Kirikuelu kolmapäeval avati Tallinnas uus juudi sünagoog. Seda tehti Eesti ja Iisraeli riigijuhtide ning Eesti, Iisraeli ja Venemaa pearabida osavõtul. Pühakoda asub Karu ja aedvilja tänava nurgal. Moodustab osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogi-le veel Tallinna juudi kool ja juudi kogukonnakeskus. Eesti pearabi Smel kott nimetas sünagoogi avamist imeks. Sünagoogi avamise Tseremooniat austas oma kohalolekuga lisaks meie riigijuhtidele ka Iisraeli asepeaminister Shimon peres. Oma tervituses rääkis ta eri religioone ühendavast palvest. Religioonid Jeruusalemma lühendatud palved on lahutatud. Mõned inimesed palvetavad kristliku traditsiooni järgi mõned moslemid ja mõned juudi traditsiooni järgi. Ja me teeme nendel vahet. Meie kui juutide jaoks on Jeruusalemm tõotatud paik, teiste religioonide jaoks on see püha paik. Nendele mõistetele on suur vahe. Ma võin öelda, et kõik palved, vaatamata erinevustele, lähevad otse taevasse ilma igasuguse erinevuseta tsenseerimata. Ja need palved jõuavad taevasse ühise häälena rahu ja vennaskonna ja ühtekuuluvuse eest. Kui võtta kokku selle nädala religiooni sündmusi, mis on tähelepanuväärsed, siis kõige esimene neist mis on väga suure tähendusega ka nii Eesti jaoks kui ka tegelikult maailma vestluse jaoks on Tallinnas uue sünagoogi avamine. Ja selleks oleme kutsunud stuudiosse Eesti juudiusu koguduse juhatuse esimehe Boriss Oksa ja mina olen saatejuht Meelis Süld. Kui rääkida nüüd sellest sünagoogi avamisest, mis kolmapäeval Tallinnas toimus, siis kui pikalt seda protsessi üldse ette valmistati millal üldse plaaniti see uus sünagoog ikkagi Tallinna rajada? Kui võtta ainult ehitus ise ehitatud, siis on see lühike periood kui võtta ajaloolise kelle, sest see on väga pikk protsess ja see vahe oli juba juudidel üle 70. aasta peale seda kui Maakri tänaval sünagoog oli purustatud ja nõiahävitatud. Ja Meie sünagoog nimetatud sünagoog oli kohandatud ruumis ja igati valesti, kui võte juudi ja usuaspektides ja suunitlus ja konstruktsioon ja mehed, naised koos ja nii edasi ja nii edasi. Siis mõtlesime, et teeme lihtsalt väike juurdeehitus olemasoleva hoone juurde. Lihtsalt suurendame sünagoogi Taali ja panime tähendavat nii truuni, mis täna Eestis puuduvad, see on siis rituaal patsient. Ja koššertoiduvalmistamise koha. Siis, kui kokku 2004 Vladimir lipmanni kabineti juures Peterburgi maanteel. Seal koosolekul oli kutsutud väga tuntud eesti juudi businessmanid, vermanni Vennad evini, tjaskovski ja nii edasi, siis ikkagi oli otsas ikkagi mitte ainult natukene pühendada, aga proovide realiseerida. See idee ja, ja unistus kõigi juutidel Eestis, et sünagoogi sünagoogi. See üks asi on tahtmine ja teine asi, kuidas võtta raha, kus need. Eesti juutide ja siis tegime kirjad terves maailmas ja esimene, kes andis märku ja tahe osaleda selles projektis oli ühendriigi metsinad George Roor kes kohe nagu hakkas põlema selle ideega ja ütles, et jaa tähendab ja see esimene raha, mis ta nagu pakkus, oli 440000 dollarit ja see oli juba natuke raha, mis pani meil julgus ja kinnitas selle taha, et teha sünagoogi. Ja siis noh, peaarhitektile siis oli Lembit-Kaur ja Andrus Kõresaar. Tihti küsivad minu käest mistahes, me võtsime noored mehed kes veel ei ole maailmas tuntud arhitektid ja kui palju nad teadsid üldse sünagoogi. Naise vana projekteerija ja pean ütlema seda, et noored park, inimene imbuvad sisse uut ei tea, uus filosoofia. Ja kui me saatsime Iisraeli tutvuda juutide elu sünagoogi ajalooga, nad saanud väga kõvasti inspiratsiooni. Ja pean ütlema, see kureerimine oli mitte ainult niisugune väga lihtne, ilma ilma tema loata ei tohtinud varade mitte ühte sentimeetri Vidooni. Onju ja Sandra brastentšis poeg akadeemiku andis, andis nõusoleku sponsoreerida selle sünagoogi seoseks selle ema surmaga ja siis kuidagimoodi mälestada seda kurb sündmus. Lõppude lõpuks jäigi peasponsoriks sinna kuhugi ehitamiseks ja oli valitud, projekt oli valitud ehite ehitaja oli valitud ehitusfirma kolle Igor kelder ja Rosimplaati juhtimisel oli püstitatud seda väga huvitav hoone. Mitte ainult Eestis. Käis väga suur vaidlus, kas teha sünagoog ja kopeerida. Aga teha kaasaegne hoone ja niimoodi sündiski see sünagoog Nõukogude seda, et Karu tänaval ei ole mitte ainult sina, kook, see on hoone, kus on, sai realiseerida Need puudused, mis, kes siis on ja eriti praegu ütleme, kui Eesti külastavad kolm, neli miljoni inimese aastas ja väga palju marsivad kohe otse lennukis või olemas kohe sünagoogi sinnad saavad esimese pildi meie meie riigis ja siin on võimalik pakkuda nendele ja koššertoitu kasutada Miku rituaal masin naiste jaoks. Aga samas noh, ta ei ole veel valmis, aga varsti avame eesti juutide muusem ajalugu ja raamatukogu. Rääkides veel sellest sünagoogis, te mainisite siin mitmeid ruume, näiteks kus toidurestoran ja kiosk ja samas siis ka see rituaalne bassein. Mida see rituaalne bassein endast ikkagi kujutab mida seal tehakse, see ilmselt on paljude jaoks päris tundmatu. Nojah ju täisu, see on kõige vanem usk maailmas ja Juudit vist ainult vist üksinda, kes juba mitu 1000 taastati, ei mõtle mitte ühte koma, mis on tammutis kirjutatud ja selle hulgas on ka seal on olemas ka kirja Selle rituaal basseini suhtes ja rituaalne bassein ei ole ujumisbassein, see, see on niisugune veekogus, kus naine peale teatud päevi läheb sisse ja jää räägib Jumalaga, jää lihtsalt puhastab oma oma oma hinge või, ja, ja ta ei lähe otse sinna, see on teatud protseduur. Läheb siis ta ei käi läbi sünagoogi, see on eraldi sissekäik. Siis, kuid tuleb sisse, liidab maha, läheb tavalise duširuumi tavalise vanni vannituppa, peseb end seal, on puhas ja ja siis kutsub Mikvas ütleva spetsialisti, kes kontrollib, et ta on puhased, kuskil juuksed ei ole sebi ainult järgi ja siis alles lubab minna sinna rituaal basseini saavutasid, Halba peabki olema. Ja siis ta räägib jumalaga ja pärast sureb juba oma mehe juurde juba puhtana neiuga. On seisab, koosneb kahes basseinis ja alumine bassein peab olema tingimata täidetud vihmaveega. Ja alles siis, kui see bassein on täidetud vihmavee lõpuni, siis oleks võimalik saada tavalist vett ja siis segada teda ja siis loetakse see vesi. Ja siis nagu mitte tavaline kraanivesi, aga jumala poolt saadetud vesi muidugi süsteem puhastamissüsteem ja Soniumis süsteem, see on normaalne nagu basseinitehnika juures peab olema sealt. Ja vot see bassein, kui ta käib sinna basseinis. Või meerabi siis vot sel momendil juba see kõik tehnika seisab enesele on vaja ette valmistada vett vastavalt temperatuuride ja puhtusega ja pärast siis kui nad kasutavad sellest siis kõik tehnika välja lülitatud. Praegu siiamaani ja teeme rabi naine, kas Helsingi või Riia, kus on olemas, on olemas need Mikvat siin hiljuti Soomes Helsingis Mikuga midagi juhtus, ma ei tea, mis avarii siis iga päev oli säde, sädeme mul kelle, et millal ta avati Emil vaja ruttu-ruttu Mikuma muidu naisid pabinas ja ei ole micro normas Mil Eestis. Ja me võime, me võime aidata ja soomlastele ja lätlastele, kes elavad siin ligidal ja mis iseloomustab seda kusser toitu, konsultatsioon jälle seotud juudi traditsiooniga ja ja noh, sisuliselt noh, seal palju palju suuri erinevusi ei ole tavalise tavalise toiduga, aga on olemas erinevus, mis puudutavad, võtame lehma tapmist siis teatud loomi ei tohi kasutada toiduvalmistamise juures teatud kalad ja nii edasi. Sisuliste rikas kurb on see, et. Kauplustes on väga minimaalne ja ei anna võimalustki organiseerida, normaalne toitlustus tuleb tuua väljaspool seda koššertoitu. Õnneks praegu juba siin Gamburgis juba ligidal organiseeritud üks niisugune Euroopas üks niisugune koht, tsentraalne, mis veab mööda propa selle koššer produkti toormaterjali. Ja kui me avame oma kosheri restorani, siis hakkame tooma ka selle hulgas ka seal Kui avatud sellepärast kokk, kes hakkab seal töötama, peab tundma seadusi. Tehnoloogia, kuidas produkti valmistaks, mida tohib, mida ei tohi ja seal me praegu otsime, on olemas juba mõningaid kandidatuuri. Aga peale seda, kui nad annavad teatud teatud määral eksami messi pearaamile ja ja demonstreerivad, et nad tunnevad seda tehnoloogiat siis me püüame. Kolmapäeval avati siis Tallinnas uus juudi sünagoog. Me nägime ilmselt paljud ka televiisori vahendusel neid kaadreid, kus tantsuga viidi seaduserullid sünagoogi. Kas selline rituaal ongi tavaline, et laulud tantsuga viiakse pühakiri püha parta? Aga enne protseduuri oli huvitavaid momente, ma ei tea, kas ka nemad võtsid selle või ei ole võtnud. Tähendab, uus toore, mis oli jälle kingitus tainesinagoogile oli valmistatud Iisraelis ja teatud kombedes. Doora viimased lauset ei olnudki lõplikult kinnitatud ja on ette nähtud vanas sünagoogis, kus surnud seesama uus toora oli vaesede lõpetada ja seda lõpetajale võimaluse ainult nendele krabidele. Muidugi, kes tulid ühendriigis Iisraelis ja primaatikumise Skandinaavias just nendele inimestele, kes oli otseselt sellega seotud ja see on protseduur selle viimastel aastatel kirjutamine, see on omaette protseduur, sellepärast et Doral ei tohi olla mitte ühtegi viga. Ja kui see suur töö juures seal on väga-väga suur suur niisugune töö ja kui lõppude-lõpuks keegi ei pea, siis terve tore tuleb hävitada. Ja sellepärast, et Mul on nüüd niimoodi, et iga, keda kutsuti sinna viimased lauset kirjutama, ei hakka sisse kirjutama. Ei oli kutsutud Sankt-Peterburgis spetsiaalne õppinud inimene, kes kirjutab ja parandab Dorat. Tore hakati tooma utemajja ja toora toomine. Laks hoovis, kus oli üle 400 inimesed ja kõik andsid musi selle Dorale ja ja oli tantsud ja see on vàga Nižni tavaline protseduur ja ma mõtlen, et väga hea, et siin on see nähtut ja inimesed nägid seda sellepärast, et seda ei ole võimalik tihti näha. Ja siis oli toodud toodud uute sünagoogi ja pandud ära koodesse kapi sisse. Toora tekst vot peale seda, kui see oli pandud ja ma ei tea, kas oli läksi televisioonis mammutit tingimata kui tuli vabariigi presidenti ja Premier minister ja Iisraeli ravi, siis nad panid kohe ukse külge pandud seal ja mis suusavot selles momendis seltsina kogele hoitakse. Õige sünagoog. Ja seejärel siis avati uksed ja ja kogu see avamine oli tegelikult väga kõrgetasemeline, isegi Iisraeli asepeaminister Shimon peres oli, oli kohal ja pidas kõne, nii et väga tähtis üritus ja ühtlasi ka rahvusvaheline üritus oli seal muidu. Mitu korda juba enne seda tundsin, et et esimene, mida ma tahan rääkida, et see sünagoogi ehitamine, saju võimalus, sellepärast me oleme demokraatlikus riigis. Ja enne seda ei saanudki selle unistada ka, kui me elasime nõukogude liidus. See on väga tähtis moment siis ümbri Eesti praegu maailmas käivad igasugused arvamusi, ühed kirjutavad ja et seal on sess käivad mööda tänavaid teise, teised räägivad. Me oleme kõige suurema arengumajandusega riik ja nii edasi. Vot sinna kuhugi ehitamine, ma mõtlen, et see on niisugune väga, ma, ma ei, ma ei oska ütelda, maailm on Euroopa mastaabis ja see on number üks sellepärast et võtame Ida-Euroopas endise nõukogude liiduvabariigist, sai võimalus ehitada sinna kuhugi sinna kuhugi ja see on juba noh, see on, see on juba pretsendent, et on ehitatud sünagoog. Ja see nagu kehitamine kõigi nende juttude, mis ümber Eesti on olemas, üks suur punt seal, suur Eesti vabariigi imilised tõstmine. Et vot Me oleme demokraatlik riik ja meil on olemas sünagoog ja olemas usuvabadus ja usuvabadus ja see on, see on see punkt number üks ja see tõmbas muidugi tähelepanu kõigide sümbrivaatlikumi Skandinaavia riikides. Iisraeli selge see, et on huvitatud sellest ja juutide jaoks oli see suur pidu, mitte ainult Eesti juudidele, ma mõtlesin terve Eesti rahvale, sellepärast et noh, mina olen otsas ja lõpuni selle asja juures ja ma nägin, kes annab raha ja kui palju annab raha. Ja Ma imestasin, et üle 30 protsenti oli eesti inimesed ja Eesti organisatsioonid, kes andsid raha sellise, nagu ühinemiseks isegi oli niisugune ma tea, kas on naljakas või, või, või kui meie RAMi oli Ülemiste kaubanduskeskuses. Ta taoliste käib kabuga ja temal on suur abi ja, ja siis üks eestlane tuli, ütlesite. Selle sinu kehtimiseks. Ta andis signaali õhtul, kui ma hakkasin kontrollima, kontrollima seda pangaülekanne, siis ma nägin, et see mees andis 20000 krooni. Tähendab, ma tahan näidata, et see on kultuurne sündmus ja on praegu ei, isiklikult eile õhtul ma olin seal kell seitse tulid, katkestasid ja ütlesid, me tahame vaadata sinna kuhugi. Ma pidin nendele näitama, et see on, nad võtsid selle omaks, on meie üks osa meie kultuuris ja meie ajaloos ja ma usun see, et tulite ja peres ja kõik krabid. Igal pool, see on normaalne. See on, see on tunnistus. See on tunnistus meie Eesti vabariigile. Eesti juudiusu koguduse juhatuse esimees Boriss Oks, öelge, kas see sünagoog on avatud nüüd ka tõepoolest huvilistele, kes tahaksid näha seda hoonet, aga võib olla ka mõnikord osaleda sellel jumalateenistusel. Kas see on avatud hoone? Hoone ja selge see, kui meil käib teenistus, noh võtame laupäeval kell 10 hakkab palvetamine ja see on kuni kuni 12, see on iga laupäev, iga laupäev. Noh, kõik uksed on lahti ja kõik võivad tulla. Mis puudutab teisipäev ja muidugi väga raske praegu üksikkaupa inimesi, võtte eakad nendel näitama, ma usun me järgmine nädal palmi, seal kella, millal see on organiseeritud külastamine on olemas ja siis organiseerimine olid kõik, kes tahavad. Ainult sellepärast sinna, kui aga praegu niisugune niisugune praegu organisatsioon, et keegi noaga või pommiga ja nii edasi, aga uksed on lahti ja me oleme hea meelega, võtame kõik. Kui läheb meil muuseum lahti. Selles muuseumis on ka raamatukogu ja huvilised, kes tahavad õppida juudi kultuuri, ajalugu ja kombed. Seal on, nüüd saab pandud kuus tooli ja saab seal mitte raamatu ja lugeda ja vaadata. Nii et sinna on põhjust tulla mitmel põhjusel vaadata pühakoda, kunagi saab ka restorani tulla ja muuseumisse. Tere tulemast, aitäh tulemast, vikerraadio stuudiosse. Eesti juudiusu, koguduse juhatuse esimees Boriss oks, tänaseks kirikuelu saate, lõpetame, mina olen saatejuht Meelis Süld. Kõike head teile.