Tere kuulama kultuurikaja. Seekord loeme draama jutt ja läheme ühele festivalile. Ühendab neid kahte omal veidral kombel see, et mõlemad on rahvusvahelised ja natuke nagu üleilmsed. Üks neist on taas kord eestlased kahte lehte laiali ajanud. Täna saates Krister Kivi reisiraamat täis pealkirjaga Eesti Maja liiter pisaraid 62000 kilomeetrit veidike verd. Ehk siis lugu sellest, kuidas tuntud nädalalehe ja nüüdse börsiettevõtte ajakirjanik läbis 32 päevaga 30 sihtpunkti ning külastas umbes 13 Eesti maja ning tegi selle käigus maakerale tiiru peale. Tulemuseks on üks väga vinge reisiraamat ja siiani loendamatu hulk üle maailma üles ärritatud eestlasi. Räägime autor Krister kiviga, Neeme raud, New Yorgist kommenteerib väliseestlase identiteeti. Tanel Jonas loeb raamatust katkendeid veel saates loomulikult jazzkaar kaheksateistkümnendat korda Tallinnas ja muudeski Eesti asustatud punktides. Anne Erm tutvustab džässmuusikast džässikuul koolides ja džässi esitamisest, räägib muusik Raivo Tafenau. Tänase saatemuusika pärineb samuti Raivo Tafenau plaadiriiulilt. Mina olen toimetaja. Austraalia seljakotirändur Pieter Moore kirjutas mõned aastad tagasi ilmunud õpetlikus reisijuhis muuhulgas ka pikemale reisile mineku põhjustest. Ühena neist tõi ta välja vajaduse ennast leida Yahoiatas osundan vabas vormis kuid ei suuda end leida kodus, kus te saate vabalt aru kõigist siltidest viitadest siis miks te ometi arvate, et suudate leida kusagil kuste neist ühtki ei mõista. Krister Kivi juhtum pole küll üheselt kattuv, kuid teatud analoogiale viitab ka raamatu Eesti maja sissejuhatus. Toimetaja Tiina Kaalepi järelsõna. Igatahes on Eesti maja üks neid raamatuid, mida mitte ainult kevadise rännukire all kannatajad. Lugeda võiksid väljaandja Eesti Ekspressi Kirjastus kujundaja Tarmo Rajamets. Intervjuu Krister kiviga tekste loeb Tanel Jonas. Selleks ajaks olid vastanud ka Eesti majad mitte kõik ja alati mitte need, kuhu ma selleks ajaks minna olin otsustanud, kuid paljud lahked, heatahtlikud pahaaimamatud inimesed Sydneyst, New Yorgist, Stockholmist Melbourne'i, st kes ei võinud kuidagi teada egoistlik ambitsioone teatasid valmisolekust aidata, näidata ja vastu võtta. Vooltimori eesti seltsi sekretär Peeter Kiik lähetas suure postipaki koos ülevaatega kohalikest organisatsioonidest. Merylandi võitlejate ühing, vooltimoori, Eesti laulumehed, vooltimoorikaidi üksust, tormi tütred. Ma ei läinud vooltimoori, sest see ei jäänud teele. Niisamuti ei läinud ma Buenos Airesesse, kust mulle paar päeva enne väljalendu helistas Eesti Argentiina aukonsul ning metsa langetamist meenutavat telefoni raginast üle karjuda püüdis. Ja meil on siin Buenos Aireses Eesti maja. Aga seal ei käi mitte keegi. See maja on lihtsalt üks tuba, kus elab üks vana eestlane, kellel pole kuhugi mujale minna. Nii palju, kui ma olen vabaks saanud, mõned väliseestlased on pahased ja mõnele meeldinud säravat minu meeldivaks üllatuseks. Seda, et see tehas pahandab, seda ma oskasin, et aga et tuleb ka positiivset tagasisidet, see nad on nagu hea üllatus. Hiljuti nägin Rootsi päevalehes oli jäänud kaks artiklit, millistest üks oli hukkamõistev. Muud sõna vist ei saa olla. Teine oli selline, kus, nagu käsitleti selle raamatu ilmumist mõnes mõttes nagu peaaegu et hea sündmusena, et see tõmbab teatud mõttes tähelepanu nendele Eesti majandada. Ma olin käinud osades eesti majades ka enne näiteks Stockholmi Eesti Majas ja New Yorgi Eesti Majas. Selles suhtes, et mul ei olnud mingisuguseid erilisi illusioone ega ka järelisi eelarvamusi, et minu suhtumine Eesti majades seal ei olnud see paha. Minu meelest on väga tore, et inimestel, kes on välismaale läinud ja väga raskel ajal sinna sattunud aastakümneid tagasi et nad on suutnud tekitada endale sellised kohad, kus nad saavad koos käia. Eks need on loomulikult selliseid oma aja mullid mõnes mõttes, kuhu on jäänud see 30.-te vaim ja, ja võib-olla siis ka ütleme maailmapilt, mis endaga kaasa võeti. Et võib-olla inimestel, kes on sündinud veidike hiljem raske suhtuda sellesse nii lugupidavalt, nagu oleks väljateenitud nende väliseestlaste meelest et võib olla raske mõista, miks ja mul ongi ja meie mõistagi seda, miks näiteks president Päts peaks olema esikohal rippuma igal pool seinte peal ma ei saa küll aru, mida head testile tegi. Aga ilmselt see on minu probleem, et me seda ei mõista. Millest sinu hinnangul on tulnud see, et ükskõik millisele kontinendile sa sõidad ja seal Eesti majja sisse? See sisekujundus on identne. No ma arvan, et vanad inimeste kodud näevad enamasti ka ühtemoodi välja ja et, et eks see on lihtsalt nagu seal ajas kinni ja selles tehtud aastakümneid tagasi. Võib-olla ühe erandina Peterburgi Eesti maja, mis on kolinud hiljuti ja, ja sinna ma küll sisse ei saanud. Aga noh, ma arvan, et kuna Rootsi on selline disainima ja kuna see on hiljuti tehtud, et küllap see näeb veidike, moodsime meile harjumuspärasem välja ka need ülejäänud eesti majutan soetatud väga ammu dekoreeritud väga ammu ja eks see sellest tulebki. Kas nendes Eesti majades on, ütleme seda kultuurilist järelkasvu kuskilt paistmas? Ma arvan, et see sõltub väga palju sellest linnast, kus need majad asuvad. Olude sunnil on eestlased sattunud sellistesse mõnes mõttes nagu nurgatagustesse paikadesse Inglismaal mingid väiksed linnukesed ja mul on nagu raske ette kujutada, et need oleks sellised maagilised sihtpunktid, mis tänapäeval eestlasi tõmbaks ja kuhu, nagu peale läheks inimesi, aga miks mitte minu meelest näiteks New Yorgi Eesti Majas on ju kogu aeg seal Askaldanud, kes seal oli, Jürgen Kaljuvee, et sellised paigad kindlasti tõmbavad inimesi, kellel on tunne, et nad saavad ennast teostada. Alla näiteks üllatas see, kuidas ja väliseestlased olid juba läinud sinna filmeri vanadekodusse. Need olid tõesti üle 80 ja neist väga paljud olid sõitnud iga suvi Eestisse miseni metsik teekond veedavad lennukis sõita ja nad olid väga kursis ja loomulikult see, et nad olid väga kursis toimuvaga, see ei tähendanud, et nad oleksid heaks kiitnud kõike, mida olid väga kriitilised, samal ajal. Nad ei ole nagu võõrandunud tingimata see, et nad elavad maagia teises otsas ei, ei tähenda tingimata seda, et neil puuduks kontakt. Tiivalt maaga talle peale mõjuvad alati väga hästi. Selline mõnus viis oma mõtteid kuhugi mujale juhtida ja püstitada enda ette hulgaliselt probleeme, mida sulle muidu ei ole ja kui sa oled sunnitud lahendama neid probleeme ja väikseid logistilisi ülesanded ja siis su pea on lõpuks nii hõivatud, et mingisugused asjad, mis võib-olla Eestis tunduvad kohutavalt traagilised ja tähtsad ja ühesõnaga täiesti hiiglaslikud, et sa suudad need kuhugi tahapoole oma teadvuses ja selles suhtes võib nagu mõnikord sellise reisi, mis ei ole loomulikult mingi saladus. Tuhanded inimesed teavad seda, et mõnikord, kui asjad kasvavad üle pea, siis tuleb lihtsalt põgeneda. Ja see mõjub hästi. Kuna sa oled nüüd kirjutanud minu meelest tõesti hea raamatu nüüd sa oled selles positsioonis, kus sinu käest ei saa küsimata jätta, et millal järgmine tuleb. Ma tõesti tahaksin öelda, et sellel aastal. Ma tahaksin sundida ennast seda valmis tegema sellel aastal ja ma arvan, et midagi muud ei ole, sest mul on kohutavalt metsikult laisk ja seda raamatut ma kirjutasin, ma kirjutasin selle Eesti maja valmis kuu ajaga ainult tänu sellele, et minu leping oli, mis, ma ei tea, kas see on konfidentsiaalne, aga lepingus sisaldasid metsikud ähvardused ja trahvihoiatused ühesõnaga selle metsikud sanktsioonid, kui ma ei saa seda valmis ühe kuuga. See lõppkokkuvõttes mõjus väga hästi. Taevas, kuidas. Vihkan propellerlennukeid. Umbes viis minutit peale start Te annab kapten teadet turvarihmade peal hoidmisel pole enam mõtet. Ning vahekäiku ilmuvad kaks stjuardessi kelleristil mõttes soo, Kureks ja moosipalliks. Moosipall on lüheldane ja tõmmu ning avastab igal hommikul vannitoas, et kaalub kümmekond kilo rohkem. Tegelikult meeldiks. Tema siiras kuunägu ütleb, et tegu on inimesega, kelle juurde maksab suures hädas joosta, abi paluma. Sookured on pikad õlekarva juuksed ning ta libiseb mööda lennuki vahekäiku nagu lahkuv kabareelaulja 20.-te Saksamaal, endal pea dramaatiliselt ühele küljele kaldu rappumist, naksatuste metalli kriginat saateks pakkuvad moosipall ja sookurge reisijaile tasulise parda kohvikumenüüsid. Kuid enamik reisijaid on klammerdunud oma ajalehtede külge ega julge haaret lõdvendada. Seepeale vahetavad moosipall sookurg õla kehitusi ja kaovad lennuki ahtri poole, kust hakkab peagi kostma lätikeelset jutuvada. Üle tunni ja 20 minuti kestva lennu ajal elab Focker üle mitmeid õhuauke ning veidi pärast Ruhnu saart tulevad sookurg ja moosipall uuesti välja ning kontrollivad kiretult, kas kõik reisijad on ikka alles või on mõni neist vahepeal läbi põranda välja pudenenud. Me ei ole väga hästi makstud ja meil on ükskõik, kas lennuk kukub alla või mitte, ütleb nende kehakeel. Meie teeme siin lihtsalt tööl. Ausalt öeldes ei meenu, et keegi oleks Eesti rahvuskehandi üht jätket ehk väliseestlust sellise nurga alt puudutanud. Kui Krister Kivi New Yorgi Eesti Majas on kivi välja teeninud persona nonkraat, auväärse positsiooni väliseesti identiteeti, arutame koos Neeme rauaga. Vahepeal tundub, et väliseestlus sellisel kujul, nagu seda Eesti majades tunneme, on kadumas koos põlvkonnaga, kes kunagi need eesti majad asutas ja asustas. Kui erinevad on üldse niinimetatud traditsiooniline väliseestlus ja uus väliseestlus. No traditsiooniline väliseestlus on eelkõige siiski pagulus see, mis see generatsioon, kes lahkus Eestist sõja ajal ja kes rajas omale siis välismaale uue kodu, sageli tihti teadmata, kas nad kunagi saavad Eestiga sidemeid pidada või Eestisse tagasi minna, paljud neist kasvatasid oma lapsed üles, siin Ühendriikides tuleb mul mitu lugu meelde juba ameeriklastega ei pidanud vajalikuks oma lastele eesti keele õpetamist, nii et nad jäid kuidagi täiesti teise maailma ja see grupp inimesi, need pagulased kui, kui nii-öelda kujutabki, ma arvan, eestlase mõistes just nimelt väliseestlusest. Kui rääkida nüüd uuest väliseestlasest või uutest eestlastest pärast Eesti iseseisvumist välismaale õppima ja tööle läinud ja elama läinud eestlastest, siis siin on nagu kaks erinevat kontingenti, kes omavahel sageli siin välismaal eriti ei segune, sest see uus väliseestlus noh, meie jaoks ei ole olulised mitte need väärtused ja need klubid ja need ringi, kus vana kontingent koos käib, nii et mõnes mõttes võib tõepoolest öelda, nagu siin New Yorgi Eesti Majas ka väideti äsja toimunud kultuuripäevadel, kus just nimelt väliseestlase selle vana pagulaseestlase tulevikku arutati, et koos selle generatsiooni kadumisega kaob see väliseestlus sel kujul, sest nii-öelda teine generatsioon, kes on sillas, kasvanud näeb Eestit hoopis teistsuguse ära, ei ole seda nostalgiat kaasas, mis, mis nende vanematel ning nende jaoks ei ole ka mingisugust probleemi, et näiteks uuemad aja eestlased on siia välismaale elama asunud. Mul endal on olnud sageli probleeme. Ameerikas kaua aega elanud väliseestlased leiavad, et jah, teil nagu ei ole õigus siia tulla või mis teie siia tulete, te peaksite olema ju Eestis praegu Eestit rajama, nii et nende jaoks nagu on mõistmatu, et mida teie siis siia meie maale otsite. Huvitav on ikka kuulda väliseestlaste seas seda, et kuigi Eesti on nende jaoks oluline, on nende jaoks oluline ja just nimelt see kunagine Eestis mälestus Eestist. Seda uut Eestit vaadatakse siiski suhteliselt kriitiliselt ja ma arvan, et, et see on just see peamine põhjus, miks suhteliselt lahkhelid uue väliseestluse ja vana väliseestluse vahel tekivad ja selle uue väliseestlase sekka paneksin ma tegelikult ka just selle teise generatsiooni siis need noored pagulaste lapsed, keda tegelikult sageli huvitavad just Eestist tulnud noored nendega läbikäimine ja kellel ei ole seda taaka, kui nii võib öelda, mis, mis nende vanematelt. Ilmselt on need põhjused, mida sa nimetasid ka taustaks, miks New Yorgi Eesti Maja reaktsioon Krister Kivi suurepärasele raamatule oli sedavõrd valuline. Ohoo, siin on, siin on vaja nüüd väike korrektsioon teha, sest Eestist vaadates ei saanud võib-olla inimesed arukest reageerisid. New Yorgi Eesti Maja mänedžer id on praegu viimastel aastatel olnud Eestist viimasel ajal siia tulnud inimesed ja see kiri, mis ilmus Eesti Ekspressis, tuli ühelt noorelt eestlannal, kes on alles hiljuti Eestisse ja New Yorki elama asunud. Kui ma rääkisin New Yorgi välises, sest ega siinse New Yorgi Eesti haridusseltsijuhiga Toomas sõbraga siis tema ütles, et see oli väga kihvt raamat. Tema on nii-öelda selle teise generatsiooni väliseestlane ja tema leidis, et selles ei ole midagi halba. New Yorgi Eesti Maja näidati ju väga põnevalt, nii et siin oli selline huvitav vastuolu, et reageerisid teravalt just nimelt praegu New Yorgi Eesti Majas töötavad Eestist tulnud noored, kes leidsid, et niimoodi ei tohi ju sellest rääkida mitte tegelikult väliseestlased ise ka huvitav on vaadata just seda, et Kristeri raamat ei olegi ju tegelikult otseselt välis, sest kuid kuivõrd teravaid emotsioone see selle teema puudutaminegi on, on esile kutsunud. See on üks teemade ring minu arvates, mis Eestis on veel tegelikult lahti rääkimata. Kui Nõukogude liit hakkas lagunema ja Eesti iseseisvus, siis tekkisid need väga tihedad otsekontaktid kuid seejärel tekkis mingisugune minu meelest jahenemine. Need, kes Eesti vastu huvi tundsid, asusid kas Eestisse elama väliseestlastest või, või hakkasid tihti seal käima. Kuid siiski on palju neid, kes on kuidagi kapseldunud siin siin välismaal ja näevad võib-olla hoopis teistsugust Eestit, mida meie näeme Eestis tulnutena ja Eestis elanutena. Nii et see arutelu tegelikult, mis selle raamatu ümber toimub, on minu meelest heaks näiteks, et, et need omavahelised suhted, mida siin New Yorgis Eesti kultuuri päevadelgi püüti pisut vaagida, et need omavahelised suhted on seni veel päris selgeks rääkimata, et need kaks gruppi ikkagi põrnitsevalt mingil määral 11 pärast seda, kui esialgu püüti leida ühist keelt, kuid väliseestlus ja eestlus Eestis no minu arvates nad ei ole siiski veel päris ühist keelt leidnud, kas kunagi leiavad, ei tea? Viis minutit hiljem hiilime Eesti Maja esimeheks oleva Peeter mutikuga viinereid ja kapsaid saamata võitlejate Liidu koosolekult välja. Teeme selle asemel hoones põhjaliku ringkäigu. Kolmekümnendail rajatud maja on oodatult tumepruunis kooris ning Maküüritan hämarates koridorides murelikult ringi, et avastada varakult võimalikke mürgiämblikke. Kuid neid ei ole. Ainsa elusolendina kohtame ühte pikka kasvu vanahärrat, kes tahtis samuti minna võitlejate liidu koosolekule, kuid jõudis vahepeal koridori ära eksida. Nii nagu igas Eesti majas, kuhu oma reisile jõudnud olen, on kas Sydney omas olemas kõik tõelisele Eesti majale kohustuslikud aksessuaarid. Geograafilist tõde, mitte peegeldavad seinakaardid, millel Eesti on laiali valgunud otsekui praemuna ning haaranud endale nii üla kui allpool Peipsite tükikese Venemaad. Samuti valitud ülesvõtted president Pätsi raugajast. Millised Eesti majad võiks 10 aasta pärast ees leida, järgmine, heauskne maailmarändur? Ma arvan, et sellised Eesti kultuuri ja Eesti tavasid ja ka eestlaste jaoks väga olulised siiski keskused Eesti kultuuri tavasid tutvustavat keskused, kus siiski koos käiakse võib-olla see rahvusromantiline aura ja see pagulus, agenda, need pagulaste ringid, need on tolleks ajaks juba hakanud kaduma, nägu on ilmselt kadumas ka eestikeelsed välismaal ilmuvad ajalehed, mille tiraaž üha väheneb ja kus väga suur osakaal on viimasel ajal viimastel aastatel surma kuulutustel sest see üks generatsioon, kes seda väliseestlast oluliseks pidas, see generatsioon on kadumas, kuid need majad ju jäävad, need on olulised eestlaste omandid siin New Yorgis näiteks väga uhke maja, väga selline vanaaegne klassikaline, miks mitte ei võiks kujuneda keskuseks, kuhu kutsutakse tänavalt ja linnast rohkem ka ameeriklasi, et Eestit tutvustada? Praegu on siiski tõmmatud selline väga kindel joon, et see on väliseestlaste maja ja Eesti riigil ei ole selle majaga midagi tegemist, kuigi viimastel aastatel on toimunud arutelusid seni küll mitte väga edukalt, et Eesti riik võiks kuidagi Eesti Maja toetada ja see võikski muutuda, ilmselt muutubki mingisuguseks eesti kultuurikeskuseks, sest et see üks generatsioon hakkab lihtsalt kaduma ja ma arvan, et Eesti majad kujunevad kiust nende uute maailmarändurite, kui nii võib öelda või kosmopoliitide, kui teist sõna kasutada kogunemiskohtadeks kohtadeks, kus me saame siiski oma keelt rääkida, kus me tunneme ennast koduselt ja kus ma arvan, tulevikus on üha vähem seda negatiivsust või seda viltuvaatamist, mis siiski eesti majades eksisteerib just nimelt Eestist tulnute suhtes, ükskõik kui kaua ta siin oled elanud, ma olen ise elanud Ameerikas juba peaaegu 16 aastat, kuid siiski inimesi, kes leiavad, et noh, päris ta siiski veel ei ole siin Yorklane, sest et noh, meie oleme just need päris njorklased, ma arvan, et see suhtumine on kadumas ja kus eestimaadest ära kaob, siis ma arvan, tuleb sinna tulevikus tunduvalt rohkem inimesi. No see iseenesest eeldab paradigma muutust säilitamiselt avatusele. Ma arvan küll, sest et Eesti on niivõrd väike riik Eestis on loomulikult tööjõupuudus, eestlastel on palju endal töökohti Eestis, mida mida täita, kuid siiski üks osa selle väikse riigi kodanikest kindlasti on sellised, kes soovivad reisida, kes soovivad vähemalt mõnda aega kusagil mujal maailmas elada, see tähendab, kui ma endalegi mõtlen, et ma kunagi Eestisse enam tagasi ei tule, kuid praegusel hetkel on mu elu siin ja sest on, on need eestlaste kogunemiskohad, sidemed eestlaste vahel minu jaoks väga olulised. Näiteks huvitav, soomlastel ei ole siin New Yorgis enam soome maja kunagi oli, kuid see müüdi maha sattus finantsraskustes. Kuid soomlased on väga oskuslikult suutnud omale sellise internetipõhise suhtlus maailma luua, sest paljud leiavad, et noh, nende jaoks on ikkagi väga oluline see, et nad saaksid teiste soomlastega suhelda. See on ikkagi noh, kuidas öelda, veri on paksem kui vesi, hea on kuskil välismaal pärast inglisekeelset tööpäeva kokku saada inimestega, kes jagavad sinuga mitte ainult keelt, vaid ka mingil määral ikkagi maailma nägemust. Seega siis ikkagi rahvuspõhine identiteet on tänapäeva maailmas soliidne. Ma julgen arvata, eriti selliste väikeste rahvuste põhjal rahvuste jaoks nagu meie, eestlased või ka soomlased, kes me suurtesse katlates oleme väga kergesti segunemast, kuid samas ma arvan, et just see väiksus on meie jaoks nagu selleks kriteeriumiks, et tuleb kinni hoida oma omapärast, tuleb jääda selleks, kes me oleme, vaatamata sellele, et me teiste rahvastega läbi käime. Kuid siin, tundes ennast ikkagi võõramaalasena ka pärast viitteist aastat on minu jaoks oluline see, et ma identifitseerinud ennast Eestiga identifitseerinud ennast Euroopaga. Kuid kui siin Ameerikas rääkida, siis siin neid uue ja vana Euroopa vahesid siiski niivõrd teravalt ei tõmmata, siin nähakse meid kõiki ikkagi eurooplastena nähakse kuskilt teisest kultuurikeskkonnast tulnud täna ja kui me veel rõhutame seda Eestit, siis tundub ka originaalset, täna, aga tulles tagasi nüüd väliseestlaste juurde veel korraks ma olin eelmisel aastal Californias ja rääkisin seal just nimelt eestlusest. Ma arvan, et ühe kõige edukama noore väliseestlasega või siis selle teise generatsiooni eestlasega sviibi hirved soniga, kes on Silicon Valleys väga edukas ärimees ja tema üks peamisi probleeme on see, et talle eesti keelt ei õpetatud, sest ta vanemad leidsid, et noh, las poisis kasvab ameeriklane, mis siis sellest ikka. Kuid nüüd, kui Eesti on vaba ja ta on Eestisse palju investeerimas, leiab, et temalt on võetud ära väga oluline Osada identiteedist just selle vanemate otsusega, et eesti keelt ja eesti kultuuri talle mitte tutvustada. Ning ma arvan, et sellist nurinat on kuulda ka teiste noorte väliseestlaste teise generatsiooni väliseestlaste seas. Ma olen siin New Yorgis kuulnud mitmetest lugudest, kuidas noored on lihtsalt võtmas Eesti basse, kuigi nende vanematele isegi neid ei ole, sest nad leiavad, et mingisugune side selle maaga on nende jaoks oluline, kuigi nad keelt ei räägi, kuigi nad seda maad ei tunne, kuid mingil määral jah, ma ei oska öelda meie väikse rahvuse jaksamist oluline igaüks, kes tunneb natuke, et ta on osaks meie rahvusest Telefonil oli Neeme raud. Pool tundi hiljem olen ma üles leidnud üksiku taksofoni ja kulutanud linnasisestele telefonikõnedele, hulga vaskselt säravaid Kanada münte mida kaunistavad jääkarud, põdrad, vahtralehed ja koprad. Münte, mis on minu siira arvamuse kohaselt kõige ilusamaid asju, mida Kanadast leida võib. Nende numismaatikud unistuste eest olen ma saanud helistada Lembitus kautidele, rajaleidjate ühingusse ja Põhjala tütardele. Kuid kui keegi vastas ja minuga üldse rääkima hakkas, oli alati tegu automaat vastajaga. Ühel korral oli tegemist valeühendusega ja kui ma sain lõpuks kätte ehtsa eestlase, kes võttis toru Toronto püssi ja püstoliklubi kontoris mis osutus põhjalikumalt uurimisel kellelegi koduks jäi telefonikõnele vastanud naise kohkunud toonist mulje, et ta kuuleb enda korterisse registreeritud püssiklubist esimest korda. Millal keegi Eesti majasse kohale võiks tulla, taga öelda ei osanud. Lähen ja lohistan uuesti seltsi hoone ust. Avama ei tule ka nüüd mitte keegi ning löögikindel ukse klaas läigib tumedalt ja märjalt nagu kalasilm. Just hetk enne seda, kui mul kõik plaanid otsa lõppeksid, märkan vasakust silmanurgast ühel majakesele vilkuvat punast neoontuld. Ennustaja vastuvõtt 10 dollarit teatab lihtsal ja arusaadaval moel. Ma ei tahaks midagi muud rohkem, kui minna ennustaja juurde. Ootab mind ees kohtumine saatusliku brüneti või šarmantsed londiga. Saab minu äriplaane saatma suur ja maailmalaiune edu. On Eesti majja veel täna öösel oodata mõnd unetud vanainimest. Maailm on täis küsimusi, mis lihtsalt nõuavad vastuseid. Lähen pikemalt mõtlemata ennustaja ukseni ja annan vaskse koputiga teada oma kohalolekust sest on kuulda väikese koera närvilist lähenemist. Siis kostavad aeglased lohisevad sammud ja keegi paotab ettevaatlikult hoolikalt turvaketistatud ust. Kui mina oleksin kaks meetrit pikk ja päriseks välimuse põhjal otsustades ja maikalt või Haiitilt poleks tingimata nii ettevaatlik Marbiks ukse lahti ja seiraks kontvõõrast vihasel pilgul. Teisalt kannab umbes kahekümneaastane ukse pautaja kõrvas väikeste kristall kõrvarõngast mis on alati heaks indikaatoriks meestest, kelle valulävi on vägivalla ja muude hirmsate asjade suhtes madalam kui teistel. Vahel ma lausa imestan, et miks mina endale veel taolist kõrvarõngaste muretsenud pole. Saatsid ennustajat rait sosistab Haitiilane või jamaikalane läbinägelikult moel. Ta ei ole siin. Ta pidi minema välja ja ma ei tea, millal ta tuleb. Tahaks loota, et Krister Kivi 32 ennastohverdavad päeva tõid nähtavale eestluse arenguid, mida keegi teine märganud polnud. Tekste raamatust luges Tanel Joonas. Kultuuriga aja. Jazzkaar mis siin ikka pikalt seletada, tuntud kaubamärk, tuntud headuses sõna on annermil. Sel aastal tuleb jätskaar teisiti, sest et jätkar on nagu terve džässikuu kulminatsiooniks. Jazzi kuud peetakse Eestis esmakordselt. See traditsioon on alguse saanud Ameerikast loomulikult Washingtonist, kus džässiajaloolane John Hasse leidis, et k Tšassile peab tegema paremat reklaami ja tutvustust ja kuidagi üritusi kontsentreerima. Ja peale selle väga paljud nimekad džässartistid olid sündinud just džässi kuus ehk nagu Kellington ja Ella Fitzgerald, sääravo on Billy Holiday ja nii edasi. Ja sellesse džässikuu idee nagu alguse sai ja kuna meil siin Eestis on olnud küll vahvaid kontserte, aga selliseid koolides džässi tutvustavaid üritusi on nagu vähem olnud. Ja sellepärast me otsustasime liituda džässikuuga ja džässikuu on jõudnud juba paljudesse koolidesse on käinud seal esinemas nii otsa kooli bigbänd Raivo Tafenau, Reigo Ahven ja paljud teised ja vastuvõtt on olnud erakordselt soe. Ja isegi selline näide, et mõned noored on tulnud koos big bändiga musitseerima, kas või üksteise klassi poiss, kes mängis trumme ja džässikuu sai alguse juba tegelikult mingis mõttes läinud aasta lõpus, kui toimus plakatikonkurss koolides, kust saabus üle 350 töö ja parimad nendest töödest on nüüd sellel laupäeval ka kumu hoovis või sees olenevalt ilmast siis väljas, et laupäeval on jätkare, teine päev ja siis on tasuta kontserdid muuseumides, kunstisaalidesse on meil ka juba traditsioon ja džässikuul on ka oma väga tähtis tegelane ehk džässi saadik ja sel korral on see legend pedagoog, saksofonist, laulja, helilooja, ashi, sepp, kes on ka Ameerika üks suurtest legendidest ja tema annab siis avaliku intervjuu 28. aprillil Apollo raamatupoes, kõik võivad tulla kuulama, vaatama ja autogramme küsima ja assi sepp annab üle ka džässiauhinnad, mis on siis ka meil esmakordne tunnustus siis džässmuusikutele nende suure töö eest, ehk üks preemia on siis väga tegusale ja väga isikupärasele džässmuusikule ja teine preemia on noorele džässi talendile ja seda kõike saame teada siis b kontserdil, kes on ka üks jätkare peaesinejatest reedel, 27. aprillil. Jätskaar on alati selline džässi vikerkaar, et sisaldab väga erinevaid kontserte erinevates stiilides vahel isegi klassikast kuni pini ja sel korral on siis esindatud sellised stiilid nagu maailma muusika. Nagu traditsiooniline džäss, nagu modern, džäss nagu fancy, muusika, elektrooniline muusika. Tähtis on see, et tõepoolest džäss jõuab väga paljude inimesteni ja ta sünnib ikkagi saali ja publik kokku ja ja muusikute ühistöös, nii et üks annab teisele energiat ja sellest tekib selline eriline sünergia ja eriline tunne. Aga magnetid, ütleme siis nüüd tõesti suurte legendide poolel juba nimetatud ashi sepp kes on aga siiski niivõrd uuendusmeelne, et tal on endal selline aafrika bänd ja tal on oma tõsine džässkvartett, aga samas on ta sinna kutsunud ka tihtipeale külalisi. Sel korral on külaliseks kariibi juurtega prantsuse lauljatar, tõusev täht, võiks öelda mina Kossi. Ka sel korral on siis Ameerika džässilauljate esikolmikust meeslauljate esikolmikust händi Bei kes tuleb tõesti sellise traditsioonilise mahedakavaga ja see hääl on eriline. Ja legendide hulka võib nimetada ka Mike Sterni, kes on korduvalt grammile nominente olnud alustanud Mals Daviese juures ja ja kellel just 13. heliplaat hiljaaegu ilmus ja ta on tõesti oodatud kõikvõimalikesse koosseisudes. Ise olen teda viimasel ajal nagu näinud koos Richard moonaga, kes tema ansamblis mängib, aga samas on paljud ka talle kirjutanud just talle kirjutanud helitöid. Sedapuhku siis nagu norra muusikud, norra muusikud, kes on Euroopas ilma tegemas ja siin on tegemist IGM i väga mainekate kuumade Norra muusikutega. Midagi on ka krõpsakamat ehk midagi, mida võiks võrrelda näiteks nüüd muusikaga. Selline kontsert on meil esmaspäeval Draamateatris ja see eriline ansambel on New loosensak. Prantsusmaalt. Prantsuse artiste on jazzkaarel käinud igal aastal mitmeid ja mitmeid ja publik juba teab, et prantsuse uus muusika on väga eriline ja on väga hea. Võib-olla on plaadil seda natukene raske kuulata, aga siin selles ansamblis on koos just uue muusika lähed paljud, kes on siin juba käinud küll nagu Kloodžamiczan ja mede rikkolin joon, kes oma nii trompetihäälega tõi üksinda nagu suure saalitäie kuulajaid paar aastat tagasi. Nii et siin on tegemist sellise džässi, nüüd muusikaprojektiga ja prantslased lähevad pärast koos meie muusikatega klubisse musitseerima ja kindlasti on väga põnev, kuidas saab ühendada gregooriuse laulu ja džässmuusikat. Et selline kontsert pühapäeval, kus Vox Clamantis, kes teeb ju ilma Euroopas rohkem kui siin kodumaal esineb siis koos Villu Veskit Riioga ja mis on pühendatud John kooltreinile ehk tema muusikast inspiratsiooni saadud, kelle suurt juubelitähtpäeva tähistati läinud aastal ja kes on tõepoolest nagu edasi viinud džässmuusikat väga olulisel määral. No publik käib muidugi ajaga kaasas ja nad teavad väga täpselt, et kes on populaarne maailmas, aga paraku on see nii, et ameeriklased reklaamivad oma staare hoopis rohkem kui siin eurooplased või meie naabermaade muusikast, vaatajaid teame me veel kõige vähem. Ja publik on hakanud usaldama jazzkaart, nii et kui me juba artisti toome, siis võib ikkagi kindel olla, sest see on kvaliteedimärgiga. Tõsi küll, kõikide Eesti ansamblite muusikanäiteid pole õnnestunud mul saada, aga meil on siin esinemas 100 eesti muusikut. Ja 22 ansamblit on siis nendest nagu moodustatud, et see on küll, ma usun, et peaaegu rekordiline arv, nii et tasub igal juhul tähele panna ka oma head Eesti muusikat. Ja jätkar püüab järgida seda joont, et oleks päris palju ikkagi ka Euroopa muusikat, on meie naabrite muusikat ja džäss ja jätskaar on avatud igasugustele mõjutustele ja sellepärast on siis ka nii palju nii erinevat muusikat. Jazzkaart tutvustas anner. Raivo Tafenau küsime, kuidas läksid džässikuu koolikontserdid ja kuidas kõlab džässlavalt ja muusikukõrvaga kuulates. Minul oli siis nagu Jazzkaare poolt või siis selle džässi, kuhu poolt kolm kontserti sest muusikud suhtuvad tegelikult noortesse natukene võib-olla liiga reserveeritult või nad arvavad, et noored ei saa midagi aru. Tegelikult noored saavad väga hästi aru. See asi on see, et võib-olla peab seda, seda muusikat nagu verbaalse vormis tegema neile vahel lihtsamaks, et rääkima sellest muusikast ja, ja näitama eri stiile. Mis on noorte probleem minu jaoks praegu on see, et kõik see, see muusika kuulamine ja suhtumine muusikasse esiteks ta on kogu aeg nagu mingisuguses mõttes nagu vits taustaks muudele toimetustele. Ja teine väga tõsine olukord on see minu meelest. Et see muusika liigub sinna failidesse, nende Emmbeegolmedesse ja, ja tegelikult, mis see sisuliselt tähendab, tähendab seda, et see muusika, mida nad siis arvutist alla laevad, see on tegelikult anonüümne, ehk ehk nad lihtsalt võtavad fail. Sellist olukorda, kus vanasti me pidime võitlema, plaatidesse, plaat oma kätte saada, et see oli nagu selle muusika kuulamiseks väga oluline osa, et nad ei saa enam seda käes hoida. Nad olid väga üllatunud, kui äkki nägid, et, et seda muusikat tehakse elusast peast niimoodi mängitaksegi improviseeritakse ja lood on lahedad ja nad saavad kaasa möllata natsa plaksutada. Nad näevad nagu seda energiat, mis lavalt otse endale paiskub. No see on minu meelest nii väga oluline, neile aeg-ajalt peab näitama seda, sest et ega siis arvutile mees keegi kätt ette panna, eks ole, et see, see on niikuinii olnud, formuleerib veerunud nende jaoks juba väga oluliseks asjaks nii-öelda väga oluliseks kommunikatsioonivahendiks. Ja nüüd meie ülesanne on lihtsalt käia aeg-ajalt näidata neile, et tegelikult on olemas ka midagi väga-väga analoogset, et tehakse otse, tehakse niimoodi, tiigi lendab, tehakse kohapeal ja tehakse seda vingelt. Ja ma arvan, et meil lõppude lõpuks tuli see asi hästi välja, sest mul olid ansamblikaaslased olid ka otsa koolist ehk siis enam-vähem sama vanad kui siis vanemate klasside gümnaasiumi õpilased, et see olukord oli hästi mõnus. Sina oled rahvusvahelistes koos seisuses väga palju tegutsenud. Ma ei rõhutaks nagu sõna siin seda rahvusvahelist, aga mina nagu rõhutaksin rohkem seda isiksust, kelle ma sealt rahvusvaheliselt kuskilt mujalt maalt, kelle ma siis nagu enda ansamblisse saan või kes mind siis nagu sinna kutsub näiteks väga paljud on küsinud, et kuidas ma sain näiteks kokkuse järsupuhastusega temani otseselt Riioodotsioneeruvustele, minul ja temal ei ole nagu midagi nagu sisesest kultuurilist ühisno. Mina olen üx ugrimugri lane, selline mulk, tema on pärit Riiadesse leelost, kus käib metsik elu, kus käib samba sambakarneval, kus on meeletu temperament, eks ole. Ja lõpp lõppude lõpuks on see, et see ei ole tähtis, et on Brasiiliast, aga see on tähtis, mismoodi siis inimene mõtleb muusikast minu jaoks samamoodi ka poolakas, leedukas, soomlane, türklane kui me mõtleme nagu ühel lainel, kui me räägime ühes keeles, kui me saame aru muusikas on ka oma teatud kindlad esteetilised väärtused, et mõne inimesega mulle üldse ei sobi koos mängida, sest et mitte inimese pärast, aga just muusika pärast mul ei lähe seekord, millega. Eks tema tegeleb, kuidas tema tõlgendab muusikat. Et selles selles kontekstis olla nagu rahvusvaheline mõiste kaob ära, aga aga mõiste taandub persioonidele isiksusele. Selle kohta on öelnud minu arust Sikoriaanis kuulus klaverimängija, kui temalt küsiti. Mis sa ütleksid kuulajatele, kes tulevad sind kuulama? Just ütles niivõrd hästi ja niivõrd õigesti selle kohta, et inimesed, tulge, kuulake meid. Aga kuulake meid nii, nagu me täpselt praegusel hetkel oleme. Aga ärge kuulake meid nii, nagu me peaksime olema. Ma iseenesest ma olen üritanud olla väga heatahtlik ja alati üritanud võtta seda kooslust, seda bändi, keda ma kuulan suhteliselt nagu subjektiivselt, suhteliselt avara mõtlemisega ja ma üritan viimasel ajal mitte kritiseerida ja lihtsalt lasteaiast läbi see muusika, mis seal tehakse. Aga loomulikult ta peab olema see lavaline sünergia näiteks kui midagi logiseb ja tüübid omavahel läks lavale, Jaakko, üldse üks on ühest maailmast teineteisest maas. On ka olnud selliseid juhtumeid, kus ma olen vaadanud, et suured isiksused, maailma kõige kallimad isiksused lagunevad lihtsalt laval koos laiali ja siis ma lihtsalt kõnnin minema. Sest et seda mulle vaja ei lähe. Džässmuusika on tegelikult jazzmuusikule nagu mingisugune ühe keele omandamine, ütleme, džässmuusika omandab oma improvisatsiooni oskust, see käib üle kivide ja kändude, reeglina see on väga raske protsess, et ta selle nagu adekvaatselt omandaks. Kui tal see keel on käes, on tõusnud teatud levelile ja ta tahab improviseerida, tahab oma juttu rääkida just selles keeles. See on saanud nagu tema teiseks emakeeleks. Ja ma tahaks soovitataal ühte asja, et kuulake neid häid plaate ja see oleks nii tore, et mida rohkem saalis on selle keele oskajaid, seda meiesugustele on mõnusam laval olla. Siis meil tekib selline nagu piltlikult öeldes lauatenniseefekt, et ma lähen siit poolt palli ära ja mul tuleb pall vastu. Kuulake seda ja otsige sealt lihtsalt endale sobivat ja õppige natuke seda keelt. Raivo Tafenau Tšassist muusiku positsioonilt kuigi paljud jaskar kontserdid on juba välja müüdud, leiab kindlasti veel mõnele kontserdile kohti. Kel soovi saab kultuuriga kordusi kuulata klassikaraadiost täna õhtul ja vikerraadiost kolmapäeva südaööl internetis eesti raadio koduleheküljel. Ka tänase saatemuusika oli pärit Raivo Tafenau, plaadiriiulilt helirežissöör oli Kätlin Maasik. Mina olen toimetaja estadatrik. Kohtume taas kevadel nädala pärast ja soovime õnne Kunksmoorile, Arabella-le ja teistele ja ühtlasi Aino värvikule.