Fääri saartel elavat Farlased umbes 50000 inimest. Härrased on siis nii-öelda vana müüdi järgi, annad vanade viikingite järeltulijad, aga aga nagu sama, mis kehtib ka Islandaste kohta, siis tegelikult annad poolenisti viikingid ja poolenisti siis iirlased või vanade keltide järeltulijad, kuna kuna, kui nüüd mõelda, et kes olid viikingid, siis viikingid olid tavaliselt noored mehed, kes tavaliselt tulid siis pere kolmandat või neljandat pojad, mis tähendas, et meil ei olnud mingit lootust talu saada isa käest. Ja siis need olid need poisid, kes siis läksid maailma avastama. Norrast siis hakates lääne poole liikuma maanduti kõigepealt siis just seal praeguse Iirimaa Šotimaa aladel, mis olid juba kehtidega asustatud, elati tükk aega seal ja, ja hiljem liiguti edasi siis Fääri saartele ja, ja Islandile pärast seda näol on siis tegemist sellise segu rahvaga. Nüüd loomulikult, kuna saarlased asuvad tõesti keset ookeani Islandi ja Norra vahepeal, siis on läbi aegade väga palju erinevaid meresõitjaid nendel saartel peatunud ja ja huvitav on ka vaadata seda Fääri saarte sellist sotsiaalset ülesehitust, et et kuigi seal elab 50000 inimest tänapäeval, siis härrased ise räägivad, et lõuna pool elavad saarlased, lõunasaartel elavad saarlased on kõik sellised väga emotsionaalsed, räägivad valjuhäälselt žestikule keerivad, samal ajal kui põhja pool elavad saarlased mõtlevad enne, kui midagi ütlevad ja ja tegelikult võib-olla see ei olegi väga vale, sellepärast et, et kui Hispaania ja Portugali mereröövlid, kes tõesti läbi ajaloo Fääri Saarium kimbutanud maandusidki eelkõige ikkagi lõunasaartel ja on jätnud oma jälje sinnani, et saarlased ütlevad lihtsalt lõunasaarte inimestel näiteks pruunid silmad ja nii edasi. Ma ei tea, kas see päris niimoodi on, aga 50000 inimese hulgas niisugust vahet teha on päris kunst. Tegelikult need vahed on siiski päris konkreetsed ja seda eelkõige keeleliselt. Ma arvan, et 50000 inimest, eriti võttes arvesse seda meie oma Eesti tausta, kus me siin oleme. Räägime suuremas osas kõiki riigikeelt ei ole võimalik kuulda, kust keegi pärit on. Sfääri saartel on siiani väga selgelt võimalik ära öelda, milliselt seitsmeteistkümnelt saarelt inimene pärit on. Ja selle seletab jällegi loodusnimelt. Ega vanasti siis ei andnud väga liikuda. Fääri saared on kaljult suured kaljud, mis mees veest üles kerkivad ja ja inimesed suhtlesid omavahel ainult kirikus kuhu mindi paadiga kord nädalas, aga kirik oli ka ühe väikse piirkonna kirik. Et oli võimalik, et mehed kohtusid kuskil sfääride keskosas inimestega mujalt, saartelt, aga naised näiteks ei kohtunud kunagi. Põhja-Saare naised ei kohtunud näiteks kunagi lõunasaarte naistega. Siinkohal mulle meenub üks, üks legend, mida räägitakse kõige põhja pool asuva saare kohta. Sellena saare nimi On fuckloy linnusaar, kus asub kaks kilo. Ja inimesed räägivad siiamaani, et alles hiljuti elas seal üks vanaproua, kes siis ta hakkas 80 saama. Ja otsustas siis, et enne oma elu lõppu tahab ta nüüd maailma näha, et kaua ta siin ikka on ja ja võttis ette rännaku ja läks, vaatas üle selle teise küla, mis sellesama saare peal oli, nii et oli siis ja ikkagi maailma näinud, et tänu sellele on tõesti dialektuaalsed erinevused väga hästi endiselt kuulda ja võib-olla siis on võimalik vahet teha tõesti nende inimeste 50000 inimese vahel saad keskust, Pärta häri pea, linnan, Fosham, tossav kassett, Hossounis torkavad silma noored inimesed või vanad inimesed. Linnatänavatel päris keeruline küsimus, ma peaksin ütlema, et esimene vastus, mis mulle pähe torkab, on see, et tänaval torkavad silma turistid. Kuna tõesti vähemalt suvel iga päev suured kruiisilaevad, kus on üle 1000 reisija. Ja, ja minu meelest fushanis alaliselt elab umbes noh, alla 20000 inimese või need inimesed on päeval tavaliselt tööl ja kui korraga paiskub sinna väikesesse kesklinna 2000 turisti, siis torkavad eelkõige silma need rikkad kruiisireisijad. Aga muidugi saarlased ise peavad tooshowni selliseks metropolis pigem. Et kuidas nüüd öelda, et mõnikord isegi varrastega rääkides tundub see asi natukene halenaljakas. Et noh, väike rahvakompleksid, nagu meil ka eestlastel on, aga Farrastan on väga oluline tuua välja see, et Hoshana suurlinn, et noh, et meil on olemas siin diskod ja kõik ja ollakse uhked, eks see oli selle üle, et meil on ka siin narkomaanide kootikumid nagu igas teises suurlinnas normaalses riigis normaalses riigis, et noh, ei tea, kas on midagi, mille üle uhke olla, aga, aga eestlasena tunnen ära selle väikerahva kompleks, et noh, vaadake Meiega oleme ja meiega saama ja nii edasi. Sina olid seal sisuliselt asja pärast, et sa tundsid ennast nagu kohalike inimestega võrdsena ja vaatasid neid turiste ka kohaliku inimese pilguga. Viibisin seal umbes poolteist kuud ja osalesingi Fääri keeleafääri kirjanduse kursustel mida siis korraldab Põhjamaade Ministrite nõukogu, et siis Põhjamaade inimesed saaksid paremini teineteisest aru. Kursus kestis umbes kuu aega ja selle aja jooksul tõesti antimile päris piisav ja korralik ülevaade Ajaloo Keele-Kirjanduse kui mentaliteedi suhtes, nii et et jah, et ma võin, võib olla küll öelda, et ma vaatasin neid turiste pigem juba härlase seisukohast kui, kui, siis ise. Turisti seisukohast sa tunned kõiki, skandinaavlased kõiki kõiki rahvaid, et kelle moodi Farlased, kuigi nad on omavahel ka veel nii erinevad, aga kelle moodi nad rohkem siis on norralaste moodi? Ma küsisin seda venelaste käest, et kes on nagu teie vennasrahvas, et eestlastel, meil on siin soomlased ja ja härrased, ilma pikemalt mõtlemata ütlesid, et islandlased ja põhjus on siin väga konkreetne keeleline selles mõttes, et säärased islandlased saavad teineteisest ilma suuremate probleemideta aru. Ajalooliselt, et samamoodi Island, kes ka oli kunagine Taani koloonia, saanud iseseisvaks, on saanud maailma juhtivaks riigiks tehnoloogilises mõttes elatustaseme mõttes. Et ta mitmes mõttes nagu säärastele eeskujuks ja ja kultuuriliselt toimub näiteks Islandiga väga palju vahetust Farrastele Island lasteleta. Näiteks mitmed Ooperiõppejõud käivad atmosfääri saartel tunde ja, ja just seda seetõttu, et nad saavad anda neid tunde islandi keeles, ilma et nad peaksid rääkima võõrkeelt ehk siis taani keelt. Nüüd, mis puutub norralasi, siis loomulikult on ka narvalased lähedased aga kõige põnevama suhe taanlastega, et teatavas mõttes endiselt koloniseerijad, aga teisest küljest rahvas, kes on sääri elu ikkagi väga palju rikastanud, kohal muidugi mainima, et kõik, absoluutselt saarlased on kakskeelsed selles mõttes, et kõik oskavad taani keelt, et ma ei teagi, kas sa nüüd taani keelt Põhjamaade selliste segu keelt, tänu millele nad saavad aru taanlastel, tänu millele taanlased nendest aru saavad. Kuna taani keel on olnud väga pikka aega, esimene võõrkeel neil koolis. Ja alles hiljuti oli siin 90.-te alguses, kui ma ei eksi, muudeti näiteks keskkoolis õppekava niimoodi, et ka keskkoolis võis õppida fääri keeles, sest siiamaani oli põhikool märgiales, aga keskkool oli juba üleni taani keel. Nüüd taanlastaja Farraste suhe ongi just kummaline, sellepärast et kindlasti on inimesed ühest küljest kuulnud, et Farrased tahavad saada iseseisvaks. Taanlased on meile öelnud, jah, palun saage, võite saada hommepäev põhjus, miks härrased iseseisva on väga konkreetne rahaline põhjus. Taani pakkus Fääri saartele sellist tehingut siin mõne aasta eest, kui asi oli jälle aktuaalne. Et ise seisuga meie toetama teid endises mahus veel nelja aasta jooksul pärast seda peate hakkama saama iseseisvalt. Kui ma ei eksi, siis see summa, mida Taani maksab Fääri saartele ilma mingeid küsimusi esitamata on umbes kaks miljardit Taani krooni aastas või miljard, ma ei mäleta, igatahes on tegemist miljarditega. Ja kui lugeda turismi nagu juhte fääri saarte kohta ja seal on tavaliselt alguses alati kirjutatud Fääri saared on riik, kus on maailma kõige parem infrastruktuur, siis ma ei saanud sellest aru esialgu, mis mõttes, kuidas on infrastruktuur. Aga tõesti seal nad ise, olles pikalt ja pannes tähele sõikad Fääri saartel ei ole mitte ühtegi kruusateed. Absoluutselt kõik teed on asfalteeritud küladesse, kus enam ühtegi inimest ammugi ei ela. Ja pannes tähele, samuti seika, et saared, kuna need on kaljusaared ja tihti olnud järskude seintega, et sinna selle kalju seina peale ei saa teedest ehitada, tuleb ehitada pikki saari, tunnelid kui tunnelid on ehitatud ka saartele, kus elab näiteks 10 kuni 15 inimest. Mitme kilomeetrise tunnelid kõige kurioossem on siin võib-olla kaashoiuks põhjasaartest, kus on ehitatud viis tunnelit. Kui me teame, et iga see tunneli meeter maksab miljoneid ja miljoneid, tegelikult siis on võib-olla päris hästi aru saada sellest, miks Farlased ei kipu nii väga iseseisvuma ja kui nendega ise rääkida, siis tegelikult nad ütlevadki, et jah, et iseseisvus on tänaseks ainult sümboolne akt. Sellepärast praktiliselt on nad peaaegu täiesti iseseisvad. Härrased poliitilises mõttes vastutavad ja valitsevad vabandust, haldavad neid teemasid, mida nad on ise soovinud näiteks post Fääri saartel on oma margid, mis on väga hinnata filatelistidele hulgas näiteks kohalik transport, teedevõrk, samuti näiteks väelastel oma raha, mis on küll seotud Taani valuutaga, aga oma kupüürid Fääri saarte kujundusega. Samuti on neil õigus kasutada oma lipu Farrastelon oma passid rohelise kaanega, nad võivad alati ka taotleda omale taani passi, aga see on nagu Farraste seos silmis kuidagi nagu häbiväärne tegu, et, et noh, et inimene on reetur, kui ta käib Taani punase passiga ja saab ruttu nendest Euroopa liidu koridoridest läbi näiteks välismaal, mitte ei lähe oma fääri rohelise passiga, mis alati tekitab igal pool palju furoori ja keegi ei tea, mis dokument see niimoodi on. Kas Fääri saared ei ole Euroopa liidus, Fääri saared ei kuulu Euroopa Liit ja samamoodi nagu ka Gröönimaa mitte. Ja põhjuseks on jälle kalandus selles mõttes, et Fääri saarte peamine sissetuleku allikas on kalatoodang, tööstuslik kalapüük. Ja ilmselt Euroopa Liit funktsioneeriks väga, just seda kalapüüki. Tulles jutu alguse juurde tagasi, siis jah, kõige lähedasem rahvas on islandlased, siis ma arvan, tulevadki norralased ja taanlastega on selline ambivalentne suhe. Võib olla üks seik veel siia juurde, mis on oluline, on see noorem generatsioon on peaaegu kõik käinud Kopenhaagenis ülikoolis ainult Kopenhaagenis, Faitaanis ülikoolis, kõik on oma nooruspõlve nii-öelda kaunimad aastad veetnud Taanis. Et see on selline armastus, vihkamise suhe?