Äärlasi on 18-l saarel 50000 pealinna Storsaunis 20000. Saarlased kuuluvad Taani riigi koosseisu ja eilses saates saime teada, et kuigi neil on olnud tahtmist saada päris iseseisvaks siis on nad sellest mõttest loobunud. Taani võtaks sellisel juhul Ärafäärlastele eraldatud abiraha. Pealegi on neil oma olemas oma raha, oma lipp, oma papppass, postmark, mida neil ei ole ja mida taanlased arvavad Fäärlastest ja nende toetamisest. Räägime tänases saates ja räägib Tartu Ülikooli õppejõud Toomas lapp. Jah, neil on kõik olemas, neil on oma peaminister oma parteid, parteidega oligi nüüd niimoodi. Parteid jagunesid põhimõtteliselt kahte lehte, siiamaani olid siis iseseisvusparteid, kes nõudsid distanialt iseseisvunud ja neid oli mitu tükki, neid vist oli kaks, kui ma õieti mäletan, aga, aga ma ei saa kindel selle koha peal olla ja teised, kes arvasid siis, et jätkata samamoodi nagu praeguse olukord on. Nüüd kuna tõesti Farlased siis siin mõne aasta eest hääletasid maha sellise lepingut iseseisvuda, aga Toetus lõpeks nelja aasta eest, siis ongi nüüd viimaste aastate jooksul Fääri poliitikat teatavas mõttes iseloomustanud mingi kriisis olek, kuna ei ole mingit sellist ühtset eesmärki enam, mille nimel toimida. Eks võib-olla järgmistel valimistel võetakse jälle see iseseisvuse küsimus üles, aga aga muidu on Farrast elu läinud kogu aeg ülesmäge ja ja selliseid teravaid poliitilisi küsimusi päevakorral ei ole, siis peaks nagu iga Farlane peaks olema parteis, seda ma nüüd ei oska öelda, kas iga Farlane on parteis, aga aga võib-olla jutud teemat muutes siis mulle tundub, et iga säärane kuulub mõnda kogudusse. Ja see on võib-olla asi, mis üllatas mind suhteliselt palju, kui ma Fääri saari külastasin, et tõesti ühiskond on päris religioosne ja mitte ei ole seal ainult siis luteri kirik, vaid on väga palju igasuguseid selliseid uuemaid liikumisi, vennas, kogudusi ja päästearmeed ja Baptiste ja ja tegelikult on arusaadav, miks inimesed on seal religioossed selles mõttes, et kalapüügihooaeg on suhteliselt lühike hooaeg, kuna Atlandi ookeani ei ole siiski väga sõbralik ookean. Ja elatakse väikestes kogukondades tohutult võimsa looduse vahel väga tugeva sotsiaalse kontrolli all. Ma arvan, et kas see on inimloomusele, võib olla omane leida mingit tuge pimedatel talveõhtutel või midagi taolist. Tõesti, kui pühapäeviti käia mööda Tshani ringi, siis kuulata avatud akendest seda, kuidas näiteks inimesed televiisorist kuulavad jumalateenistusi, kes ise ei lähe kirikutesse ja ja raadiotest kantakse neid üle, et kummaline küll, et see ühiskond on suhteliselt religioosne endiselt jah, kirikuid on palju. Igas asulas on kirik olemas ja, ja paljudes asulates lisaks kirikule siis veel palvemaja moodi hoone, mida siis kasutavat mitte luteri konfessiooni tunnistavad inimesele. Kui palju nad olid valmis oma usust rääkima? Sellest oli juttu või hoitakse see enda teada või on see niisugune jutuainega? Tähendab väärlased ise seda teemat üles ei võtnud ja ma pean tunnistama, et ma siin otseselt ei küsinud, et selle teema kohta. Aga mulle tuleb meelde küll üks fääri mängufilm, üks kahest vääri mängufilmis üldse ajaloo jooksul on tehtud. Selle nimi on siis bluuberid, kus on üritatud teha vääri versioon sellisest Rõudmu vist, või teeloleku filmist, kus kaks tüdrukut, kes on olnud välismaal, naasevad koju tagasi, tulevad keskusest provintsi, toovad kaasa endaga oma selliseid hoiakuid, mis ta võib-olla sellises väikses suletud fääri ühiskonnas heaks ei kiideta. Ja selles filmis käis küll väga teravalt läbi selline kitsarinnaline, kuidas nüüd öelda religiooni koosne enesesse suletus, kus ühest küljest oli väga religioossed, aga teisest küljest need kaks koju naasiat tõugati ära, kui mitte piisavalt jumala väärilised inimesed, kuigi samas nende usk oleksid pidanud ütlema neile, et olete oodatud meie sekka. Ja pärast seda filmi väärlased kommenteerisid küll seda, et jah, minu meelest on see tüüpiliselt Fäärlaslik sügavamad ma kahjuks ei vestelnud sellel teemal nendega. Noorte juurde jõudsime, et noored käivad kas nii nagu Islandlasedki, et käivad, vaatavad maailma ära ja õpivad ja siis tulevad koju tagasi. Ootab neid fääridele. Ilus tulevik, see on nüüd nii või naa, selles mõttes, et eks on tõesti paaridel raske leida tööd. Tegemist on siiski suhteliselt sellise monofunktsionaalse ühiskonnaga ja see on siis kalandusühiskond. Samas üldjuhul Taanis kõrghariduse saanud fääri noored ei tule kaevandusse tagasi tööle, vaid soovivad leida mingit muud tööd. Väga paljud inimesed siiski naasevad, mitte küll üldiselt kohe peale ülikooli lõppu, aga läheb mingisugune periood, kus need inimesed on saanud juba lapsed ja ja tihti elatakse siis Taanis ja võib-olla ma kujutan ette niimoodi, kolmekümnendates olles tullakse tagasi, kui inimesed on juba muutusi mingite konkreetsete inimeste peale praegu, kes on Taanis asutanud omaettevõtted ja mõistnud, et tegelikult sedasama tööd nad saavad teha ka Fääri saartelt tänu internetile ja, ja siis on küll tagasi tuldud, kus oma peredega ja eelkõige seepärast, et soovitakse, et lapsed õpiksid korralikult ära Fääri keele ja ja õpiksid liikuma looduses ja tajuma loodust enda ümber, mitte muutuks selliseks urbaniseerunud linnainimeseks, nagu nagu suurem osa Taanis on, et ma arvan küll, et on ka Fääri saared, kas tal on mingi selline magnet, mis ei ole küll kohese toimega, aga mingil hetkel hakata ikkagi mõjuma, inimesed jõuavad tagasi sinna, kus nad Kui tihe liiklus on fääri saarte Taani vahet ja kui kaua see aega võtab? No lennuk käib kolm või neli korda päevas Kopenhaageni ja voori lennujaama vahel. Ja kord nädalas käib suur laev, millega saab siis tuua mööblit üle või midagi taolist, kui pikk see vahemaa on ajaliselt, et nagu meie Tallinnast Helsingisse või lennusõit võtab kahe tonni ringis. Laevasõit Ma ei oskagi täpselt öelda, sest laev sõidab erinevaid marsruute peatud Shetlandi saartel, mõnikord ta käib läbi Bergianist, aga ma tean, et Fääri saarte Bergenisse siis Norra läänerannikul läheb umbes 24 tundi, et ma kujutan ette Taanist siis võib-olla paar tundi otsa või et iga päev tööl ei käi iga päev päris tõesti selle laevaga tööle käia, ka lennukiga võib küll käia, aga internetiga on saarlased kõik ilmselt sina peal. Elu juba tingib, mis omakorda jälle muudab turistile selle ühiskonna väga keeruliseks. Kuna internet on kõigil kodus olemas, siis ei ole kuskile avalikke internetipunkte, kuna noh, ei ole vaja lihtsalt et kui liikuda siin kuskil lõuna pool või Aasias, siis on just väga palju internetipunkte, sest inimestel ei ole kodus internetti, et et jah, internetiseerunud on ühiskond küll väga korralikult. Kui omad inimesed ikkagi lõpuks lähevad tagasi, kuidas immigrantidega Fääri saartel lood on? Kui nad on nii nagu tavaline korralik riik Euroopas, siis neil peavad olema ka oma immigrandid. Kas mujalt maailmast mõnest teisest riigist tahab ka keegi fääridele mingil põhjusel elama minna? Tänavapildis hakkavad silma pisut teise nahavärviga inimesed küll siin-seal, aga nende puhul on üldjuhul tegemist veeritud lastega. Samuti olen ma kuulnud, et noh, nagu ikka ühiskonnas toimub see protsess, et mingil hetkel põlisrahvas peab ennast juba kultuurrahvaks ja ei taha enam väga lihtsalt tööd teha ja see on sama asja nõustunud kalandusega. Ja ma olen kuulnud, et päris palju on poolast inimesi toonud sfääridele, et siis sealsetes kalandusettevõtetes töötada. Aga üldiselt ma arvan siiski, et nii segunenud see pilt ei ole nagu me teistes Skandinaavia riikides. Siiski on tõesti suhteliselt homogeenne ühiskond endiselt. Et loodus on see, mis sinna tõmba immigrante, ütleme nii. Loodus on tõesti, et tegelikult vapustav ilmselt. Muidugi on vapustav selles mõttes, et noh, et kui te näiteks on vapustav eelkõige ka eestlasele, kes peab ennast mererahvaks. Aga, ja noh, meile kuidagi see meri tundub ikka midagi sellist, mida annab kontrollida või midagi taolist, aga Fääri saartel, kus tõesti on kaljusaared ja kus on ümberookean ja kus inimesed on otseselt merest väga suures sõltuvuses siis on seal loodus nagu hoopis teise tähendusega ja vapustav, ma kujutan ette on ta eelkõige eestlasele, sest ta on nii suur ja võimas. Aga mis võib-olla võõramaalasi Fääri saartelt eemale hoiab, on see, et sademeid esineb seal umbes 280 päeval aastas. Ja, ja kuna ta on päris põhjas, siis talved on päris pimedad. Suvel on selline keskmine temperatuur 10 kraadi ringis. Et noh, ta ei ole võib-olla selline riik tõesti, kuhu väga tikutakse elamat lihtsa elu peale, et küll küll ma midagi ikka leian siia või, või selle üle elan selle keerulise talla kasväelased, muide vihmavarju kannavad islandlased minu meelest ei kanna vihmavarju, sellel ei ole lihtsalt mõtet. Ja see on nii tore. Varastada kanna vihmavarju. Farraselt käivad Ulvi pära lihtsalt ei tea, kas tänu sellele või seetõttu, et nad austavad endiselt paksu villast kampsunit ja kui korralik õigest villast tehtud kampsun, mida ei ole töödeldud igasuguste imelike vahenditega, siis peab see väga hästi vihma ei tule märg läbi ja käiakse kummikute ja paksude kampsunitega ja, ja see sobib sari kliimas väga hästi. Tartu Ülikooli õppejõud Toomas Lepp fääridest ja saarlastest ja homme samal ajal jälle siis saame teada ka, kuidas sfäärlaste põline vaalaliha jagamise komme võrdselt kõigile on vähemasti Fäärlast endi arvates mõjutanud maailma ajalugu ja kuidas selle traditsiooni käsi praegu käib.