Kord väga ammu elanud Segovia linnas naine, kes pidi päev päeva kõrval Räskeid v kanne linna järsult mäkke tõusvates tänavatest üles tassima. Tüdinud ja väsinud veekandja lubanud oma hinge saatanale, kui vesi järgmiseks hommikuks enne kukelaulu tema kõrgel mäe otsas seisva maja ukseni jõuaks. Öösel puhkenud linnas koole torm. Linnarahvas ei osanud aimatagi, et tegelikult toimetanud siin saatan ise ehitanud marulise kiirusega kõrget veejuhet. Ainult Ovee kandja naine teadnud seda ja läinud hirmu täis. Palvetanud terve öö. Vaatan oma tööd valmis ei saaks juhtunudki, nii et kukk laulis enne, kui saatan kõige viimase kivi paika jõudis panna. Naise hingali päästetud. Veekandja tunnistanud kogu loo linnarahvale ülessaatena ehitatud akvedukt kaari pritsitud, siis püha veega tõus võetud rõõmsalt kasutusele. Hispaanias Segovias juhtunud selline lugu. Hispaanias Segovias seisab Praeguseni eilne vägev akvedukt, mida vist ikka ei ehitanud hingedenäljas. Pigem roomlased. Segovias seisab imeilus 16. sajandi hilisgooti katedraal. Gootika Isabel Liinan stiili nimi ja mäetipus kõrgub linna kohal. Too teine kindlus, palee Al Kasar tasub pisut uurimist, see paik või kuidas ilusat pühapäeva siis jälle kord vikerraadio Helgi Erilaid ja. Põrutav kaunisson, kootivaimuline Kastiilia, kirjutab Friedebert Tuglas oma reisikirjades. Ja veel olin lugenud idüll Vana-Kastiilia, tüümiani, lavendli ja rosmariini järgi lõhnavatest vaiku väljadest. Kuid praegu talvel punased Rusked ja hallid väljad kuskil taevarannal, mõni metsik mäe ahel, siin-seal künkaharjal varemeis langenud, kuid veel nüüdki julma ilmeline loss. Kas vilja, millede rohkuse järgi koguma, on nime saanud? Tuglas, et läheb veel, kuid vanades kastiirlastes on midagi, mida vaevalt teistes eurooplastes leidub. Ülev ja uhke rahu olgu selle all millist kirge ja fanatismi tahes. Kas iirlase alati lagedaks aetud suurejooneline nägu meenutab veel käskijate ja valitsejate tõugu? Tõepoolest mitte Itaaliast ei tule otsida roomlaste järglasi, nagu me neid kujutleme maid siit Tuglase reisikirjadest aastatest 1913 kuni 18. Roomlased euroopa sõjakad vallutajad, nende jäätud kivised, aja jäljed elavad ligi 2000 aastat hiljemgi ka edasi ja kas ei ole see mitte imetlusväärne Segovi aladel kastiilias elate küll juba ammu enne roomlaste tulekut. Suuri Kesk- ja Põhja-Hispaania alasid asustanud iidne kelti hõim, vakkialased, ladina nimi wake ning nendest jutustavad varasemad leiud on arvatud kolmandasse sajandisse enne Kristust. Segovi rajamise aega polegi suudetud päriselt kindlaks teha, kuid väsimatult Rooma leegionid vallutasid ka siinsed alad ning otsustasid siia jäädagi kui arvestada hiiglaslikku akvedukt järgi, mille nad segu auks ja uhkuseks sellesse linna püsti panid. Töid alustati esimesel sajandil enne Kristust ning ehitus valmis umbes teise sajandi alguses kui tohutut Rooma impeeriumi valitses, kas keiser respas Jaanus või keiser Nerva. Ajalooline Secovia seisab sadakond kilomeetrit Madridist loode pool kõrgel künklikul Kastiilia tasandikul kahe jõe liitumiskoha lähedal. Maaliline, kohati astmetena mäkke tõusev linn, asub pikal kitsal kaljuneemel ning linna kohal kõrgel künkal troonib vägevalgazar. Nii kutsuti kiviseid kindluslosse vanades Hispaania linnades. Aga alustagem Segovia vanimast vaatamisväärsusest, mis on kahtlemata Rooma impeeriumi aegadest pärit akvedukt. Veejuhe Segovias sirge ja hiigelpikk sammas, sild, mida peetakse kõige tähelepanuväärsemaks paremini säilinud rooma impeeriumi märgiks kogu Ibeeria poolsaarel ning mille kujutis ka linna vappi ehib. Roomlastele rajatud suuri akvedukt leidub ju mitmel pool Euroopas kuid Vanas-Roomas eneses oli neid tervelt 11. Vanimad kujutanud enesest lihtsalt läbi kaljude raiutud tunneleid mööda neid juhiti vesi linna sisternidesse. Alles lõpuosas tõusis veejuhe kividest ehitatud kaar. Et vesi sealt siis piisavalt suure hooga linna voolaks. Aeg läks edasi ja rooma riigi targad insenerid hakkasid rajama ja kõrgemaid kaar ehitisi, et mägedesse rajatud tunnelit pidi kulgevaid veejuhtmeid orgudes ja madalikel mägedega ühel kõrgusel hoida. Vesi voolas siis kivises kanalis seal üleval kõrgete kiviste kaarte kohal. Segovi akvedukt tõi linna vett umbes seitsmeteistkümne kilomeetri kaugusel mägedes paiknevas Fuen friia allikast. Pikk tee 15 kilomeetrit läbi mägede ja orgude. Alles siis jõuab veejuhe linna ning siingi on tal keeruline teekond kõrgesse vanalinnakeskusse, kus seisab kindlusloss algazar. Edasi teeb akvedukt järsu pöörde jõuab asuguech. Kuule ja just siin on põhjust imetleda, kui võimas ja fantastiline ehitus see tegelikult on. Kaks korrust, võimsaid nööri, sirgelt kulgevaid sambaid ja kivigaari teineteise kohal, alumine kõrgem, ülemine umbes pool alumisest kõige kõrgemas osas 28 ja pool meetrit taeva poole aina jämedat nelinurkset kivisambad ülal kaunite ümarate kaartega ühendatud kogu see govia linnas kokku 167 kaart, et toetada linnaelu jaoks nii tähtsat veejuhet. Konstruktsioon, mille põhimõtted on kirja pandud vitrooviuse arhitektuuriloos. Esimese sajandi keskel. Püüdis öelda nii lihtsalt ja lühidalt kui võimalik. Pikkadele sammastele toetuv parte rida seisab kahel tasandil. Ülemisel on kaared umbes viis meetrit laiad ning neid toetavad sambad ahenevad ülespoole tõustes. Kõik selleks, et tõsta kõrgele, võiks öelda kogu ehituse katusele tunnel, milles vesi mööda U-kujulist trenni edasi voolab. Akvedukt. Tark väljamõeldis. Segovi akvedukt on ehitatud telliskivisarnastest graniitplokkidest. Rooma ajastul jätsid kolme kõige kõrgema kaare ehitajad endast Telega märgid. Pronksist tähtedega nimed ja ehituse aeg olid mõlemal pool akveedukti samba külgedel, seisvates nišides kenasti kirjas. Kaks nišši on praegugi alles. Sekkovi akvedukt, vägevat kõrget kivisambaid ja kauneid ared seisab siiani linnas. Üks majesteetlik kivistaja jälg, mille säilimisele muidugi Secovjaska kõvasti kaasa on aidatud. Seda enam, et veel kuni viimaste aastateni ta töötas, tuues vett põhiliselt Segovi algasari. 20. sajand tõi endaga hästi saastatud linnaõhu ning autodel oli kombeks üle väljaku akvedukt sammaste vahelt läbi sõita. Liiklusest tekitatud tänavate vibratsioon ei teinud akvedukt ile tegelikult suurt midagi. See on lihtsalt nii vägev ja suur ehitis. Aga autode heitegaasid tegid küll halba. Alates 1997.-st aastast algas jääkprodukti järjekordne restaureerimine ning kui Eho väljakust sai jalakäijate tsoon. Muidugi taipasid Secovia valitsejad juba ammu, kui oluline on nende jaoks roomaaegne ehitusime. Ja sajandite jooksul on akvedukt ikka parandada ja kindlustada püütud. On teada, et esimesed valitsejad, kes selle ette võtsid, olid kuningas Fernando ja kuninganna Isabella. Lisan väljade kastile just toosama Kastiilia Isabella, kellest itaallane Roberto vetioonigi laulab väga tähtis kuninganna, väga tähtis Hispaania keerulises ajaloos. Kastiilia kuningriik oli keskajal Hispaanias päris suur ja võimas nimi kastilia on esmakordselt avastatud üheksanda sajandi ürikutes. Ja on tõepoolest, nagu ka Friedebert Tuglas teadis tulnud sellest, et seal kandja ülikud armastanud endale arvukalt vägevaid losse ehitada. Tundub, et Kastiilia kuningakoda teistest suurt ei erinenud, ka siin mõrvati võimu pärast ning abiellute poliit ikka pärast laiendati piire. 11. ja 12. sajandil näiteks põhja pool asuva Leoni kuningriigi arvel. Ei tohi unustada, et alates kaheksandast sajandist oli tegu mauride vallutatud Hispaaniaga kus arenesid kiiresti nii majandus kui araabiapärane kultuur. Ei saa salata, mauride teadusskulptuur ja eriti imekaunis arhitektuur, mida granades Arhambrast siiani imetleda saab, andsid Hispaaniale palju positiivset. Kuid kohe, kui araablased Hispaania vallutanud olid, algas siin ka pidev nendevastane võitlus rekkanud kuista. Eriti tugev oli see Kastiilia ja Aragoni kuningriikides, kus araablaste väljatõrjumine ja kristlaste võidukäik pidevalt jätkus. Ainult Granada emiraat lõunas jäi veel sajanditeks mauride võimu alla. Kuningas Fernando, teine ja Kastiilia Isabella Isabella esimene, kelle nimega stiilipärane versioon oli Isabel Iisrähkiga jätkenda tänaseni Sammellaks, kes tuli ilmale 1451 paigas, millel oli ilus nimi Madrigalgelas, altas Torres. Ja kui nende isa, kuningas vandeeine 1454. aastal suri, võttis trooni üle Isabellast tunduvalt vanem poolvend Henri, neljas kes saatis oma kolme aasta see poolõe ja isa sündinud poolvenna otsemaid Segoviasse. Kui Isabella oli umbkaudu kümnene, toodi lapsed õukonda kuninga järelevalve alla tagasi. Hispaania uhked aadlikud aga leidsid õige ja seadusjärgne võimu. Pärija on ikkagi kuninga noorem poeg Alfonso ja koondusid tema taha. 1467 kohtusid aadlik keht ning drooni jänesele haaranud Alfonso poolvenna Henry väedolmeda lahingus milles kumbki pool ülekaalukat võitu ei saanud. Aasta hiljem 14 aastane Alfonso suri ja mässavate aadlike lootuste kandjaks sai tema õde Isabella, kes 18 aastasena 1469 välisama kaasaks Aragoni troonipärija Fernando, teise viis aastat hiljem 1474 Saisabellast Kastiilia kuninganna ning Fernandost kuningas. Veel viis aastat hiljem Nandost oma isa järglane Aragoni troonil. Kastiilia ja Aragoni kuningriigid ühinesid 1479 Hispaania Espanja nime alla. Isabella ja Fernando valitsesid niisiis suurt osa Hispaaniast, kuid Granada seisis imekaunis paradiis aedadega, losside ja kindlusmüüride kompleks Alhambra. Ja siin valitsesid ikka veel muhameedlased Al hambragranades oli viimane islami kants Hispaanias. Kuni Kanada kuningas Till lõpux Hispaania manarhide, Isabella ja Fernando kogu Euroopast kokku tulnud ja uusimate suurtükkidega varustatud armeele alla pidi vanduma süstemaatiliselt üks piirkond teise järel valima narhide armee vaatili kuningriigi vallutama. Tänud. Ja 1492. aasta alguses ratsutas manarhide paar pidulikult granaadasse, kus neile linna võttis sümboolselt üle anti suur islami mošee ehitati ümber katoliku kirikuks. 1492 oli Isabella ja Fernando jaoks ülitähtis aasta. Kuninganna oli kolm korda tagasi lükanud Christopher Kolumbuse plaani üle ookeani sõita. Neljandal korral andis Isabella uurimisreisiks loa. Kolmandal augustil 1492 asus Columbus teele dema. Ekspeditsioon jõudis Ameerikasse oktoobris. Järgmisel aastal saabus rändur tagasi, kaasas kuldsed kingitused monarhidele. Hispaania oli astunud mereretkede ja koloniseerimise ajastusse. Isabella olevat eriseaduste väljaandmisega küll Ameerika põlisrahvaid kolonistide julmuse eest kaitsta püüdnud, kuid mida suutsid tema seadused kaugete merede taga ära teha. Kodus Hispaanias möllas aga juba katoliku kiriku julm inkvisitsioon. Nii. Ei ole. Võtkem korraks Lion Feuchtwanger, surman Coya ehk tunnetuse salakaval tee. 1478. aastal olid katoliiklikud valitsejad Fernando ja Isabella rakendanud tegevusse eritribunali kõigi usuvastaste kuritegude jälitamiseks. See oli juhtunud pärast araablaste mahasurumist siis, kui oli vaja vaevarikkalt taastatud riigi ühtsust ka usuühtsuse läbi kindlustada. Üks kari, üks karjus üks kuningas, üks mõõk oli tollal laulnud Hernanda Akunniia. See vaimulik tribunal, inkvisitsioon, püha amet oli pikki aastaid oma kohust täitnud, väljenohitud välja aetud, ära hävitatud olid araablased ja juudid, samuti ka need, kes oma tegelikku meelsust katoliku usu maski taha peita olid püüdnud. Salajased Maurid ja juudid Maryskud juda ei sandid marranid. Kui Aga inkvisitsioon, kuna oli selle eesmärgi täitnud, muutus ta iseseisvaks võimuks riigis, kelle ülesandeks jäi ketserite jälitamine ja karistamine. Kuid ketserlus oli iga maailmavaade, mis ei vastanud mõnele katoliku kiriku toob maale ja sellega inkvisitsiooni ülesandeks kõike kirjutatud trükitud öeldut lauldud ja tantsitud tsenseerida. 1492.-ks aastaks oli Hispaaniast lahkunud ligi 200000 juuti. Ülejäänud vahetasid vähemasti näiliselt usku, kuid ei pääsenud tagakiusamisest, nagu ka muhameedlased kuninganna Isabella meelest liiga ilmalik paavst Aleksander kuues andis Isabella leia Ferna endale katoliiklikke monarhi tädi tiitli. Nad olid ju teinud kõik selleks, et katoliku usk valitseks terves Hispaanias. Lisaks sellele olid nood kaks loonud impeeriumi ning püüdnud Hispaania kuningakoda teiste Euroopa manarhiatega ühendada. Seda oma viie järeltulija abielude kaudu. Tütrest äragonigatärinast sai näiteks inglise kuninga Henry kaheksanda esimene naine. Niisiis Hispaania oli ühe kindla kuningakoja või malle ühendatud rekongvista edukalt lõpule viidud. Kolumbuse reisid olid sellest maast võimise maailma riigi teinud. Usuprobleemid olid lahendatud, Hispaania oli katoliikluse kants. Monarhi Isabella ja Fernando läksid oma suurte saavutustega ajalukku. Segovial ja sealsel kivisel. Al Caesaril oli selles ajaloonäidendis ka oma roll mängida. Kohapeal, kes ars tohutu kivikonnas iidne kindlus, mis tõuseb kõrgel kaljukünkal linna kohale. Kõigist Kastiilia arvukatest kindlus lossidest paistab see kooli ajal ka säär silma oma täiesti erilise kujuga. Ta meenutab terava ninaga laineid hiigellaeva nagu suur osa Hispaania lussidestoli kategoorial kasar algselt araablaste rajatud kindlus. Kõige vanemad ajalooviited selle ehitise kohta. Ta on aastast 1120 umbes kolm aastakümmet pärast seda, kui Mauritsegovi aladelt välja olid kihutatud. Kuid arheoloogilised leiud jutustavad, et juba Rooma impeeriumi ajastul seisis siin kindlus, miks mitte. Kui roomlased siia ka oma uhke akvedukt olid ehitanud, on teada, et algselt rajatud puukindlus hakkas vähehaaval vägevaks Kivilassiks muutuma. Kuningas Alfonso kaheksanda aegadel 1155 kuni 1214. Alfonso ja tema kaasa Eleanor plantagenet tegid Segovi algasarist oma põhiresidentsi. Ka keskajal oli see koriaal Kasar Kastiilia monarhide lemmikloss ning kuningriigi kõige tähtsam kindlus. Ehkki järgult tugevdati, laiendati kaunistati. Siia ehitati ruumikas kuningate saal ja uhke trooniruum. Ehitus sai üha kõrgem ja kivisem vägevate müüride, tornide, siseõuede ja seal aroomidega. 1474. aasta 12. detsembril suri Madriidis kuningas Henry, neljas Kastiilia Isabella poolvend, kes pärast vana kuninga surma kiirelt trooni oli hõivanud Isabella varjus pärast selle teate saabumist kärmelt sekkovi algasari müüride vahele. Segovi aadlike toetusel krooniti Isabella järgmisel päeval Alcasaaris Kastiilia ja Leoni kuningannaks ja siinse maskivises suures salapärasesse kovi algasaaris. Abiellusid Isabella ja Fernando. Siis just siin sai alguse Hispaania ühendajatena ajalukku läinud monarhide liit. Iga järgnev monarh täiendasse kovi ajal Kasari kindluslossi. Kuningas Filippo teine abiellus aust reannaga ning laskis lossi teravate kooniliste tahvelkilt kividega kaetud tornidega ehtida. Et ta rohkem Kesk-Euroopa lussidele sarnaneks. 16. sajandi. Mul said valmis kalossi uhked eksootilised aiad, kuid peagi kolis kuninglik õukond kogu oma hiilguses. Secovia alko säärist Madriidi ja ligi kaheks sajandiks sai sellest kindlusest hirmuäratav vangla. 18. sajandil rajas Carlos kolmas siia kuningliku sõjakooli. Kuni suur tulekahju 1862. aastal lossi katuse peaaegu täielikult hävitada. Restaureerimistööd võtsid kõvasti aega, kuid 1890 Kuusavad jalka Saaris taas sõjakolledž. Tuglas jutustab oma reisikirjades tolleedalkasarist ja see vilja alkasarist, millised nad ka poleks. Segovi algas härraniga tahes vägev tohutu kivikindlust, mille välisseintes on vaid üksikuid aknaid. Mauride ehituskunsti meenutavad astmetena kulgevad sakilised nöörid uuemaid aegu, ümarad kooniliste kiivritega tornid, toredad nurgatornid ning laevad. Kõrva-nina meenutab siluett kõrge kalju seina kohal sees salapärased kiviseid käike ja kitsaid koridore, keerdtrepp Teie tillukesi salakambreid ja uhkeid saale. Punakuldne vägev troonisaal kuningate saal, mille friis jutustab Hispaania kuningate ja kuninganna debiiki põnevaid lugusid. Segovi algazar, kust algas Kastiilia Isabella d ajalukku. Kõrgelt alka säärist paistev linn kenasti kätte ja tänavaterägastikus tõuseb Secovjad teine kõrghoone. No see nüüd siinkohal küll ilus termin ei ole, aga kõrge on Segovia kaunis vana katedraal küll ja seisab uhkelt linna keskväljakul Plaza majoril. Tal on õigus ka olla, sest asjatundjad on ühel meelel. Ehitamise aega arvestades on see siin Euroopa viimane suur gooti katedraal. Kujundesse koogia katedraali hilisgooti stiilis mida ka Isabel lina kootikaks on hakatud kutsuma gootika Isabel lina. Teadagi seepärast, et see ehitusstiil arenes välja Kastiilia Isabella valitsusaegadel 1474 kuni 1500 häviks renessansimõjudega üleminekustiil, ütlevad asjatundjad. Huanšelde Antonio on alustas ehitustöid umbkaudu 1525 kuid lahkus siit ilmast juba aasta hiljem. Nii et Secovia katedraali ehitamist jätkasid tema arhitektist ja ehitusmeistrist pojad. Hispaaniat valitses tollal kuningas Carlos, viies. Segovia katedraali fassaadilt kõrgub 88 selline kuppeltorn. Selle taga laiub suur fantastiliselt kaunis kabelite pärg, mis astmeliselt ülespoole tõuseb ja iga astet ääristab hulk pitsilisi. Gooti torne ja tornikesi on roos, aknaid ja kaari jagab kaunistusi. Segovia katedraali on kutsutud Lathammadelas, katedraal Espanjalas, Hispaania Katedriaalide suur daam. Võib-olla peitub siin viide nii ehitusstiilile Isabel lina kui Kastiilia kuningannale Isabella, kelle tähelend just siit Segoviast alguse sai. Ajalugu elab siin igal sammul. Roomlaste ehitatud vägev akvedukt templirüütlite rajatud ümara kujuga Veera krossi kirik, linnamüüride taga. Tohutu kivine kindlusloss alga saar, Secovia katedraal. Kogu see linn, mis siin juba ligi kaks aastatuhandet seisnud on või kauem. Oma õhtusel jalutuskäigul Euroopas see on raamatu nimi. Erki Toivanen. Pürenee tee ületamine on tähendanud meeldivat siirdumist ajas tagasi. Võib-olla teeb teatud vana moodsus Hispaaniast erilise ja erutava. On ju öeldud, et möödunu on hispaanlaste suurim nõrkus ja peamine tugevus. Prantslased ehitasid Pürenedest põhja pool gooti katedraale jäid hispaanlased veel romaani stiilile kindlaks. Kui Itaalias ja Prantsusmaal siirduti renessanssi jõudsid hispaanlased kootikani. Kui mujal Euroopas oli keskaegseteks peetud uskumustest loobutud, arutleti Hispaania ülikoolides veel selle üle. Käskopernikkusel polnud siiski mitte õigus. Vaieldi, kas taevas on metallist või vedelikust peidetud. Maa asukad ei olnud eriti huvitatud Püreneede taga toimuvast. Kui üks inglise kirjanik olis Andaluusias pensionipõlve pidama küsisid kohalikud temalt, kas äsja lõppenud maailmasõjas oli võideldud selleks, et mauride Euroopast välja ajada ja kas Inglismaal olnud mauride poolt või vastu Hispaania maailma sõdadest osa ei võtnud. Ta ei olnud osaline ülejäänud Euroopa pöördelistes aegadel, Napoleoni päevadest alates ja tegelikult ka varem mitte 1900 seitsmekümnendatel aastatel. Alanud vaimne muutumine on olnud seda tormilisem. Hispaania on lausa silmaga nähtavalt kaasajastunud. Erki toebanen õhtusel jalutuskäigul Euroopas 2002. Ja see uus kaasajastanud hispaania hoiab õnnelikult alles oma värviliste ajalugu, kunsti ja kultuuri kasegovias, kastiilias.