Taanlastel on ette nähtud, et taanlased toetavad Fääri saari veel mitu aastat. Praegu see ei ole otsustatud, praegu on endiselt Fääri saared osa Taani kuningriigist, see nelja aastane pakkumine, mis tehti mõneaastast, oli tollal, kui Fääri saared oleksid iseseisvunud tollest hetkest, aga kuna need läbirääkimised jooksid rappa, siis jätkub kõik endiselt nii. Mingit niisugust kauget piir ei ole, et, et siit edasi me enam ei toeta teid praegu seda ei ole, siis järelikult ei tule neil iseseisvumise mõtet ka iseseisvumismõtted on meil endiselt peas, aga kuna ma ütlen, et sellele iseseisvuse seal ei ole mitte mingit praktilist väärtust vaid ainult sümboolne ja sümboolne, isegi ainult ideelises mõttes, kuna kõik need riigisümboolika, mis on oluline ise sees nagu margid, raha, lipp, kõik on tegelikult olemas. Keel, kirjandus, televisioon, kõik on olemas. Taani kuninganna, kui ta külastas Fääri saari, siis peab oma tervituskõne aleti fääri keeles ja Taani kuningannale afääri aitäh auks antud kaiks fääri nimi ja nii edasi. Et noh, et võib-olla ei olegi väga hull see sinna taani alla kuulumine. Sest noh, mis siin salata, Taani maksumaksja maksab ikka ühe väärlase kohta tunduvalt, tunduvalt ja kordi kõrgemaid hindu kui ühe taanlase kohta, kes elab Taanis. Aga mida taanlased arvavad sellest olukorrast, läksin ainult maksavad hea meelega? Ei maksa loomulikult. See on väga põnev teema. Ta on olnud mitmeid avaldusi sellel teemal Taani ühiskonnas. Ma olen ise näinud sellist plakatit mingisugusel massiüritusel, kus oli kirjutatud, et kas teie leiate Taani riik on liiga vaene, et tapke üks, väärlane võikski röönlane. Noh, see on väga ekstreemne muidugi selline noorte poolt pandud plakat. Aga noh, ei ole saladus, kui suured summad tegelikult Taani riik ilmselt musta südametunnistuse pärast või sellepärast, et maailma silmis hea poisina välja näha maksab nii Fääri saartel kui, kui Gröönimaale. Ja eks see summa ole väga paljudel hambusse, sest noh, ükskõik kui rikas on riik, siis alati on kuskilt puudu. Ja Taanis, kus on äsja läbiviidud kohalike omavalitsuse väga suur reforme, leitakse loomulikult, et sotsiaalhoolekande eriti haiglad on äärmiselt viletsas seisus ja nii edasi ja loomulikult jääb, jäävad need miljardid, mis lähevad kuskile arusaamatule paarikümnele 1000-le inimesele kuskile keset ookeani. Eks ikka ei ole päris arusaadav, miks see nii vajalik on. Söögist ja joogist pole veel rääkinud, räägi paari sõnaga Fääri alkoholist, kuidas Fääri õlu maitseb karri õlul, pole viga midagi, muidugi ma arvan, et meil siin Eestis on ka väga hea. Ja ma arvan, et Nad on suhteliselt heal kõrgel tasemel, kõik, nii eesti kui Fääri elusfääri õlu puhul on kurioosne, on muidugi see, et kuni 90.-te alguseni oli põhimõtteliselt igasugune alkohol Fääri saartel muuseas ka Islandil illegaalne. Ja süsteem ei ole kunagi olnud nii range. Näiteks Soomes või Rootsis, kus meie inimesed kindlasti teavad, on need alkoholimonopolid. Seda sellepärast, et usute, et naaberriikidest võidakse kindlasti alati alkoholi sisse tuua, aga saarte ühiskondade nagu Islandi afäärid võis seda väga konkreetset piirata ja tõesti vääridelega Islandil mitte ühtegi tilka alkoholi kuskile müüdud ja, ja ka selle sissetoomine oli illegaalne, nii et konkreetselt võis minna vangi. Nüüd 90.-te algusest legaliseeriti alkoholi tarbimine samas alkoholi siiski ei toodetud. Mis tähendas seda, et kui mingi restorani siis pidid olema inimesed Taanist või kuskilt kaasa toonud oma veini sellisel ulatama need veinipudelid siis ettekandjale, kes siis sööd kõrvale, seda veini serveeris siis huvitav nähtus Fääri saartel oli veel see, et oli mingisugune seadusesäte, mis oli pisut veidralt kirjutatud, mis tähendas seda, et seda võis tõlgendada kaheti ja see seadusesäte pani paika umbes selleta. Avalikes kohtades ei tohi alkoholi tarvitada ja seda ei tohi avalikult müüa. See välistas siis selle, et restoranides või baarides müüdaks alkoholi. Aga kui luua kinnised õlleklubid, mõtlesid väärlased, kuhu võib tellida välismaalt suures koguses õlu või muud alkoholi, veini või kangemaid alkoholi see ei ole avalik koht, tegemist on kinnise klubiga, kus on liikmeskond ja nii edasi siis miks mitte. Ja tõesti nagu seeni pärast vihma kerkis fääri saarte peaaegu igasse suuremasse kohta mingisugune õlleklubi moodi asutus. Nüüd muidugi aeg on edasi läinud, varsti on juba 15 20 aastat sellest ajast möödas ja tänapäeval on, on alkoholi siis restoranides ja baarides muidugi vabalt saada. Kuigi sa maksab suhteliselt palju ja on paaridel kehtestatud alkoholimonopoli süsteem, mis tähendab, et on paar kauplust Fääri saartel, kust siis alkohoolseid jooke saab osta tavakauplustes? Mingit alkohol ei ole, selles mõttes nagu meie oleme siin harjunud, et läheme ükskõik millal poodi ja võime võtta. Aga eripoes müüakse, mis kellani see lahti on siis no eri boot on ikka lahti sellisel riukalikus ajal, et eriti tööinimene sinna ei saa. Jalakäija, tudeng sinna üldse ei saa, aga see on kuskil kaugel linna ääres tööstusrajoonis ja umbes ongi ta lahti niimoodi esmaspäevast reedeni ütleme 10-st kolmeni või midagi taolist, et et päris keeruline on kätte saada. Aga kas purjus inimest oli näha linnapildis? Oli küll, aga eelkõige purjus turisti, sest just esimesel õhtul ma mäletan, oli toimunud vääri saarte ja Šotimaa vaheline jalgpallivõistlus. Jalgpall on midagi, mis on säärastele ülioluline, kuna 90.-te algusel kunagi võitis fääri saarte jalgpallimeeskond mängu Norra vastu. Tegevväelaste jaoks on see täiesti revolutsioonilise tähtsusega sündmus selles mõttes, et välismaalaste käest, kes on esimest korda sfääridel küsitakse alati, et kas sa mäletad seda, kui võideti ja ollakse väga üllatunud, kui kogu maailm ei teagi seda, et kui Fääri saared võitsid kunagi Norra üle selle mängu et jalgpall on väga oluline päeval, kui ma esimest korda siis saabusin, oli toimunud Šotimaa ja pärslaste vahel jalgpallimatš-matši toimumise sfääri saartel, mis tähendas seda, et Fääri oma väikese lennufirma Atlantic Airways lennugraafik oli täiesti sassis, kuna tuli transportida Shotima jalgpalli fänne, siis lihtsalt Kopenhaageni lennud jäeti ära ja palju sõpru Fääri saartele selle asemel ja neid ei saanud ruttu ilmselt piisavalt ruttu siis tagasi Šotimaale lennutada vaid need jäid sinna linna vahele siis nii-öelda tiirutama. Ja need šotlased siis jalgpallisõbrad olidki tarbimisaltid, ma ütleksin. Aga Fääri saarte kliendile alkoholiprobleemi kui sellist. Ma kujutan ette ka ette, et on, et nagu kõikidel põhjamaa inimestel, siis on tegemist kultuuriga, mis käib baseeruselisel sotsiaalsele osadusel, vaid pigem ikkagi iga indiviidi iseendaga hakkamasaamisel ja ei ole inimesed kõik nii tugevad, et nad saaksid ookeanituultega või elutuultega hakkama, nii et et samamoodi nagu Soomes või Rootsis või Norras. Ma kujutan ette, et alkoholiprobleem on ilmselt ka väga tõsine probleem Fääri saartel ja üha tõsisemaks ta ilmselt muutub.