Käes on veebruarikuu töine päev. Tartus algas kunstikuu, afroameeriklased vallutavad Eesti, prügi kasvab üle pea ja maakera maksab kätte. Eetris on kultuuriga ja mina olen Riho Lauri saar. Nagu sissejuhatuses juba mõeldud, on tänane saade Kletilisem kui üks Tartu põrandaalune festival. Saate kangelasteks on bluusimuusika sünnimaa ja tema panus maailma muusika ajalukku. Lisaks vaatame, kuidas eesti arhitektid võistlevad maailma parima maja loomise au eest ja nokime painetes Tartu kunstis. Ent alustame kättemaksuga. Kirjastuselt Varrak ilmus aasta alguses ühe keskkonnaliikumise mõjukama eestkõneleja Jens laabloki vaimne testament. Kaia kättemaks. Tuhatkond aastat on inimkond kurnanud planeeti maad. Nüüd astub loodus inimtegevusele vastu. Lavloki väitel pole inimkond mitte üksnes iseenda ja maa hävitamise äärel, vaid ka enamik välja pakutud abinõusid on väärad. Laabloki maailmalõpuhõngulise Gaia teooria ja tänapäeva teaduse pessimistliku iseloomu üle arutlesid Hardo Aasmäe ja Juku-Kalle raid. Kui me räägime teaduskirjandusest kõigepealt, siis mul on hea meel, et selline sari nagu seal varrakus avaldatav roheline sari üldse on peale selle Varrak kes nagu tegelikult tegeleb ka teadusliku ja siis noh, me võime seda nimetada roheliseks mõtteks või milleks iganes, tegeleb entsüklopeediakirjastuse ülejäänud kirjastused väga juhuslikult. Aga mul on hea meel selle üle, et Lavulakud starti, erakonda ma isegi ei tea, kas initsiaator on nagu talle peaks nagu andma üheksa punkti 10-st, sellepärast et laul hakanud niisugune vana inimene 1919 sündinud, see kaija kätte maksnud raamat, millest me räägime, see on siis tal kirjutatud 2006, mis tähendab, et me viime seda tõenäoliselt pidada inimese vaimseks Testamendiks, sest noh küll Nicole, Liibanon kleen ütles, et ta elab 200 aastaseks, kuid tavaliselt seda inimestega juhtub nii et ta ikkagi Lablock on ikkagi selles eas, et seda raamatut käsitleda tema teooria kokkuvõttena. Ja mis siis tema teooria kätkeb, tema teooria on lühidalt öeldes ta ise armastab kasutada sõna, et maakera on superorganism erinevate eluvormide sümbioos, mis tähendab seda, et ta on niisugune vorm, mis koosneb nii eluta kui elusosakestest niisugune eluvöönd ümber maakera, mis algab 160 kilomeetrit, halb olukord kusagil 160 kilomeetrit peale pool maakoort ja siis kõike seda, mida see endas kätkeb, käsitleb ta lihtsalt kui ühtse organismi Kaijana, millele muuhulgas panime nime Uljemgi Hulding, mees, kes kirts kärbeste jumal, see on küll kreeka jumalanna, aga William kuulsingi teooriale pandud nimi, millest siis teadlased väga skeptilised, suhtelised. Paraku on Lavlak seda suurendanud või laiendanud seda mõtlemisviisi maale tervikuna ja ja teatud mõttes on ütleme, selle algatajaks pigem Vernadski juba eelmise sajandi alguses, aga sedalaadi nähtusi, kus elus ja eluta loodus toimib üsna tihedas sümbioosis see sümbioos või see kooselu, see kooslus nõuab teatud väga kindlat tasakaalu, näiteks korallid näiteks muld on elav organism teatud mõttes sest seal on nii nii baktereid kui ka kõrgemalt arenenud loomi kuni muttideni välja. Ja, ja ses mõttes on ta käsitlenud seda maad kui ühte kera noh, mis on natuke sammaldunud ja, ja natukene korrast ära, sest loodus ei ole alati väga korras, vaid loodus ju kogu aeg muutub, ütleme metsade puhul kui näiteks metsatulekahju ja kui ei toimuks metsaistutust, siis on ju täiesti selge, et kõigepealt tuled lehtmetsad ja siis ta asendub aastakümnete sadade jooksul okasmetsaga ja, ja paraku seal tuleb lihtsalt konkurentsivõimelisem kooslus, mis on energeetiliselt siis, nagu öeldakse, soodsam see kooslus tuleb lihtsalt sinna peale. Ja, ja paratamatult on olukord selline, et koosluse sisemine tasakaal on kogu aeg muutuses. Kui öelda väga lihtsalt, siis kujutada ette valmis maailma või ideaalset maailma ei oleks peaaegu seesama, kui me näiteks 40. juubelil lugupeetud juubilar, ütleksime, et nüüd sa jäädki niisuguseks, nagu sa oled. Oled homme 40 aastane, oled ülehomme neljakümneaastane. Iga päev teed seda, mida sa 40. juubeliaastal tegid. Jah, laulock rõhutab ka oma raamatus, et noh, elumaa, kellel on ju neli miljardit aastat vana, eks ole, aga ta on võib-olla päris mit kuldses keskeas meie maakera võib-olla natukene vanemas keskeas, aga kuna me ei suuda maakeraga kaasa elada, siis me ei saa seda iialgi teada, millises etapis ta parasjagu täiesti kindlalt on. Kuid nagu lauloki raamatu mõte on ju tegelikult selles, et pikem, hoiatada inimesi, et inimesed mõtleks, et nad ei ela mingil nagu nimetatult kivitükil. Noh, meil oli ju just nimelt siis, kui teadus tähendas kõike novaatorliku veel veel viiekümnendatel ja kuuekümnendatel, kui sputnikuid helistati ülesse ja nii edasi, kus maa ka oli teatud mehitatud kosmoselaev, kui ma lihtsalt mõtlema, kas või nõukogude jaga ameerika leksika, et väga tugevalt ja kus tuuma lõhestamine rahva huvides tähendas ühte või teist arenguprotsess ja kuidas siis lipud käes ja nii edasi. Laulak ikkagi tuletab meelde, et tegelikult on asjad on Tabarasti elik siis meie, kes me elame sellel elaval organismil organismi sümbioosi, luid super organismil, mille nimi on maakera olema selle suhteliselt ära tarvitanud ja laulokiergaa nato palavik tähendab palaviku viirusesse. Ühesõnaga, ja me teame küll, palavik on ju organismile tegelikult väga hea, et noh, seal viirus tapma loodud lauloki mõte ongi see, et kui niimoodi jätkata maa kasutamist alates põllumajandusest, lõpetades siis kasvuhooneefektiga, eks ole ju selline arutu energia kulutamine sisse. Me võime osutuda viiruseks mille sisse maakera oma kuumusega tapab, sellepärast meil piisab tegelikult ainult mõnest kraadist temperatuuri tõusust, kui noh, elu on kui mitte võimatu, suhteliselt raskendatud. Nojah, kui me vaatame minevikku sellepärast, et tulevik on keeruline vaadata, siis ütleme, teatud mõttes tulevikuteaduseks võib nimetada ka näiteks geoloogiat, kes tegeleb küll kogu aeg minevikuga ja, ja kui me vaatame maakera minevikku, siis mida me seal näeme? Me näeme ju seda, et maakeral on olnud ju ajastuid, kus näiteks süsihappegaasi oled mitu korda rohkem atmosfääris kui tänasel päeval ja küsimus ongi selles, et me elame praegu selles mõttes õnnelikul ajal, et noh, meil on piisavalt või noh, natukene süsihappegaasi mille taimed panevad kõik nahka kohe sellepärast, et süsivesikud baseeruvad süsinikuvabal süsinik. Nojah, aga suurim nahka panian plankton ookeanis, mis teatavasti elab külmas vees, nii et kui ookeani temperatuur tõuseb üle 12 kraadi planktoni ka suhteliselt kööga või ta jääb sinna polaarmütside juurde. Ja noh, me peame arvestama sellega, et ega tegelikult see inimkonna võimalust pole ka väga suur ja miks pole ka asi untsu keeratud, et vaatamata sellele, et et inimpopulatsioon kui liik on läinud vohama oma vajadustega, siis ikkagi neli viiendikku planeedist, maa on ju ikkagi maailmameri. Sellest umbes seitse kaheksandiku on kõrge. Pinnavees ei toimu reeglina mitte mingit elu. Kui jällegi teha raadiokuulajale arusaadavaks, siis kala käiakse püüdmas ikkagi massiliselt seal, kus Põhja-Atlandi või golfihoo saab kokku labradori hobusega enam külm, kus saavad kokku hapnikurikas ja soe toitainerikas vesi ja seal vohab plankton, seal vohab grill, seal vohab kala ja samal ajal hingel elab sinivaal, mis tarbib sama palju energiat kui eksamineerija, ütleme just. Ja samal ajal suured ookeaniavarused on küll sellised, kus püütakse üksikuid kalu, kuid kus tegelikult massilist traalpüüki pole võimalik toimetada, sest seal elu nagu hõre. See on nii nagu maismaalgi, et on olemas ju looduskooslused, kus näiteks ütleme, jahiloomi on palju, kus jahiloomet marjades ütleme nagu Keenias, aga samal ajal jälle on teisi piirkondi, kus need jahiloomad on väga hõredalt ja merel on tegelikult samasugune olla. Champs laulock räägib ju hästi konkreetselt sellest asjad, temperatuur, temperatuuri tõus, Gaia teooria pärineb ajast, mil Lablock töötas Nazasson siis 60.-te lõpp ja nagu ta ise kusagil intervjuus küüniliselt mainis, et tema järeldused sponsoritele ei meeldinud. Tellinud ja inimene jätkas, on väga tore, aga tema siis toimetab selles, et kui nagu temperatuuri tõus jätkub sisse, kui ookeanis pindmine, vesi soojendab 12 kraadini, tsirkulatsiooni toimub, veevahetust ei toimu, mis tähendab seda, et külmast veest altpoolt ei satu enam toitainet pinnias vette ja sellega võib ookeani ja nii-öelda laost välja kirjutada. Paratamatult jälle, kui vaadata väga pika pilguga, siis kui näiteks ta lähebki seal üle 12 tekibki niisugune surnud meri, siis tõenäoliselt tekivad uued organismid, kes sellest meie mõistes mürgist või jääkproduktist hakkavad elatuma, sellepärast et me peame arvestama sellega, et maailmaelu hämarikul teatavasti oli ju hapnik mürk ja tegelikult ellu jäid ühel hetkel, kui hapnikku tekkis atmosfääri, palju jäid need organismid, kes just nimelt hapniku toel hakkasid sünteesima, hakkasid toimima ja too on siin muutus olnud põhimõtteline, meie ei kujuta ette ilma hapnikuta elu noh, me hingame seda sisse, kuid põhimõtteliselt maailmas on praegu ka teised eluvormid. Ja selles mõttes näiteks niisugune perspektiiv võib tekitada noh, nihukest mõõdukat kõhedust. Ja, ja praegu ongi väga huvitav periood, kui me loeme kasvõi seda Lablock Franz Joseph raadermacheri tasakaal või häving, mis on samal teemal, mis on küll keskendunud eelkõige sellele, et on vaja hoida, hoida niisukest mõõdukat tasakaalu, sest vastasel juhul tagasi pöörata üsna keeruline, see on nii nagu tee peal vänderdava auto, siis ta veel juhitav, aga kui ta on ikkagi kraavis kummuli, siis tema väljatirimine hirmus tülikas kasvõi sisuse raamatunuga. Darwini vaim, mida siin just Juku-Kalle mainis hoopis teise kandi pealt nimelt selle Ameerika versioon pealkiri oli laike veel just nimelt vihjega, et üks ameeriklane kulutab aastas energiat umbes sama palju kui sinivaal mis on teatavasti hetkel suurim organism. Ja veel külma käes ka tagatipuks, nii et võib ette kujutada, milline hiiglaslik küttekeha seal peab olema, et ta suudaks rahulik toimida ja iga keskmine ameeriklane kulutab nii palju energiat. Ja ses mõttes tänasel päeval noh, mina olen ikkagi ennustanud seda, et 21. sajand võiks olla omamoodi just ütleme, niukses filosoofilises mõttes või ütleme, ühiskondlikus mõttes teatud nihukese teadusliku fatalismi sajand. Sest kui 20. sajandil 19. sajandil leiutised ja avastused süvendasid inimkonnas, noh, niisuguste enesekindlust ja inimkonnal tundus, et me kõike suudame. Vene laul oli Heino marsse puudut jaabloni Svestiis. Eks ole 60.-te aastate niisugust nii-öelda toonast seltskonnaajakirjandust meelde, kus lihtsalt väga popp oli illustreerida igasuguseid pool teaduslik ja populaarteaduslikke artikleid, karikatuur tega, kus poiss hääletab kusagil asteroidil ja ütleb, et tahaksin õhtuse bussiga nagu kuule, uisis Marsile jõuda, eks ole. Ja tollel ajal unistati lausa, nagu see vene keele laulusalm ütleb, unistati, et et hakkavad Marsil kunagi õunapuud õitsema ja noh, niisugune siuke kodune universum, kus siis kõik nagu toimetatakse. Aga tänasel päeval on kõikvõimalikud uuringud tegelikult jõudnud sinnamaale, et uuringud on hakanud inimkonnas süvendama kõhedust. Näiteks üks maa jaoks oluline oht on nii-öelda kosmilised ohud ja eelkõige tegemist asteroidide suuremate taevakehadega kas suurimat kivi või metallikamakad, mille, mille kokkupõrge Maaga tähendab lihtsalt meie jaoks suuremat sorti tuumaplahvatust, kusjuures geoloogilised uurimused näitavad, et maailma ajaloos on olnud küll ja küll, eks ole, neid on olnud ja need on viinud valdava osa liikide hävimisele, see tähendab seda, et see suur katastroof. Ja tavaliselt siis paiskub atmosfääri palju tolmu energia pääsel läbi, temperatuur läheb alla, kuni, siis ütleme, see tolm sadestub ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui ameeriklased lasid orbiidile Habli kosmoseteleskoobi, Ta oli küll orienteeritud, ütleme, et neid kaugete taevakehade uurimiseks, kuid hakati avastama, et see, mis maalt näha, pole või midagi jälgida, eriti ütleme näiteks niuksed, sajameetrise läbimõõduga objektid nagu maast Lähevad mööda siuh ja säuh. Kuid kokkupõrge maaga võiks olla nagu üsna ebamugavate tagajärgedega ja ja nagu siin mõni kuu tagasi oli ajakirjanduses korrale sellest, et vaat, et ma lähedalt möödus just üks asteroid ja noh, kosmilises mõttes väga lähedalt ja alati on ju oht, on see, et, et kui tal tuleb liigale lähedal siis hakkab teda ringi tõmbama, aga see avastati ka siis, kui ta juba läks, mitte siis, kui tuli ainukene maa maailmas, siis Suurbritannia on siis selline, kus on moodustatud parlamendikomisjon, kes sellega tegeleb ja seal muidugi eesti soost Öpik teatavasti seda juhatab. See tähendab seda, et, et niisukene kõhedust kasvab, sest ega tänasel päeval ei ole ju mingit tõrjesüsteemi väljatöötatud, kui sealt tulebki üks ja kui me mõtleme noh, näiteks ka niisugusel asjal, eks ole. Me oleme jõudnud praegu ju ka ütleme raku uurimises ju ikkagi noh, väga kaugele ja näiteks üks illusioon on ju see tänu sellele ka purunenud. Kui 50 aastat tagasi kujutate ETV 70 aastat tagasi, et vaat, et meditsiin areneb ja vaata siis inimese eluiga pikeneb ja siis räägiti, et inimene võib elada sajaaastaseks 120 aastaks, vahepeal räägiti 150-st aastast seda nooruse eliksiiri otsitud ju, issand ajast, eks ole, seda räägivad meile kõik muinasjutud. Ja, aga tegelikult ikkagi nüüd nagu uurimused näitavad, et lihtsalt, et see rakkude vahetamise programm see võib-olla seda programmi võimalik kuidagi kõbida, et see rakuvahetus ikkagi jätkuks ja ja loomulikult seda inimest kõbitakse, et on kogu aeg kõbitud algul keemiliselt mingit raviteed, siis mehhaaniliselt lõigatakse paiseid lõhki või, või pimesooli välja, eks ole, noh nüüd on siis mindud niuksed, mehhaanilised pannakse kunsthambad ja saab luid mingil viisil asendada. Noh, nüüd on jõutud siis elundidoonorite metsale elundeid vahetada. Tõenäoliselt ikka selle kloonimise tulemusel ükskord jõutakse selleni, et, et räbaldunud maksast sinu enda räbaldunud maksast võetakse siis paar tüvirakku ja proovitakse siis ikkagi maks ette kasvatada, ehk hakatakse tagavara osi vahetama? Aju ilmselt ei ole võimalik. Ja kogu probleem tekibki selles, et te kujutage nüüd ikkagi ette, et, et kui teil kõik tagav roosad ära vahetatakse nagu vana auto, et noh et jääb kere ja see on ka ülesklopitud mingil viisil. Ja kui me mõtleme sellele, et igapäevasest energia tarvidust aju üksik kulutab umbes 22 protsenti, nii on seda välja arvutatud. Kujutage ette, kuidas peaks ennast ülal pidama sihukese vanamehe ajuga ära vahetatud tagavaraosadega. Väga noor naine suhteliselt õudu, suurenev tulles tegelikult tagasi selle põhiteema juurde siis Champs laulokiganeks niisugune huvitav lugu. Noh, võib-olla mis võiks olla, kas kuulajale võin huvilisele võti, et laulu kütleb kusagil eessõnas, mida ta kõige rohkem kardab oma selle raamatu puhul, Kaie kättamaks, ta kardab seda. Sootsium riigi alamad võtavad seda kui järjekordset raamat, et kliima soojenemise võimalustest. Ja ta ütleb, et jah, et see olekski täiesti mõttetu, kui ta sellise raamatu oleks kirjutanud, aga tõepoolest lähenemine on teistsugune laul hakanud seal paar retsept inimkonnale. Kas see nüüd on õige või mitte, seda siin meie eetris kindlasti ei ole pädevad hindama, kuid märkida energiakasutus, mis on siis ka välja arvutatud, et inimkonna säärase hulga juures, nagu meil praegu on, kui me tahaksime kõik elada niiviisi nagu keskmine ameeriklane tarbib energiat aastas nagu sinivool siis oleks vaja veel 12 ja pool maakera juurde kusagilt, eks ole ju, mis, mis on tegelikult energiasse kinni puhtas vees kinni taimedes kinni, mida me suudame kasvatada toiduks loomadest, mida me suudame kasutada toiduks ja nii edasi ja muuhulgas ka stressis kinni, sellepärast teatavasti kui inimasustus läheb väga tihedaks, see lõpeb ka teist laadi tüsistustega, põhimõtteliselt hullumajad saavad täis. Seosed raadermougheri jällegi oma raamatus ka ühele võimalikule inimkonna demograafilisele prognoosile, mis ütleb, et inimkonna arvukus võib tõusta kuni 10 12 miljardini hakkab suhteliselt kiiresti langema, langeb kuhugi kahe miljardini, ainult selle vahega, et kui praegu on kuus miljardit, millest viis on puruvaesed ja umbes miljard on siis kuldne miljard, ma inimkonnas Sis jõukas osa, kuhu ka meie kuulume siis sellisel juhul see kaks miljardit on kõik jõukad, noh, ütleme, jõukas keskklass ja koormus looduskeskkonnale umbes kaks korda väiksem. Jah, et see ongi Rademari mõte, on see muidugi Aasmäe rääkinud oma palgast, kui ta pidas silmas jõukust vaid vaid me räägime üleüldiselt sellest regioonist, kus me elame. Hatson Me elame jõukas regioonis. See on nagu see tegelikult, et loodus saab kaitsta ainult rikkast inimene, kes suvatseb juba mõelda sellele, kuidas oma keskkonda hoida. Me siin oleme ka eelnevalt ja kaadri taga arutamatult, vaene inimene elab, raiub pargist puud maha, kui tal külm on, eks ole, ta igal juhul on kõike muud kui keskkonnateadlik, keskkonnasäästlike või siis noh, nii küüniline kui see ka ei ole, et kõige paremini kaitseb loodust rikas inimene. Kuid paraku on jälle nii, et sinna rikkuseni jõudmine nõuab energiakulu jälle. Ja kui me tuleme jällegi tagasi siin lõpetuseks siis ikkagi me võime selle keskkonna puhul öelda seda, et ikkagi maailma ütleme, säästmise seisukohalt on kõige mõistlikum kuldne kesktee, ei suuda vaesed hoida seda keskkonda ja jõuda ja teine ei taha ja jõukas, otsesele tarbib pööraselt ja, ja selles mõttes koguse säästmise ideoloogia saab toetuda ainult et niisugusele kuldsele keskteele, nii nagu iga korraliku ühiskond hoiab ülevalt keskklass. Võib-olla oleks tark lõpetada sellega, mis ta ise ütles, et vaadake, kallid inimesed, et küsimus ei ole enam jätkusuutlikus arengus, ei jätkusuutlikkus, energiatarbimise said, praegu on võtmeküsimus jätkusuutlikust taandumises. Eile algas Tartus kunstikuu ja suurürituste võidujooksus on ennast esikohale vedanud Enn Tegova. Inimkeeli tähendab see, et esimese üritusena avati Enn Tegova kureeritud näitus painded. Tegelikkuses ei tähenda see nüüd muidugi Tartus asjad ainult valu ja vaevaga käiksid. Aga kuidas siis saab tukkuva vanaisa kaudu iseennast otsida ja miks palub Tegova meedialt abi naerda ning mis puutuvad asjasse ikkagi painded? Küsis Enn Tegova käest. Margus Kiis. Tartu kunstikuu projektiks number üks on kuulutatud Enn Tegova kureeritud näitus paindeid Tartu lastekunstikooli galeriis. Enn, mis sa arvad, et kas on siis number üks projekt sellele kunstikuul ja kõige varasem ta kindlasti ka kõige parem võib-olla on? Ei julge öelda, sellepärast et kunsti, kui alles homme homme saab avatud, et praegu hetkel on ta lihtsalt üleval ja, ja ma arvan, et Y-galeriinäitus on ka juba kunstikuu raames lülitunud, seal on ka suur näitus, nii et näitused on riburadapidi, kuidas keegi avatud saab ja kuidas on näituseplaanid? Kunstnikul tavaliselt Kalevil on nagu ka sellel galeriile, on vist kaks näitust, nii et nagu rohkem kui tavaliselt, et muidu näitused kuu aega üleval, et sel ajal on kunstihuvilistel võimalik lihtsalt vaadata tihendatud korras nagu näitusi. Sinu näitus painded on nagu arvata võib, on selline väga eklektiline ja siin esinevad väga mitmed erinevad kunstnikud ning on nii maali, fotot, skulptuuri kui ka miks meediateoseid. Miks sinu näitasid või sellised väga kirju-mirjud klektilised. Aeg vist on ka selline, mis tingib üldiselt sellise paadiet ja iga autor on isiksus, see on juba, kui teda paiguta teise kõrvale kujundades on päris raske, et nad on erinevad isiksused erineva käekirjaga, erineva kooli saanud erinevast koolist küpsenud. Nii et noh, selles osas, et kuna ka foto ja maali ja skulptuuri süntees antud näitusel on erinevad vormid üldse, siis kindlasti tunduvad nad elektriliselt, ma ei kasutaks seda sõna, sest Tartus on hoopis teine festival ja see on augusti lõpus ja septembrikuu algul. Seda nimetatakse ka klektilise kunstiekspositsiooni võimaluseks. Et miks see näitus selline on, ma usun, et kõik ülevaatenäitused, kus esinevad erinevad kunstnikud, on ta küllaltki sama nimetust kandev, et ta võib võtta sellisena, nii et noh, ma ei ütleks, et see nüüd eriti eklektiline oleks, aga siin on lihtsalt sümpoosis siis üliõpilased ja õppejõud, et noh, tore, suur tänu kõigile esinejatele tehti, on kõik, nad töötavad umbes pooleteise kohta, aga kunstiõpetajatena ja üliõpilased töötavad kindlasti ka veel kõik, kes oskavad vähegi arvutid kuskil firmadesse. Õppimisega vaevalt et suur tänu, et nad kunstikuusse ikkagi tõid, vaevuvad teha ja, ja tulevad näitama oma mõtteid, ideid ja siis fikseeringuid. Et need on ju mitte ei ole niivõrd tasustatud, kuivõrd, et lihtsalt vaba looming ja vaba inimese tahe anda siis mingisugune märk ajaseisundist või või siis reflektsioonist või kuidas tahes, eks ole. Siin on, esineb sul näitusel umbes paarkümmend autoriteet, keda sa ise kõige rohkem esile tõstaksid neist? No ma tõstaksin loomulikult esile fotoosakonna üliõpilasi diplomante, Felmite vilistlasi et nemad, Mixed meediakursuse raames kolm üliõpilast jõudsid siis näituse kvaliteetse tööni siis Liiso plats ja Nele Tamm, aedia Katrin Sarapuu. Nii et nende töödes on märgata sellist ühest küljest konstanteerivat fakti ja teisest küljest ka Liisa platsi töös on näha, kas niisugune arhetüüp see otsingu või iseenda otsingu läbi vanaisa meenutuse on päris tore töö, vanaisa tukastused ja, ja see nagu ollaksegi sihukene näituse juhttöö, mis on kõigile väga meeldinud. Just sellepärast, et seal on just see vanaisa tarkus nagu pildis vaatab sulle peale ja ja, ja ei ole see maailm kõik ainult nii noortepärane. Meie kultuur on ikka tulnud väga pika tee teda selline praegu. Aga ikkagi see pealkiri painud, et see on nagu vihjab mingisugusele vaevale või sellisele natuke negatiivsem ole momendile, et või arvan ma valesti. Meedia on üldse üks huvitav asi, et meedia algab juba sellest peale meie esimesest nagu ma kirjutasingi selles näituse tutvustuses, et tegemist on siis meedia meil sisuliselt igal pool, et käib see esimesest muinasjutu raamatust läbi õpetaja lapsevanema ja õppejõu ja, ja siis sellest paindub siis selles kultuuri virvendus foonil siis selline loominguline teos, et mis on omakorda meedia, et ka see autori isiksus tuleb siit välja siis noh, kindlasti ka mingisuguse painidega, et ta on kas alistunud siis oma egoismist sellise leebe taieseni. Veel tahaksin mainida su enesetööd, kus on hiiglaslik reklaamiplakat suured tekstiga, et Eesti meedia aidake naerda. Millest selline irooniline mõtteavaldus? No Eesti meedia on ilmselt noh, selles plakatilaadses taieses on ka veel üks võti, et tegemist on haridussüsteemi organiseerimisega, et noh, et ei saada sellele pihta. Võrdlevalt on seal siis toodud Soome haridussüsteem, kus on haridusminister apoliitiline 12 aastat ametis ja ja programm on siis nendel aastatel 2020 valmis saada IT-spetsialistid madala astme insenerid füüsikaõpetuse kaudu. Et võita siis jälle maailmas esikoht uue Nokia näol ja vist ära võitjaga sellel ajal Motors i juhtiv roll, eks ole. Et nendel on mingisugune niisugune suur siht eesmärki, et neil Me õpetame küll hästi palju, aga ka, aga kas nii suurt pikka sihti, mida me õpetame, mida tulemust me tahame, et laps saab ju alati aru võtta milleks ta midagi teeb ja küsib ka seda. Aga kas sul on Eesti nagu sellise tavalise meediaga ka mingi kamm või või probleem või mingisugune väike viha pidada? Ei, isiklikult ei ole jah, mul kunagi meediaga mingisuguseid viha pidada olnud küll, aga ma olen pannud tähele, et Eesti meedia läheb just sellisele visuaalsele suure pildi reklaamimisele ja sisutihedat juttu või mõtestavad juttuda nagu püüab hirmuga kardab ja väldib, et et see taies näitab ka seda, et see pilt on nagu olulisem, kuivõrd see tekstiosa selles pildis, et noh, et ma nagu võrdlesin, et noh, et ega ma ei eristu ja siis ühiskonnast ikkagi samasugune nagu ühiskond on. Tartu kunstikuu projekti painud, et mida siis kureeris Enn Tegova saab näha 10. veebruarini. Arhitektuuriaasta algas hea uudisega eesti arhitektuuri jaoks KOKO arhitektide Andrus Kõresaare ja Raivo gootovi loodud Fahle maja valiti läinud aasta maailma väljapaistvama viie hoone sekka ja asub veebruari keskel Londonis võistlema maailma parima arhitektuuriga maja tiitlile. 2006. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiaga pärjatud endine paberivabrikuhoone sai omal ajal kurikuulsaks korteritega, mille mõnes toas puudusid aknad sootuks arhailise paekivi hoone arhitektuurilist iseärasustest rääkis kriitik Urmas ojale Fahle maja üks arhitektidest, Andrus Kõresaar. Tere, Andrus, tervist, tervist, räägime Saaremaast, mis selle fenomen võiks olla ka nii? Paljudele inimestele meeldib? No fenomen on kahesugune, et ühtedele meeldib ja teistele ei meeldi, eile käisin alles linnavalitsuses ja linnaplaneerimisametikomisjonis läks vaidluseks, et ühtede meeldisid, teised leidsid, et see on nagu sadul sea seljas. Ja Eestis on jah saanud kriitikat positiivsed ja negatiivsed siis väljaspoolt on vist ikka päris head vastukaja olnud alati reeglina on olnud küll jah. Eestist sai 2006. ehk üle-eelmisel aastal siis Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiaga, kas ta välismaal on kasvanud linna tunnustust, kui nüüd? Temast on küllaltki palju pilte erinevates veebilehtedes, ajakirjades on ilmunud, aga me ise ei ole ühelegi konkursile kuskile teda esitanud ja ja tegelikult, kui rääkida sellest Londoni disainimuuseumi praegusest nominatsiooni, siis sellest me kuulsime ka läbi selle, et lihtsalt tuli teade, et nomineeritud me isegi ei teadnud, sihuke konkurss toimub. Märgiline ehitis meie linnas, kas asi on selles, et on hea lihtne asi või on selles, et, et see vana on juba nii tugev seal? Ma arvan, et kooslus on see, mis töötab, kui vanas oleks Rekitud ilma juurde peale ehitust ette, ma arvan märgiliselt ei oleks nii oluline, et pigemini on ajastu märk ei tähistanud vast see, et tekib mingisugune kooslus, et see ei ole ainult uusehitis. Sümbioos ühelt poolt lihtne ja teiselt poolt selline, noh, ma ütleks, et klaas on küllaltki hästi tundliku graafilise iseloomuga roheline klaasanudki mängiksin, solvuvad õnneli, kui teie tulite sinna sa mõtled tselluloosivabrikus ja olukord oli masendav, ütleme tegelikult oli, kunstnikuhinge jaoks oli rõõmustav, seal tehti ju erinevaid filme küllaltki õudses atmosfääris, ma ise olen seal 10 aastat tagasi teinud pildiseeria, mida ma nimetasin Purgatooriumiks ehk siis puhastustuleruumideks täpselt nii see välja nägigi tohutute auke ja vana väsinud konstruktsioon. Praktiliselt katust polnud peal ja enne ehituse algust elasid seal kodutud, kes püüdsid oma eluaset seal viimase hetkeni säilitada. Nii et isegi kui ekskavaatorid sõitsid juba ja sõid mingit korruse betooni, siis üks mees tõmbas endale selle turvapiirdelindi ümber ja püüdis ikkagi nurgas nõu käsitleda. Aga palju sellest vanast rist aurastada hõngust sinna järgi on jäänud veel ana Laurat. Me üritasime säilitada, kui meie ruumiprogramm lubas selle tselluloosivabriku keedumaja osas, mis on kõige kõrgem osa meie algne parim plaan oleks olnud see, et korruste põrandad oleksid olnud keedukatelde kujuliselt klaasist, arusaadavalt, kui ta ei ole avalik hoone, siis seda teha ei saanud aga need jälje, et me jätsime kõik alles, mis seal oli võimalik, et loomulikult vabrikus ei olnud enam tehnoloogist sisseseadet ja seda mõnusat juugendlikult sepistatud metalli, mis seal oli veel 10 aastat tagasi olemas. See kõik oli juba läinud nendesse metalli varudesse, mis, kuhu kõik asjad ikka lähevad. Aga iseenesest seda oleks olnud tore veel eksponeerida. Eelmisel sügisel käisime kogu arhitektuurireisil Essenis rurgi biitis sarnaseid tehaseid, kus vanad tööstushooned ja kogu tehnoloogiline sisseseade on ka sees, nii et kui hoone on leidnud uue funktsiooni, siis vana riburada, no et see on tegelikult väga tore seal, kui Šveitsi arhitektuurimuuseumis paneme sinna konkursi ja siis seal peale selle vana uue koosluse tõsteti esile ka avalikku ruumi, mis sinna ümber tekib. Palju seda avaliku ruumi, selle maja või selle arendusega seoses tekkinud on. Avaliku ruumi selles suhtes on tekkinud, et varemalt oli ta lihtsalt üks tükk tohutust tselluloosivabriku kompleksist. Praegu on tekkinud hoonesse erinevaid funktsioone ja paljud neist funktsioonist võib-olla ei töötagi täna päris korralikult, aga need ootavad seda, et Fahle majatagune sisetänavale läheks toimima, hakkaks arenema vaikset seal elu, tuleks mingisuguseid toidukohad seal ja areneks eluga lennujaama poolses küljes, kuhu jõuga praegu on tehtud linna poolt, et selle kvartali struktuurplaan. Ehk siis nagu on ette nähtud mingisugused linnalised struktuurid mis peaksid kõik selle asjaga kokku toimima. Fahle maja on kindlasti selle asja nurgakivi, enne seda nagu mingisugust selget plaani ei olnud, et kuidas omavaheliste mahtude mõjud peaksid toimima. Praegu, see on selline kaugvaateline objekt Tartu ja Peterburi maantee tulles kaugelt näha, kui sina ümber kerkib veel kõrghooned, siis kuidas sinna ansamblisse jääb, kas tähendab dominaadiks jääb ikka nominendiks ja seda struktuurplaani tehes arvestati kõigi nende vaatekoridoridega, kus ta praegu paistab, kuna see on ka kultuuriväärtuste ameti jaoks oluline objekt ja ta on ka enne ümberehitust, oli juba Tallinnas sisuliselt maamärk. Ja nüüd on võimendunud maamärk, mis nüüd vaatekoridori kindlasti säilitatakse ja kõik need uued hooned arvestavad sellega, et nad ei kataks valele vaadet kinni. Kusjuures see teile endale midagi tegemata ka, mida ta oleks soovinud teha. Vaata, kui Priit Pärn räägib oma animatsioonide, siis ta ütleb alati, et filmis realiseerub 40 50 protsenti sellest, mida sa oled ette kujutanud, mida sa oled mõttes filmiks läbi töötanud, noh, ma ütleks, arhitektuuris on mingil määral sama lugu, et peas töötate detailselt mingeid asju läbi, alati mõtled ka versioonide peale paati mõtete lihtsustuste peale, sest kui räägitakse niivõrd keerulist objekti, siis tuleb teha valikuid ja otsida halbadest valikutest parimaid. Mida öelda nendele, kes arvavad, et see juurdeehituse peale ehitus on natuke tagasihoidlik või liiga lihtne? Kindlasti lihtsus oli eesmärgipärane, sest vana osa on väga robustne, väga jämedakoeline, väga rahv ja ja veel näha on, kuidas endised tehased aegsed roosteojad voolavad mööda seina alla, et selles suhtes see lihtsus oli kindlasti tahtlik. Kuidas selle vana osa sisse uue programmi paigutamisega oli, et seda oli kindlasti väga raske teha, et seal ju mitu korrust, kus pole ühtegi akent, seal, kus peale ehituse all on lennujaama poolt kinnine fassaad. Seal on korterid, mis vaatavad linna poole ja see kompromiss, mida me kultuuriametiga tegimegi, oligi see, et samas fassaadi osas linna pool on olemas vastase tumma fassaadi, seal on korterite sissepääsukoridor. Et selles mõttes tegelikult see koht ei olnud selle maja juures kõige keerulisem, kõige keerulisem oli tegelikult praeguse restoranipealseid korruseid, kuna seal on korrus jube sügav. Aknast aknani ühest küljest teiseni on üle 30 meetri ja ja sinna valgus sisse tuua, see oli keeruline kunst. Kui rääkisite ennem KOKO arhitektuurireiside käigus oled välismaal käinud vaatamas selliseid analoogseid tööstusarhitektuuri irevil realiseerimisega taaselustamise projekte, siis kuidas? Ma olen välismaa asjade taustal esile kerkib. Ma arvan, et kerkib hästi, selles mõttes, et ei tekkinud, tehakse kahte moodi. Saksamaal Essenis on põhirõhk ikkagi sellele, et muuta turismiatraktsiooniks endine tööstus. Et tööstus on juba nostalgiline kategooria ja sa vaatad industriaalsed keskkonda nagu muinasjutumaailma, see ei ole ikkagi osa enam tänapäevasest elust. Igapäevane elu on põllu peal valged kastid, milles toimetavad robotid. Et see on üks osa sealsest arhitektuurist, mida ümber tehakse. Teine osa on see, mis sageli esitatakse puhtaks ja ja muutub seeläbi noh, küllaltki võib-olla identiteedi vabaks. Ma arvan, et hoole on hästi õnnestunud, sest algaines tselluloosivabrik, kurbust ja seeläbi on, on väga võimas. Muudab võimsamaks, sest see, et teda kasutati halvasti Nõukogude ajal, mis väsitas seda ooni kivimit, muutis ta tegelikult vanemaks, kui ta on, sest need paemüürid pole vanemad kui kaheksa taastatega. Vaatad peale, tundub, et kõvasti motti saanud. Mingi teine tunne ka peale seda, kui selline kõrge nominatsioone tulnud. Ei minul küll ei ole gooto viisi, mis ei ole ka midagi, nii et korraks nägin, säde sähvatas, aga, aga see oli hetkeks koduaias peaga paljaks, et võib-olla see on sellega seotud i midagi erilist küljele, ega me ei taju ka seda, me vist ei mõtlegi selle peale, enne kui me avamisele kohale läheme, vaatama, mis toimub. Ja nüüd teeme ühe kiire ümber maailma reisi ameerikamaale ja tagasi just samasuguse, nagu selle võtavad ette Ameerika folkloristid. Anna loomaks muud ja Tottenham Harvi kes järgmisel reedel ja laupäeval annavad Tallinnas ja Tartus loenguid afroameerika kultuurist. Täpsemalt folkloorist. Loomulikult käib moodsa loengu juurde ka heli ja videomaterjal. Kõige selle taga on asjaolu, et veebruarikuu on Ameerikas kuulutatud afroameerika kultuurikuuks. Iseenesest polekski ühes järjekordses loengus midagi erilist, kui loomaksi näol poleks tegemist killukesega maailma muusika ajaloost. Nimelt esindab hänna loomaks tervet loomaksite dünastiat, kes on afroameerika muusika Mississippi Kolgastest maailma areenile tõstnud. Anne loomakesi isaänan loomaks oli mees, kes pani aluse sellistele bluusilegendidele nagu madivootters või veel mullu suvelgi Eestit külastanud David Hani Edwardsi kuulsusele. Lühidalt öeldes ilmal loomakesi isa ja vanaisa John loomaksita ei pruugiks me teada maailmalevimuusikat, nii nagu me teame seda. No ja edasi afro ameerika folk meile nii kauge olegi. Teadjad mehed räägivad, et ega me ei teaks mõne perioodi kukerpillidestki midagi. Kui poleks afroameeriklaste panust maailma kes on täpsemalt siis ännale omaks muud ja tema mõttekaaslane tootaanharvi ning milline on olnud loomaksite perekonna panus pluusi arenguloosse, räägib Tartus Ameerika folkloristide üritusel esineva Emajõe deltabluusibändi Pulfrograul eestvedaja Andres Roots. No nad mõlemad on doktorikraadiga teadlased, folkloristid tothavi ilmselt just muusikaspetsialist. Kes on nagu ma aru saan, ise ka trompetimängija ja spetsialist Bob Dylani varasema karjääri koha pealt, aga hädalamaks muud on. Pojatütar ja Jon loomaks oli mitte kõige esimene, aga üks esimesi Ameerika folklorist, kes hakkas sealset rahvamuusikat salvestama. Ja kes siis esimese ekspeditsiooni tegi 33. aastal ja siis oli juba alanud loomaks tal ka abiks, kuigi ta ise oli vist, kas ta oli 17, kaheksateistaastane tol ajal. Ja nende kogutud tud folkloor mitte tingimata ainult muusika ja mitte tingimata Ameerika muusika on väga mahukas, nad tol ajal tegutsesid kongressi raamatukogu jaoks, aga on nüüd ka neil oma mingisugused keskused. No ütleme siis nii, et nad on Ameerikas kogud. Kui me räägime sellest, et keegi hakkas folkloori koguma, hakkas salvestama muusikat, siis tänapäeval ei tundu selles jällegi midagi väga erilist olevat, see tundub üsna elementaarne tegevus aga võib-olla peaks siin kohapeal ära ütlema nagu, et miks oli Jon loomaks siia äran loomaksi tegevus omal ajal just väga oluline, milles on see panus, kui me saame öelda ilmselt kogu maailma kultuurilukku? See panustanud jälle kahtepidi ühtepidi miks nad seda ise tegema hakkasid, oli see, et nad nägid ja tajusid seda, et maailm muutub järjest kiiremini ja nad tahtsid jäädvustada neid rahvalaule, millega Jon loomaks oli ise üles kasvanud. Tema sündis aastal 1867 juba ja tahtsin jäädvustada ruttu, enne kui moodne maailm jõuab igale poole Ameerikas ja kui need ringmängud ja vanasõnad ja kõik muud asjad ära kaovad. Aga seda tehes nad andsid kindlasti ja võib-olla tahtmatult impulsi levimuusika arengusse, sest et nende esimene avastusrada kogusid muusikat väga sageli ka vanglates, sest see oli niisugune tore koht, kus sattus igasuguseid huvitavaid tegelasi. Ja ühest sellisest vanglast leidsid nad leepelli, kelle pärisnimi oli adi lepetav ja kes oli ühe korra juba kinni istunud, kirjutanud kubernerile laulu, saanud selle eest vabaks ja siis parasjagu teist korda kinni. Ja siis salvestasid ja leppele muidugi maru hea meel, et keegi teda salvestas ja siis ta sai jälle kuidagi vabaks ja teatas, et aed on neile äärmiselt tänulik ja temast sai siis Slovaksid autojuht ja nad võtsid ta New Yorki kaasa 34. aastal ja tegid temast päris suure staabi. New Yorgi folgiringkondades. Esitati seda, kui, siis sellist päris ameerika mustanahalist laulikut mis oli kahtlemata tõsi, aga seal oli ka see kurbloolisused. Leeppeli kuulajaskond pärast seda, kui teda hakati salvestama välja andma, oli just nimelt valge mustanahaliste jaoks sel hetkel see muusika, mida tema mängis, oli väga ajast ja arust. Ta oli lihtsalt nii pikalt kinni istunud. Aga samas see muusika on jätkuvalt elujõuline. Tema repertuaarist on pärit sellised lood nagu Haustustega esingson, mida esimesel plaadil salvestas Bob Dylan ja millega vist kõige kuulsamaks sai inglise ansambel Jänimas. Võtta hilisemast ajast Nirvana kumb lugeda peal on? Verdid Jusly plast näitas, mis on ka Lehtbelli repertuaarist. Ma ütlen just nimelt repertuaaris, sest et tegelikult ei ei oska ilmselt keegi öelda, kas need lood olid nende autorite kirjutatud, kes seal lugudel see on. Aga tema salvestatud looming on väga-väga mahukas. Kas me saaksime siis öelda lausa niimoodi, et ilma loomaksiteta ei teaks me võib-olla afroameerika muusikat sellisel kujul, nagu me seda praegu teame? Seda ma ka ei usu, aga võimalik küll, et ilma Alan loomaksi väga aktiivse tegevuseta ei oleks mõjutanud hilisemaid arenguid ka Euroopas ka valges Ameerikas, niipalju kui ta praegu on ilmselt kõige olulisem. Alan loomaksi töö juures oli just seda kogemata kombel, leidis Modywoottersi 41. aastal Mississippist ja salvestas madi, ootasid, kes siis elas seal maal ajas puskarit vaikselt ja ja siis sel momendil, kui ta sai tagasi heliplaadi, kus siis ühel pool üks tema lugu teisele poole ja teine, tema lugu, plaadi midagi kunagi küll ei kavatsenud müüma hakata, see oli tehtud lihtsalt kongressi raamatukogu jaoks. Siis sel hetkel ta siis otsustas, et neid võiks ära kolida Kaagosse ja hakata päris muusikuks ja noh, see kui suur mõju tema üle sellel plaadil oli nähtud juba sellest, et ta oli selleks ajaks olnud abielus, temast ei eksisteeri mingit pulmapilte, kuidas plaadi sahista panime parima ülikonna selga, läks fotograafi juurde. See ongi üks esimesi fotosid madiotosest üldse. Ja kui ta läks Chicagosse, siis muidugi nagu öeldakse, ta leiutas elektri, ehk siis sai elektrikitarri, pani kokku selle koosseisu, mille põhjal hiljem tekkisid Rolling Stonsid ja kõikvõimalikud briti ansamblid, kes ka suure osa oma repertuaarist võtsid madin otseselt tema psühhedeelne plaat, milles ta ise suurt midagi kohadel Hendrik maad on mõjutanud. Hipopagaid, Pablikenemid. Et selles mõttes see mõju on võib-olla suurem kui esialgselt plaanitud. Et on teada, et ärandada omaks, ei olnud ise just väga suures vaimustuses. Sellest üle jäänud elektrilisest muusikast on teada see, kuidas ta 65. aastani hüpodi folgifestivalil sõna otseses mõttes kakles Grossmanniga, kes oli tol hetkel Dylani ja Pieter polümeeri ja paljude teiste populaarsete folgiansamblite esinejate manager, sest et loomaks, kui juba tol hetkel tunnustatud folklorist oli siis sisse juhatamas kõiki esinejaid juhatas sisse ka pool Battlefield bluusbändi, mida peetakse Ameerika esimeseks valgeks bluusibändiks, kuigi ei olnud ta mitte täienisti valges koosseisus. Vähemalt trummide taga istus must mees. Ja tegi selle juures väga teravaid märkusi, mis krosmosele mitte ei meeldinud ja siis need kaks suurt tugevat meest. Natuke aega maadlesid seal mudas rahvas. On avaldatud ka sellist arvamust, et plomaks siiralt uskus sellesse, et sellises vaeste inimeste kultuuris ei toimugi mitte midagi, kui ei ole teda või kedagi temasugust seda üles tähendamas ja salvestamas ja sellepärast talle nagu laiema populaarsusega. Ja ometi rahvamuusikal põhinevad vormid nii väga ei meeldinud, kuna seal ei olnud talle midagi teha. Aga kahtlemata on ta väga oluline mees, mitte küll täiuslik, tõenäoliselt, aga siiski väga oluline. Kui nüüd sellesama loomaksi tütar tuleb Tallinnasse ja Tartusse koos oma kaaslased Tottenham harviga siin afroameerika kultuurist rääkima, siis võib-olla selle taustal, mida siin Eestis võiks tegelikult afroameerika kultuuri kohta arvata selles kontekstis, et kas ta on kuidagi mõjutanud ka meie enda näiteks muusikat? Loomulikult kindlasti on, aga esialgu tundub see seos olevat väga kauge, tegelikult on ilmsed seosed väga otsesed. Väga otsesed ilmselt ei ole, selles mõttes muidugi, et nagu räägitud elektriline bluus mõjutas väga suuresti ka briti popmuusikat, mis 60. aastal omakorda kandus üle ka Eestisse, selles mõttes ansambli koosseisus peab olema baskitargakse hetke kitarr ja trummid. Noh, see tundub meile elementaarne, aga see on ka kõik sealt tulnud. Teistpidi on väga raske, kui me räägime just nimelt afroameerika kultuurist võtta nüüd välja, et mis seal nüüd see afroosa on ja mis ei ole, näiteks mina panin tähele, et siin, aga havibiograafias on sees mingid ettekanded Jack'i lugude kohta, mis on Ameerika folklooris väga populaarsed. Eesti kultuuriruumis neid tšekilugusid, teatakse Kaval-Antsu lugude nime all ja need süžeed on täiesti kattuvad. Ainult siis jah, Jack'i nimi on Kaval-Ants ja ja vastupidi, Ameerikas on siis kuningas on vanapagana asemel ja muidugi see päris ameerika valge on ilmselt see, et kui tšekk pöördub kuninga poolest ta kõnetab ta sõnadega, mis tark hing. Aga ega seal suurt muud vahet ei ole, et see on väga mitmet pidi mõjutatud olnud see kultuur. Eestis on kurb see, et nagu paraku vist kogu endisel Nõukogude Liidu alal ei taheta pluusi ükskõik siis kui arhailist, kui atentsed päris selliseks rahvamuusikaks või folklooriks pidada, et ma tean, et eelmisel aastal vähemalt üks ameerika bluusilaulja saadeti tagasi sõnadega, et meie võtame esinema ainult neid artiste, kes esitavad omaenda maa autentset, folkloori, mille peale Ameerika onu oma akustilise kitarriga loomulikult väga solvus, kuna nagu noh, kui mõni muusika nüüd päris Ameerika päritolu on, siis bluus seda kahtlemata on. Aga selge on see, et seoses popmuusikatööstusega on kõik need žanri nimetusele piirid löödud totaalselt segamini. Et seal pluusi nime all on tehtud väga imelikke asju mis ei pea ega ei saagi meeldida folgihuvilistele. Ja teisest küljest päris autentne bluus ei ole kuhugi kadunud. Praegu tegutsevat Mississippis sisuliselt mittetulunduslikud plaadifirmad, mis tegelevad jälle sellega, et salvestada vanahärrasid kes on eluaeg mänginud, keda ei ole kunagi keegi salvestanud, kelle repertuaar pärineb kuskilt 19.-st sajandist. Et see asi on seal täiesti olemas, vähemalt minu jaoks tore, kui sellest siinkandis ka natukene rohkem infot oleks. Sellised olid tänase Kultuurikojateemad. Saates oli juttu sellest, kuidas maakera on otsustanud inimeste võimutsemisega hakata piire seadma Eesti arhitektide supermajadest ning sellest, kuidas Enn Tegova paindjaid kunstiks muutud. Kell saate mõni osa kuulamata jäi, saab tervet saadet lahkesti uuesti üle kuulata ka vikerraadio koduleheküljelt. Saate teemadel saab arvamust avaldada ka e-posti aadressil kultuuriga. Ät r-r punkt ee. Tänase saate koostasid Kätlin Maasik, Urve Eslas ja Riho Lauri Saar. Aitäh meiega olemast ja peatse kuulmiseni.