Kirikuelu tänases kirikuelu saates räägime orelitest, selleks annab põhjust üks konverents, mis toimus sel nädalal. See oli kirikumuusikakonverents, orel kirikus, õnnistus ja nuhtlus või õnnistus või nuhtlus. Selline topeltpealkiri ja olen kutsunud stuudiosse Piret Aidu lahkesson Tallinna Kaarli kiriku organist organistiks teistes kirikutes kui vaja. Ning samuti Harri Ilvese endise orelimeistri, kes viis läbikonverentsil ka ümarlauda. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Ja alustada võiks ikkagi sellest samast pealkirjast kirikus õnnistus või nuhtlus. On see siis tõesti nuhtlus, kui kirikus on üks vana ja väärtuslik orel? Kirikus oreli omamine on meie luterlikus süsteemis küll täiesti tavaline aga see, et orel ka korras oleks, see alati väga tavaline ei ole, sest tihtipeale kogudustel pole lihtsalt raha, et seda korrashoidu garanteerida ja selle tõttu, kuna orelit on meil suuremalt osalt küllaltki vanad siis kannatavad need mitmesuguste vigade vana, hea hea tõttu tulevate haiguste pärast ja sellepärast on ka kogudustele tihtipeale see oreli omamine tõeline nuhtlus, et neil ei ole lihtsalt nii palju raha, et seda piisavalt remontida. Orelimeistri käest endise orelimeistri käest võib küsida, mis seisus need meie kiriku orelil on? Omal ajal olete kindlasti neid näinud ja ega nende seis ilmselt väga palju parem tänaseks päevaks ei ole, pigem ikka hullemaks läheb. Ma usun, ka need täpsemaid andmeid teavad nüüd praegu keerivad orelimeistrit kindlasti teavad paremini, aga aeg mängib alati selles osas meie kahjuks, et need on piisavalt palju, mis on täiesti korrast ära siis ja, ja väga palju neid, mis on samuti kuidagi mängukõlblikud. Võib-olla Piret oskab mind täiendada, aga ma pakun lihtsalt praegu välja sellise numbri, et et kui me räägime tsirka 100-st või natuke vähemast orelis, siis täiesti korrast ära võib, võib neid olla 40. Arvulises mõttes umbes või ma pakun välja sellise suht. Jah, konverentsil oli üks ülevaade, mille tegi Toomas Mäeväli, kes on praegu tegev orelihooldaja ja tema muidugi päris kõikide pillide andmetel ei saanud olnud toetuda. Sest nimelt praegu tehakse niinimetatud orelibasse, mida ei ole kunagi tehtud ja see võtab kõik aega. Aga olemasolevate andmete põhjal ta ütles umbes nii, et kusagil 66 protsenti orelitest on rahuldavas või heas seisukorras. Nii et noh, siin enam-vähem seesama, mis aga arvasid, on tema poolt nagu faktiliselt ka ära toodud. Aga veelkord, et ta ei ole mitte päris kõiki oreleid silmas pidanud. Kus see olukord veel kehvem on? Ma pakun, et maakogudustes ikkagi, kus on väiksem liikmeskond ja kus võib-olla temperatuur kõigub ka rohkem. Jah, see temperatuuri kõikumine on väga oluline, et Harri kindlasti oskab tehniliselt väga täpselt seda selgitada, aga need maakogudustes vahel need neil lihtsalt on seal see koguduse suurus võib olla 100 või 200 inimest ja nad peavad toime tulema siis selle ajaloolise kiriku restaureerimisega ja sealhulgas veel mitmeid miljoni hankimisega oreli remondi heaks. Kusjuures võib-olla seda orelit mängitakse ainult sugugi mitte igal pühapäeval palju harvemini ja kogudust ka eriti ei ole, käib kolm tädi ja ja härra on kohal ehk jutumärkides öelda, et, et siis sellisel juhul tekib muidugi küsimus kõigile ju loevad raha, et kas siis niisugusel puhul üldse on mõttekas seda orelit hakata restaureerima. Ja muidugi, kuna mõned on juba nii vanad, siis isegi professor Leppnurm, kes nüüd on juba küll tüka, aga surnud tema ütles omal ajal mõne oreli puhul üsna otse, et siin ei ole muud kui ainult ahju. Et kas noh, nii värvikat kõnepruuki saab nüüd väga kergelt oreli puhul kasutada, aga aga noh, see siiski näitab seda olukorda. Jah, ja mingis mõttes, kuigi tol ajal ta kõlas, ütleme jubedalt, et paljud ei seedinud seda, tema ütelus peate kuidagi. Aga tal on mingis mõttes õigus olnud jah, et tegelikult ütleme ausalt, et mõnede orelit tõesti on juba sellises seisukorras, et neid ei ole võimalik taastada. Ja kas ahju või mittedetailidel see oli, niisugune ei ole tähtis. Konverentsil kõlas üks, aga konkreetne ka ettepanek, aga vajadus, on ilmselge. Ettepanek, et kõigepealt on vaja nüüd teha selge pilt, et, et millised on need oreleid, millised väärivad taastamist. Üldiselt nagu need kindlaks määrata ja siis ka defineerida need etapid, et milliseid organeid kõigepealt ja millised natuke hiljem, et, et joonistuks välja selline natukene täpsem tegevusplaan. Et muidu on meil väga palju neid korrast ära olevat leidja kujulguse mõtlesime nutta nagu olukorda ja ahastama, aga see noh, nagu tumetume, pilt öelda, muserdab meedia ja me ei jõua nagu konkreetsete tegudeni. Ja, ja ma arvan, et see on õige, et niimoodi peabki peale hakkama ja, ja oluline murrang, võib-olla nüüd, mida mina seal tajusin, on just see, et on aru saadud, et selline soov kõiki või peaaegu kõiki siis olemasolevaid oreleid astuda, et see, seda on võimatu täita. Et sellest on nüüd tänaseks aru saadud. Ja on vajadus defineerida täpne nimekiri ja täpselt sellised eesmärgid ja etapid, see on väga tähtis. See tähendab siis seda, et edaspidi peab nii mõnigi maa kogudus leppima sellega, et uhket vana-aastakümneid aastasadu vana orelit hakkab asendama elektripill. No ei tahaks nüüd nii musta tulevikku täielikult endale ette kujutada, aga samas eks me näe, tõesti, kui nüüd on küsimus selles, et näiteks seda kirikut kasutatakse võib-olla neli korda aastas siis noh, miks me hoiame seal niisugust instrumenti, eks ole, mis mille remont käib meile tegelikult kõige üle jõu ja millel ei ole ka enam mõtet, sest et võib-olla ta lihtsalt tema taastamine ei oma mingisugust mõtet. Et siin käis jah, konverentsi läbi niisugune idee, et võiks näiteks riik osta ka mõningad sellised vanad orelit, mis võiksid minna kui näidised muuseumisse ja leida niisugune koht, kus neid hoida, et keegi ei hakka seal neid enam remontima, nad seal sellisena on, nagu nad on, neil on mingi ajalooline väärtus ja nad ei ole sellisel juhul ka mitte ahju aetud, vaid sest see on ikkagi, eks ole, meie niisugune vanavara mõni korjab endale ju kas või vanavanavanemate taluvara või mine tea, mida, eks ole, lihtsalt sellepärast et seda hoida, mitte, et seda kasutada. Aga kui vanad need meie kirikute oreleid on üldse, mis ajastust on kõige rohkem oreleid? Põhilise hulga ikkagi Uuralites moodustatud romantilise ajastu romantilise ajastu toodang, nii-öelda et ütleme siis ajavahemik 1840 kuni 1940, aga niimoodi päris ei saa enne sõda tihti ka, aga mitte nii väga toredaid, ütleme siis 1935, et selline peaks olema ajavahemik, et seal on kõige rohkem rohkem ehitatud ja selles mõttes just väga väärtuslikud. Et, et nad on just just selle ajastu ajastu oreleid mida mujal maailmas on suhteliselt vähe säilinud, mine ehitati väga tugevalt ümber ja, ja mille külapilti on väga palju muudetud selle läbi. Aga meie oreleid on säilinud osad, siis selle vaesuse tõttu on säilinud ehedala paraku küll jah, väga palju need korrast ära, nagu ma rääkisin. Kas orelile mõjub see hästi või, või halvasti, kui sellist suhteliselt viletsas korras või täiesti korrast ära orelit igal pühapäeval või, või näiteks kord kuus mängitakse? Tundub, et ikkagi mida rohkem orelit mängitakse, seda parem on. Vahel on juhtunud ka nõnda, et näiteks mõni orel, mis on olnud tükk aega kasutamata siis esialgu võib-olla sajand klahvi kinni kuidagi kiilunud või, või mingisugused nahad seal. Aga kui näiteks ilmub sinna inimene, kes regulaarselt selle peale harjutab, siis kuidagi see süsteem hakkab paremini tööle tööle ja ja pole harvad niisuguseid juhtumeid, kus võib-olla paari-kolme nädala pärast ta ütleb, et vot mõni register, mis enne ei teinud, üldse on nüüd äkki tööle hakanud. Et see, järelikult see vanamehhanism on ka lihtsalt nagu kinni kinni jooksnud, et keegi temaga ei töötaja, siis ta kuidagi nii jääb. Jah, täpselt nii, et ta on nagu iga teinegi tehnile instrument, mis peab mis peab nagu funktsioneerima viskab käima, mida peab tarvitama, et, et noh, ma ei tea, paralleele võib tuua siin mistahes asjaga, et kasvõi autoga, et jätad ta 10-ks aastaks seisma ja enam käima ei lähe ja ei sõida ka vahelisse veendunud et kõik need sõlmed, detailid, need vajavad nagu liikumist, nahad, laagrid, ülekanded, et et mida rohkem muidugi siin on piir ja vahepeal pean ütlema, et mida rohkem sa oled lausa öelda absolutiseerida. Aga no ütleme selles kontekstis, et mida rohkem orelit mängitakse, seda rohkem ta korras seisab. Stuudios on organist Piret Aidu loo ja endine orelimeister Harri Ilves ja kuna me räägime tänasest kirikusaaduse orelist, siis me ei saa jätta mängimata ka orelimuusikat, nii et teeme siinkohal vestlusesse pausi ja jätkame mõne hetke pärast. Jätkame vestlust orelite teemal. Stuudios on Tallinna Kaarli kiriku organist Piret Aidula ja endine orelimeister Harri Ilves. Selle nädala alguses peeti konverentsi orel kirikus õnnistus või nuhtlus. Kui rääkida ikkagi sellest orelit säilitamisest, siis mida ühtlasem temperatuur kirikus, seda parem. Kas see tähendaks seda, et põhimõtteliselt me peaksime neid maakirikuid regulaarselt kütma või missugune temperatuur see on, mis kõige parem näitab üldse sellist alevit säilitada. No lühidalt öeldes on see püsiv temperatuur. Et no näiteks Kaarli kirikus nüüd viimased aastad juba päris päris pikalt püütakse hoida kogu aeg 14 kraadi ja see iseenesest pole ju väga soe Kunivad. Aga kui selline temperatuur on kogu aeg ja kui aknad ei lase läbi ja ja uks ei ole väga palju valla, siis tegelikult on see nagu kõige mõistlikum. Ja ega tihtipeale pole küsimus ainult orelis, vaid kui on näiteks kirikus palju kunstiväärtusi siis on täpselt sama lugu, et mida ühtlasem temperatuur on, seda parem. Aga niisugune järsk kõikumine pühapäevaks köetakse väga soojaks. Vaat see on kõige hullem. Ja niiskusega on ilmselt sama lugu. Täpselt nii, Piret ütles väga õieti, et stabiilsus on siin kõige tähtsam ja, ja see ei puuduta tõesti ainult orelit, et see puudutab kõik kõike, mis kirikus Reatuurset on, et mis on väärtuslikkusel. Harri Ilves, teie kui endise orelimeistri käest on hea küsida seda, et kui suur töö üldse on oreli restaureerimine, mida kõike selleks tegema peab, et orel. Korras oleks, see on selline, selles mõttes keeruline protsess, et, et meil ei ole selgeid reegleid, kui me nüüd läheme mingi konkreetse instrumendi juurde selgeid reegleid, mida, mida me lihtsalt peame seal tegema hakkama, et, et me ei saa võtta seda kui ehitusobjekti. Et hakkame täna, vaatame homme hakkame pihta. Üsna palju, olenevalt muidugi olukorrast, hõlmades selgitustöö, et mida me seal üldse esiteks teha tahame, mida tohime ja mida on mõttekas teha. Vaja nagu võrdlemisi adekvaatne pilt, saada sellest, et milline see orel kuna esiteks, mis on vahel nagu muudetud ja isegi rikutud tahtmatult tahtlikult mõne oreli puhul. Et millise kõla oli, kuidas kõla kontseptsioon nagu taastada ja kas on võimalik seda teha. Ja, ja see eeltöö on üsna suur, peale seda saame me alles siis nagu öelda, et kui kaua see aega võtab mida me tegema seal siis nii-öelda hakkama? Jah, see on pikk protsess oreli puhul, kui on seal tegemist, et põhjaosas nagu hooldustööga ei ole see teab mis keeruline, et iga instrument vajab puhastamist, reguleerimist, hooldumist, kui on juba tegemist restaureerimise nii-öelda vana taastamise konserveerimisega ja nii edasi, et siis siis on see asi keerulisem. Aga mis seal oreli sees üldse katki läheb, et sellisele muusika kaugele orelikaugele inimesele on see täitsa huvitav, et suur, suur instrument tundub, et püsib kenasti paigal, et mis seal siis nii väga katkised. Kõlab üks asi, üks faktor, mis teda lõhub, on, on seesama sisekliima ütleme siis sõna otseses mõttes mitte ainult ülekantud tähenduses. Et niiskuse temperatuuri kõikumised mõjuvad päris laastavalt, sel puhul toodi üks väikene fakt, näitlik fakt, et küsimus, et kui palju kuiv puit võib mängida, kui niiskus mängib, seal toodi siis selline väikene jada niiskusesisalduse ja siis temperatuuride näidete varal, et et kui palju see puitvad mängida ja noh, 10 sentimeetrine puit võib mängida ekstreemse mal puhul 10 millimeetrit ehk siis 100 millimeetrit tähendab 10 millimeetrit kõikumist, aga see on juba päris suur selline tolerants. Ja kui see ja kui see kogu instrument koosneb väga paljudest sellistest detailidest ja niiskuse ja temperatuuri kõikumine on väga suur siis ongi ta katki, praktiliselt siis ta kuivab katki, siis ta nii-öelda kuuldub àra mõnest kohast kõige hullemal juhul teile üldse najalt. Et paremal juhul ta teeb mingit häält, see on üks faktor. Teine Ma toon siin, ma ei tea, kas ta nüüd tähtsuse järjekorras nagu teine on, on, on inimfaktor. Et see tähendab seda, et läbi sellise keerulise ajaloo võib seal olla käinud mitmed nii-öelda isehakanud või ütleme siis, ma ei taha isegi, ma olen nüüd nagu sellega tundub, et mitte isehakanud meister, et mis seal siis vaesel koguduse sellisel esimehel või koguduse organisaator üle jääb, kui see orel vajab tööle panemist ja, ja kogudus vajab laulmist, et orelisaadet, et siis ta läheb siin Norrisega subkäepäraste vahenditega nagu seda remontida. Ja siis hakkavadki need vead tulemate algul tehakse natukene, siis vaadatakse, polegi midagi keerulist, siis kutsutakse mingid meistrimehed kohalikust külas, kes oskavad natukene lauda ja tooli parandada, need siis ka nagu remondivad liimivad ja eks miks, mõnestorelist leiab ju kogu seda, no nii-öelda olmekeemiat vaatad EPO-liimist alates ja ja väga naljakate asjadeni, mis seal on kasutatud, et see päris päris vahvat. Mul on ka kodus veel säilinud siiamaani näidiseid, mis asju seal siis kasutatud andmed. Ja see on täitsa piiritu poli, mis veel? No ma olen ise näinud, et on kasutatud siis rasestumisvastased vahendid preservatiivi. Ma ei tea, kas dioodi viirusligavad öelda aga näitab, et see fantaasia pissile siis nagu rakendada, et seal on tohutu. Ja see on selline nagu kõige ekstreemsem asi, aga siis pesupulkasid ja pesupulka vedru siia. Jaa, jaa. Kõige hullema siis see ümber ehitamine juba selles mõttes, et kui plaanitakse orel ümber häälestada ja vaadatakse, et oreli puhul on see häälestus originaalis olevat madalam. Vaja nüüd kõrgemaks häälestada, eks ole, aga kuskil tulevad piirid, et need häälestusribad, mis seal vile küljes on või mille kaudu siis saab korritega häälestada või helikõrgust muuta. Nagu enam ei anna veel kõrgemaks häälestada, siis saateks ainult viled nagu lühemaks ja on saetud vähemaks ja, ja noh, selle nagu ma ütlesin, segada ajaloo jooksul on üsna palju. Ja see on nüüd ütleme, teine faktor mis need nii-öelda lõhub. Ja teine on see just, et need ei mängita, et seega lõhud tegelikult, et see on selline passiivne, nüüd vorm, aga kui midagi mängita, siis kõik nahkdetailide tegelikult surevad ära nende, et nad nagu nüüd need uuesti mängima hakata või nagu sellele siis mingit mehaanilist tegevust anda, siis ta tuleb katki või mureneb üsna pea, et kolm põhilist faktorit, võib-olla sa, Piret, jäävad veel midagi. No seal konverentsil toodi välja siin ka koi ja hiirte rikutud vilesid ja ettekandjal oli kaasas lausa niisugune puidu näidis, et mida see koi sellega on teinud, et me oleme kõik näinud niukseid, vanaaegseid, pille või kutsun neid koiauke täis. Aga kui nüüd see läheb sinna sisse ja teeb oma hävitustööd, siis see ju kõik see on nagu pude. Et küll on pakutud, tänapäeval on selliseid vahendeid, millega saab selle koiselt välja, aga tegelikult enam see pill niimoodi kõla, see, see ikkagi on väga suur hävitustöö, kui see juba kord sees on. Väga hea näide toodi Hardo Kriisa poolt meie ühe tuntuma orelimeistri poolt, et kui orel on koi poolt täiesti läbisöödud väljast, ei pruugi midagi eriti näha olla, isegi et siis seda tegelikult ei ole võimalik taastada muusikainstrumendina, et seal sama asi, kui leiame mõne vana laeva kuskilt ja need on läbi koitanud, et siis me hirmutame ta igasuguste kaasaegsete vahenditega ära. Täpselt sama ilus, võib-olla ehk parimal juhul välja, kui oli originaalis, aga teda enam vette lastud ei kõlba ja teost sõita ei saa. Ja no näiteks seal oli veel niisugune huvitav asi, et kui on kogudus juba nüüd nii rikas, et hakkab kasutama näiteks värvimisel naturaalseid värve mille sees võib olla ammoniaak, et siis võib tekkida näiteks seal see plii ka reageerimise pliisuhkur ja niisugused asjad, mille peale ei tulegi üldse. Et kõigi noh, see kõik rikub Aga kui palju võiks maksma minna sellise keskmise maakoguduse oreli remont, mis veel kuigivõrd häält teeb, et, et mis suurusjärgus üldse need summad on, millega peab üks väikekogudus arvestama? No siin on olnud vist juttu ka erinevatest summadest, mina nii väga täpselt ei tea, aga millistest numbritest räägiti siin ka Jaani kiriku oreli remondi puhul, see oli nüüd ka meil teemaks. Kas ei räägitud mingist viiest miljonist, jaam viis? Koma millegagi, ütleme siis nii, ütleme üle viie miljoni. Jaani kiriku oreli puhul Aga ta on üks suuremaid Tallinna oreleid. Ja miljonid kroonid ja selle teeb kalliks. Kalliks teevad selle materjalide kulu poolt ja teiselt poolt mude tegijate vähesus ka käsitööd, aga paljakäsitöö? Jah, ja see protsess ei ole nii pikk, et sa lased ühest masinast siis ja teisest tuleb toodang väljat. Et küllap seal Saksamaal või Soomes on näha niisuguseid pille, mis ilmselt mille kohta võib öelda, et see on natuke niisugune vabriku või masina töö, et ega nad eriti hästi kõla küllalt kiledate häältega, sellised ja kaua kaikestaga. Aga kas meil Eestis on üldse orelimeistreid? Harri Ilves, olete endine orelimeister ametit vahetanud, on meil praegu üldse Eestis tegutsevaid orelimeistrid? On küll ja mul on selles mõttes hea meel, et, et nad ei ole kuhugi kadunud, et soovin sinna aastat 10 ja rohkem tagasi natuke pessimist aga täitsa olemas ja, ja minu meelest ei lähegi neil nii väga halvasti, et Hardo Kriisa kõigepealt väärib nimetamist, tema on juba mitmendat põlve orelimeister Olev kents toomas tabeli, tema tegeleb küll rohkem hooldamisega Tallinna kirikud, oreleid on tema hoolduse all, aga päris päris suur töö on tal ka dokumenteerimise ja, ja minu teada teeb neid orelipassiga praegu ago tint ka juba väga kaua aega tegutsenud orelimeister. Vist on kõik praegu? Jah, ma jätsin võib-olla kellelegi mainimata, aga küll nad varsti saavad mainitud, siis aga. Siin on töötanud ka mitte ainult nüüd Eesti orelimeistrid siin kohapeal kuigi neid on meil kõige lihtsam kätte saada ka, eriti just hooldustööde puhul on see ju vajalik, et see meister ei elaks kuskil väga kaugel. Aga härra Scheffer on teinud ju siin hulka tööd ja kõige suurem sellest oli muidugi Tallinna toomkiriku oreli restaureerimine mis sai veel algatatud professor Hugo Lepnurme ajal ja, ja ta õnneks elas ka nii kaua ta nägi selle oreli valmimist. Ja samuti on siis ka härra Haase poole, kelle, kes on teinud Muusikaakadeemia uue oreli ja Jaani kirikus uue väikese altari oreli ja tema ilmselt siin ka tööd veel jätkuvad. Ja oreli restaureerimise eest pole siis kasu, kui kirik ise on kord külm, kord kuum. Vahepeal niiske, vahepeal kuiv. Jah, ja tegelikult on siin üks asi veel, mis oli meie konverentsi väga tähtis punkt, et et mis saab siis, kui kirikus on remont. Et sellele oreli putitamisel ja hooldamisel, võiga remondil seal ei ole absoluutselt mitte mingisugust mõtet siis kui paari aasta pärast või kohe pärast seda algab kirikus remont, sest see on täiesti tühi töö ja vaev, sest kogu see tolm, niiskus, sõltuvalt jälle nüüd, milliste materjalidega on jah, käib see töö ja kõik see, see võib praktiliselt nullida kogu selle eelmise, ütleme, orelihoolduse või tema olemasoleva remondi. Nii et tegelikult noh, Jaani kiriku puhul on nüüd tehtud selles mõttes kõige mõistlikumalt, et see vana orel, mida kavatseti restaureerida, see on viidud sealt välja. Ja see uus, mis ehitati seal kindlalt kinni pakitud, nad küll natukene kardavad, et hoolimata sellest, et nad pakkisid, on seal ikkagi maailm on nii kõva õpetaja tammsalu ütles, et ta käis seal veel nüüd mõni päev tagasi ja ta ei julgenud väga kaugele minnes ta kardsete eksib ära, sest 30 sentimeetri kaugusele ei olnud võimalik näha enam. Nii intensiivne ka meil on väga paljudel inimestel on ju vahetatud kodus aknaid ja, ja see peenike tolm, eks ole, mis tekib seal lihvimised ja see on ju väike töö, eks ole, pärast leiame seda kust iganes veel oma elamises. Nii et ja kui see on kirikus, on niisugused suured ettevõtmised ja suured tööd, no siis see mõjub täiesti hävitavalt. Ja näiteks, kui ka juhtub niimoodi, et hakatakse vedama kas siis signalisatsiooni v elektrijuhtmeid, noh, kui näiteks on tegemist asjatundmatute isikutega, kes võivad selle juhtme naelutada, teab, kuhu siis ta võib paremal juhul lüüa sellega, ma ei tea, mõne vile sisse naeltega kinni ja me ei saa ega siin midagi öelda, sest inimene lihtsalt ei tea. Ta vaatab, et seisab seal nurgas mingi asi, aga kust ta teab, mis, mis funktsioon sellel on. Et tegelikult see niisugune meistrite teavitamine ja remontide teavitamine ja see muidugi algab sellest, et kirikus peaks olema ikka väga kindel organist, kellele siis juhatused või õpetajaga annavad voli jaga teavitavad teda ees olevatest töödest, et ta saaks kutsuda kas siis meistri, kes katab näiteks oreli kinni või noh, mis iganes siis plaanis on. Aga see vanniajal tehtav kahju, kuid sellega ei arvestata, oreli puhul, see on täiesti noh, näiteks siin oli niisugune lugu, kus organist läheb kirikusse ja avastab, et, et altari juures värvitakse lage ja teeb suured silmad ja hakkab häält tõstma, et mida te teete ja siis öeldakse, aga seal on ju nii palju veel meetreid vahel orel on hoopis teises seinas, et nagu inimesed absoluutselt ei mõtle tegelikult niisuguste tegude tagajärgedele. Et vot see on üks väga tähtis punkte, millele me sellel konverentsil palju rõhku panime. Aga mis siis juhtub, kui altari kohal lage värvitakse, orel on hoopis teises seinas? Vaat just nimelt, aga kõik need, see tolm, mis sealt tõuseb ja kõik need niisugused remondiga kaasnevad asjad. See ei ole ju ainult niimoodi, et noh, et me lihtsalt värvime, et see nagu tundub, et see on puhas töö. Aga tegelikult ega ainult treimisega see, et kunagi ei saa, sa pead enne pinnad lihvima, vanad värvid maha kraapima kõik see, mis seal iganes ka võib toimuda, eks ole, rääkimata jah siis sellest, kui mingisugust kemikaalid, mis võivad näiteks mõjutada siin erinevaid oreliosi Need on lihtsad asjad, nad tunduvad võib-olla liiga lihtsad, aga tegelikult on tähtsad, et tolm on oreli puhul väga-väga kahjustav faktor, et me võime ju öelda, et noh, igal pool on tolme, kirikus on eriti palju tolmu. Tõepoolest see nii on, et igast kiriku tabelist leiad tolmu ja mitte vähe. Aga see on selle aja jooksul kogunenud tasapisi läbi selle konkreetse keskkonna. Kui seal nüüd hetke kas satub väga palju sellist agressiivset tolmu, siis halvemal juhul võib ta täiesti rikkuda ja rikkuda sedavõrd, et tuleb osa oreliosasid lausa taastava. Et see, see on tegelikult ühelt poolt lihtne tõsiasi, et kui sa midagi tegema hakkad, siis vaata, et sul kõik oleks kinni kaetud ja vaata, kuidas tegevust teistele asjadele mõjub. Tulles tagasi veel saate lõpuks ka reaalsuse juurde. Kui kirikus on orel üsna viletsas seisus, siis mida organist sellises olukorras teeb, on kutsutud mängima väiksesse kogudusse. Mismoodi organist olukorrast välja tuleb? Kogudus tahab ju laulda, jumalateenistus tuleb pidada. No kui on tegemist nüüd niisuguse organistiga, kes selles kirikus kogu aeg käib, siis ta tavaliselt teab, mis seal võib juhtuda, et kas mõni vile jääb peale või on ka küllalt olnud juhtumeid, kus näiteks sisse juba arvestatud sellega mõnda konkreetset nooti lihtsalt ei mängi või mõnda registrit lihtsalt ei kasuta. Aga noh, mul on endal tulnud, täna oli kõik avalikult välja kuulutatud kontsert ja, ja kohapeal selgus, et lihtsalt üks noot, kogu aeg, ainult üürgav, ühtegi orelimeistrit läheduses ei olnud ja siis ma võtsin lihtsalt mobiiltelefoni, ma polnud isegi taskulampi kaasas teadnud, et seal selline asi võib-olla ja viil telefoni valgusesse, ühtlasi saades ka meistri käest pidevalt juhendeid telefoni teel käisime siis seal oreli sees, otsisin selle vile üles ja tegin, mida ta ütles mulle. Aga tegelikult noh, see on ikka täiesti üle mõistuse, ausalt öeldes ja pealegi, kui sa lähed sinna kohale, sul on vähe aega hakanud seda orelit seal remontima. Ja kui on näiteks üksinda mängida, siis mõtled veel midagi välja, aga kui sul on vaja saata kedagi ja jään ei huvita see, mis, mis, et sul on pill katki või et see on praktiliselt teda ei anna üldse mängida. Siis lihtsalt iga kord mõtted, mis siis parasjagu teha saab ja tõesti, kui vaja, siis helistad kellelegi, kes sind telefoni teel välja aitab. Mul tuleb isegi meelde üks ülekanne Tallinna Kaarli kirikust, kus ma mäletan, et mingisugused oreliviled olid peal. See võis olla vabariigi aastapäev. Jah, täpselt oli vabariigi aastapäeva jumalateenistus ja enne oli kõik korras olnud, vaat see on nüüd selline aastaaeg, kus oreleid on kõige nagu haavatavam seisus, kuna see temperatuur seal niimoodi muutudes on paha aeg. Ja siis oli selline lugu, et enne teenistus kõik oli korras, orelimeister oli käinud ja kõik oli tip-top, aga kuna seal toodi palju tehnikat sisse, uksed olid lahti ja väljas oli hästi kuiv ilm, siis selle umbes poole tunni jooksul kõik see kuiv õhk tuli sinna sisse, ilmselt oli vaja natukene veel. Et, et seal oli mingi pragu, mis siis muutus nii suureks, et see oli tõest tõelised tapetava sea hääl, mis sealt tuli. Need Õnneks elas meie orelihooldaja sel ajal küllalt lähedal ja meil oli võimalik ta niimoodi külla ja kohale kutsuda. Aga tegelikult noh, sellist asja ikka tahaks, et ei korduks. Ma ei tea, kas ma leian selle salvestuse üles, ilmselt ma ei leia, muidu võiks seda siinkohal ka mängida. Aga aitäh tulemast kirikuelu, saates Tallinna Kaarli kiriku organist Piret Aidu loo ja endine orelimeister Harri Ilves, mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin teile kaunist õhtut.