselt saunamees sugugi kotis ei ole vaid selle riided tavaümber. Sest saab peremehe süda veel enam täis, pöörab sedamaid ümber, läheb saunamehe juurde tagasi. Saunamees ei uskunud, et peremees niipea tagasi tuleb. Ei valmistanud ennast selle pärast sugugi peremehe vastuvõtmiseks ette. Peremees astub tuppa, võtab saunamäe tutist kinni, topib kotivibree peale, seob kinni, kihutab edasi, tee ääres kõrts kõrtsi ees, peremehe hea sõber, see peremeest sisse kutsuma. Peremees seob hobuse kõrtsi kinni, jätab saunamehe kotiga ree peale, läheb sisse. Sauramis külmetab pool päeva ree peal. V maks, õhtul tuleb juut sinna, katsub käega koti pommisimise, sealjuures saunamees kohe juudiga kauplema. Lubab juudile hulga raha, kui Uta kotist välja laseb ja ise tükiks ajaks asemele läheb. Noh, eks rahahimu või ta juudi ära. Juut laseb saunamehe välja, poeb ise asemele. Saunamees seob koti kinni, jätab juudi sinna ja läheb ise oma teed. Viimaks tuleb peremees kvartsist välja. Ei saa sugugi aru, saunamehe asemel juut kotis Veevioodi koju, aga kodus läbi koti juudile valu andma, juut kisendama juudi häält kuuldes. Remmelga otsi. Läheb kohkuses kotist juuti välja ronib. Peremees paneb juuti nähes plagama. Sõnum ise selle saunamehe peale ei hakka ükski asi isegi juudiks moondub tainast. Ei maksa tema külge enam puutuda, ei tea, mis sest viimaks veel välja tuleb. Ja sestsaadik ei tülitanud peremees enam saunameest. Ühel mehel olnud väga kiusakas naine naine ei teinud iialgi, mis mees tahtis, vaid alati vastuoksa. Küll katsunud mees üht ja teistviisi naist oma tahtmist tegema panna, aga ei saanud vaenulikke naisest kuidagiviisi jagu katsunud vahel hirmuga, vahel armuga siiski asjata kõik. Mees pidanud naise pärast paljugi kannatama. Nelipühi jõudnud kätte, mees mõtlema, kui hea oleks, kui pühadesaia saaksime. Aga kui maga, paluksin naist saia teha. Ega naine ometi teeks? Mees ütelnud naisele ometi. Egoza pühadeks sai. Naine vastu, teen. Jaa hakanudki tegema. Mees, näen, et saia asi hästi läinud, ütleb naisele jälle. Ökozo, pühi vorst, jaak, mu naine põrutab jalga vastu maad ja sõnub, teen, aga jah. Ja hakkabki tegema. Mehel tuleb himu pühiks lihagi saada, mees jälle naisele ütlema. Aga ego, sa pühiks liha, keeda laine valjult vastu, kobus, jää, keedame ära. Ütlen, toob seakintsu aidast ära, paneb keema mees rõõmused, head pühadetoitu saab, arvab ometi veel parem oleks, kui pühiks külal isegi tuleks mees uuesti naisel ütlema. Saia ja vorsti olete teinud ja liha keetnud. Sho õmmeldi külalisi pühiks Haako kutsuma. Naine konsulaga ja Meie seal, no kui sa tööks külalisi kutsun, võin mina küll sel ajal külasse minna. Naine põrutab jalga ja ütleb ise, kusagil ei tohi sa minna, pead kodus külalistega olema. No mis mehel need liiga pühi pidada, sööda rõõmus meel, hea lauad hüva rooga täis, armsad võõralt toas. Korrane mees parve metshanesid, lõuna poole lendavat. Näitab naiselegi naine vastu, need on luiged. Mees, aga metshaned. Naine, luiged? Vaidlevad, vaidlevad, ei naine, anna järele. Ütleb viimaks, ma suren ära, kui mulle õigust ei anna. Mees vastu sure, kui tahad teada, seekord selgelt, et need metshaned olid naine uuesti. Luiged olid. Mees ei anna järele. Ei naisel enam muud nõu, kui teeb, nõuab surnud. Mees muretseb puusärgi, peseb naise puhtaks, läheb matuselisi kutsuma. Enne astub kirstu juurde, ütleb naisele. Need olid metshaned. Naine puusärgist vastu, luiged. Maatuselised tulevad kokku, naine tõstetakse vankri peale. Enne minekut tõstab mees puusärgi kaane üles. Küsib tasakesi, kas olid metshaned? Mees paneb puusärgi kinni, sõidab surnuaiale, enne hauda laskmist küsib mees veel tasa. Olid metshaned, naine puusärgist vastu, luiged. Matuselised lasevad puusärgi hauda, hakkavad mulda peale viskama, korraga naine hauast karjuma, metshaned olid metsa ja sedaviisi pääsenud naine veel hauast välja. Heina jõudnud kätt. Mees kutsub naise heinamaale. Aga või naine mehe jutu iial tähele paneb. Naine annab mehele kõmu kuklase ja ütleb Kasi heinamaale, kui tahad mind, jäta rahule, täidab ise sängi magama. Mees mõtlema, kuidas naise heinamaale kaasa saaks. Heinamaal tuleb hea nõu meelde. Teisel hommikul ütleb mees naisele ära täna heinamaale tule, ilm, väga palav. Naine vastu tulen, aga jah. Sa ei taha, et ma tulen, aga tahan palava ilma peale vaatamata kiuste tulla. Naine läinudki heinamaale, mees sammub ees, naine järel. Natukese aja pärast jääb naine mehest tüki maad maha. Tee viib üle jõe. Üle jõe paika pandud, aga palk ära mädanenud. Mees teab seda, läheb natuke maad kaugemal lootsikuga üle. Jõemees jõuab teisel pool kaldal just palgi kohta. Kui naine siitpoolt jõe äärde jõuab, mees naisele üle jõe hüüdma. Ära selle palgi peale mine, kukud jõkke. Naine kohe vastu läheneda, jah, palgi peale. Läheb palgi peale hakkab palgil õige raskete sammudega edasi astuma. Mees seda nähes teiselt poolt hüüdma, ära palgi peale hüppa, kuku, teate, upud ära. Naine naerdes vastu. Ei mina sinu jutust vaali hakkab palgi peal tublisti hüppama. Enne mädanult palk murdub katki. Naine kesk jõge karsumdi vette, kukkuv vette, upub vete mees jõe äärt mööda ülespoole jooksma, inimesed tulevad vastu, mees neilt küsima. Kas te ei ole mu naist näinud? Vastutulijat küsimu, koosn naine, läinud. Mees vastu, tahtis üle palgimine, hakkas palgi hüppama, palk murdus pooleks, naine kukkus vette, uppus ära. Vastutulijaid õpetama, mis sa siis vastu vett tuled otsima, kui naine jõkke kukkunud, mina allapoole otsima. Mees vastu eksite, kulla sõbrad, ei minu naine alla vec lähe. Elu aja tegi ta vastuoksa. Ega ta nüüd pärast surmagi aga alla andma ja allavett minema. Täna kuulasime folkaristi Matthias Johann Eiseni kirja pandud, pajatas dusi ja tekste, lugesid Tõnu Aav ning Tõnu Kark. Muusikat mängisid ansamblid, koort, tuulekandled, ringija, Tull, Ilum. Ilusat suve teile kõigile. Solk, toimetaja maris Johannes.