Kultuuriga. Tere kuulama kultuurikaja kultuurihooaja lõpp hakkab lähenema, märku annavad sellest muuhulgas ka teatrite suveplaanide ilmumine ja hoogne hooaja lõpunäituste ja etenduste väljatulek. Ühe igava Euroopa riigi kultuuritegevus kandub suve suunas. Täna saates mees tee lapsi karjatšestonski Barni teatris NO99. Eestlaste arv väheneb ilma katku ja sõjatagi ning vaja on midagi ette võtta ida, sellest räägib lavastaja Tiit Ojasoo. Helikujundaja Toomas Lunge ütleb ka sõna sekka. Kunstielus valmistutakse juba sügiseks. Sügishooaja alguses toimuvaks noorte kunstnike biennaaliks käivad ettevalmistused Pavlik preporationist ja järgmisel nädalal Vilniuses toimuvast räägib kuraator Rael Artel. Jätkame kunstiga. Kaido Ole peab Artdepoos koosolekut. Taavi Tiidemann käis vaatamas. Klassikaraadio andis välja raamatu nüüd muusika, uued helid klassikaraadios. Tiia Tederi ja imo Mihkelsoni koostatud kogumikus võtavad sõna tuntud muusikakriitikuid ja saatejuhid. Ning lisaks on raamatus esinduslik kollektsioon ajastuid ja inimesi fotodel. Andreas vee luges klassikaraadioraamatut. Tänase saatemuusika valis Andreas vee. Mina olen toimetaja. Tallinna kesklinna prügi kastidelt vaatab vastu plokkerias üleskutse. Mees tee lapsik. Lisaks kirillitsas ühend keebee karjatšestonski paarini. Igatahes logo sfääris tekitasid plakatid pisukest elevust ja no 99 käekiri tuvastati kiiresti ja kollektiivse kaasabita. Rahvastikuteadlaste prognooside kohaselt väheneb eestlaste arv lähema 45 aasta jooksul 46,8 protsenti. Ehk siis ümardada. 50 aastaga peaks etnilisi eestlasi olema poole vähem praegusest. Jätaks siinkohal kõrvale küsimuse, kas mitte ei tuleks rahulikult tõele näkku vaadata ja pigem püüda rahvusena võimalikult väärikalt ajalukku hääbuda? No 99 igatahes otsib radikaalset rünnakuplaani lavastuses keep tee tutvustavat plaani Rasmus Kaljujärv, Sergo Vares, Gert Raudsep, Elina Reinold, Jaak Prints, meeter Pohla, Tambet Tuisk ja teised. Lavastaja on Tiit ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Rahvastikuküsimusest ja improvisatsioonilist Karadžić estonski Barnide kontekstis rääkisid Tiit Ojasoo ja helikujundaja Toomas Lunge. Tõepoolest, meie rahvaarv väheneb, väheneb, väheneb ja tõenäoliselt asi järjest väheneb, et see saab ka ühel hetkel otsa. Küsimus on selles, et kas me tahame seda või ei taha. Ja samas on ka küsimus sellest, et sellest on nagunii palju räägitud. Et ma arvan, et see sõnum, mis iseenesest ei ole nagu midagi uut, eestlased on oma sellise tavapärase rahuga sellest üle saanud, et meid on ennegi vähe olnud ja ja meid on tulevikuski vähe, aga näed, oleme ikka siiamaani vastu pidanud, need küll püüame edaspidi ka. Mis on suhteliselt kahtlane minu arust, sest mis meil siin need toredamad märksõnad on, et pärast Põhjasõda ja katku, et siis meid oli ju ka mingi 300000 on ju. Ja näed, vaata kui palju meid nüüd on. Aga siis oli maailm hoopis teistsugune. Et kõige raskem on aru saada sellest, et, et maailm on teistsugune. Ja noh, omaette küsimus on see, et kas selles teistsuguses maailmas on üldse rahvust või, või siis eestlasi rahvusena vaja. Aga selle üle nagu isegi diskuteeriks, et mulle tundub, et on vaja. Ja kui ma ütlen, et Neid on vaja, siis on ka selge, et selle rahvuse säilitamiseks tuleb midagi radikaalset ette võtta. Jah üks võimalikest radikaalsetest plaanidest, mida saaks teha, aga selle lavastuse juures ei ole, ei ole küsimus mitte niivõrd selles, et mida nad teevad, vaid küsimus on selles, et, et nad teevad midagi. Et Nathan aru saanud, et nüüd tuleb midagi teha ja küsimus on alati selles, et kas kas mingisugusel inimgrupil on antud juhul siis eestlastel, et kas neil on mingisugune generaalne idee või neil ei ole seda. Mulle tundub, et meil rahvusena nagu see idee on suhteliselt ähmane või meil on väga palju häid ideid, aga sellist ühte, mille järgi kõik saaksid joonduda ja millele kõik alla kirjutaksid, et et seda meil ei ole, vähemalt, mida seda endale tunnistada, et meil oleks pigem lavastus, sellest. Tegelikult on mingisugust suurt saladust ei ole ja ma kujutan ette, esimene kriitik niikuinii kirjutab selle lahti. Ja iseenesest, eks see selgubki vist teisel minutil, kui ehtemas on pihta hakanud. Aga no sellegipoolest, küsimus veel kord on selles, et mees teie lapsi juba ainuüksi selle lause peale mõeldes võib mõni inimene nagu väga tigedaks minna ja mõni inimene võib sellele öelda, et vot väga õige mõte. Ma arvan, selles lauses ühesõnaga on juba infot piisavalt. Meil alguses oli ka nii-öelda näitekirjanik, kes, kes pidi seda kõike kirjutama, aga ühel hetkel sai selgeks, et et me saame nagu paremini ja täpsemini oma mõtetega edasi minna, siis kui me improviseerima ise neil teemadel nendes situatsioonides kuhu see lugu ja idee inimesed viib või viiks, noh, võib-olla oleks oluline nagu natukene nagu avad improvisatsiooni, mõistetavat improvisatsioon ei ole selline asi, et noh, et inimesed tulevad ühte ruumi kokku ja siis hakkavad kuidagi niimoodi udus, hulpides improviseerima jumal teab, mis teemal jumal teab kus pooleni. Et Tibrussioon tähendab ikkagi seda, et on allutatud väga täpne lähteülesanne, sina oled see, sina oled see üks tahab ühte asja, teine tahab teist asja ja kui nad kokku saavad, mis juhtub. Ja kõikide nende organisatsioonidega on ka niimoodi, et kui on see ükskord läbi improviseeritud või mitu korda läbi improviseeritud, siis need tekstid on alati kirja pandud, neid tekste puhastatud, parandatud uuesti improviseeritud jälle parandatud, jälle parandatud, jälle parandatud. Kuni siis lõpuks jäänud alles stseen, mida lavastuses näha saab. Mis sellel kohe valmis saava näidendi juurde veel puud dub, on see, et et selle näidendi struktuur on natuke teistsugune kui tavalisel näidendil. Ütleme sellist sellist lugu, et noh, kokku saavad Jüri ja mari ja siis neil juhtub see, et tuleb nende juurde ka veel Kaarel. Et sellist sellist lugu seal ei ole. See lugu ühest ideest, selle idee sünnist juurutamisest ja sellest sellest ideest saab, et see lugu moodustub nagu nende stseenide vahel ja kohal, mitte nende stseenide sees või ta selles mõttes ei ole nagu päriselt kirjanduslikult jätkuv näidend. Mulle tundus niimoodi, et kui me oleksime teinud sellise loo, et et algusest peale on ühed kindlad tegelased et on üks tegelane, siis temaga juhtub seda teist ja kolmandat ja teine tegelasega, kellega juhtub seda teist ja kolmandat, et et siis me oleksime jäänud nende tegelaste külge nagu vangi, et me ei oleks saanud nagu teemadele institutsioonidele vaadata mitme eri nurga alt. Noh, osalt on selle põhjuseks ka see, et et meil on laval kolm naist. Aga naiste rolle on seal 15 või, või, või midagi sellist viisi või 20. Et sellist naisteväge pole küll mitte kuskilt võtta. Ja ühelt poolt nagu sellest tingituna ongi, et me järgi nagu sellist järjepidevust, et et Mirtel, kes tuleb ühes stseenis lavale ühe Mertilina, tuleb järgmisesse lavale täitsa esimestena. Me otsime seda kogu aeg sünnib tegelikult läbi sellesama mängu improvisatsiooni, mis millest Tiit rääkis, sellepärast et et, et siin on nüüd küll sedasi, et see kujundus mitte ei ela omaette eluvaid, peaksin midagi toetama. Ja ta kasvab tegelikult sellest mängust välja. Aga noh, muuhulgas on meil siin loomulikult plaanis ka ette kanda aga tuntud koorimuusikaklassikat ja ka muid selliseid Eesti ärkamisajast pärit laulusid, mis võtavad inimestel silmad märjaks. Seda me lubame. Meie jaoks ei ole siin mitte mingit irooniat ja õnneks ka mitte agooniat. See tuleb hingest kõik. Jah, selle iroonia seal nagu jällegi õigustatud küsimus, et noh, et kas see on irooniline, et just nimelt, et see ei ole irooniline, et irooniline olla on suhteliselt lihtne ja ilkuda ja ära panna on noh, mõnikord küll väga vaimukas ja väga tore ja nalja saab, aga et mitte irooniline olla on päris keeruline. Aga samas kui õnnestub mitte irooniline olla, et siis ma arvan, et see tulemus on kohasem ja õigem praeguses situatsioonis. Küsimus on lihtsalt selles, et kuidas me selle näidendi saime, kas meil oli näitekirjanikest seda kirjutas võime, panime oma pead ja jalad ja südamed ja mõistuse kokku, et seda saadet selle näidendi kirjutamise juures on lihtsalt see, et et kuna see teema on nii suur ja lai, ühesõnaga, kui me tahame seda natukenegi lahti rääkida, siis siis mida rohkem inimesi seda korraga lahti räägib, seda parem see on. Ja nii ongi, et, et meil on 11 näitlejat. Mina Ene-Liis ja lisaks veel dramaturg Eero Epner, kes kõik on sinna toonud nagu noka otsas mingisuguseid uusi mõtteid, uut materjali ja samas me oleme käinud rääkinud ka rahvastikuteadlasega, me oleme rääkinud ärimeestega, me oleme rääkinud noorte ja vanade emadega meeste ja naistega selleks et seda materjali, mille pealt me oma oma lavastus teeme, et, et seda oleks rohkem ja noh, iseenesest ei peaks olema igale vaataja on täiesti selge, et kui me võtame sellise teema, et, et seda on võimatu kahe või kolme tunniga laiendada, et et Euroopa on näinud üle 100 aasta vaeva sellega, et rahvastik kui väheneb ja on mõeldud igasuguseid nippe välja. Ja mitte ükski neist ei ole aidanud. Aga ma arvan, et ükski neist ei ole aidanud, sellepärast et ükski vahend ei ole olnud piisavalt. Hullumeelne piisavalt pöörane. Ja need kutid laval pakuvad ühe pöörase lahenduse välja. Tiit Ojasoo ja Toomas Lunge juhatasid sisse järgmisel nädalal, no 90 üheksateatris esietendunud lavastuse keebee ehk karjatšestonski Barni. Edasi räägime kunstist. Sügisel on tulemas kunstiüritus noorte kunstnike biennaal, eeltööd käivad juba pikemat aega ning seekord Pablik Petrationi vormis. Mis on Pablik preporation ehk avalik ettevalmistus sellest räägib kuraator. Juttu tuleb ka järgmisel nädalal Vilniuses toimuvast biennaali ettevalmistavat üritusest. Käesoleva aasta septembri lõpus toimunud Tallinnas esmakordselt selline kunstinäitus, mille pealkirjaks on noorte kunstnike biennaal. Loomulikult tal on ka mingisugune temaatiline pealkiri veel praegu ei tea. Aga asi üldiselt sai alguse sellest, et kaasaegse kunsti Eesti keskus soovis korraldada ühte suuremat sorti noortenäitust juba pikemat aega. Ja siis nad kutsusid mind ja Anneli porrit seda näitust kureerima. See juhtus umbes täpselt peaaegu aasta aega tagasi, nii et me oleme aasta aega siiamaani käinud ringi Eestis ja naaberriikides teinud päris palju selliseid asju, mida nimetatakse stuudio visitsvee, stuudiote, külastusi ja põhimõtteliselt sellest peaks tulema näitus, millest võtab osa umbes 30 ringis. Noorema generatsiooni kunstnike Baltikumist, Põhjamaadest ja võib-olla ka nagu pisut laiemalt Euroopast. Mulle tundub, et hästi paljude jaoks, kui sa ütled sõna siis inimestel tuleb kohe nagu selline juunikuu ja San Marco väljak ja Veneetsia Chardiinia sellised näidised, mida sa pead vaatama. Aga sa ikkagi vaata neid ära, aga tegelikult ei pea üldse nii hull olema. Ja me mõtlesime, et see on suurepärane võimalus tegelikult mõtestada natuke ümber seda biennaali formaati. Ja, ja kuna see on ikkagi noorte kunstnike biennaal samasugust tüüpi üritused Pajeenelovjangaardist nime all on juba õige mitu aastat toimunud näiteks Balkanil Rumeenias sellistes kohtades, mis on nagu selle klassikalise biennaali mõiste visanud nurka ja koondanud selle oma oma võimalustele vajadustele sedasama mõtlesime ka meie teha. Kuna biennaal iseenesest tundub sellise hästi kolonialistliku ettevõtmisena kus lihtsalt mingi hetk saabub linna paarkümmend või vastavalt siis eelarvele sadakond kunsti professionaaliga saad näituse, veedavad meeldivalt aega ja lähevad siis järgmine päev lennukite peale. Ja, ja siis on näitus nagu kuu aega lahti siia-sinna ja siis on kaks aastat vaikust. Et, et sellist situatsiooni ära hoida. Mulle õudselt meeldib pionaale külastada, see on väga mugav ja meeldiv, aga ise niimoodi sellises keskkonnas elada, kus kõik sinust mööda läheb all või see tegelikult ei teagi, kes need on, need inimesed jäävad anonüümseks, need teemad isegi võib-olla jäävad anonüümseks. Et seda olukorda mitte tekitada. Me mõtlesime disainida noorte kunstnike biennaali ette selliseid Ettevalmistava ürituse, mille nimi on Pablik Brebaration. Seda Pablik preporationit teeme siis mina koostöös Airi Triisbergiga, kes on kunstiteadlane, kes resideerub praegu Berliinis. Ja meie idee oli siis teha selline nagu padi, mis nagu muhendab seda kokkupõrget, seda oma ja võõra arvestades eriti eesti sellist ksenofoobset atmosfääri pisut nagu võib-olla tutvustada osasid asju, mis me arvasime, et on olulised ühelt poolt meile endale, meie publikule, teiseks valmistada selle Pavlik preparationi käigus etesse biennaal otsida üles need teemad võib-olla millele tahaks keskenduda. Ja luua selline suhteliselt mitteformaalne platvorm või, või siis ürituste seeria, mis koosneb seminaridest, workshop, idest, diskussioonides võib-olla veel millestki selline suhteliselt avatud struktuuriga projekt public reprationi, esimene sündmus on toimunud, see oli veebruaris. Tegemist oli rahvusvahelise seminariga, mille pealkirjaks oli translõuale press. Ja see seminar keskendus kultuurilise koostöömudelit selles olukorras, kus rahvuslik identiteet hakkab muutuma transratsionaalseks. Ja ühelt poolt siis nagu institutsioonid ja riiklikud struktuurid töötavad ikka oma reaalsus ja internatsionaalsesse võtmes. Samas kui kaasaegne kunst on hästi palju liikunud. Net vöökidesse selliseks nomaadlikuks resideeruvaks, translokaalseks transnatsionaalseks nähtuseks. Ja sellest siis nagu klassist nende kahe struktuuri suuri ja mõtteviisi vahel. Ja sinna me kutsusime erinevaid inimesi transLõukal ekspressist võtsid osa, kes Tuudiskus Hiinas, kes on Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse direktor. Siis Ani Fletcher, iiri päritolu vabakutseline kuraator, kes praegu töötab Amsterdamis Anders Härm Tallinna kunstihoonest ja Mariita muugonen, kes on pikka aega töötanud nihvgas. Kuid viimane aastases freimis Helsingis selline tipp, kultuuripoliitik või ametnik ja samal ajal projektijuht. Et see oli see esimene sündmus, Pavlik reparationi sündmuste jadast. Nüüd Pavlik reporation liigub edasi ja järgmine üritus, mis toimub, peaks olema Ma 17 kuni 19 mai Vilniuses Vilniuse kaasaegse kunsti keskuses. Mis toimub koostöös siis Eesti pool Tairid, Riisberge, mina ja Vilniuse poolt Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse kuraator, Virginia jäänus, käivitšoide ja Dovile, kes töötab kuraatorina Leedu kunstimuuseumis. Ja see on selline kolmepäevane workshop, kus meie põhitähelepanu on sellistel küsimustel nagu kunstniku võim ja vastutus ja utoopiat ja me oleme kutsunud sinna kokku umbkaudu 20 kunstnikku Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast. Kolm päeva mõtlema ja arutama Nendel teemadel noored kunstnikud kunstimaailmas täna selle ürituse nime nimetasin. Ja mis meid selle juures huvitab, ongi just kunstnik kui kriitiline institutsioon, kunstnik kui keegi, kelle käes on võim ja kui keegi, kelle käes on vastutus. Ja Pavlik rebaration ürituste seeriast järgmine üritus, praegu ste kavade kohaselt on see viimane, aga ei tea, et võib veel kerkida üles siit-sealt midagi huvitavat. Viimane peaks toimuma suvel Pärnus. Kutsume seda suvelaagriks, kuhu me tahaksime kutsuda erinevaid initsiatiive ajakirju, iseorganiseerunud kirjastusi, kõiki ruume, aktiviste, portaale, selliseid iseorganiseerunud üksusi ja sellesuvise laagri teemaks on siis self Organization, rohujuure demokraatia. Üks üritus veel, mis käib noorte kunstnike biennaali külge, kannab nimelt portfoolio kassee. Seda korraldad biennaali teine kuraator Anneli porri. Ja see on, et selline rida jälle mitteametlikke kohtumisi noorte kunstnike kohtumisi kunstiprofessionaalidega, kus nad saavad tagasisidet oma loomingule. Ja siis, kui jõudu jätkatakse, biennaal tulema lõpuks. Pavlik reporationi idee oli ka selles, et noh, me oleme ise võrrelnud Pablik reparationi kahe asjaga, et me oleme võrrelnud seda olukorraga ka sõjaväes ja sõjas, et ükstaskõik, kui palju sa treenid ja harjutad ja milline on väljaõpe, ikka tuleb ette olukordi, mis noh, on ettearvamatud või noh, näiteks noh, ikkagi maanduvad lennukid punasele väljakule, kuigi süsteem on täiuslik, et, et selles mõttes see on üks projekt, mis tegelikult mitte kunagi mõtlesin, et me saime ainult lihtsalt alustada mingeid diskussioone, rääkida asjadest ja võib-olla midagi juhtub. Ja teiseks me oleme tahtnud võrrelda seda public reporationit ühe sõidurealise tänavaga, kus toimub kahesuunaline liiklus, et ühelt poolt see on midagi meile biennaali ettevalmistamiseks ja teiselt poolt on, see on see info publiku ettevalmistamiseks. Me oleme praegu ja kavatseme ka edaspidi salvestada kõik sündmused ja anda sellest välja ühe kas tekstikogumikku või siis noh, kas see tuleb paberil või PDF. Me veel näeme. Aga, aga põhimõtteliselt jah, need materjalid on plaanis teha avalikuks, sest ma arvan, et see, et kui valitud 20 inimest istub Vilniuse kaasaegse kunsti keskuses ja räägib utoopia-st või lihtsalt kujutada ette paremat maailma, miks see peaks olema selline erahuvi või noh, tegelikult see on ju demokraatia ongi koostööprojekt. Rael Artel tutvustas sügisel toimuva noorte kunstnike biennaali ettevalmistust. Kindlasti tasub meil, kes suvel Pärnusse satuvad, tähele panna ka biennaali sissejuhatavaid üritusi. Kuurortlinna suvituskeskkonnas. Kaido Ole peab Artdepoos koosolekut. Koosolekul käis ka Taavi piiremann. Müügijuht, õpetaja, ametnik, tudeng, juuksur ja nii edasi. 21 inimest, ühelbon, nool 22, teisal istumas kõrvuti laua ääres põhjamaist Trist isiklikku ruumi üks kolmandik jagu kitsamaks surudes. Kaks inimpanoraami kulgevad minust kahel pool otsaseinani, millel lauaots ja tühi tool. Galeriis mängib klassikaraadio. Tühi tool laua otsas mõjub algusest peale kuidagi sõbralikult, aga võimalik, et see on lihtsalt sotsiaalfoobiast. Ole koosoleku inimesed ei ole siin tegelikult elukutseliselt või muul moel määratletud. Ma ise alustasin sellega. Pakuksin, et nad pole isegi lavastatud tüübid, vaid päris. Vaatan edasi. 43-st koos olijast, peaaegu pooltel pole käed laual, on neil midagi varjata? Valetavad ehk maksuametile. Või siis neli kampsunis inimest kõrvuti. Väga tugev tähenduste pagas käib kaasas Kihnu kampsuniga või lumivalge meeste kampsuniga soengu või soengutusega. Kõik koosviibijad on europiidset, täiskasvanud, vähemasti täisealised. Lapsed ei tohi loomulikult koosolekule lasta laste kohta lasteaedikus. Mis tähendab, et koosolekutel peab lapses uks kutsutu suurtele küsimustele koha leidma. Täiskasvandus meid siis ignoreerida saaks. Mõtted lähevad Jüri mõisale, nägin teda just koor hauas sisseoste tegemas. Kas kardetakse tema jalajälgedes komistada või mis aga puutub, ta koht on tühjaks jäänud. Keda veel ei ole fotol lisaks lastele. Kodutuid ei ole mitte valgeid inimesi, imelikke inimesi, ilmselgelt paralleelmaailmasid asustavaid tegelasi nagu narkareid või püstihull siin ehistu. Fotopakutav suht kitsi teave ütleb meile, et siin on tavalised korralikud inimesed sellised, kes piisavalt anonüümsetes instrumentaalsete tingimustes on valmis kaaskodanikele eluohtlikke elektrišokke manustama sama rahulikult, kui nad poest piima ostavad. Pole võimalik hinnata, milline on nende ajaloo käsitlus või mis selle prügikastis. Ei oska arvata, mis jookseb selle viisaka väliskihi all, kui piisavalt sügavale torkida. Mees vasakpoolses reas kõige lähemal tühjale toolile on väga Edgar Savisaare nägu. Tool meeldib mulle järjest rohkem, klassikaline muusika juba palju vähem. Niisiis seal laua otsas kõigile nähtavas kohas ei istu kedagi isegi kristluse istunud laua otsas. Aga eks tal olid omad nipid tähelepanu võitmiseks. Siin tundub, ei sööda ennustada ega reedeta. Tool on tühi, aga sinna tuleb keegi panna juhtima lähtutaksegi sellest, et peab ilma Aleksei ja ja see on kole taha, seostub lõhkumise laamendamise Soodoma ja Gomorra aga ning neid asju suudavad targad juhid ära hoida, eks ole. Ole mees ja juhi. Aga mida sina, juhid, kui võimalus iseendale valitseja valida? Normaalsetes iseseisvuse tingimustes eestlastele imelik, ajalooliselt karmilt karistatud ja mitte väga loodusliku valiku poolt välja juuritud Sealne aktiivsus tuleb endas üles leida või esile kutsuda. Sest vastasel juhul mitte valides ei osaleme demokraatlikus protsessis. Me tohime rahulolematusest vaid ennast süüdistada. Kuid kui ma pean otsustama, kas nakatutakse marutaudi või hullulehmatõppe, ei saa ma seda kõige üle meelikumas foos võtta, valikuna tühi tool meeldima. Taavi Tiidemann vaatas Artdepoos Kaido Ole näitust koosolek kell käimata, see jõuab veel täna koosolekul ära käia, sest näitus on täna viimast päeva lahti. Kultuuriga aja. Klassikaraadio andis välja raamatu nüüd muusika, uued helid klassika Raadios. Tiia Tederi ja immo Mihkelsoni koostatud kogumikus võtavad sõna Märt-Matis Lill, Mirje, Mändla, Gerhard Lock, Berk Vaher, Joosep Sang, Jaan Leppik ja paljud teised. Lisaks on raamatus esinduslik kollektsioon ajastuid, inimesi fotodel. Klassikaraadioraamatut luges Andreas v. Millalgi mainis Jaan Undusk kahe võimaliku erineva lugemise vahet, et harjumuspärane lugemine seisneb nii nagu talumees võtaks enda ettepudrukausi ja sööks selle otsast lõpuni tühjaks, et hakkad lihtsalt ühest servast sööma. Niikaua kui teise poolde välja jõuad, kus siis kõik puder on korralikult ära söödud, et see on selline klassikaline lugemismoodus. Teine lugemismoodus, millele udus kosutas, oleks lugemine rootsi laua stiilis. Et sa lihtsalt maitsed, mõningaid kohti võtad, siit võtad sealt. Raamatu mõistes tähendakse ebaregulaarset lugemist, midagi sellist, mida üldiselt üldarusaadavalt koolis ja ka kultuuris eriti heaks tooniks ei peeta. Seda, et sa loed tõepoolest siit-sealt ja ei püüagi eriti jõuda arusaamisele, et kas sa oled kogu raamatu läbi lugenud või mitte. Ometigi pidas Jaan Undusk seda just seda teist lugemist, seda rootsi lauataolist lugemist mõnes mõttes paremaks kontaktiks raamatuga, sest et tõepoolest kedagi ei saa kohustada kogu toitu korraga ära sööma. Maitsmiselamus ja samamoodi ka lugemiselamus võiks olla see, mis on nagu esimeses järjekorras oluline, mitte see, et läbida raamat punktist A, see tähendab esimesest kaanest kuni punktini B. See tähendab siis tagumise kaaneni. Samasugune kontakt raamatuga tundus mulle mõistlik. Nüüd muusikaraamatust rääkides, see on siis raamat, mille kaane peale on kirjutatud nüüd muusika, uued helid klassikaraadios ja ega ma siiamaani päris täpselt aru ei olegi saanud, kui palju see raamat on iseseisvalt raamat, kui palju see on klassikaraadiosaadetest kokkuvõte või kui palju ta süntees seal nende kahe vahel ja ausalt öeldes ega ma ei ole seda ka eriti oluliseks pidanud sellest arusaamist, mulle tundub, et siin kontakt selle raamatuga põhineb hoopis millelgi muul kui selle kaanest kaaneni läbilugemisel. Mingis mõttes on see raamat raadiomoodus ennast kaitsta, sest et raadio on ju lõppkokkuvõttes nii ajutine, nii kaduv ja nii pudeneb. Raadiosaade tuleb on ning seejärel teda enam ei ole. Muidugi me võime ta ladustada fonoteeki, mida ka tehakse. Aga mis asi on raadio, fonoteeki, raadio fonoteeki, kui see on miski, kuhu andmed ladestuvad, ladestuvad, ladestuvad, ja kui me võtame selle fonoteegi ette ja tahame sealt hakata midagi üles leidma siis selleks, et saada pilti, peaksime hakkama omakorda seda kuhja uuesti läbi kuulama ikka järjest-järjest, päevade, nädalate ja kuude kaupa. Ja kui me nüüd mõtleme, et samal ajal tulevad peale uued ja uued raadiosaateid, siis tegelikult meil ongi valida kahe võimaluse vahel, kas kuulata raadiot reaalajas ning leppida sellega, et ta pidevalt pudeneb ja kaob või siis peame hakkama kuulama seda järelejäänud osa, seda jääki ja selle juures kaotame me reaalajalise raadio. Kahte korraga ei ole võimalik, nii et võiks ju ka küsida, et kas raadiol üldse ongi vaja ennast salvestada. Tervemõistusliku seisukohast on arusaadav, et raadio tahab aeg-ajalt millegi juurde tagasi pöörduda. Tahab üle korrata, tahab mängida kordussaateid. Aga ikkagi asume me põhiliselt selle kahe võimaluse vahel, et kas me kaotame kõik ära või jätame me kõik alles. Ja see raamat on nüüd nagu miski, mis asub ja selle kahe võimaluse vahepeal, sest ta ei ole päriselt ei see ega teine. Kui mõelda raadio kaduvuse peale, siis mulle meenuvad aastast 93 q raadiost tehtud lindistused, kus näitlejad lugesid sisse järjejutte, kuidas Liina Olmaruga luges sisse Marsi kroonikaid, oi Kiur Aarma luges sisse kahtteist tooli. Ja ma arvan, et Need sisselugemised olid midagi, mis oleks võinud jääda. Nad olid kindlasti seda väärt ja ma arvan, et neid ei ole enam, et nad kadusid ja meil ei ole fonoteeki, nende sisselugemist, ega me keegi ei saa neid kunagi enam rohkem kuulda, see osa raadiost mis lakkab olemast, samas ei oleks neid ka olnud võimalik kuidagi raamatusse kanda, sellest raamatust muidu võetud olid see raamat siin nüüd, nagu ma ütlesin, on selline vaheala, kus siis klassikaraadio autorid on kas kirjutanud või siis on võetud nende saadetest tükke ja on kokku saavutatud selline miksing mis põhimõtteliselt laseb meil tagasi vaadata raadiole ilma fonoteeki süvenemata. Ühesõnaga, me ei pea läbistama meie ette kerkinud suurt kuhja, vaid me saame teha valikuid. Me saame vaadata sinna ja tänna, liikuda edaspidi ja tagurpidi suhteliselt suure kiirusega, sest sellist asja raamat neile võimaldab. Tegelikult kummaline on see, et selle raamatu juures ei ole plaati. Mulle tundub, et siin võiks olla plaat ja võiks olla, kui mitte terved saated, siis vähemalt mingit tekstinäited, mingisugused akustilised näited saadetest teostest, kasvõi kui võtta raamatus olnud immo Mihkelsoni ülevaade Eesti raadio kujunemisest, õigemini mismoodi kujunemine toimus sünkroonis heliloojatega noorte heliloojate uute põlvkondadega, kes järjest peale tulid siis see oli tegelikult väga huvitav tekst lugeda. Aga see tekst oleks vägagi tahtnud, hoolimata sellest, et ma võin ette kujutada oma peas täpselt ühtesid või teisi ajaperioode ja neid muusikanäiteid ja panna selle pildi endale kokku oleks tahtnud sinna juurde lisada plaadi, panna selle plaadi mängima ja siis lugeda seda raamatut, seda teksti või isegi veelgi parem käivitada õigetel kohtadel kõigeid, et helilõike ja saada sellega ajastust ja kõigest sellest, millest artikkel kirjutas hoopis täieliku ülevaate. Põhimõtteliselt see võimalus oleks ju olnud, võib meelde tuletada Tõnis kahu ülevaadet noh, mitte niivõrd ülevaadet tema väga isikliku sissevaadet, et Eesti muusikasse tema top neljakümmet Eesti popmuusika ajaloost ja selle juures oli plaat ka mittetäielik, mittetäielik, ülevaade kõigist 40-st loost aga valikuliselt ja lisas raamatule väga-väga palju ka selle raamatu juures ma oleks tahtnud plaati näha. Nüüd üks väike ehmatus küll, millest selle raamatu juures üle tuleb saada, on see, et kui te võtate ta kätte ja vaatate teda tema gaasi, siis esimene mulje on see, et tegemist on ilmselt millegi väga hästi kujundatuga. Ja tõenäoliselt see kõik jätkub siis, kui te avate raamatu siis selgub, et et raamat on jäänud enam-vähem sellesse faasi, kus kujundaja tekstid asetanud lehekülgedele ning seejärel unustanud selle lõpuni kujundamata mis kahjuks mitmesugustel hetkedel kumuleerub silma valus või pea pöörituses. Aga kui sellest kitsaskohast üle saada, siis edasi muutub raamat jällegi täiesti kontaktseks. Selles raamatus on olulistel kohtadel just nimelt sellised tekstid mis räägivad eesti muusika arengust analüütiliselt või siis ajalooliselt kirjeldavalt. Siin on ka teistsuguseid tekste, on tekste, mis keskenduvad võib-olla ehk liigselt loetelude esitamisele kohtades, kus võiks olla analüütiline aga raamatu üldisest loetavust ja intensiivsust see tegelikult maha võtta. Päris oluline artikkel kohe raamatu alguses on Märt-Matis Lilleülevaade, sellest, mismoodi eesti muusikas modernism interpreteerib, õigemini mismoodi ta interpreteeriksin raskustega ja kus on kus on ajalooliselt probleemkohad. Mõneti saab siin päris hästi tuua võrdluseks näite sellest, mismoodi Eesti üleüldises kunstiruumis modernism on olnud Järgmiste raskustega vastuvõetav. Kuidas näiteks Peeter linnak nimetab Eestit väikseks agraar provintslikuks maaks, kus modernismi pole õieti kunagi tuntudki ja selle tõttu on teda isegi olnud keeruline siit välja tõrjuda, sest mida pole märkimisväärsel kujul olnud, seda on ka raske välja tõrjuda. Muidugi, modernism on olnud aga tõlgenduseni jäänud kogu aeg poolikuks. Ja võib-olla just samale põhjale toetub ka muusikalise modernismi vastuvõtukeerukus. Kui visuaalkultuuris on olnud probleemiks see, et ütleme 20.-te 30.-te Saksamaal ja Venemaal väga tugevalt jõuliselt esile kerkinud tehnoloogia kultus ja sellega seoses modernismi laine tõi kunsti sisse tehnoloogilised motiivid siis Eesti jäi kogu aeg rahvusromantistlikuks ja isegi kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel oli tõsiseid probleeme modernistliku esteetika peale lennu tundmisega seda kiputi käsitlema kui nippi või trikki. Samamoodi Märt-Matis Lill näitab, mismoodi muusikaline modernism on takerdunud Eesti kultuuriruumis. Ma loeksin raamatust, et koha Märt-Matis Lill kirjutab. Võib-olla ongi see omaaegse konsensuse puudumine olulisi põhjuseid, miks ka tänapäeval suhtutakse modernistlikku muusikasse Eestis teatud võõristusega ning modernismi klassikat siin eriti ei tunta ega mängita kontsertidel. Veelgi enam, siinsetele heliloojatele ei ole eriti omased ka sellised modernistliku esteetika olulised lähtekohad kui kaugele viidud analüütilisus, strukturaalselt tasandi rõhutatud tähtsus ja pidev pürgimine uut laadi muusikalise mõtlemise poole. Eesti helilooming keskendub rohkem külalisele küljele ja vahetule kuulamiselamusele. Muusika ajalugu on tihtipeale oluliseks allikaks ning loometöös on väga olulisel kohal intuitiivne lähenemine. 1959. aastal sai Heino Eller Rootsist kirja- ja paki, kus oli kaks Todecafoonia õpikut endiselt õpilaselt Eduard Tubinnalt. Keegi tudengitest tegi võõrkeelsetest raamatutest kärmelt fotokoopiad ja need läksid ringlema. Selleaegne kompositsioonitudeng. Hans Hindpere tunnistas hiljem ühes usutluses, et edasi ei köitnud. Sama rääkis ka muidu modernismi kirjas Jaan Rääts, kes samuti heitis koopiatele pilgu. Eller näitas raamatuid Arvo Pärdile. Too haaras neist suure õhinaga. Ei lugenud võõras keelega midagi. Pärts süvenes keelatud maailma Todecafooniasse. Ta enda sõnul oli see äärmiselt põnev. Kui nüüd raamatut mööda edasi lugeda või tagasi lugeda, kui vaadata ka näiteks Jüri Reinvere artiklit milles on päris selgelt esile toodud eesti muusika, arenguhäired ja arenguhäired siin mitte hinnangulises mõttes, vaid tõesti sellises jälgivas registreerimas, pigem nagu patsiendi haiguslugu kirjutavas võtmes, siis mõneti võib lugeda ridade vahelt päris selgelt välja, mismoodi näiteks laulupeokultuuri esile nihutamine on kahjustanud Eesti akadeemilise muusikafrondi arengut. See ei olegi midagi sellist otseselt esile nihutatavat, aga nende taustade lahti joonistamine on selle raamatu üks täitsa kindlasti märkimisväärseid vooruseid. Et me peame lugema seda raamatut siit-sealt ja vasakult ja paremalt ja mitte järjest, vaid laskma tal lihtsalt vaikselt tekkida, lasta tal kujundada pilti endast pilti eesti muusikast ja mulle tundub, et sellisena täiendab see raamat päris hästi klassikaraadiot üleüldse tervikuna, et on miski, mis liitub klassikaraadiole, selline vaheala, selline liides, et võib kuulata ühte liikuda teise kaudu tagasi, siis siis unustada need mõlemad mõneks ajaks ja siis vaadata, mis tunne tekib. Ja kuigi ma arvasin, et ma olen päris hästi kursis nende tendentside ja nende muusikaajaloonäidetega, mida ma siit raamatust võiksin leida, siis ega see päris nii ikka ei olnud. Ma sain siit ikka päris suure hulga uut informatsiooni ja see raamat mõjutas mind mitmetes aspektides natuke teistmoodi mõtlema, kui ma varem mõtlesin. Ja ma arvan, et kogu see protsess kestab edasi, sest et ma ei ole seda raamatut kaugeltki veel lõpuni lugenud. Sest et ma ei kavatsenudki seda lõpuni lugeda, vaid ma lugesin seda siit-sealt ja ma ei kavatse seda raamatut sisse ahmida. Mulle tundub, et aega on selle raamatu jaoks. Klassikaraadioraamatut nüüd muusika, uued helid klassikaraadios, kommenteeris Andreas Veerraamatut ennast maksab otsida ikka parimatest raamatupoodidest. Kultuurikoja kordus, et klassikaraadios täna kell 18 15 ja vikerraadios kolmapäeva südaööl. Internetis ikka igaühele sobival ajal. Muusika valis tänasesse saatesse Trasvee helirežissöör oli Kätlin Maasik. Mina olen toimetaja Esta datlik. Järgmisel laupäeval kultuurikoja taas eetris.