Tere eetris on kultuuriga ja mina olen Riho Lauri Saar. Tähetargad on uuele aastale originaalselt juba lähenenud ja jõudnud juba kuulutada segaste sündmustega. Aastat. Tähetarkadel võib mõnes asjas õiguski olla. Igatahes pani nii mõnigi neist ennustusega, et ega tali taeva jää. Eksistentsiaal istlike küsimustele vahendamisega alustab ka kultuurikaja. Näiteks, et mida teha siis, kui sama võti avab erinevate korterite uksed teineteisest sadade kilomeetrite kaugusel asuvates linnades ja kuidas saada üle hirmust islami ees. Ning sündmusi jagub Eestiski. Keelemees Urmas Sutrop valgustab, kuidas on seotud tuhanded eestikeelsed sõnad ja Lenini aju ning tutvustame arhitekt Leonhard Laapinit mõnusat kuulamist. Vana-aasta õhtu juurde kuuluvad ilutulestik ja šampus samavõrd lahutamatult kui vana hea vene komöödia. Saatuse iroonia ehk hüva leili. Mäletate küll, vana-aasta õhtul läheb mees sõpradega sauna ja vahetab purjus peaga ära Moskva ja Leningradi. Tänavu on sama maja samuti ning tagatipuks avab mõlema korteri uksed üks ja see sama võti. Legendaarse filmirežissöör Eldar ja saaled unustamatu komöödia sai eelmise aasta lõpus järge ja pealkirja all saatuse iroonia. Lugu läheb edasi, linastuvad filmi saab vaadata ka Eesti kinodes. Vanameistri poolt õnnistuse saanud filmitegijad on küll teised süžee aga üsna sarnane selle vahega sarnaseid juhtumisi elavad nüüd läbi toonaste peategelaste lapsed. Kuid on veel teinegi põhjus lõppenud aasta novembrikuus kaheksakümnendat sünnipäeva tähistanud vene filmigeeniusest Eldar ja seal on vist juttu teha. Eelmise aasta lõpus ilmus Helle Tamme koostatud raamat, mis muu hulgas sisaldab intervjuud vanameistri endaga. Vikerraadio toimetaja Haldi, Normet-Saarna Kell samuti vene filmi jumalaga, nagu ta teda nimetab. Kohtumine selja taga, rääkis Urve Eslasele Resanovi edust, mis vanameistrit alates esimese filmi linastumist saatnud on. Ell tarrija saanov on Vene filmirežissöör, keda võib pidada vast geniaalseks komöödiafilmide režissööriks. Ometi ei ole ainult nali see, mis inimesi tema filme armastama paneb. Seal on ka väga üldinimlik puudutus. Haldi, sina oled tema endaga kokku puutunud paar aastat tagasi Mosfilmi stuudios. Millise mulje ta inimesena sulle jättis? Siis oli ta ka juba täiesti tõsiseltvõetava seas elu poolt vintsutatud, aga kahtlemata ka kõvasti hellitatud ja see, et ta kõvasti hellitatud, see muidugi kuskilt pidi koorus välja ka tema käitumisest. Ehk siis hästi tujukas vanamees tuleb öelda. Kui ma Tallinnas tema jälgi hakkasin ajama, õnnestus üsna kiiresti saada see vajalik telefoninumber, see maagiline ja siis ma niimoodi õnnest uimasena lõpuks kuulsin tema häält, teisel pool toru siis muidugi veel suuremat eufooriat tekitas see, et vanameister oli sel päeval uskumatult heas tujus. Ühesõnaga, ta hakkas minuga momentaalselt telefonidel flirtima. Oimiline Teil on kõik, kas te olete abielus, lapsi ka on, mis te veel teete ja kris tõesti minu vastu tunnete huvi, mõtle ometi ja muidugi tulge, tulge noh, nagu öeldakse. Te ei tulnud, vaid ma lendasin raadiomajja ja hakkasin oma komandeeringuid planeerima ja ja kõik oli tore, aga selles üleüldises vaimustusepuhangus ilmselt noh, ma nüüd ei tea või see võiks ka minu süü olla. Et mul üks nüanss jäi niimoodi häguselt meelde, et, et millal nüüd konkreetselt ajame asja selliseks täpseks, et vot sel päeval ja nii ja naa. Ja siis ma helistasin talle muidugi olin juba viisa sisse andnud ja nii edasi mis sa taotluse ja siis ma helistasin talle uuesti, et vot see on nüüd selline asi, et ma võiksin tulla, siis ma võiksin tulla siis, mis te arvate ja kuidas on. No ja siis oli seal teisel pool kõnetraati hoopis teistsugune Eldar saanov kes sõna otseses mõttes käratas mulle muidugi, tegemist oli ka õhtu, aga tal oli raske võttepäev selja taga, ta filmis sel ajal Anderseni muinasjutu ainetel ühte filmi. Ja siis ta muidugi käratas mulle, et mina ei ole teie lapsehoidjate eest otsustada ja vaadake ise ja ühesõnaga, ja kui te otsusele ei jõua, siis ma ei saa teid millegagi aidata. Ma ütlesin teile, tulge Moskvasse, siis vaatame. Muidugi nutsin, pärinevad pärast seda telefonikõne ja ajasin asjad joonde, nädala pärast olingi siis Moskvas. Kusjuures riski peale, eks ole, ta ei olnud mulle öelnud ei eidega head selle teise kõnega. Helistasin siis uuesti ja no siis ta oli asjalik ja rahulik ja ja siis juba järgmisel päeval ma sängi temaga siis Mosfilmis kokku. Noh, see on nüüd niisugune üks tema pale, ma ütlen veel kord, et see võis olla ka minu viga, et ma ei muutunud kohe väga konkreetseks. Aga üldiselt legend räägib, et vanameister ongi muutunud selliseks tujukaks ja pirtsakaks ja hea tuju vaheldub halvaga ja pidi olema sõnum, konkreetne hulk ajakirjanikke, kes lihtsalt teda ignoreerib. Aga samas on ta ikkagi noh, vene kino ja mitte ainult vene kino vana hea Eldar saunas, eks ole, kes on teinud müstiliselt häid filme ja kes temaga otseselt suhtlema ei pea, see elab üle. Et vanameister on nii ja naasugune. Ja küllap siis need näitlejad nagu öeldakse, tegelevad asjaga, aga mitte režissööri emotsioonide analüüsiga. Ja muide sellega seoses mul meenub üks küsimus, mis ma talle oma saate käigus esitasin. Nimelt mind väga huvitas, mida ta vastab sellise mõtte peale, et andekale, rääkimata geniaalsust, aga juba andekale inimesele on lubatud halb iseloom, sest noh, ta on ju andekas, eks ole. Üsna levinud on selline mõttekäik ja siis ma küsisin, kuidas tema selle peale vastab ja tema vastus oli muidugi absoluutne. Ei, et kui keegi miinimum, kusjuures filmivõtete aegu kas või korraks köhatab mittevajaliku tooniga, siis ütlen modelle nägemist, ta võib olla ükskõik kui hea ja tõi kohe muidugi näite seal suurepärases Tiigorilinskist, eks ole, sellest omaaegsest fantastilisest koomikust, kes pidi olema maailma kõige tagasihoidlikum inimene ja ühesõnaga, tõi Rodus teisigi näiteid, nii et näit, leia, peab olema tal kuulekas. Aga kas nüüd just tööriistaga, ühesõnaga selline kuulekas tegelane ja ta ise võib endale muidugi ühtteist emotsioonidest lubada. Elu on vanameistrit tõepoolest tundub, et hellitanud tema esimest muusikalist komöödiat karnevaliöö saatis nii suur edu, et kokku müüdi pea 49 miljonit kinopiletit. 49 miljonit inimest tahtis seda vaatama minna. Mis olid sellise populaarsuse põhjus? Aeg oli siis hoopis teine aasta oli 1956. No ilmselt sama põhjus, mis paljudel filmidel, mis on läinud laviinina rahva hulka, eks seal, kes ikka oskas mingit irooniat välja lugeda, siis ilmselt loeti seal välja irooniat ja hoidku jumal, võib-olla isegi mingit hästi looritatud ja varjatud kriitikatki, mine tea, kuigi see aasta oli tõesti 50 kuusega, ühesõnaga ilmselt siis midagi nii särtsakat ja bravuurikad ja nii andekad näitlejatega ja kõik need head asjad kokku panna, midagi taolist siis enne naljalt. Ta ei olnud näidatud või ja see oli, nagu öeldakse, põrjevi van põrjevi, tollase Mosfilmi direktori õnnistusel tehtud film, kusjuures põrjev sundi Sirjazanovit. Et sa pead hakkama tegema komöödiafilmide ja saab olla keeldunud neli korda. Aga kuna, nagu öeldakse, põrin vastu ta ei saanud, siis ta hakkas tegema ja kohe see esimene tabamus, tõeline, nii et jumal tänatud, et põrjevil oli järelikult niisugune hea nina. Et ta oli selline jah, paindlik, hoogne ja ka ilmselt oli seal ka selliste juhmuse väljanaermist päris sellisel avalal lahtisel moel, aga ehk siis inimestele läks see kõik pealast mõelda, mis aeg see oli, 56? Stalin oli küll surnud, aga, aga aeg oli olnud nagu suurem asi aeg, eks ole. Ja mõelge ise, 56. aasta ja nüüd ma veendusin järjekordselt. 51 aastat on möödas, nagu sarnast siis mõne aasta eest kordas tõepoolest nii, see on absoluutselt iga jumala Anasta õhtu, seda kuskil kanalil näidatakse niux, sellel vana-aasta õhtul ma kuskilt vene kanalilt seda nägin või oli see päev enne vahet, pole, sõnaga aastalõpufilm on see raudselt. Need inimesed, keda Resanovama filmides kujutab ja nagu selgub Helle Tamme aasta lõpus ilmunud raamatust ta on ise ka oma lemmiktüpaažid nimetanud. Need ei ole sellised edukavat, vaid pigem sellised väiksepalgalised kolmekümnendates neljakümnendad võttes aga samas omakasupüüdmatult vabatahtlikud justkui sellised inimesed, kelle jaoks illusioonid on juba hävinud. Aga ometi suudab just selliste tüpaažide kaududa tuua need filmid inimestele väga lähedale. Ma olen täiesti nõus, ma ainult võib-olla sellele vaidleks natuke vastu, illusioonid ei pruugi olla hävinud, sest sa rääkima hakkasid, siis mul tuli momentaalselt silmadeta meespeaosaline armastusest tööpostil. Või siis eks ole saatuse iroonias ka too õnnetu Piiteri mees, kes satub hoopistükkis valesse korterisse, eks ole, on tõepoolest sellised väikesed inimesed, aga mingi säde neis on, sest neisse armuvad naised ja ja elu läheb edasi. Et jah jaa, deteks, kui võrrelda nüüd Kahre suurepärast vene komöödiafilmimeistrit, eks ole, üks neist on paraku juba parematel jahimaadel. Ma mõtlen Leonid kai tai ja võrrelda siis kaitaid L Tarja saanovit, et siis kui ka ei täi oli võib-olla rohkem tõesti selline räige komöödia vend, et seal see Babanovi naer meenub kohe ja sellised harrastas selliseid tort näkku, nalju ja nii edasi ja nii edasi, siis reasanovil on minu meelest alati väga arvestatav annus sellist lüürikat tema filmides. Et vot, see on ilmselt üks asi, mis neid kahte nagu eraldab, aga, aga noh, tipptegijad mõlemad võrdleme kas või, eks ole kai, tai briljantkätt või mis tahes muud, eks ole, tema tema niisugust filmi hiti siis seal on ikka selline räige koomika, samas kui reasanov. Eks ole, selline hingelisem ja, ja ta on vahelduvad, eks ole, võtame näiteks jah, tõepoolest, mis mul meelde tuli, indeks, röövlidaadid, eks ole, nii kuulini Justignieviga peaosas no seal on ju ka kõike on väga-väga naljakat nalja ja samas on kurbust ja samas on igatsust ja et noh, selles mõttes reasarnov on tõesti suurmeister, et ta nagu oskas neid kõiki asju kokku põimida. Intervjuuraamat. Huvitav lause reasanovilt et sotsiaalselt väga raskel ajal, mil riik on võlts, tasub loota ainult armastusele. Mulle tundub, et see on nagu tema filmides ka üks selline läbiv teema kogu sotsiaalse viletsuse kõrval on ometi armastus. See, mis hoiab helget joont. Ongi see, mida ta, mida ta tõepoolest väga-väga oluliseks peab ja ja mida näitab ka tegelikult terve rodu film, et sisuliselt vist ükski tema film ei ole selline, kus seda armastust ei oleks. Mitte ükski. Aga ta on täie tõsidusega sellele tundele lähenenud, alustades eks ole, karnevaliööst Hussari ballaadist. Ettevaatust autost absoluutselt igal pool jookseb oma raudne armastuse liin, eks ole. Röövlidaadid, itaallaste uskumatud seiklused Venemaal, saatuse irooniast rääkimata. Või armastusest tööpostil? Garaaž on võib-olla meil selline ülimalt-ülimalt irooniline ja selline lõikav. Lõika film, mis muide kui tohib, ma lisan siia garaaži kohta juurde linastus teatavasti 1979. aastal ja esimese hooga muidugi, miks ma alguses ütlesin, et vintsutatud selle neid filme, mis tal taheti ära keelata, kui mitte iga filmi, siis üle ühe kindlasti ja garaaž oli nende hulgas, mõistagi siis juhtus selline õnnelik asi, et austatud Leonid Iljitš Brežnev esines kuskil kõnega, et me peame seltsimehed hakkama uutmoodi elule vaatama ja siis nad said oma garaaži sellesse tiiki panna laevukesena, et vot me just tegi, saime, saimegi sellise filmiga maha, kus kõik on uutmoodi. Nii armastuse juurde tagasi tulles jah, ega tal naljalt ei ole, filmi kusse liin puuduks, nii et ma arvan, et ta usub sellesse, samuti see endaria saan of nüüd 80 aastane maestro Öeldakse, et igal väärikal kultuur, keelel on olemas oma seletav sõnaraamat. Ehk siis ühtede kaante vahele on pistetud levinumad sõnad ja näidatakse, kuidas neid võib kasutada. Eesti keeles üritati sellist teost luua juba poole sajandi eest. Kuid Vene võim polnud ideest just ülearu vaimustuses. Kui 1988. aastal lõpuks esimene osa tööst siiski kaante vahele sai, olid seal sõna aju samastatud nimega Lenin. Ja loomulikult tuli e teha oli juttu Eesti Töörahva kommuunist. Ent kõige kiuste aasta lõpuks oli sõnaraamatu viimane, 26. osa ilmunud ja nüüd on Eesti keele instituudil plaanis kogu tööringiga üle vaadata, ideoloogiline rämps välja visata ja aasta pärast juba uus ja terviklikum teos välja anda. Eesti keele seletava sõnaraamatu saamisloost ja olulisusest räägib keelemees Urmas Sutrop. Eesti keele seletava sõnaraamatu koostamisel ajalugu ulatub päris mitme aastakümne taha. Nüüd on see töö lõpuks valmis, kui nii võib üleüldsegi öelda, miks selle sõnaraamatu koostamine nii kaua aega võttis ja milles on selle sõnaraamatu olulisus eestlaste jaoks üldse. Seda sõnaraamatut hakati koostama rohkem kui poole sajandi eest. Ja intensiivselt 1900 kuuekümnendatel aastatel. Ja miks ta nii kaua aega võttis. Algus läks väga-väga pikalt. Ei saanud vedama, sellepärast et ideoloogiline kontroll oli kindlasti väga suur. Ja kõigepealt ilmus saamatu makett, sellest läks veel mitukümmend aastat mööda, siis ilmus sõda raamatu esimene vihik 1980 887 ja nüüd siis 2007, lõpul sai see valmis ja on ka väga suur pikk raamat, mille sisu peegeldab ka erinevaid aegu, kus ta tehtud on eesti keelel, kultuuril, rahval ei olegi tegelikult olnud seni päris oma sõnaraamatut, mis oleks kirjutatud eesti keeles, kus eesti sõnavara oleks eesti keeles seletatud eestikeelsete näidetega. Meil on olnud üks skulptuuri oluline alussammas Wiedemanni sõnaraamat seal kõrval, kuigi natuke vähem tähtis Saareste seletav sõnaraamat. Aga see on kirjakeeles murdekeele. Ja nüüd on meil siis selline hiiglaslik sõnavara kogu selline varamu, kust saavad ammutada kõik kooliõpilasest kuni professori Akadeemikuni. Mida õieti tähendab nimetus seletav sõnaraamat, kas see tähendab nüüd seda, et kõik eesti keele sõnad on kenasti kuskile paberi peale kantud ja ära seletatud, et mida nad täpselt tähendavad ja kui palju meil neid sõnu siis üleüldsegi niimoodi on mida seletada saab? See on jällegi hea küsimus, saab kindlasti ei ole siin raamatus kõik eesti keele sõnad siis me oleksime väga viletsa keelega rahvas, kui meil kõik ühte sõnaraamatusse ära mahuksid. Siit on teadlikult välja jäetud juhusamad, mille sagedus on madal. Siit on välja jäetud suulise kõne sõnavara. Väga suur hulk murdesõnavara on siit väljas. Nii et siin on kirjakeele põhisõnavara mis on poole sajandi jooksul kirja pandud. Kui te ütlesite, et Eesti keele seletavat sõnaraamatus on need kirjakeele sõnad, mida siis nii-öelda enam kasutatud kas on võimalik mingisugused umbkavatsedki suurusjärku tuua, et kui palju neid sõnu võiks olla ja kas me saame sellest teha ka mingisuguseid laiemaid järeldusi meie keelerikkuse kohta, siis võrreldes kasvõi mõne teise keelega? Ega meie keel ei ole vaesem kui teised keeled, meil on erinevus, võib olla, et inglise keelest on selles, et et kui inglise keeles võib-olla paljud tüvesid, siis eesti keel on teist tüüpi, et meil on väga rikas tuletus. Meil on tüvesid vähem võime taandada eesti keele sõnavara võõrsõnad välja, jättes kuskil viiele 1000-le tüvele. Ja me saame sajad tuhanded sõnad nende tuletust abil lisaks liitsõnad. Et meie sõnavara rikkus moodustatakse natuke teistel alustel nagu hiina keelele mõtlen, siis siis sealt tuleb võtta Ta toonid, Happy, et saaks rohkem tähendusi, sõnu ja ühest silbist või sõnast saab niimoodi neli, viis sõna erinevate toonidega, need erinevates keeltes on vahendid erinevad. Aga sõdawara hulk erinev eesti keele sõnavara on täpselt sama rikas nagu inglisekeelne venekeelne saksa keeleauhinna keele sõnavara. Kas vastab tõele selline väide, et arvestades selle sõnaraamatu koostamise valmimise ajalist pikkust, et tegelikult võiks seda tööd alustada sisuliselt jälle ringiga otsast? Peale ei, see ei vasta tõele. Suur töö on tehtud ja teiselt poolt see vastab tõele. Eesti keele instituudis on alustatud Margit Langemetsa juhtimisel seda tööd uut ringi, et see sõnaraamat on ring peale teha. Ja kui praegu ilmus sõnaraamat, siis vihikutena 20 kuuevihik ilmus eelmise aasta lõpul, siis Me plaanime järgmise aasta alguses anda välja sedasama raamatu. Ma aruandes viies kõvas õigekeelsussõnaraamatus hobusest köites. Ja see ring tähendab seda, et vaadatakse läbi sõnaraamat, too sõnad ja tähendused. Ja definitsioonid. Sest nad on tõesti väga paljudes teri ideoloogilistest aegadest, puhtast Nõukogude sõjalise okupatsiooni ajast ülemineku ajast praegult vaba lõpp on tõesti ideoloogiliselt puhas, kui ma hunt tuua ühe näite, et näiteks ma täna hommikul vaatasin 1992. aastal ilmunud teise köite kolmandat vihikut, kus on sõnad nagu kommu komu, kommunism, kommuun, siis siin on juba sees, et kommun halvustav, Stav sõna kommunisti kohta. Samas saame teada, et kommunism on kõrgeim tootmisvahendite ühisomadustel rajanev ühiskondlik-majanduslik formatsioon. Näide sotsialismi ülekasvamine kommunismiks vaata ka antikommunism või joon. Neljas tähendas ajalooline autonoomne rahvusriik Nõukogude riigi alguspäevilt. Näide Eesti töörahva kommuun. Kahes väljaandes kindlasti selliseid ideoloogilisi definitsioon enam ei tule. Vabandage, väga, mis autonoomne rahvusriik oli Eesti töörahva kommuun või missugune kõrgeim tootmisvahendite ühismajandusel rajanev ühiskondlik majanduslik formatsioon. Kommunism tähendab, et et selline sõnaraamat tõesti peak kajastama maailmadega vaatselt ühelt poolt peab kajastama keelt eesti keelt aga ka maailma see raamat on oma aja laps, siin ei ole mitte ainult siis keel keel sees, vaid ka see maailm, maailmapilt või pealesurutud maailmapilt. Et nagu näiteks vaate sõna aju Aju on, see on teine anekdoot, jah, see on see, et teen raamatu lahti ja loen, et Lenin oli isk rajuks südameks. Ajude vool Euroopast, USA-s, aga piltlik tähendus on defineeritud Lenini ajal heiska kaudu, see on. See on lihtsalt ideoloogia surve, aga see on esimene vihik, mis ilmus siis aastal 1988, on selline definitsioon. Nii et ega neid vihikuid ja keegi ära ei viska, need jäävad alles ja me saame vaadata seda keelt, seda maailmapilti, neid tähendusi, mis meile Nõukogude okupantide poolt peale suruti. Edasi, aga meie selline standardsõnaraamat peab ikkagi olema adekvaatse maailmapildiga kujutama eesti keelt ja maailma adekvaatselt. Ja see valmib tõepoolest siis järgmise aasta 2009 alguses. Islamimaailmakeskne tekst koraan on lõpuks olemas ka eestikeelsena ja ühe päevaga läbi müüdud tiraaž saab tuleval nädalal täiendust. Haljand Udam tõlke vahendusel on võimalik teha tutvust raamatuga, mida enam kui miljard inimest enese jaoks kõige olulisemaks tekstiks ja tõe allikaks peavad. Pärast terrorirünnakuid läänemaailma vastu on suhtumine islamisse muutunud. Kuid kas muutub ka islami ise religioonide muutumisest tõest ja sellest, kuidas mõista koraanis sisalduvat üleskutset tappa uskmatuid rääkis koraani kommentaatori ja Tallinna Ülikooli usundiloo lektori Jaan lahega Urve Eslas. Koraani tõlget, mis ei Haljand Udam viimaseks tööks enne lahkumist kommenteerib ja koraani tõlkimise tagamaid avab koraani toimetaja usuteaduse doktor Amar Annus. Kui me räägime tekstidest, mis on ja enam mõjutanud inimkonna kultuuri siis on koraan kindlasti üks neist islami religioon, mis levib aina ulatuslikumalt ja ka väljaspool traditsioonilise islamimaid. Arvestades islamimaailma ulatuslikust ja seda, et näiteks Soomes on jõudnud ilmuda juba kaks koraani tõlget rääkimata suurematest keeltest siis mis on selle põhjuseks, et koraan alles nüüd eesti keelde tõlgitud sai? Küllap on põhjuseks see, et meie rahvas on väike. Ja kuna me rahvas on väike, siis ka iga ala asjatundjaid on vähe. On ka araabia keele islamiga. Haljand Udam, kes selle tõlke on teinud on olnud vaieldamatult meie kõige parem islamiasjatundja. Ja tõenäoliselt lähema kümne-viieteistkümne 20 aasta jooksul. Uut täielikku koraani tõlget ei tule. Milline tähendus on? Sellele, et koraan nüüd eesti keeles olemas on, kas aitab meil näiteks araabiakeelset maailma paremini mõista? Tähendus on suur eeskätt eesti kultuuri jaoks. Kuna meil on nüüd võimalik, kui ühte maailma kultuuri alusteksti lugeda, mis siis tõlkes siis kindlasti meie kultuur on ka muutunud selle kaudnud krikamaks. Iga tõlge lisab ühele kultuurile midagi juurde. Mis mõistmise puutub, siis ma loodan küll südamest, et koraaniga tutvumine aitab meil paremini mõista mitte ainult araabia maailma, vaid ka islamimaailma tervikuna, mis on märksa laiem kui araabiamaailm. Sest islam on üks nendest religioonidest, mille suhtes on meie inimestel Õhtumaa inimestel väga palju selliseid stereotüüpe, eelarvamusi, hirme ja võib-olla koraaniga tutvumine aitab neid natukene hajutada. Hirme on tõepoolest üksjagu lääne inimese jaoks seonduvat pärast 2001. aasta septembrikuud islamiga peamiselt sellised fundamentalistliku organisatsioonid, terroristid kuivõrd see seostamine on vägivaldne või on islam tõesti vägivaldsem religioon, kui näiteks kristlus? Ei, kindlasti ei ole vägivaldsem religioon kui kristlus, sest kui me vaatame ristiusu ajalugu, siis me näeme sealt samuti väga palju sõdu, mida usuliselt põhjendatud. Me näeme seal vaimset vägivalda ja ma kohe mitte kuidagi ei ole nõus selle väitega, et islam oleksime olemuselt kuidagi agressiivsem, kurjem religioon kui kristlus. Aga mis nüüd puudutab sellesse negatiivsetesse suhtumisse, islamisse, neid hirme, siis neil on tegelikult palju pikem ajalugu kui 11. september ja 100 lugu läheb tegelikult tagasi sellesse aega, kui islam hakkas levima väljaspool Araabia poolsaart, sest teatavasti esimene riik, kus ta levima hakkas, oli Bütsants kristlik keisririik. Ja tõenäoliselt kristlaste hoiak islami suhtes on alguse saanud just sellest ajast, pealegi mitte palju. Pärast seda hakkas islami levimine lääne poole tungis Pürenee poolsaarele, sealt üle Püreneel Prantsusmaal, ehkki ta sinna pikalt püsima jäänud. Edasi järgneb Re konkista ristisõdade periood. Ja kõik need sündmused on paratamatult jätud Euroopa ajalooteadvusse oma pitseri, millest me ei ole kuidagi lahti saanud. Ja need 20. sajandi sündmused, nagu 11. septembri terrorirünnak, mitmesuguseid fundamentalistliku islamiorganisatsioonid. Need on seda hoiakut veelgi süvendanud, tugevdanud. Kuidas on selle kuuldusega, mis on läänemaailmas üsnagi levinud ette koraanis sisaldub luba tappa uskmatuid? Tõepoolest lugesin ka ise kaheksandast suuras on kirjas, et jumal soovib oma sõnaga kehtestada tõde ja uskuma Nad tulid hävitada ja samamoodi ka üleskutse koguda uskmatute vastu nii palju sõjaväge, kui vähegi suudetakse. Jah, üleskutse tappa uskmatuid koraanis olemas küll, sõna-sõnalt keegi seda ei eita, aga siin me peame ikkagi vaatama seda, keda need uskmatute ala mõeldud ja mis olukorras need sõnad on kirja pandud. Islam on sündinud sellises olukorras, kus suurem osa araabia hõime olid polite istliku usundi järgijad. Ehk siis islami mõistes uskmatud ja paganad. Ja loomulikult, kui prohvet Muhammad oma kulutusega üles astus ja hakkas jutlustama politeismi vastu, tekkis tal konflikt valitseva usundiga oma hõimukaaslastega. Jaa, Mohammad Ilja noorel islami kogudusel tuli oma eksistentsi relva jõul kaitsta, toimus terve rida lahinguid paganlike mekalaste ja Muhammedi poolehoidjate vahel. Ja uskmatute puhul tuleb rõhutada seda, et koraan ja kristlasi uskumatutena ei mõista. Nii et selles suhtes ei saa küll mingeid kristlaste või juutide vastu suunatud rünnakuid põhjendada sellega, et et tegemist on püha sõjaga, ehkki seda on tehtud ja tehakse. Kui nüüd vaadata paari viimase aasta jooksul ajakirjanduses ilmunud kirjutisi, mis puudutavad islamiste, siis mõned pealkirjad, näiteks islamistid üritasid Suurbritannias osta Vene maffiale radioaktiivset pommi. Islamistid ähvardavad uute rünnakutega, islamistid jätkavad terrorit, islamistid kavandavad terrorirünnakut Saksamaal ja nii edasi ja nii edasi. Jääb mulje, justkui vihkavad, et nad lääne kultuuri sedavõrd et on valmis seda ründama kas või oma elu hinnaga. Millest selline mulje. Fundamentalism ei ole puhtalt usuline nähtus, vaid ta on ka ühiskondlik nähtus ja tema mõistmiseks on vaja vaadata asju natukene laiemalt. Võib öelda niimoodi, et islamifundamentalismi fundamentalism üldse on teatud mõttes vastureaktsioon õhtuma riikide kolonialismi-le, mis on ju islamimaailmale kaua aega väga tugevat mõju avaldanud. Loomulikult, et me ei saa mitte mingisugust vägivalda õigustada ega ka mõista mitte, aga meil on võimalik siiski aru saada sellest hoiakust või mõtteviisist, mis selliste agressiivsete tegudeni viib. Ja põhiline, mida moslemid heidavad, et läänemaailmal on see, et läänemaailm ei ole enam kristlik läänemaailm, on olnud läbi aegade kristlik. Aga tänapäeva religioosne situatsioon iseloomustab Euroopas ju see, et järjest enam inimesi lahkub kirikust kas teadlikult või jääb lihtsalt kõrvale ristiusu, ütleme siis esitutsiooniseeritud ristiusu mõju Euroopas järjest enam väheneb. Kristlikud väärtused tuvad järjest vähem oluliseks ja järjest raskemini mõistetavaks inimestele. Ja see on põhjus moslemitele väita, et tegemist ei ole enam siis uskliku kristliku kogukonnaga, keda peaks kohtlema kui vendi. Nii nagu koraan rõhutab, et kõik prohvetid, kes jumal on saatnud inimeste juurde, on võrdsed nad on vennad ja usk on üks moslemid, ei saa kristlasi Jeesuse järgijatena, nii nagu nemad teda mõistavad. Ja nad näevad tõepoolest Lääne kultuuris sellist väga tugevat vastast endale ja selle juured on loomulikult kolonialismi ajastus selles, kuidas Euroopa riigid on läbi ajaloo islamiriike kohelnud. Tegelikult lihtsustatud, võiks aga öelda, et teatud mõttes on tegemist kättemaksuga, milleks nüüd on tulnud teatud ringide võimalused, mida olen varem joonud. Teine teema, mis lääne inimese jaoks islamiga viimasel ajal seondub, on valjuhäälne protest muhamedi kujutamise vastu. Lähiminevikust mäletame kahte karikatuuriskandaali. Lisaks oli hiljuti välisajakirjanduses ka uudised. Briti kooliõpetaja sai karistada, kuna lubas oma õpilastel nimetada kaisukaru Muhamedi, eks millised probleemid selle temaatikaga seonduvad? No minu meelest siit tulebki väga hästi välja see, kuivõrd vajalik on islamit tunda. Sest inimene, kes teab, mis moslemeid võib puudutada, mis nendib, solvata see ei teeks mitte mingil juhul selliseid asju ei ole koraanis öeldud, et prohvet Muhammedi ei tohi kujutada. Aga see on islamis kirjutamata seadus, mida järgitakse. Ja laiemalt on see seotud tegelikult sellega Ta islamis ütleme siis ortodoksse islami seisukohalt elusolendeid ei tohiks üldse kujutada, rääkimata siis eriti pühadest isikutest. Islami järgijad ise usuvad, et koraani ei olegi võimalik tõlkida. See ilmutati Muhamedile araabia keeles ja see on ka ainus keel, milles koraan õigesti kõlab. Kaks aastat tagasi lahkunud Haljand Udam tõlgitud koraan jäi tema viimaseks suuremaks tööks. Kirjastusele andis ta selle üle kõigest kaks nädalat enne lahkumist. Kuidas siis saab tõlkida sellist teksti, mida peetakse tõlkimatuks? See, et koraan ilmutati õieti koraanis kirja pandud jumala sõnumid, ilmutati Mohammad-il araabia keeles, son koraanis sõna-sõnalt kirjas seda moslemid usuvad. Nüüd ei väideta islamis mitte seda, et koraani ei saa üldse mingil kombel tõlkida, vaid väidetakse, tõlgitud koraan lakkab olemast koraan, ta pole enam identne selle araabia keeles ilmutatud sõnumiga, et ta on pigem midagi ümberjutustuse sarnast, mis annab inimesele küll ähmas aimduse, sellest, milles on koraanis juttu ilmselt ka koraani peamise sõnumi osas, aga samas näiteks moslemid ütlevad, sellist tõlget ei saa kasutada näiteks õigusemõistmisel mingisuguste normide tuletamise, noh nii nagu koraanis seda tehakse, selleks on ta liiga ebatäpne. Ja loomulikult ei kasutata teda palvustel, ei kasutada teda religioossetel tseremooniatel, kus koraani lugemine on ette nähtud. Vaide loetakse nende inimeste poolt, kes araabia keelt ei oska, kand, moslemid, lihtsalt selleks, et see aitaks paremini teksti mõista. Ehkki siis eeldatakse seda, et kui see vähegi võimalik on, siis moslem hakkab õppima araabia keelt, õpib selle ära, et lugeda siis tõelist koraani milleks ei saa olla tõlge. Kui me vaatame koraani olulisust islami kultuuri koha pealt siis kuidas võib seda võrrelda näiteks piibli olulisusega, Lääne kultuurile? Piiblit ja koraani võib võrrelda tõepoolest selles mõttes, et mõlemal pühal tekstil on olnud väga suur roll vastavalt siis islami ja kristluse ajaloos islamimaailmast kui rääkida, siis koraan on ülimaks autoriteediks mitte ainult usu, vaid ka kõikides teistes igapäevaelu puudutavates küsimustes nagu seda on Õigusperekond, inimeste omavahelised suhted. Koraani peetakse suureks ammendamatuks teadmiste allikaks, mis annab meile usaldatavad informatsiooni universumi päritolu tekkimise ehituse looduse kohta ja ajaloo kohta. Ja ka piibliroll kristluses on olnud minevikus väga kõikehõlmav, kuid mis on erinev nüüd võrreldes piibli ja koraani positsiooni islamis ja kristluses on see, et kristluse osas on nüüd olukord muutunud. Ja kuigi on väga palju selliseid kirikuid, mis, mis väidavad, järgivad kõiges piiblit ja piibel on kõikides küsimustes ülim autoriteet Sis kristlaste enamuse jaoks vähemalt siin Euroopas on küll nõnda, et autoriteet on ta ainult usuküsimustes, mis tähendab seda, et suurema kristlasi teeb ikkagi selget vahet usulise sfäärija ilmalikku sfääri vahel. Faktiliselt ei ole piibel suure osa kristlaste jaoks ka enam ülim autoriteet, siia tulevad juurde igasugused muud subjektiivsed autoriteedid ja ta ei mõjuta enam otseselt nii paljude inimeste igapäevaelu nagu koraan kuni tänapäevani. Mõjutab moslemite igapäevaelu on terved selliseid eluvaldkonnad, mis on kaotanud kokkupuutepiibliga, sest oli tõepoolest Aecus ka piibel, kui räägime näiteks Euroopa keskajast Euroopa keskajal, oli ju piibel ka selleks raamatuks, kust otsiti vastuseid kõik mõeldavatele küsimustele, mida võeti kui sellist universaalset entsüklopeediat, mis annab kõige usaldatavamad teavet, ütleme maailma tekkimise ja loodusajaloo kohta tänapäeval ilmselt kristlast, kes piiblit niimoodi võtab, siin Euroopas vähemalt suurema enamuse kaaskristlaste poolt peetakse veidrikuks. Ameerikas küll jah, fundamentalism on väga levinud, vastandatakse piibli, loomislugu evolutsiooniteooriale ja nii edasi ja nii edasi. Aga siin Euroopas see nõnda ei ole. Ja see muudatus piiblipositsioonis on nüüd otseselt seotud selle nähtusega, mida me nimetame sekunariseerumiseks, et selle institutsiooni, kes siis piibli loonud, tähendab, kiriku positsioon on pidevalt kahanenud, muutunud nõrgemaks. Ta ei ole enam nii ulatuslik ja kogu inimese elu mõjutab, nagu ta oli varasematel aegadel. Aga ei saa öelda, et islamimaailmas oleks koraani positsioon selles suhtes muutunud, et on küll erinevad koraani tõlgendused olemas. Ja on mõningal määral levinud ka selline Euroopa valgustuslikust mõtlemisest mõjutatud ratsionaalne koraani tõlgendus, aga ta on ikkagi täiesti marginaalne, et, et suurem osa moslemite jaoks, kui nad on ikkagi veendunud moslemid, siis koraan puudutab kogu igapäevaeluga olmet, söödi, tavasid, riietumistavasid ja nii edasi. Ma saan aru niimoodi, et koraani näol on tegemist moslemite jaoks absoluutse tõe allikaga. Ja kindlasti ja islamis on olemas mahukas kogu pärimusi viska, räägivad sellest, millises olukorras üks või teine koraani suura ilmutati. Ja nüüd küsimus on selles, et kuidas ühte või teist koraani suurat nüüd muutunud olukorras, millest ka moslemid on teadlikud rakendada ja ilmselt osade inimeste koraani tõlgendusega ei ole vastuolus, see jäetakse kõrvale, praegune situatsioon ja vaadatakse võib-olla ka siis õhtumaade sekulariseeritud Krista siis samamoodi nagu Muhammad vaatas Meka paganat, kes ei tahtnud tema kuulutust vastu võtta. Muudami tõlge oli viimistlemata, olin terminit plaanis, on olulised, leitud tõlkevasted seid läbivalt, aga siis oli ka selliseid termineid, milles Udam oli ise ebakindel olnud ka, et kuidas neid tõlkida ja siis nendele oli olin selles tõlkes pisut nagu liiga palju tõlkevasteid, mis tuli siis ühtlustada. Ja plaanis on ka selliseid vormeleid või selliseid nagu korduvaid fraase, mis olid ilmselt nagu esialgselt Dudamil tõlgitud, nii et väga palju leeruvust. Et kui arvestada sellega, et seal on rütm ja kordus on omaette stiilivõte, siis siis need kordused oleksid tõlkes pidanud olema sellised nagu originaalis. Ja siis neid tuli ühtlustada just seesama kordus ja ja see nagu koraanis annet asja korrutatakse palju kordi üle, et, et see peab just mõjuma selle korduse põhjal, et need oleksid samad. Loodame tekstis oli seda varieeruvust liiga liiga palju ja noh, nagu oluliselt ka selle tõlke eessõnas kirjutatud, et seal on üks selline oluline termin näru nagu jumalamärk või jumala ilmutus või sõnum mida iga kord ei saadi samamoodi tõlkida, vaid vaid sellel ongi üsna lai tähenduse. Tähendab erinevaid asju, aga siis, et lugeja teaks, et originaal, siis on seesama sõna, siis peaks olema ikkagi näru olema. Tõlkevastet arsenal tähendab pisut kitsam, et seda lugejana kaks. Kui võtta selliseid uuemaid tõlkeid, mis on inglise keeles või, või ka kõige uuem soomekeelne tõlge. Et siis neid lahti võttes tõlget lugedes ikkagi võib midagi selle kohta arvata, mis originaalis all selle koha peal, aga Udam selle algses tekstis võib küll öelda, et selle põhjal ei saa midagi järeldada algteksti kohta. Ja iseenesest teksti moderniseerida ei ole vaja tõlkimise käigus vaid see arhailisus. See iseenesest ei ole nii mõistetamatu nüüd, et selle peavad just mõistetavaks tegema need kommentaarid, mis tõlke juurde on pandud. Et ma ei ütleks, et noh, et see kultuurierinevus nagu sellise empaatilise lugemise korral on ta ikkagi nagu ületatav selle kultuurierinevus. Kui koraan on siis kuuenda seitsmenda sajandi tekst, mis peab rääkima siis just nende Araabia poolsaare nomaadide ja linnarahva keelest neile arusaadavas keeles. Jaa, ja iseenesest see sa teksti tõlkides ei ole vaja palju moderniseerida, aga muidugi seal on selliseid termineid, millest või selliseid idioome või, või väljendeid, selliseid kujutluspilte, mis on just nagu omased nagu eel, modernsele ühiskonnale, nagu meie elame modernses ühiskonnas, siis, Aga mis raskus tekib, aga see ei ole nüüd nii ületamatu. Et kui näiteks seal koraani lõpu poole poeetilistes suuradest seal juttu just maavärisemised ja päikese pimenemisest ja kuubimenemisest ja taolistest nagu loodusnähtustest, mis on väga hirmuäratavad, et siis ma usun, et las selline keel on ju omane kõigile, kas siis jumala ilmutuse kõneleb, mis on ka vanas ja uues testamendis. Muidugi, piibli lugemise kogemus tuleb kindlasti kasuks lugemisel ka need tekstid, mis on juba ka omavahel nagu kirjanduslikult üksteiselt laenanud koraani kuulajale pidi olema need juudi ja ja kristlikud tekstid mingis mõttes tuttavad panin lugemisel on kasulik teada teiste varasemate ja hilisemate religioossete tekstide sõnavara ja keelt ja kujutluspilti. Andekale inimesel jääb sageli ühest väljundist väheseks aga seda, et ühes graafikus on peidus arhitekt, ei juhtu just tihti. Ent kunstnik Leonhard Laapiniga on niimoodi just läinudki. Arhitektuurimuuseumi juht Karin Hallas-Murula räägib veebruari viimase nädalani üleval oleva näituse arhitektuur lõpmatuseni taustal, kes on arhitekt Leonhard Lapin? Leonhard Lapin on eesti kultuuris väga eriline figuur, sellepärast et tema mitmekülgsus aga ei suuda vist võistelda kindlasti mitte ükski arhitekt, aga vist mitega ükski kunstnik. Niisuguse renessansi haardega inimene sellisena on, on Leonhard Lapin omaette fenomen ja on üsna raske leida märksõnu, mille kaudu teda avada. Praegu on arhitektuurimuuseumisse avatud Leonhard Lapini arhitektuurinäitus ja tundub, et on isegi hea, et lappinguid kavandas oma 60. aasta juubeliüritusi. Et lappi ei üritanud oma kahte poolust kunsti arhitektuuri ühte näituseruumi kokku viia, vaid et nad on üsnagi eraldi. Aga samas, kui me hakkame kontekstis tegema tagasivaadet Leonhard Lapini kui arhitektile, siis me avastame, et tegelikult toimivad needsamad märksõnad, mis tema kunstigi võiksid avada. Ja muidugi on Laapin ise olnud üsna aktiivne oma elu jooksul iseendast müüti kujundama ja seda ta on teinud rohkete tekstide kaudu. Ja väga suur osa nendest tekstidest on puudutanud ka arhitektuuri. Aga omaette fenomen on ta siiski, sest et kindlasti avangardistina ja avangard ESM on üks põhimõisteid, mille kaudu Lapinit võib avada avang. Artistina on ta otsinud inspiratsiooni nii paljudest allikatest neid omavahel tõelise postmodernistliku vabadusega segades. Et kokku on, on sellest saanud üsna nisugune eklektiline tulemus ja kui kunstiajaloolased on mõneti raskustesse määratlema mingisugust ühte ja kindlat Laapini joon, siis siis ka arhitektuuri puhul tuleb rääkida pigem võib-olla mitmest Laapinist. Ja need, mitu Laapinit on arhitektuurinäituse galeriile kenasti väljas. Valikutöödest tegi ta ise ja, ja seetõttu on näitusel just see tema oma pilt ja, ja oma ruum, mida ta oma elu jooksul on on üritanud luua, võib öelda. Lapinil ei ole sobinud arhitektuuris teemad ja ma ei kujutaks ette teda Tänapäevaste kaubanduskeskuste või või korterelamute tegijana. Küll aga on Lapin teinud projekte, mis paistavad silma tõelise haarde ja, ja tõelise niisuguse kõiksuse tunnetusega. Näiteks on ta projekteerinud katoliku keskuse Aclonasse. See ülesanne oli seotud sellega, et Rooma paavst oli külastamas Aclonat. Samamoodi on ta projekteerinud dalai-laama-le vastuvõtuks Bly või ka samamoodi suurtest teemadest võiks nimetada tema osalemist Soome presidendi residentsi konkursil. Need tööd on kõik väljas. Näitusel neid lihtsalt eriti ei tea. Ta aga tundub, et just niisuguste projektide kaudu on Lapin arhitektina leidnud võib-olla kõige paremini seda tasakaalu, mida ta otsib oma nii kunstis kui haridust kultuuris seda, seda kõiksuse puudutust, seda igavikku, lisust, seda väärtuslikust arhitektuuris, mida ta on üritanud ka mitut moodi oma tekstides põhjendada ja selgitada päris mitmesuguste filosoofiliste süsteemide abil. Ja võib öelda küll, et enamik Lapini töödest on jäänud paberile. Ta ei ole selles mõttes kindlasti mitte edukas arhitekt et tal oleks ette näidata Ta terve rida uhkeid hooneid. Pigem on ta tegelenud väiksemate žanrit, sega nagu eramud aga hiljem aina rohkem, pigem kujundused, monumendid, installatsioonid ja nende kaudu on tegelikult tundub, et ta tegelenud sellega, et ta on kogu aeg otsinud ja oodanud seda, seda ühte ja suurt ehitist teinud nagu ettevalmistusi väikevormide kaudu selleks et küpseda ühe tõeliselt suure ehituse loojaks. Ja, ja mulle tundub, et me alles ootame seda ehitistes ehitise tegemine seisab alles ees, võimalik, et selleks oleks olnud 88. aastal projekteeritud Haljala kabel mille arhitektuurikonkurssi Lapin võitis. Kuid haljad, kabel, nagu me teame, jäi teostamata. Ja kui sellest suurest ehitisest rääkida, siis siis tundub, et kõige sobivam vorm milles Laapini arhitektuuri filosoofia võiks realiseeruda. Et see peabki olema mingi kas täiesti mediteerimiseks ette nähtud tühjusest kantud temp bell või, või võib see olla mõni omamoodi arhitektuuri klooster, kus arhitektuurist pigem räägitakse, aga millise niisugune arhitektuurne kujund võiks olla, see, mis kätkeb endasse selle filosoofia, millega lapin nii palju tegelenud on, aga mis tema praktilistesse ehitistesse seni veel jõuliselt jõudnud minu arvates ei ole? Näitus on eksponeeritud Rotermanni soolalaogaleriile ja ja jääb avatuks veebruari lõpuni ja miks ma pidasin sellise näituse tegemist oluliseks on just nimelt see, et tänapäeva maailmas on arhitektid suundunud väga-väga asisele ja praktilist sellele tööle ja, ja üsna raske oleks leida neid, kes, kes haridust, tekstuuri, nii tugevasti läbi kunsti ja filosoofia prisma enda jaoks tänapäeval mõtestaksid. Et ses mõttes muidugi Lapin ei ole esiarhitekt, talle lihtsalt ei sobi see meie üheksakümnendatel aastatel kujunenud turuühiskond, mis, mis nõuab arhitektilt hoopis teisi omadusi, kui need olid seitsmekümnendad hotell, kui Tallinna 10. Jõuliselt alustas. Lapin nagu ei sobiks hästi meie aega. Aga see ei tähenda sugugi seda, et et me kuskil võib-olla mõnekümne või mõne aja pärast ei avastataks, et tema omamoodi kummalised eramud ja tema ümmargused trepikojad ja spiraalset trepid ja, ja naljaka konfiguratsiooniga ruumid. Et mõne aja pärast ei avastatakse, et tegelikult on just selles midagi, mida tänapäeva praktitsistik arhitektuur kaotanud on ja, ja Laapini mõtestatu ja, ja tema loodu ei võiks uuesti tõusta pinnale, olla uurimisobjektiks ja, ja huviobjektiks. Aasta esimene kultuuriga ja ongi lõppenud. Saate teemadeks olid koraan, islami-hirm, lisaks rääkis Urmas Sutrop Eesti keele monumentaalteosest ja veel oli juttu saatuse irooniast läbi kinokunstikultuuriga planeerib oma kottinuid kinni. Ent erinevalt kõikvõimalikes kuubedes ringi Vukivatest jõuluvanadest tuleb meie saade tagasi juba järgmisel nädalal. Seniks saab huviline interneti vahendusel kuulata ka kultuuri, kajab varasemaid saateid. Seda saab teha vikerraadio koduleheküljel. Teemad ja mõtted on meile jätkuvalt oodatud e-posti aadressil. Kultuurikaja R punkt e. Tänase saate panid kokku Kätlin Maasik, Urve Eslas ja Riho Lauri Saar. Aitäh kuulamast.