Tere, mina olen Riho Lauri Saar ja eetris on järjekordne kultuuriga ja saade. Täna saates. Tõnis Vindi jaoks on kunstnik olnud seotud muistsete tarkustega. Mingi viimases graafikanäitusest räägib Sirje Helme. Vähem kui nädalaga pärast Tallinnas esinevat härrasmehest muusikut Bryan Ferry tutvustab Margus Kiis. Ajaloolane Marek Tamm räägib Johan Singa raamatust keskaja sügis. Ent kõigepealt alustame Nipernaadi iga mõnusat kuulamist. 1983.-le aastal sai valmis Kaljo Kiisa film Nipernaadi stsenaariumi pani kokku Juhan Viiding August Gailiti romaani Toomas Nipernaadi põhjal. 24 aastat hiljem jõudis nadi taastatuna uue esilinastuseni seekord taas esilinastuseni. Koos Nipernaadi jõudis kolmapäeval kino sõpruse ekraanile ka värske dokument Taal film Nipernaadit otsimas, mis uurib arhiivimaterjalide ja osaliste meenutuste kaudu filmi valmimise lugu. Filmi režissööri Kristiina Janci ja stsenaristi Annika Koppeliga rääkis Lili pilt. Eks näitleja filmis ütles, et tema jaoks see see Gailiti romaan Toomas Nipernaadi selle raamatu absurd tuli välja just just Viidingu stsenaariumis. Mis suhe teil oli selle romaaniga ehk siis filmiga, enne kui te seda projekte hakkasite tegema? Mina lugesin August Gailiti Toomas Nipernaadi juba koolis ja ta meeldis mulle väga. Ja hiljem ma olen teda niimoodi aeg-ajalt ka kätte võtmete lehitsenud, aga, aga nüüd oli ta põhjused, enne kui ma hakkasin üldse selle teemaga tegelema, siis ma võtsin ja lugesin selle raamatu uuesti läbi. Ja ma pean ütlema küll, et mis see on, selle asja tugevus või võlu või miks, miks, kas ei Nipernaadi film oli hea on, et tegelikult, et ikka on see Algne kirjandused, Gailiti sõna. Kaili Tiit tekst on, on proosas, on, ta on niivõrd poeetiline, et seda lugeda on lihtsalt nauding, see ongi nagu luule, peaaegu filmi stsenarist on Juhan Viiding. Tegelikult see oligi suuresti Juhan Viidingu idee, et see Nipernaadi üldse filmiks sai ja tema siis Kaljo Kiisale seda mõtet nagu vaikselt siis ette söötis. Ja ühel hetkel oli siis kiiskellega nõus ja valmis seda tegema. Ja ma sain aru, et see oli tollases ajas on siis 83, kui film Nipernaadi valmis sai, aga nad alustasid siis juba ikkagi kaks-kolm aastat varem selle tegemisega, nii et et kusagil kaheksakümnendatel läks lahti ja et see film nagu, nagu üldse teoks sai, oli ka see just et kiisk Viiding tahtsid seda teha. Kiisk oli ennast juba tõestanud, režissöör selleks ajaks oli teinud kümmekond filmi ja Viiding oli ka juba väga tuntud ja hinnatud, et kõik nagu ootasid ka väga palju sellest filmist. Kiisk rääkis ka seda dokfilmis, et tema ja Viiding olid selle raamatu läbi töödelnud, et nende koostöö oli hästi sujuv ja kerge. See võluv maid, asju dokfilmis, minu jaoks ongi need need lõigud sellest raamatust, mis loetakse. Et kui palju see siis filmi tehes seda raamatut ja filmi ka nagu läbi töötlesid ja käsitlesid. Raamatut ma ei olnud enne läbi lugenud raamatut mulle tänaseni läbi lugenud, aga ma arvan, et mu ülestunnistus ei kahanda minu töö väärtust, sest ma leian, et see materjal, see teos, millest me tegime dokumentaalfilmi et see on ikkagi täiesti suveräänne kunstiteosed, jaheta, toetub Gailiti raamatule. Aga sealt on erinevad inimesed sünteesinud välja mingisuguse täiesti oma omaette väärtus omaette teose. See, kui raamat on hea, ma arvan, et see võib vahest pigem tulla isegi filmile kahjuks, sest filmikeel ja raamatukeel on erinevad keeled ja neid tundmusi, lõhnaaistinguid filmis seda, mida näiteks raamatus kirjeldatakse, et seda on väga raske ja sellepärast see Nipernaadi silma on väga õnnestunud kombinatsioon, et need filmitegijad on osanud alusmaterjalist välja võtta selle mingisuguse väga olemusliku asja, nad on osanud sellele olemuslikult vundamendile uue ilusa maja peale. Kui Viidingu juurde tagasi tulla, et siis mis ütleb Jaan Rekkor, et temale see Kailidid lugeda, siis võib-olla see absurdi poole ei olekski nii hästi välja tulnud raamatut lugedes, et, et kui nüüd just Viiding tegi seda seda filmis stsenaariumist, tõi seda sisse ja tegelikult, et kui nüüd seda vaadata, et, et see tõepoolest see nii on, et see absurdi pool, võib-olla ta on seal romaanis kusagil tagapool olemas absurdi grotesk, aga, aga ta ei torka nii silma ja võib-olla esimese lugemisega ei saa seda kätte. Olen Kristiinaga 100 protsenti nõus, et nii raamat kui film on, on eraldiseisvad ja iseseisvad kunstiteosed ja kui üldse kirjandusteosest filmi teha noh, väga palju filme põhinevaid kirjandusteosel, et tihti on see oht, et, et film ei tule samasugune kui, kui raamat ja, ja inimesed ei ole nagu rahul ja teinekord vahel harva juhtub kat film tuleb parem kui raamat, aga siin Nipernaadit Mul on, on minu meelest tulnud selline nagu see kõige parem variant, et võib lugeda raamatut ja vaimustada sellest nii et sa pole filmi näinud. Ja kui sa oled raamatut lugenud ja vaatad filmi, siis vaatad film ja ikka vaimustud. Nii et see on selline igatpidi väga õnnestunud ekraniseering. Kristiines ütlesid eile ka seda, et dokfilmitähest avastasite, et, et Nipernaadit on teinud ikka väga andekad inimesed. See on niimoodi, et enamasti, kui sa mingit konkreetset filmi vaatadesseka hõlmad teda kuidagi nagu tervikutes hakka teda analüüsima ja osadeks lahti võtma. Aga kuna sellel dokumentaalfilmi tegemise üks eesmärke oligi natukene konstrueerida või, või uurida, et kuidas seda tehti, mis tingimustes ja nii edasi. Siis kui lähemalt vaatad, et siis võib-olla oskad natukene paremini hinnata nende inimeste panust, kes seal kõik kokku said ja tänu kellele see film on säärane, nagu ta on. Et tulevikus midagi teed, sa ei oska alati päris adekvaatselt näha. Kes, kui palju, mida annab, mitte särav matemaatika oleks väga oluline, aga ikkagi noh, tagantjärgi ka. Et jah, et režissöörist kunstnik kuni kõik andsid ilmselt tol hetkel oma parima Annika tegelesid ka selle selle filmi koopia restaureerimisega, kas selle käigus tuli ka taolisi avastusi? Ei midagi nagu sellist päris ootamatu, et seekord ei tulnud ette, kõigi vanade filmide taastamise juures võib tõepoolest igasuguseid asju ette tulla ja on tulnud ka, aga Nipernaadi juures sellist nagu nagu suurt üllatust, sest ei olnud, et vahest jah, et see film nagu dubleeritud vööt on stuudios peale loetud, et siis seal on võib-olla natukene see esialgne heli ei ole nii täpne kohati et siis võib-olla seal olid väiksed probleemid, kui me heli restaureerisime. Aga muidu ta läks suhteliselt valutult, et kui noh, kuivõrd valutuse protsess üldse olla saab, sest see on päris pikk ja keeruline protsess, kuhu on tõesti kaasatud väga paljud inimesed, et Eestis on ju see probleem, et filmide algmaterjal ja meil siin ei ole ja filmide restaureerimine võetaksegi aluseks ikkagi algmaterjal, milleks on filmi originaalnegatiiv. Aga need on enamike Eesti filmide puhul hoiul Moskvas koos firmafondis. Selle restaureerimistöö kvaliteet sõltub nüüd sellest, kui hea algmaterjali me saame. Aga Kosfilma fond seda päris algselt negatiivi üldse välja ei annagi. Nii et, et mis me saame sealt tellida, me saame sealt tellida vahe positiivid, mis on siis järgmine aste, millelt tehakse siis kõik kontranegatiivid koopiad siis täitsa algselt negatiivi peab hoidma Nipernaadi mehe siis taastasime jah, aluseks võttes vahe positiivi. Me tegime kaks koopiat, et üks on inglisekeelsete subtiitritega, teine on eestikeelne inglisekeelsete subtiitritega koopia meil juba linastus Jötebori raamatumessil septembri lõpus, kus Eesti oli, oli fookuses ja seal oli ka filmiprogramm ja siis Nipernaadi oli seal filmiprogrammis ja see juhtus olema täpselt sama päev, kui Eestis olid Kaljo Kiisa matused eestikeelne koopial, praegu ta siis linastub kinos Sõprus mõnda aega ja ta läheb kinobussiga reisima esimesel novembril ja näitame seda kõigile soovijatele ja eriseanssidele ja võib-olla mingisugustele retrospektiivkavadele, nii et, et ta on meil nagu võtta. Aga kas see inglisekeelne Nipernaadi kõnetab ka välismaalast kasvõi mingit vastukaja sealt raamatumessilt, et seal oli olnud päris palju inimesi kuskil 50 ringis, mulle öeldi, ma ise seal ei olnud. Mis on sellise ürituse kohta päris hea, aga need, mis värskelt sellest taas esilinastuselt sainete filmi restaureerija Soomes. Joe Septagi, George, Itaalia päritolu mees, kes, kes restaureeris ka kevade, tema restaureerib, filmistel heli ei ole, näeb ainult piltide restorani pilti ja siis me näitasime seda filmid inglisekeelsete subtiitritega. Ja ta tuli ja ütles, et ta nägi nüüd seda nagu esimest korda tervikuna ja ta sai sellest nagu ka tekstist aru ja ta ütles, et see on suurepärane. Dialoogis on suurepärane film, et said tõelise elamuse sellest filmist milles tagasi dokfilmi juurde, et te rääkisite ka seda, et hästi palju materjali jäi välja, et kas on selles, selles materjalis nüüd takkajärgi pärast esilinastust mõeldes midagi, mis oleks ikka võinud sisse jääda. No ikka ikka on kahju, et säärane valikute küsimus, et aga ma arvan, et me tegime optimaalse valiku. Et ikka mõni lugu jäi välja või mõni emotsioon või aga hea meel üht-teist Sulev DVD-le ka. Teine tee on praegu koostamisel, et ega me nüüd siin lõplikult ka ei tea, aga me kindlasti paneksime siis mingisuguse sellise kriitikute retseptsiooni võib-olla sinna juurde. Ja siis need arhiivimaterjalid, mis, mis on olemas, et Nipernaadi linastus sõpruses ja võib-olla ka mõned proovivõtted, et nii ei ole palju, aga nad on olemas ja neid on hästi tore vaadata. Aga kust peale siis Eesti arhiivi need need fotod ja materjalid asjatel Stockholmis? Ei no need ongi kas siis eraarhiiv või ehk siis osalejate endif. Eesti filmiarhiiv teatri- ja muusikamuuseum kirjandusmuuseumist saime Gailiti kohta pilte ja eraarhiividest, jah, et Anne Maasik andis meile oma oma Juhan Viidingu kirja ja Juhan Viiding Talle kirjutas esimest korda, et saaks kasutada siis inimesed, rändaja õhtulaul. Kirjastuselt Varrak ilmus hiljuti Hollandi kultuuriajaloolase Johan Singa mahukas uurimus hiliskeskaja vaimu ja tundeilmast eesti lugejatele varem raamatu mängiv inimene autorina tuntud ajaloolane on teoses keskaja sügis leidnud keskendu kirjeldamiseks viisi, mis raamatu ilmumisel 1919. aastal ajaloolaste seas palju poleemikat tekitas. Vaidlused raamatu ümber ei ole vaibunud ka tänaseks, kuid see ei takista ajaloolastel soovitada just seda teost esimeseks tutvuseks keskaegse maailmapildiga. Olgu tegemist on haarava ja sütitava teosega, kus faktidest olulisem on nende kirjeldamise viis. Keskajast. Nii nagu hajutasingaseda näeb, vestles ajaloolase Marek Tammega Urve Eslas. Nagu näeme, saab kultuuriajaloost kirjutada väga tunde küllaselt ja kaasakiskuvalt. Milline on singa kirjutamisviisi eripära, et see teoseni haaratavaks teeb? Kohati näib, nagu oleks ta sõnade asemel hoopis pintslite värve kasutanud. Kes ka sügisel on kindlasti jah, raamat, mis avas uusi horisonte uurimises ja võlu peitub ühtaegu nii sisus kui ka vormis. Ja see vorm on tõesti eripärad, need on eripärane singa teiste tööde kontekstis. Mitte kõik tema raamatut pole kirjutatud nii löövalt, nii kujundlikult, nii pintsli ja värvide abiga. Kuid see, kes ka sügis tõesti püüab, justkui viia meid sellesse hiliskeskmaailma, nii et unustaksime, Lähme, loeme raamatut vaid juskui, kanduksime sellesse aega tagasi ja siinkohal lähtub siin väga selgelt kirjanduslikest eeskujudest üheksa dessandi lõpu sümbolistlikustekadentlikuste kirjandusest ja ta püüab tõesti seda maailma nagu taaselustada, mis muudab selle raamatu huvitavaks mitte ainult siis ajaloolastele keskeuurijatele, vaid ka kõikvõimalikele lugejatel. Ja see on ka põhjus, miks pärast see raamat, mis ilmus aastal 1919 on siiani väga laialt loetud, tõlgitud ja nüüd siis viimaks ka eesti keelde. Selle raamatu peamine tee segaraamatu inspireerinud mõtte puuduta saab ühel päeval jalutuskäigul olles tehtud avastust, et hiliskeskaeg ei ole mitte uue ajastu renessansi algus vaid on nende nähtuste hääbumine, mis on oma aja ära elanud. Raamatus kasutab ta ise hiliskeskkirjeldamiseks väljendeid, hääbumine, närbumine, aga ometi talle vastumeelt selle perioodi tõlgendamine läbi allakäigu motiivi ja selle nägemine keskaja surmana. Kas siin ei ole mingi vastuolu? Noh, on ja ei ole kõigepealt selle raamatu kontseptsiooni taibata, siis on hea läbi lugeda või meelde tuletada üks teine klassikaline kultuuri uurimus, milleks on Šveitsi kultuuriloolase Jacob Burkhardi raamat itaalia renessansikultuur ja selle Burkhardi raamatu keskne tees. Õigupoolest see raamat tõi käibele üle ültse renessansi mõiste kui omaette kultuuriperioodi iseloomustava mõistada juskui lõi renessansi ja Turkad väidab, et et kusagil neliteistkümnendal sajandil toimus murrang keskaegse otsa algaseks, uus ajastu, algas, renessanss tajusin ka ei olnud sellise Burkhardi lähenemisega nõus. Ja tegelikult see, kes ka sügis on suuresti üles ehitatud poleemikale Burkhardi väitega. Selle asemel, et näha selles teistkümnes 15.-st sajandist uue algust, Helsingi väidab, tuleks hoopis vana lõppu. See vana lõpp ei ole mitte mitte nagu nagu halvas mõttes lõpped seal sinna allakäik, vaid seal lihtsalt deberiad omaette piiritletav ajastu, millele omandasid mitmed sellisele allakäiguühiskonnale iseloomulikud jooned nagu teatav elu, põlgurlus, teatav enese pagendamine, kujutelmad, esse, teatav emotsioonid üle võimendatud, kuid see kõik ei ole mitte tingimata negatiivse sisuga, vaid nagu siit raamatust koorub siis üles-allakäiku meeleoludes sünnib väga omapäraseid kultuurinähtusi, sünnib väga omapärane kirjandus, väga omapärane kunste. Ja noh, poleks nagu meie asi seda halvustada. Nii et ühest küljest tõesti vastuolu on, kuid see vastuolu on tingitud ühest küljest sellest poleemikast Burkhardiga ja teiselt poolt soovis näidata, kas lõpus peitub ilu. Et lõpp ei tähenda tingimata nagu halba ja koledat. Minu jaoks emotsioonidest kõige võimsam oli see, mida kirjeldati esimese peatüki lõpus. Hiliskeskaeg on kuri maailm, kus vihkamise ja vägivalla tuli lõõmab kõrgele. Ülekohus on vägev. Kurat varjutab oma tiibadega sünget maailma ja peagi ootab inimkonda lõpp. Kuid inimesed ei paranda meelt. Kirike jutlustajad võitlevad asjata. See on suurepärane näide just Holzingeri stiilist, kuidas ta nagu erinevate kujundite erinevate võrdpiltide abiga manab siis mingisuguses emotsionaalses situatsiooni nüüd meie lugejana võimelised on nii-öelda võta või jäta, sellist hinnangut on väga raske kritiseerida, on selge, et see põhineb halsinga arusaamal kogemusel ja õigupoolest ta isa rõhutanud, et tema eluline meetod tuginebki sellise ajaloolise aimduse väelulise tunnetuse ideel ja see tunnetus sabub enamasti ootamatult, see jätab selline epifaaniline moment, kus ajaloole selle korraga ilmutab ennast mingi ajastu mingist küljest ja Hausinga rõhutanud, kuivõrd see kesksügis üldis elamustest, mida ta sai hiliskeskaja kunsti, eriti van Eyckide loomingut vaadates. Ja mitmed need siuksed emotsionaalsed pildid, mida ta meile manab. Hiliskeskajast on vaatelt maalide kirjeldused eriti näiteks surmatantsukirjeldused ja salongiga uurijatele ette heitnud, et ta võtab nagu liiga üksüheselt ilukirjanduslikke ja kunstilisi allikaid, et kui seda raamatut vaadata, siin õigupoolest väga vähe viited mingisugustele, ürikutele, avalikele dokumentidele, erinevatele Tadele või nii edasi, et see raamat on kirjutatud lõviosas imaginaarsetele allikatele tuginedes, ilukirjandusele, luuletusele, promaanidele, maalikunstile ja muidugi küsida sõnaga küsitud. Et kuivõrd nagu tegelikkus ja, ja, ja see kunst on nagu samastatavad, et kas need maalid, need raamatud ei räägi meile mitte rohkem autoriste temalt kujutlusi ilmast mitte niivõrd selles sotsiaalses tegelikkuses, millesse see autor või kunstnik elas. Ja see on kindlasti õigustatud kriitika, jällegi ma leian, et keskele sügise võlu ongi. Et ta ei muutu niivõrd pedantseksetajaid, teda ei huvita, nagu see tõestamine teda ei huvita täiendavust, teda ei huvita lugejat veenda, et see kõik, mis ma räägin, tõsi, ei, ta esitab lihtsalt meile väga veenva esteetilist elamust pakkuv nägemusest perioodist ja ja meil lihtsalt võimalusel nägemust nautida, sellest osa saada või see kõrvale jätta. Aga meil pole midagi selle nägemuse puhul peale hakata selliste traditsiooniliste ajalookriitiliste meetoditega. Seda, kuivõrd see raamat sellisest traditsioonilisest käsitlusest erines, seda näitas ka see, et kui ta 1919. aastal ilmus siis teised ajaloolased pidasid sellist lähenemisviisid kohatuks. Vist nimetasid lausa seda kriminaalromaaniks halvustavalt. Jah, selle raamatu retseptsioon on omaette põnev valdkond, kuivõrd kutselised ajaloos ei võtnud sugugi kohe omaks ja pigem pälvisite toetust kirjandusringkondades, talle anti näiteks erinevad kirjanduspreemiaid ja, ja siiamaani, eks ta on seda raamatut 20.-st sajandist, mis on nad jäänud alles ja mida loevad mitte ainult siis ajaloolased, vaid ka laiem publik. Ja loomulikult ta võlgneb selle oma sellisele paeluvale vormile. Kuid samas Raamat kindlasti ka leidis oma lugejaid ja üsna pea ette tõlgiti selle 20 aasta jooksul kümmekonda keelde. Mul on siiani kindlasti siin ka kõige tuntum loetum teos, kuid kutseliste ajalooliste positsioon siiamaani kohati kõhklev. Et leitakse, et ikka liiga palju vassib, liiga palju mõtleb välja. Kuid teiselt poolt, mis seal salata, enamik ajaloolasi andsite inspiratsiooni ammutanud ja, ja õigupoolest igas raamatut teadlik, avab mingi täiesti uue perspektiivi ajal uurimisele. Halsingat polnud enamikel ajaloolastele pähegi tulnud, et näiteks unenäod võiks olla oma uurimisobjekt. Näitab kui tähtsad mängud, kuivõrd tähtis on üldse selline unenäoline mõõde inimkultuuris ja kui unenäod avavad kultuuri sisu. Samuti pole näos hingad, keegi pööranud tähelepanu tunnetaja loole emotsioonide loole, sellele ka valul või mõnul on ajalugu, et ka valu tundmine, valu väärtustamine on ajas muutuv või miks mitte surmaajalugu, et ka tegelikult enne kesksügise ilmumist polnud surm kuigi populaarne alluurimise valdkond alles nüüd me mõistame ja suuresti tänu halsingale, kuivõrd palju kultuur avab ennast läbi. Kuulge see surma läbi suhtumise teispoolsusesse läbi selle, kuidas me suhtume suuremasse inimesse, kas me peidame ta ära kuhugi vanadekodusse või vastu, pidime ümbritsemine teda sugulastega kodus ja nii edasi ja nii edasi. Nii et, et see raamat on lõpmatu inspiratsiooniallikas olnud tervele mitmele põlvkonnale ajaloolastele ja sageli nad nagu häbeneda tunnistama, seda siin ka mõju või tähtsus, kuivõrd see vorm kuidagi pelutab neid. Ent teisalt ilma selle raamatut on raske ette kujutada tervet suurt osa tänapäeva aluteadusest. Aga hiliskeskajast rääkides kasutab ta ka üsna tumedaid värve. Põhitooniks on sihuke mõru raskemeelsus. Elu nähakse läbi kaduvuse, kannatusega meeleheite ja, ja see lausung, Memento mori saatis inimest läbi kogu elu. Samas kirjutab ka seda, et aeg jätab pärimusse rohkem jälgi kannatusest kui õnnest. Ja see taia lokk saavad just õnnetused. See ei puuduta mitte üksnes keskaega. Kus siis tõdesin on? No tegelikult üldse on ja seda raamatut lugedes silmas pidada, et see uurimus, mis esindab ühe nägemus ühest perioodist ja seda lugedes tuleks nagist otsida detaile isegi mitte otsida seda küsimus, kas ta räägib tõtt või valetab. Helsingi raamatu võlu ongi selles, et ta konstrueerib oma etteperiood, hiliskeskaegse Burgundia Põhja-Prantsusmaa, praegused flaami alad kokku panduna ja esitab seda kuidagi sihukse tervikuna. Nüüd muidugi me võime polemiseerida sellega ja ongi palju polemiseerinud. Ta tunnistada, et enamik ajaloolasi Päeval jaga Helsingi vaadet, et see hiliskeskaeg oli selline sünge teatavatest surma meeleoludest kantud vaid see on pigem nagu Hausinga kujutluse vili, mitte siis tollest allikate põhjal sündinud. Järeldus. Ühe iseloomuliku hiliskeskjoonena toob autor välja väga teravad kontrastid läbi mille selline hiliskeskaja inimese kirg sai sündida ja tänu millele ka paljud tolleaegsed nähtused võimalikuks said. Näiteks erinevus rõõmu ja mure või tervise ja haiguse või rikkuse vaesuse vahel olid tollal tohutult palju suuremad. Praegu võib näha, kuidas sa seda mõtet kommenteeriksid, et sellises väga tugevate vastuolude keskel saab uued kultuurinähtused sündima. Tuleb tunnistada, selline paradoks side ja, ja vastasseisude rõhutamine on singa tõlgendus ja suur osa hiliskeskajaloolasi tänapäeval jagasid tõlgendust leiavad, et need vastuolud on Helsingi ja polnud selgelt üle võimendatud ja pigem need vastuolud jällegi tuginevad ilukirjanduslikest tekstidest, olgu need siis pärit hiliskeskajast hoopis 19 sajandi lõpust. Ja ma üldiselt jagan seda kriitikat. Et see keskelõpp ei olnud selline täiesti omaette mingi veider maailm, kus oleks valitsenud suured vastuolud, kus inimesed oleks olnud lõhestatud erinevate tunnete vahel vabaduse ja pidutsemise, vihkamise, armastuse ja nii edasi vahel, et see on pigem singa kontseptsioon, et seda oma uurimisaines kuidagi köitvamalt veenvamad esitada. Ma ise leian, et hiliskeskaeg on millegi poolest eriline, võrreldes näiteks kõrgvõi varakeskajaga. Muidugi tal on oma iseloomujooned, kuid see arusaam sellest, et ühe lõppeva ajastuga peavad kaasnema mingid lõpulise loomulikult tunnused, selline visklemine, teatav allakäik. See tuleneb sellest, et mütse, nimetamist aega millegi lõpuks need inimesed, kes elasid 14 15, nad ei teadnud, et nad elavad keske lõpus. Seal lihtsalt hilisema ajalooliste prioriseerimine. Et nüüd me otsustame, et 14 15 sajand moodustab hiliskeske, moodustab keskel sügise moodustab mingisuguse lõpu. See kõik on ajalooliste peades, mitte dollastes inimestes. Et jällegi tuleme selle idee juurde tagasi, et kesksügise ehitab mudeli mudeli, mis on väga läbimõeldud autori poolt, et mis on väga värvikas, mis on väga veenvalt kirja pandud, kuid mitmenda mudeli konstruktsioonid pärinevad siin ka peast, mitte kes ka allikatest ja seetõttu me ei peaksid nagu otsima jällegi tõsikindlaid teadmisi pigem hindama ja nautima, kui soovime, näha siin ka mudelit enast ja igaüks, kes soovib KesK hilise perioodi kohta lugeda, kindlasti ei peaks piirduma ainult selle raamatuga, seal üks nägemus, pealegi 90 aastat vana hiliskeskajast kirjutatud ridamisi teisi uurimusi ja, ja eesmärk ongi omandada erinevad perspektiivid, Sis kujundid, isiklik vaatenurk asjadele, sest et lõplikku tõde, alus säilita kunagi. Ansambliga Roxy Music tuntuks saanud Bryan Ferry on mees, kes purjetas avalikkuse ette ajal, mil ilma tegid röökav punkliikumine ja progerak. Kaevuri poeg Bryan Ferry mõjus selles kontekstis omamoodi anakronismina esinedes peenutsevalt valges ülikonnas ja rõhutatult härrasmehe maneeridega. Margus Kiis libistab pilgu vile Bryan Ferry senise loomingu ja tutvustab, mida võiks tuleval reedel Tallinnas esinevat Ferilt oodata. Saatelõigu vahele kõravat Bryan Ferry lood. Meikari, muudel Haadreynskonna fool lets Dictyo kere ja Avalon. Teisel novembril esineb Tallinna linnahallis mees nimega Bryan Ferry. Võib-olla paljudele see nimi ütlegi midagi? Peab kohe mainima, et tegemist on praktiliselt sama mõjuka muusikuga kui näiteks David Bowie. Bryan Ferry ja tema ansambel Roxy Music mõjutasid nii punki, New Wave'i kui ka New trumentiks liikumist ning 80.-te popmuusikat ning võib ka öelda, et Bryan Ferry mõju jätkub ka praeguses poproki ja indie-rokimaailmas. Bryan Ferry sai muidugi kuulsaks läbi ansambli Roxy Music mis ilmus suurele popmuusikaareenile aastal 1972 omanimelise albumiga. Bryan Ferry ise, kes oli selle ansambli laulja, pianisti ja peamine helilooja, tuli praktiliselt ei tea kust autosse Blu, nagu ütleb üks proksi, muusiku laul. Ta oli varem olnud mõnes amatööransamblis, aga põhiliselt oli ta tuntud nägu Londoni popkunstiringkondades ja ta oli olnud ka menukas keraamikaõpetaja muusikas olid tema suurimad saavutused seni olnud siiski edutu konkureerimine Kinkrimiseni lauljaks, kust ta küll avaldas nii palju muljet, et Big inkrimzani tegelaste sai ka Roxy Music oma lepingu. Roxy Music esimene album oli täielik segu narhilistes Trocki rütmidest dekadentsist, elektroonilistest maastikest ja väikestest kunst ja proge-rocki katsetustest. Hiljem Roxy Music, eriti peale selle süntesaatorimängija Bryan Ferry lahkumist muutus küll tunduvalt kommertslikumaks kuid samas on kõik ansambli plaadid omaette kunstiteosed ja väga huvitavat kuulata. Bryan Ferry soolokarjäär sai alguse praktiliselt kohe peale Roxy Music starti, 1973 tuli ta välja väga üllatusliku soolosingliga. See oli kaver Bob Dylani loost Se haad, trein skonna fool. Bryan Ferry versioon iseenesest tekitas paljudes Dylani bändides suurt vea, kuna dekadentlik veidi ülbe ja natuke irooniline. Tegelikult tuli muidugi välja, et praeguses eri on Suur Bob Dylani fänn Bryan Ferry soolokarjäär paralleelselt Roxy Music uga ja sai suurema hoo sisse ning 76 ilmus tema kõige suurem hitt, samuti kaver vana pluusi standard. Lets diktor. 70.-te lõpu poole roksime muusikukarjäär läks langusesse, kuigi üritati läbi lüüa Discos ja Fankis. Jaga Bryan Ferry oma soolokarjääri tahtnud edeneda. Ustavust oli 80.-te alguses, kui ilmus toksimiuusiku. Üks kõige menukamaid albumeid. Avale on väga kommertslik kuid oma välja peetuses siiski väga võluv. Avalon jäigi Roxy Music viimaseks stuudioalbumiks. Kuid võib-olla paljud seda ei märganudki, kuna Bryan Ferry oma soolokarjäär läks üpriski. Hiljem kaheksakümnete lõpul ja üheksakümnendatel on Bryan Ferry andnud välja hulganisti väga erinevaid sooloalbumeid nii elektroonikakatsetusi kui ka džässistandardite tõlgendusi. Huvitaval kombel on Bryan Ferry karjäär läinud oma algusesse tagasi. Natuke aega tagasi ilmus tema seni viimane sooloalbum Dylanysque, kus ta nagu arvata võib, kaverdab erinevad Bob Dylani lugusid. Selle plaadi promamiseks ta Tallinnasse tulebki. Päästeerid tasub kuulama minna igalühel, kellel on huvi rokkmuusika viimase ütleme 40 aasta vastu, sest et tema on selles üks kõvemaid tegijaid. Kuigi üks kõige vastuolulisemaid tugevasti kunstiavangardi juurtega, armastas ta ikka esineda valges ülikonnas väga väljapeetud peenotsevate maneeridega, mis tõid talle paljude viha. Kuid tema muusika on äärmiselt huvitav, et lavaesinemised põnevad kasvõi oma minimalismist. Ning kuigi ta on 60 aastane, ei ole mingit kahtlust, et tegemist on väga vormis ja väga sarmiga mehega. Kõigil, kellel on vähegi huvi, dokk, muusika, ajaloo kui ka väga sarmantsete härrasmehe maneerida vastu, mida Bryan Ferry kaevuri poeg väga hästi valdab, nendel on linnahalli minek lausa kohustuslik. Tõnis Vint on omaette nähtus Eesti kunstielus, kelle jaoks sama oluline kui kunst on selle teoreetiline alus, mis kogutud vanade kultuuride iidsetes tarkustest. Täna saab viimast päeva Tallinna G-galeriis vaadata sel kevadel oma 60 viiendat sünnipäeva tähistanud graafiku näitust. Kaks reaalsust. Kunstniku arenguteed ja mõju eesti kunstielule jälginud kunstiteadlase ja kumu juhi Sirje Helmega vestles Urve Eslas. Kui tavapärane see Eesti kunstimaailmas on, et ühe kunstniku haare teoreetilise taustakohalt on nii lai, et kunstiteadlane selle juures ilma juhatamiseta jänni jääb. Praegugi üleval oleva näituse puhul on materjali nik Kreeka-Mükeene, keldi, jaapani, hiina ja Timmitoloogiast ma arvan, et Tõnis Vint on lihtsalt väga-väga eraldi käsitletav nähtus selles mõttes, kui küsimus on, ütleme, kunstniku teooria ja kriitiku vahekorrast. Tõnis läheb sellest natukene lahku, sellepärast et kogu Tõnise tegevuse aluseks on minu meelest nagu kolm. Ma ei tea, kas uskumust või absoluutset veendumust. Üks on siis täiesti sügav keeldumine elada sellisel pealiskaudsel reaalsuse tasandil, nagu meie kõik üldreeglina elame. Ta totaalselt on keeldunud sellest ja mitte ainult oma ütleme, kunstis tekstides, vaid ka oma eluviisis. Teine sügav veendumus tema puhul on kahtlemata see, et maailma ma ei pelga seda sõna kasutada maailma kõiksuses või universumis või, või kasvõi siin maapalli peal on teatavaid teadmisi veel kuidagiviisi kättesaadav läbi vanade kultuuride uurimise. Lihtsalt need teadmised on meile juba kaduma läinud. Ja kolmas on tõesti see veendumus, et vanad millegipärast just nimelt need skulptuurid, mis need tsivilisatsioonid, mis enne meid olid tuhandeid aastaid, et nemad omasid teatavaid teadmisi, mille ütleme kus on võimalik, et suurem kui palju, kui nendest teadmistest, mis seal praegu on isegi tänu teadusele, et nad tegelikult omasid kõiki neid teadmisi ja lihtsalt aegade hämaruses annad kaduma läinud kas me nimetame seda aegade hämarusest, Antiik-Kreekast alates võime nimetame seda renessansi või hoopiski viimase hoobi varivalgustusajastu, seda täpsemalt Tõnise defineeri. Aga selge on see, et teda nagu ajad vähemalt viimasel paarikümnel aastal ajad alla 2000 aasta üldiselt ei huvita. Ja loomulikult, kui nüüd on küsimus kusi kriitiku suhestumisele, Tõnise töödega, siis kahtlemata ei saagi oodata üheltki kriitikutega kunstiajaloolastelt selliseid teadmisi selle vaatenurga alt. Rõhutaksin nagu on Tõnisel, sest ta on kahtlemata teinud ju aastakümneid tööd ühesainsas suunas kogunud killukeste kaupa kokku informatsiooni, milleks, noh, ütleme tavaelus ühelgi teadlasel, kui ta ei ole mingi spetsiaalse kraadiga õnnistatud aega ja loomulikult, kui hakkaks sedasama tööd tegema teadlane, siis need viisid, meetodid, rajad oleks ka täiesti erinevad sellest, mida Tõnis Ta on teinud kui tavaliselt räägitakse suulise ja kirjaliku kultuuri erinevusest, kus ühel juhul on ühise mälukandjaks suuline, teisel juhul kirjalik sõna siis Tõnis heitmed olevat keskendunud millelegi kolmandale, erinevate kultuuride Visuaalse või pildilise mälu uurimisele, mille areng ilmselt toimus paralleelselt nii suulise kui kirjaliku mälu arenemisega kirjalik märoni, suhteliselt lühikene mälu siiski ja suuline ja pildiline mälu on oluliselt vanemad mälud. Ja lõppude lõpuks ka kiri hakkas piltkirjast peale ja talle anti ju tähendusi. Ma nüüd ei oska öelda, ma ei ole kunagi sellega eraldi tegelenud ja ma võin siin nagu väga eksida, aga kahtlemata selline visuaalne sümbolit kasutamine arenes kõrvuti siis selle kirja arenguga ja me räägime ikkagi just nimelt sellest visuaalsest kujundimaailmast, mida Tõnis Vintuurid ja Ta tõesti rändab läbi kultuuride läbi aegade, nagu juba enne nimetasite keldi Kreeta Mükeene, jaapani üldse Kaug-Ida kultuurid aga ka siia meile lähemale, ta on leidnud ju 70.-te keskel tegi oma filmi Jelvarde vööst, ta on veendunud, et ka ütleme, soome-ugri balti hõimudel on seda teadmist olnud võimalik edasi anda läbi geomeetrilise ornamendi ja nii edasi ja nii edasi. Ta lihtsalt paneb tõepoolest kokku selliseid detaile, mida noh, ütleme tavaliselt teadlased ei näe, ei oskagi kokku panna ja võimalik, et ei uurigi selles, leides siis teatavaid kompositsioone märke, skeeme, kuidas asjad on kokku pandud ja mitte ainult, et noh, leides, aga õpetades iseennast õppides seda lugema me kunagi mitte iial ju ei saa teada, kas lugemisviis, mida Tõnis valdav on adekvaatne, vaat need olla nende lugemisviisidega, mida tol ajal loeti, me ju ei tea seda. Aga ma ei tea ka ühtegi teist inimest või ühtegi teiste institutsiooni või organisatsiooni ausalt öeldes ka üle maailma, kes oleks sellise mahuga tööd sellise vaatenurga alt teinud nagu tunnis, nii et jääb üle teda täiesti usaldada või mitte täiesti usaldada, siin on lihtsalt valiku küsimus. Põhjendamaks Tõnis Vindi huvi mütoloogia vastu on kunstikriitik Johannes Saar põhjendanud seda nõukogude ajal valitsenud ära lõigatud ega muust maailmast ja muu maailma kunstielust. Ja teisiti mõtlevatel kunstnikel justkui polnudki võimalust maa peal orienteerumiseks ja nii jäigi üle, vaid luua endale alternatiivne kosmose. Mütoloogia ja see on üsna levinud skeem, selline uskumus, et noh, ka mina olen seda kasutanud mitu korda, et kunstnik astub Nõukogude tegelikkuses teise ruumi teise reaalsusesse ja elab seal. Aga ma arvan, et Tõnis Vindi puhul on siin tegemist millegi sügavama, aga ma olen päris kindel, et kui ta oleks elanud ükskõik millises poliitilises ideoloogilises süsteemis, et ta oleks sinna kuidagiviisi välja jõudnud, siin on midagi suuremat vaat ja sügavamat huvi, kui ainult ütleme see poliitiline olu, sellepärast et Tõnis hindile olid ju lahti ka teised teed sel hetkel ta oli sellises õnnistatud põlvkonnas 60.-te aastate keskpaigas tuli välja, kui tõepoolest oli veel see Hruštšovi sula tunda. Ta oli üks esimesi, kes üldse ju popkunstis kirjutas ja, ja neid asju ank kuskil neli liikmed olid esimesed, kes ka popkunsti oma oma töödega kasutasid ja Tõnis Vint ju teda nimetatakse meie nii-öelda avangardi vanaisaks isaks või ükskõik kelleks selles mõttes, et ta ikkagi tegeles väga kaasaegse mõtlemisviisiga ja kaasaegse kunstiga, ma arvan, ta informeeritus sel hetkel oli kõige suurem Eestis üldse. Aga siit hakkasid teed minema, ta samal paralleelselt oli tal väga sügav huvi juba sel ajal selliste kultuuride vastu, millel oli nagu teistsugune ratsionaalselt analüüsitav, meie silma järgi tähendus taga ja siis ta ju tundis väga suurt huvi ka näiteks inglise 19. sajandi teatavate pohhi vastu, loomulikult natsareen laste vastu ja hakkas ka pikkamööda sisse jaapani harrastus või huvi tekkima, sealt ta muidugi süvenes edasi. Me võime ka tõepoolest tema mitmeid geomeetrilisi kompositsioone vaadata ka omamoodi mandalaid sellepärast et tema huvi psühholoogilise kontsentreerumise vastu ja kõiki, ühesõnaga see, mis teistel on pilt, oli temale ikkagi teatavate energiate struktuuride süsteemide võrgustik, mis juhivad sinu teadvust, sinu emotsioone ja nii edasi. Nii et me võime noh, siia kõrvale tuua ju küll mitmeid teooriaid kandinskilt Mondriaanilt on siis purgid ja nii edasi, kes samamoodi uskusid, tegutsesid selles laadis noh ees eeskätt kandinski muidugi aga ka miks mitte Göte näiteks kui ta oma värviteooria välja töötas. Nii et selline suubumine pole ka iseenesest ju ta maailmas on tal ka eelkäijaid olemas, aga tema pühendumus on loomulikult erakordne ja see niukene killukeste kaupa kokku tassitud. Informatsioon see on, see on minu meelest. Ma arvan küll, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see on maailmas täiesti eripärane. Tõnis Vindi kunsti iseloomustab ka selline jätkuv uuenduslikkus. Viimasel näitusel on üleval tal ka videokunstist veidike natuke muusikat. Kuidas on Tõnis Vindi tööd üldse muutunud, alates 60.-test, millist arengut? Võib siit kõrvalt vaadates näha, nad on hästi palju muutunud, aga ma arvan, et ma isegi tahaksin mingist ilistilisi muutustest rääkida, sest need on rohkem nagu ütleme, selles mõttes eesmärk pühendab abinõu on tema puhul pigem õigem öelda, et ta, kui ta alustas, ta oli ikkagi noh, selline ma ütlen, ta alustasime popkunstiga, sealt ta läks sellisele psühhogeomeetria-le üle siis me oleme ei leidnud ka teksti, sest sellist vist ka Johannes Zarenda testis, sest ta oli üks mõiste nagu bioamorfne geomeetria või midagi sellist. Kui noh, Tõnis Vint, tegin selliseid ruumi skeeme, aga nad ei ole mitte sirged ja külmad, vaid natukene nagu sellised naturaalsemalt pehmemad sisse. Siis oli pikk periood, kui ta Neid jaapani erootilisi naisi kujutas, sest see oli tõesti selline keelatud maailm, mida ta siis tegi ülendades muidugi kõik need figuurid ingliteks ja muudeks ebamaisteks olenditeks, millel tegelikult sugu puudus ja juba sealt edasi siis oli juba tema huvid nagu väga selge, et kui me räägime nüüd sellest videost. Tõnis huvi on alati olnud selliste uute tehnoloogiliste lahenduste aastaga, ma kuulasin neid ja mõtlesin, et näiteks seesama põlvkond, kui tema popkunstiga tekkis, nende tundsid, see oli väga seotud muusikaga ja üldse selliste ja noh, ütleme tehnoloogilise salvestusvahenditega ja sellised noh, ütleme, Warholi filmid ja kõik kogusse niukene video, audiovisuaalne maailm tuli sinna juurde. Et see, mida Tõnis praegu teeb, on üsna loogiline hakkimine sinna juurde. Ma ei taha nüüd öelda, et see video oleks mingisugune üleinimlik leiutis, ma kujutan ette, kui raske tal seda teha oli, kuidas ta mängis nende vormide joonte ja kõikide vahekordadega, aga noh, nii või teisiti, see on üks lihtsalt üks selline link tema enda mõtete juurde. Et kui me teaks, et Tõnise tehtud, ilmselt hindaksime seda teistmoodi. Aga nüüd see, mis ta praegu teeb, kõik need vanad Gildi ornamendid, ta ju kasutab neid vanu visuaale paremini kokku juhib meie tähelepanu. Õieti see näitus on ju teada värava avamine ühte, eriti esoteerilised teadmiste maailma, mida enamik inimesi enam ei halda, sest neil puudub informatsioon. Ja kogu see, meie ütleme see see teaduse ees Euroopa teadus, mis formuleerus ikkagi valgustusajal on ju ratsionaalsetel põhimõtetel ja välistab müstika kui sellise ja ka Tõnise usk läheb just seda rada pidi suuresti, kuigi ta on ka väga ratsionaalne ta tegelikult ratsionaalse mõtlemisviisiga inimene ka oma oma uuringutes, kunstis mis mulle oli huvitav näitusel oli see, kuidas ta on hakanud õieti seal oma huvi sellise ajalis ruumiliste suhete vastuda, järsku kontsentreerib nendesse humaažidesse Debriisile kõik need arhitektuuriliselt liikumised ühest ruumist teise. Esser on ju teine kunstnik, kes on sellega ju kuulsaks saanud, et ta väänas nii-öelda ruumi, liikus ühest ruumist absoluutselt ebaloogiliselt teise ja tal on väga huvitavad ja müstilised teosed ja, ja samamoodi on nüüd Tõnis Vint teinud sellised Homaažid, viis liigus pekkis lehti, seal oli võimalik, et see oli minu jaoks uus, et ma ei ole tõesti nüüd paar aastat nagu jälginud sündi loomingut, kuigi ma olen teda kogu aeg jälginud ja suure lugupidamisega kõiki tema tegemisi. Aga see, kuidas ta nüüd järsku astub välja sellest väga ikkagi ajaloolisest mütoloogilise teadmisest, sellisesse natuke metafüüsilise teadmisse, see on minu jaoks nagu väga huvitav ja hea, sellepärast et Tõnise mõtlemi, siis ma kujutan ette, kuidas ta kannab seda kohutavat taaka kaasas seda teadmist, mida teistel ei ole ja kas ta vastutus, et kui sa saad kogunud, et see peaks kuidagiviisi ju teisteni jõudma ja sellises kiires niimodi süstematiseeritult, et ka meie ütleme kaasaegne ratsionaalseks muudetud aju oleks võimeline seda kuidagiviisi vastu võtma. Ja see oli minu meelest deviisi Homaažid olid nagu, nagu hetk lõõgastust kõige selle muu kõrvalt meeldisid mulle väga muidugi seal kolmas osa oli siis tema endine usk nendesse ütleme, selle Tallinna lahe surmakaardi, milles kõiki, milles ta on juba mitu korda rääkinud. Kui suureks saab hinnata Tõnis Vindi mõju eesti kultuurielule eesti kunstielule teistele kunstnikele. No ma arvan, et see mõju oli pöörane 60.-te aastate lõpus. Punkt üks oli see, noh, kui me üldse võime rääkida, ütleme, ateljee avangardist, nagu Ida-Euroopas kombeks oli, siis Tõnis Vindi puhul see kahtlemata oli tema juurde lihtsalt tulid noored inimesed, tema juures oli üks Eesti parimaid raamatukogusid tol hetkel. Ja ta ise oli väga avatud, väga lahtiste silmadega, vaatas juulis kõike, mis maailmas toimub kus tolerantsemad inimesi, keda, keda ma tean, ma esimest korda kuulsin ta kritiseerimast, oli kaheksakümneil lõpustatud, Eesti mingisugune nähtus ei meeldinud. Aga ta oli erakordselt avatud ja, ja oskas õpetada. Ta oli väga hea õpetaja, mina olin ju niukse üsna piiratud arusaamisega kunstis Tartu Ülikoolis tüüpilise kunstiajaloolasena ja ja see silmade avamine, kuidas vaadata, Ta noh, kaaslase kunsti tuli ikkagi suuresti Tõnis Vindi ringkonnas tänu temale. See oli nüüd üks asi, teine asi, oli see tema oma graafika, tema oma seisukohad kunsti kohta, see ju mõjutas tervet põlvkonda eesti graafikuid kogu sinimustvalge pinnagraafikas. Tegelikult Tõnis Vindi koolkond ja selle, selle Sa võisid kaugemale minna lähemale. Aga nii või teisiti sealt sai alguse ja selline pildi pinna puhastamine igasuguse detaili rämpsu ärakoristamine, puhaste selliste emotsionaalsete või mitte emotsionaalsete ratsionaalsete struktuuride loomine pildi pinnal, see, see olinit Tõnise, teine ja mis ei mõjutanud nüüd ainult eesti graafikuid ja tõesti tervet põlvkonda, vaid ta mõjutas ju ka meie raamatukujundust väga palju ja, ja tüpograafiat ja kõike selliseid asju, nii et tema mõju absoluutselt ei saa alla hinnata. Kui on Eestis selliseid mõjukaid kunstnikke olnud ühel perioodil, siis kahtlemata Tõnis Vint on üks neid väheseid, kes on olnud tõeliselt mõjukas kunstnik. Tal on kindlasti oma ju õpilaskond olemas ja kõik, aga tänapäeva ambivalentses maailmas kahtlemata see, mida tema praegu teeb, see on üks selline tõeline esoteeriline subkultuur, kui nii võib öelda, et ja see on kõrvuti teistega. Praegu ma ei tea, et ta omaks sellist laiemat kultuuri mõju, et praegu ei omagi keegi mõju, sest noh, kõik on väga ambivalentne ja ja jagunenud väga erinevatest kitsasteks rühmituseks. Aga tol ajal päris kindlasti, mis tähendab seda, et ta on ju Eesti kunsti ajaloos üks selliseid väheseid nimesid, kes oli, on ja Ta jääb tõenäoliselt alatiseks. Tänane kultuurikoja saade on lõppenud. Saates oli juttu Nipernaadi taastulemisest härrasmuusikus Bryan Ferry st ja keskaja maailmapildist. Saate panid kokku Kätlin Maasik, Urve Eslas, Riho Lauri Saar. Saate teemadel saab mõtteid avaldada ka e-posti aadressil kultuurikaja, et r punkt e kuulmiseni juba järgmisel nädalal.