Selline huvitav seik, mida mulle rääkis üks kohalik inimene oli seal, et Fääri saared on kaljusaared, mis tähendab, et seal ei kasva ühtegi puud ja kuna seal ei kasva ühtegi puud, siis ei ole ka seal mingisuguseid suuremaid ulukeid süüa läbi ajaloo on ikka olnud vaja, kus saadasi, ainukene söögilaud oli järelikult meri. Aga kuidas sa merel käid, kui ei ole puid, millest paati teha? Mis tähendab seda, et läbi ajaloo on olnud Fääri saartel vaid üksikud sisse toodud paadid, kas siis Norrast või Taanist. Ja see toidu hankimine on olnud väga raske. Üks suuremaid ja olulisemaid toiduallikaid oli vaalaliha ja just vaalatapp te siis niimoodi, et kui keegi märkas kuskil vaalaparve siis saadeti välja paar paati ja need ajasid siis vaalad kuskile madalasse lahesoppi, kus vaalad jäid kõhtupidi liiva sisse kinni ja siis sai nende vaalade juurde minna ja nad kiirelt ära tappa. Ja see oli väga suur pidupäev kogu ühiskonnale, sest noh, väga pikaks ajaks oli jälle. Et miks ma sellest nii pikalt räägin, on sellepärast, sest et väga huvitav on see meetod, kuidas jagati vaalaliha. Nimelt jaotati, jaotatakse tänapäevalgi veel fala liha absoluutselt võrdselt kõikide saare elanike vahel. See tähendab seda, et ei mängi mingit rolli, kes neid vaalu nägigele. Vaat see oli, kes need vaalad ära tappis, kes liha jaotus vaid kõigile jagatakse võrdselt. Ja see on omakorda taganud näiteks selle, et vanurid omal ajal, kes siis ei olnud võimelised enam toitavam hankida, jäid ellu või, või suurperet, kus isa oli merel hukka saanud. Nemad said iga pea kohta vastava kogu see vaalaliha. Ja nüüd ongi niimoodi, et on teada, et oma noorpõlves on Fääri saari külastanud Karl Marx. Väärlased arvavad, et võib-olla on Karl Marx saanud inspiratsiooni oma ideedele just sellest samast fuaala liha jaotamisest. Muidugi räägitakse sellest pisut segaste tunnetega, sest võib-olla need ideed ei ole alati toonud väga positiivseid resultaate maailmast kaasa. Aga teisest küljest väikerahvana ikka taotaks omale vastu rinda ja mõeldakse, et kui meie väike rahvas on tegelikult mõjutanud nii suuri sündmusi kogu maailma ajaloos, siis oleme me ikka väga suured tegijad küll. Et sedasama meetodit kasutatakse ka tänapäeval, kuigi jah, kahjuks mitte väga tihti seda sellepärast. Vala lihasse on ladestunud väga palju raskemetalle, kuna ookeana niivõrd reostunud ja, ja arstid lihtsalt ei soovita Fäärlastele vaalaliha enam eriti tihti süüa tervise huvides. Aga seda traditsiooni hoitakse elus vaatamata muidugi loomakaitseorganisatsiooni, suurtele testidele ja nii edasi, kuna see on tõesti väga oluline osa väärlaseks olemisest, kas tööd jagub kõigil, kas neil tööpuudust ei ole? No viimasel ajal on härlased ja Fääri saare poliitikud püüdnud arendada seda infotehnoloogia külge ja, ja infoühiskonda, et väga palju on juurde tekkinud just nii-öelda teenuse sektoritele osutatakse just arvutil baseeruvaid teenuseid on ka loodud igasuguseid keskusi, kui ma ei eksi ja näiteks mulle meenuvad mingid arhitektid, kes osalevad suurt, kuidas Euroopa arhitektuurikonkurssidel ja kelle töökoda on Islandil ja nad töötavad sealt, aga noh, ei pea füüsiliselt seal kohapeal olemas. Et jah, Tööpuudus muidugi on ja see ilmselt teemaks ka, miks mitte kõik Farlased ei tule sinna Fääri saartele kohe tagasi peale kõrgkooli lõppu. Aga see ilmselt ei ole siiski midagi, mis halvaks ühiskonnaelu. Rabandusest on kogu aeg jutt, aga tegelikult fääri saarte nimi on ju hoopis ühest loomast, see tähendab lammast. Ja see on üks versioon sellest, et ahah tõesti, et jah, foor või säär või ükskõik, kuidas ta siis Põhjamaade keeles on tähendada lambasaarel. Aga teine versioon tegelikult on pärit keldi keeltest ja usutakse, et seesama sfäär tuleb hoopis mingist sealsest tüvest, tähendab kaugelt, et tegemist on siis kaugelt saartega. Et on ajaloost teada juba enne, kui asusid sinna, siis praeguste Fäärlaste eel esisat, et see saar oli asustatud iiri munkade poolt ja veel enne seda oli neid saari kasutatud siis karja maadena lihtsalt kui oma oma karjamaad olid võib-olla tühjaks söödud, midagi emba-kumba, kas kauged saared või lambasaarele täiesti, aga lambakasvatus siis ei ole. Lambakasvatus on endiselt ja lambaid on loomulikult nad muidu oma uhked kampsunid lambaid on endiselt rohkem kui Ferlasi endeid ja nad liiguvad looduses väga vabalt ringi. Selles mõttes, et jälle aastasadade jooksul on looduslikud piiring looduslikud, nagu need takistused näed mingit kääru saared ise selles mõttes, et ega lambad nendelt saartelt ära ei uju. Et lammast, Tarvo hoitakse suhteliselt konstantsena ja tõesti lambaliha ja lambavill, mis on siis fääri keeles tihti nimetatakse teda siis mustaks kullaks? Väga olulised ja ma arvan, et Fušan pealinnana on ka eripärane, sellepärast et ma usun, et see on üks väheseid pealinnu maailmas, kus kesklinnas on suur ausammas lambale. Lilli sinna viide, vot lillerisele lilli üldse, seal on vist vähe Fääri saartel? Ma ei ütleks, loodus ei ole seal küll väga lopsakas, aga ta on siiski päris värviline, seal on päris palju kauneid õisi nii-öelda meta ja, ja selle heina sees, et just Eestiski on ja muidugi linnades on inimestel ümber majade aiad istutatud puid ja ja kuhu on tehtud kivid, taimed ja selles mõttes, et ma siiski on selles mõttes, et nii jumala selja, need Fääri saared need ka ei asu, aga jälle tagasi jõudsime linnade juurde, siis missugune see pilt sellest linnast, need majad, tänavad, majad on madalad, kindlasti kõrghooneid ju ei ole, kõrghooned ei ole küll praegu veel mitte. Kui ma mõtlen viie, kuue korruselised hooned siiski on, mis on väga koledad, kohe riivavad silma ja ma küsisin, et mis hooned need on, siis selgus, et see on haigla ja haiglapersonali elu ruumid. Nimelt haiglaravi ja meditsiin on üks selliseid alasid, millest härrased ei soovinud ise vastutada, vaid on jätnud selle taanlaste õlule, mis on muidugi väga arusaadav, kuna varrastel kindlasti endil ei oleks piisavaid doktoriarste et nad seal töötaksid. Samamoodi on meditsiin kallis, osta uut aparatuuri ja nii edasi, nii et meditsiini eest vastutavad endiselt taanlased, kes hoolitsevad ka sellest, et oleks piisavalt arste haiglas ja arstidele tuleb loomulikult siis tagada ka mingisugune eluase ja need on siis ja need arstid ja ilmselt ka metajaid on paigutatud elamu sellistesse koledates betoonist viie-kuue korruselistesse kastidesse. Nüüd kesklinnas on paar neljakorruselist hoonet, mis on siis hotellid, aga ülejäänud hooned on kõik sellised eramajad, tegelikult kahekorruselised, terve linn ongi sellised, kahe kolme korruselised eramajad ja mõnede nende eramajade all on siis pood ja mõnedel on raamatukoguja. Ta pigem kaugelt vaadates jätab tõesti rohkem sellise küla mulje. Selles mõttes, et kui saabub sadamasse kruiisilaev, see kruiisilaev on kõvasti suurem kõikidest nendest headest ja väga oluliselt domineerib seda linna siluett. Liiklus on rahulik, välja arvatud siis, kui turistid seal siblivad edasi-tagasi. No liiklus on küll rahulik, seda ka looduse tõttu, mitte sellepärast, et teed oleksid halvad või keeruliselt käänulised, vastupidi, teed on väga head, nagu ma juba rääkisin. Aga sellepärast kõikjal liiguvad vabalt ringi lambad ja et mitte lambaid alla ajada. Kuigi kohalikud väidavad kõik, et Fääri lambad on kõik sellised, sõitsid ideaalsete kalduvustega vägisi niimoodi hüppavad ootamatult tee peale, siis sõidetakse väga mõistlikult. Suurim lubatud kiirus on 80 kilomeetrit tunnis, linnast väljas ja, ja tunnelid on üldjuhul ajalehed, mis tähendab seda, et tuleb alati vastutulevale autole teed anda ja nii edasi, et ma arvan, et me võiksime küll võtta eeskuju pärilikkusest.