Tere hommikust, hea vikerraadio kuulaja ja teletere kuulama Londoni teemalist saatepäeva. Meil on täna Londonist palju palju materjali ja peale selle on veel ka mitmed teised vikerraadiosaated tänasest taevas pühendatud, sellele maailma suur lõime. Omalt poolt ütlen ka kriitingiskam Londoni tervitused Londonist selle päeva Domelavriga teieni siis järgneva viie tunni jooksul. Tõepoolest, nagu öeldud, kõik need toredad värvilaigud, mis me oleme Londonist endaga helipildis kaasa saanud tuua. Aga räägime natuke lähemalt ka Londonis. Endast hakkame kohe asjaga pihta. London on Suurbritannia pealinn ja rahvaste ühenduse keskus ja London on muuseas Moskva järel Euroopa suurim linn. Rotterdami järel on London Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel ka maailma tähtsaim rahandus ja kaubanduskeskus. Ja Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule umbes 2000 aastat tagasi roomlased. Algselt kutsuti linna sees Lonbiiniumiks ning see oli esimesest kuni viienda sajandini roomlaste Britannia valduste keskus, aga siis jäeti linn maha ning taastati alles 886. aastal ning 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks ning seitsmeteistkümnendast kuni 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu ja ma arvan, et tähtis linn maailmas on ta jätkuvalt laastanud 1665. talkatk ja vaid aasta hiljem ka suur tulekahju, milles siis tervelt neli viiendikku linnast hävis. 19. ja 20. sajandi alguses koondus Londoni paljude maade revolutsioonilise meelsusega pagulasi. Praegu on linn jaotatud muuseas 33-ks linnaosaks ja huvitav on see, et igal sellel linnaosale oma selline väike keskus olemas. Aga sellest kõigest kuulete juba tänases saate päevas ning London on ka selline äri ja kultuurikeskus, nii et tasub, tasub kindlasti külastada seda linna. Tõepoolest, kultuurikeskus, tan, sealsed suurimad kinod, teatrid ja lõbustusasutused asuvad näiteks pikkadillile sovhoos põhiliselt aga London on ka tõeline turistide lemmik, võib ju arvata, et Pariis on see Euroopa tõeline turismi pealinn aga ka miljonid miljonid turistid käivad Londonis ja peamised vaatamisväärsused, no loetleme siin mõningaid ette printima, muuseum, rahvusgalerii teid, Källeri Ma tahan su vahakujude muuseum, loomulikult sümboli katedraal, Westminster, häbi, Tower, Londoni parlamendihoone, Big Ben, Buckinghami palee ka, muuseas, Londoni loomaaed ja kõik need teised põnevad kohad häviti kaubamaja, mis viimaste kümnendite jooksul On on kuulsust kogunud. Nii et meie käisime seal mõnede päevade jooksul kõigest ja, ja kahjuks ei jõudnud päris kõigis nendes paigus käia. Aga samuti on London valitud 2012. aasta suveolümpiamängude toimumiskoht. Londonis on ühe korra juba olümpiamängud ka toimunud. Aga aga mis puudutab veel Londonit kui maailma turismipealinna, siis on andmed selle kohta, et näiteks 2002 ja 2002. aastal käis Londonis 11,6 miljonit välisturisti, aga Pariisis, mis oli siis teisel kohal käis ainult üheksa miljonit turisti, nii et London on veel pikalt pikalt teistest linnadest. Aga neil on ka see eelis, et seal on tervelt viis lennuvälja, suuremad neist on muuseas Iisrow mis on maailma suurim lennujaam ja kätt võik samuti üks suurimaid Londonis ja kolm väiksemat lennujaam on stantsitud lõõthani. London City lennujaam on muidugi omaette nähtus. On London Underground ehk Londoni metroo ja ka need tabletid, bussid ehk need punased kahekorruselised bussid. Me võiksime siin ise Londonist rääkima jääda, aga laseme ikkagi rääkida nendele inimestele, kes Londonis ise elavad või on lausa britid ja meie saate esimene intervjuu on salvestatud Eesti saatkonnas. Suursaadik Margus Laidre. Eelinformatsiooniks veel nii palju, et head kuulajad nende viie tunni jooksul on meil teile tuua kümneid intervjuu lõike huvitavate inimestega nii eestlaste kui ka brittidega ning teemaks ikka London pisut retrospektiivis vaatame ka Eestit ja eestlasi, uskuge mind. Nende intervjuude käigus tuli välja päris palju huvitavaid mõtteid ka meie endi kohta. Nüüd aga kuulame intervjuud Margus laidega. Me siin Londonis, aga mitte Inglismaa territooriumil, vaid hoopiski Eesti vabariigis. Ja saame öelda, tere tulemast meie saatesse. Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Margus Laidra, tere päevast ja tere tulemast Eesti saatkonda. Teie diplomaatiline karjäär on olnud väga pikk ja teil on olnud väga palju vastutusrikkaid, ülesandeid sealhulgas olete olnud suursaadik Saksamaal, suursaadik Rootsi kuningriigis ja suursaadik püha tooli juures. Kuidas nüüd, võrreldes nende varasematega on teie jaoks sõnastamas, ent see post siin Suurbritannias, kus kus diplomaatiline traditsioon ja parlamentaarne kultuur on ehk kõige vanem ja kõige konservatiivsem Jah, ajaloolasena võiks alustada sellest, et aja mõiste on väga erinev ja see, mis võib-olla tundub meile inimestena pikana, on nii-öelda ajalooperspektiivis lühikene hetk. Aga tõsi see on, et viimased 16 aastat olen ma sidunud oma saatuse välisministeeriumiga ja see on olnud privileeg taastada aidata kaasa Eesti riigi uuesti tekkimisele maailma Euroopa kaardile. Need kohad on olnud olnud kõik väga põnevad ja loomulikult omanäolised. Ja kuigi võib-olla mulle meeldiks öelda, et need on Eesti välisteenistuse jaoks väga olulised kohad olema samas täiesti veendunud mõeldes kõikidele oma teistele headele kolleegidele et Eestil ei ole ühtegi mõttetut saatkonda, vaid kõik nad teenivad oma huvi, oma eesmärki. Ja loomulikult eeskätt, et võib-olla see, et olla ühe väga väikese Euroopa Liidu liikmesriikidest tagantpoolt väikselt teise riigi esindaja Londonis mis on ikkagi väga teisekrae mõõduga võrreldes meiega on juba väljakutse omaette. Ja nagu me ennist all pannkooke süües koos lastega rääkisime siis tegelikult just see nähtavuse küsimus. Kui sind ei ole näha, siis sind praktiliselt ei ole ka olemas. Võiks öelda, et see on mugav elu, siis saab oma asju rahulikult toimetada. Aga kuna üle ilmastumine võtab võimust, meeldib see meile või mitte, me oleme kõik päev üha rohkem üksteisega seotud siis just kuidas Eesti oleks rohkem nähtav on, ma usun nii mulle kui meile kõigile kes me Eestit esindama üheks peaülesandeks. Kuivõrd erinevalt joonistub välja London võrreldes eelnevate diplomaaditöödega Nagu ennist juba juttu oli, siis tõepoolest mõeldes britti mitte ainult parlamenditraditsioonidele, vaid üldse poliitilisele kultuurile on võib-olla siin mõneski mõttes keerulisem. Ütleme niimoodi, et kui Saksamaa ja saksa kultuur on neil ajalooliselt, et lähemal ja tuttavamad ja võib-olla ka arusaadavamad selles mõttes, et sakslane räägib otse ja selgelt, siis mitte ainult nüüd briti diplomaatidega, vaid ka tavakodanikega läbides reeglina sõna näiteks ei, ei kuule, et sa pead ennast oskama väljendada niimoodi, soovides inimesele ära öelda, aga mitte talle pahameelt, pettumust, kurbust väljendada, kasutades sõnu, kus sellist järsku eitust ei, ei esine. Nii et selles mõttes on enda maksma panemine võib olla keerulisem. Suurbritannia on kuningriik. Kui tihti on teil olnud kokkupuuteid kuningliku perekonnaga? Selles mõttes võib öelda, et mul vedas, kuna päris minu lähetuse alguses leidis aset kuninganna riigivisiit Balti riikidesse ja sellega seoses tuli kõik see programm kaasa teha. Aga muidu diplomaadina töötades kohtu diplomaatiline korpus Londonis kuningliku perekonnaga tavaliselt kahel korral aastas, on siis kuninganna ametlikul sünnipäeval juunis ja samuti siis tema uusaasta vastuvõtul Buckinghami palees. Millise mulje on ta teile jätnud? No see on kohtumine elav ajalooga, võrratud on Euroopa monarh, kes on ju valitsenud terve elu ja paljude inimeste jaoks sümbol. Inimene, kes väga kohusetundlikult täidab talle pandud rasket ülesannet me alati mõtlen, et kuningannale või kuninglike inimeste osaks on sellised uhked rõivad, kroonid, head söögid-joogid, aga me sageli unustame selle pingelise töö, mis algab varahommikuste, lõpeb hilisõhtul ja sageli siis puhkepäevi omamata, kuna nende inimeste ring, kes kõik kuivad, kuningannaga kohtuda, on ju meeletu. Ja muidugi oma riigi esindajana ka väljaspool Ühendkuningriigipiire ja eriti mõeldes, et tegemist on juba üpris auväärsesse ikka jutud daamiga on tema tegevus siiralt imetlusväärne. Kõnelesite sellest, et diplomaatiline korpus siis kohtud näiteks kuninganna sünnipäeval, milliste elu üldse elab siinne diplomaatiline korpus. Me oleme kolleegiga Jaak Jõerüüdi ka rääkinud viimasel ajal sellest, et tegelikult ka selle lühikese aja jooksul, mil Eesti on uuesti olnud poliitilisel kaardil on ka diplomaatia oma olemuselt muutunud päris palju. Ja ei ole võrreldav enam selle ajaga, kui toimus Eesti taastulemine 91. aastal. Kuna London on väga suur linn ja siin on siis pähklikoores koos terve maailm, siis sellist diplomaatilise korpuse ühistunnetust nagu võib-olla väiksemates riikides ei ole. See väljendub selles, et eeskätt käivad omavahel koos Euroopa riigid ja siis võib-olla sõltuvalt igavesest, kellel on võib-olla mõnes teises riigis mingil muul moel põhjusel seoseid ka nende riikide diplomaatidega, aga et hõlmata kogu korpus tervikuna, selleks lihtsalt ei ole aega, siis tulekski tõepoolest käia ühelt vastuvõtult teisele, aga kuigi ka see on sisuline töö, ei ole see diplomaadi töös ainukene ja kõige olulisem osa. Milline näeb välja Teie kui suursaadiku igapäevane tööelu, milline see tööpäev välja näeb? See tööpäev on tõenäoliselt palju rutiinsem, kui võiks arvata. See tööpäev algab suhteliselt varajase tõusmisega, kas tulenevalt siis ealistest iseärasustest või tegelikult pole alati hommikul meeldinud vara tõusta. Ja tegelikult algab ajalooga, sest ma ei ole kunagi suutnud tappa ajaloolaste iseendas ja siis ma üritan vaiksete hommikutundidel natukene pusida minevikku sõlmküsimuste kallal. Tööle tulles pühendan ma päris suure aja, kui selleks aega on Briti ajakirjandusele lugeda lehte nii-öelda mitte ainult internetist, vaid määrida oma näpud ka selle trükimustaga kokku. Ja tegelikult Ta on ju igal päeval mitmesuguseid eripalgelisi kohtumisi, kas saatkonnas või väljaspool saatkonda. Ja pärast neid kohtumisi tuleb ka kohtumistel sõelale jäänud ivad välja kõigepealt üles leida ja siis ka paberile talletada ja koos omapoolsete, mõtete ja järelduste ja soovitustega Tallinna suunas. Meie tänane saade räägib peaasjalikult Londoni linnast ja ja tõenäoliselt sellest saatest me saame rääkida võib-olla ühesed kaduvväikesest osast, mis puudutab seda linna, aga, aga kõndides Londoni tänavatel hakkab silma see, et tegu on väga konservatiivse ühiskonnaga, vaatamata sellele, et siin on koos rahvaste paabel ja ja põhjus on tõenäoliselt selles, et britid on vist väga alalhoidlik rahvas. Jah, tõsi ta on, et Londoni üheks omapäraks on 38 protsenti sellest hiiglaslikust, linnast on kaetud rohelisusega ja see võib-olla annab vaatamata linna hektilisele rütmile talle teatud rahulikkuse, sul on võimalik alati vähemalt näiliselt astuda sellest elukiirtest kõrvale aeg maha imetleda puid, lilli, oravaid, kes on ennast nii ümaraks söönud, et nad isegi naljalt puu otsa ei viitsi ronida enam. Ja kui veab isegi mõnda jänest näha. Nii et sellel linnal on oma rütm ja seal võib olla avaldub ka visuaalselt selles, et, et ringi liikuda, seda märgata ja Londonis väga palju kõrghooneid ei ole. Ainult Londoni citys kõrguvad tänapäeva arhitektuurisümbolid, aga ülejäänud linn on suhteliselt madal. Samas, kuigi britid alati hindavad iseolemist diskreetsust on selles linnas eriti südalinnas 500000 kaamerat, mis jälgivad iga Teie sammu eesmärgiga muidugi, et hoida ära vältida kuritegevust nii palju, kui see võimalik on. Ja just siin on võib-olla minu jaoks teatud tunnetuslik vastuolu briti konservatiivsuse selle isa olemise vahel, mis ju näiteks erinevalt eestist eitab täiesti kategooriliselt ID-kaartide kasutuselevõttu kui midagi valitsusepoolset kontrolli ja samas lepib sellega, et iga Briti ja selle linna külalise sammu jälgib, nagu ma ütlesin, pool miljonit kaamerat. Nii et suur vend on siin Londonis täiesti olemas maid hambaks, ilm tegemata paralleeli Orwelliga, vaid just nagu ma ütlesin, ma usun, et sellel ja seda on ka praktika tõestanud, on oma roll täita just kuritegevuse ärahoidmisel. Pigem tahaksin kõikidele külalistele Eestist rõhutada, et tuleb alati niimoodi käituda ja olla, nagu oleksite televisioonis. Kas London on teie hinnangul turvaline linn? Kindlasti on ma usun-usun võib-olla teatud vihjet nendele terroritegudele, mis seda linna on hiljuti tabanud ja võib-olla ka nendele, mis on suudetud ära hoida eelmine aasta kolm suurt terrorivandenõud, mis õnneks jäid toimumata. Aga kui mõelda sellele, et bussi kõiki inimesi võib oht tabada, siis me ei saaks elada, nii et ma julgeks küll väita, et London on turvaline linn aga loomulikult, see sõltub ka sellest neist igaühest, kus me liigume, mis kellaajal me liigume ja kellega me liigume ja mida me teeme? London pakatab ajaloost, samamoodi pakatab ajaloost ka Tallinn. Kui te võrdlete nüüd neid kahte linna, siis mida võiks näiteks Tallinn, kes muuseas õige pea on ju aastate pärast saamas kultuuripealinnaks Euroopas. Mida võiks Tallinn Ta eeskujuks Londonist? Ajalugu nendel linnadel on loomulikult juba erineva sügavuse ja põhjaga, sest ükskõik, kui hästi me ei otsiks roomaaegset müüri me Tallinnast ei leia. Samal ajal hoolimata, et sõjad on Londonit suuresti säästnud. Ei leiame Londonist sellist hurmavat keskaegset vanalinna, nagu me näeme Tallinnas. Ja ma võib-olla tahaksin öelda seda, et ilmtingimata ei ole mitte Tallinn, see, kes peaks õppima Londonilt, vaid võib-olla väga paljud suured linnad võiksid midagi õppida ka väiksematel linnadelt. Ja meie õppetund seisneb eeskätt selles, et me võib-olla ei kordaks neid vigu, mis meist vanemad linnad omal ajal on teinud ja katsuksime näidata. Näiteks kui Tallinn valmistub kultuuripealinnaks saamiseks millega Ta peaks eeskätt tegelema, et ta paistaks silma väärikana, näiteks nagu Londongi kaardi peal paistab välja tõeliselt väärikana inimesed tahavad siia tulla, saavad siin nautida niivõrd palju kultuurielu, mis on siin niivõrd kirev. Et millest Tallinna alustama. Ma ei tahaks sugugi võtta nüüd Tallinna linnalt linnapea Edgar Savisaar seda seda rõõmu valmistada rahulikult oluliseks sündmuseks ja kas mina olengi õigem kõige õigem inimene seda nõuannet andma, aga ega me ju nende kultuuriürituste arvult päris hästi võistelda Londoniga ei saa, sest nagu ta ise ütleb, sest juba Londoni nimi on midagi sellist, mis tõmbab inimesed enda juurde, järelikult Londonist tegelikult ei tulegi midagi eriti selleks teha, et inimesed siia tuleks, mis võib olla kahetsusväärsel kombel, kajastub ka Londoni hotellides. Aga meie saame ennast eeskätt tuua välja kui ajaloolise kontrastide linnana, mida Tallinn kahtlemata on. Ühelt poolt juba mainitud vanalinn, teiselt poolt siiski nii-öelda Tallinna city Arne arhitektuur, mis tegelikult Ta moodustab ühelt poolt kontrasti, aga samas sellise mõnusa dünaamilise piibli, kus vana ja uus on ühendatud väga kompaktsel pinnal ja võib-olla seda rõhutades ja loomulikult siis katsudes mõelda huvitavatele üritustele õnnestubki meil panna Tallinn veelgi tugevamalt koos Eestiga Euroopa karde. Et olime Euroopa kultuuripealinnast, aga Londonist räägitakse ikka kui ühest maailma kultuuripealinnast. Ja kui nüüd nagu põgusalt rääkida, siis, siis mis teie hinnangul kõigepealt rääkides Londoni kultuurielust silma hakkab, noh, esmalt muidugi kõik raadiokuulajad võiksid öelda, et, et need on muusikalid, aga mis selle kõrval veel on, on märkimisväärne ja millest, millest siin Londonis kindlasti ilma ei tohiks jääda. Horisont on niivõrd lai ja tegelikult sõltub meie kõigi enda huvidest ja London on tõepoolest selline koht, et siin võib leida igale maitsele midagi, olgu see siis kunstinäitus noh, hiljuti, kes just parasjagu ise ei ole võimalik olnud Hiinas käia, oli siin Hiina terrakota armee seani, linna terrakota armee ühe osa väljapanek siis samuti vene kunsti suurepärane näitus jõudis siia, aga loomulikult minu enda jaoks on hulk kontserte, hulk artiste, keda varem sai ainult nii-öelda nime täna või siis CD-de pealt teatud, kes on nüüd oma silmaga ära nähtud ja kuuldud ja see on võrratu elamus, nii et muusikasõbrad tere tulemast Londonisse. Milliselt kontserdilt siin olete saanud kõige eredama elamuse? Võib-olla kõige eredam oli kõige viimane kontsert, 70 aastane USA trompetimängija John Hassan, kes esines Queen Elizabeth hoolis ja tema trompeti mängimise viis, kui teda kuulata võib-olla esimese korraga ei aimagi, et ta mängib trompetit, ta nagu hingab läbi selle instrumendi saadetuna, siis sellisest hästi õrnast, löökriistade kajast ja madala aeglusega passi rütmist lõi sellise unustamatut maagilise tunde, millest ma ei ole vabanenud veel tänaseni. Me jätkame tänast saadet veel koos, suursaadik Laidre ka, räägime pisut sellest saatkonnahoonest, aga kõigepealt kuulame muusikat. Oleme sootuks võtnud ette majad, uurisin Londonis asuvas Eesti suursaatkonnas härral aidrega. Kui astutasid kohe välisuksest sisse, siis meil siin saatkonnas võtavad vastu kaks väga kena inimesega noorte eesti daami semist gimme valitud, et nad nii kaunid on. Siin. Kindlasti sellepärast, et nagu me eile rääkisime, Eesti-sugusel väiksel riigil on nähtavus mitmes mõttes oluline ja loomulikult kajastub see ka Eesti saatkonna personalis. Aga tegelikult on nad vist kindlasti ka ääretult. Osavad jah, saatkond algab ju tegelikult headest sekretäride, sest nemad on saatkonna vitriinaken ennekõike inimesed puutuvad nendega eeskätt kokku ja just see viis, kuidas inimesi vastu võetakse, loob neile ka pildi saatkonnast Eestis tervikuna. Ja ma olen täis veendumust ja usku, et see pilt on kena. Hakkame siit minema, lähme trepist üles, vaatame, mis meid siis seal vastu võtab, justkui palju korruseid on üldse siin majas. Korruseid on neli ja tegelikult kui võikski küsida, et mis iseloomustab üldse Londonit või Inglismaal, siis ühesõnaga mina ütleksin, trepid, ilma trepid, et on väga raske seda linna ja riiki ette kujutada. Aga tegemist on siis ühe elumajaga. Ja tegelikult, kui me seisime enne ukse juures, siis oli kohe sisse astudes tegemist köögiga. Ja loomulikult saatkonna, siis alla köök sisseastumisel esimene ruum siis viidi alla korrusele. Nüüd me oleme jõudnud siis Eesti mõttes teisele korrusele ja siin on meie väike vastutub ruum kuhu me kohe sisse astume. Siis klassikalises Briti puitarhitektuuristiilis eriti palju külalisi siia võib-olla ei mahu, aga kusagil ütleme suurusjärgus poolsada paneme sisse. No ikka selline mugava välimusega on ta siiski tõesti hubane kodune? Jah, tõesti, sellisest tumedast puidust loomulikult on siin sellised mugavad nahktoolid, diivanid ja ka kamin, aga selle kamina kohal on üks õige erinev maal. Jah, kamina kohal on eesti kunstniku miljard kilgi maal mis kujutab kahte Eesti ennesõjaaegset saadik, vot kallast ja tormat, aga tegelikult on see üks väga minu arvates peen ja põnev kunstiajalooline viide. Nimelt Londonis National Källaris võib näha 16. sajandi saksa kunstniku Holbaini suurt maalipääsudes, mis kujutab kahte prantsuse saadikut ja seal maal, mis on Eesti saatkonnas on paigutanud siis minu kaugelt kolleegid samasse poosi säilitades Holbaini maali keskmise osa, mida ilmestab ka üks moonutatud ja viltu tõmmatud pealuu ja kunstiajaloolased on kirjutanud väga palju pakse raamatuid, mida kõik Holbain selles ka öelda tahtes. Ja siis kahel pool saadikuid on riikide sümbolid ühelt poolt toopia Tallinnas teiselt poolt siis parlamendihoone Londonis. Siinsamas loomulikult on ka nagu kohane hale saatkonnale ikka meie vabariigi presidendi portreepilt aga ka üks väga toreda välimusega nukk, kes on ka ilmeksimatult Toomas Hendrik Ilvese väljanägemisega ja, ja loomulikult mulgi kuues, kust see siia sattunud on? Jah, võiks öelda, et meil on kaks presidenti, aga tegelikult nagu te ise ütlesite, Eestile on kombeks üks president korraga, nagu me Lennart Meri aegadest teame ja nii ka Eesti saatkond Londonis. Aga see tore, riidest Toomas Hendrik Ilvese kuju sattus Eesti saatkonda läinud aasta jõulude eel kui meid väisas ja sai meiega koos lõunat vahest maailma üks tuntuim eestlane Arvo Pärt, kes selle meelega kingiks tõi. Milliseid selliseid võib-olla toredaid armsaid detaile siin majas on veel, mis, mis teile meelepärased ja mis muudavad selle kuidagi toredaks selle maja jaoks? No ma arvangi, et just see kodune kodune tunne ja võib-olla siiski esinduslikkus põgusalt oli meil ka eile omavahel juttu, et diplomaati all on väline külg, mida võib-olla pahatihti alahinnatakse, aga siiski me kõik oleme inimolendid ja päriselt seda maha tõmmata ei saa selle kaudu inimesed või riigid eeskätt näitavad oma väärikust, oma positsiooni ja kõigil külalistel, kes astuvad üle saatkonna läve peab see tunne olema, et nad tõepoolest on ühes teise riigi esindushoones. Ja ma julgeksin väita, et Eesti Londoni saatkonnas see tunne on lisaks muidugi väike kultuurimõõde veel. Et minu kolleegid, kes siin enne töötanud väidavad ja mul pole mingit kahtlust neid mitte uskuda. Et selles majas on paar kuud elanute peatanud Charls Dickens, mis lisab omaette väärtust. Ja üleüldse tegelikult see vaikne põiktänav haid paagi või Kensington Gardens tegelikult vahetus läheduses on ju täis ajalugu. Kui tulla meie saatkonna tänavale, siis tegelikult vasakut kätt juba on hoone kus elas maailmas skaudiliikumise rajaja Baden Powell. Edasi liikudes on tänava lõpus pruun telliskivist hoone, kus elas ja suri Briti vahest üks tuntumaid poliitikuid läbi aegade, Winston Churchill ja oma siis vaimusilmas ma olen ette kujutanud, kuidas ta sigarit popsutades omanäolise liigub, mööda seda tänavat lõiga parki jalutama läheb ning tema maja vastas on veel üks huvitav hoone, kus siis sündis ja elas esimesed 24 eluaastat. Ei keegi muu kui hull. Aga läheme siit nüüd siis edasi järgmisele korrusele ja veel enne, kui me saame treppidest üles minna, siis siin on ilusti ritta saetud portreed. Meie esindajad siin Inglismaal, kes on läbi aegade olnud Ants Piip, doktor Oskar Kallas on siin August Torma. Riivo Sinijärv, Raul Mälk, Kaja Tael, sest olles ise ajaloolane, Arnold ajalugu tuleb talletada ja miks mitte seda teha õigeaegselt, et tegelikult inimese mälu on niivõrd lühike, mõtleme jõu, et siis neist 10. sajandi alguses läks keset Stockholmi linna põhja suur Vasa laev Läks mööda vähem kui 100 aastat keegi enam ei mäletanud, kus ta täpselt põhja läks. Seetõttu inimmälu on lühike ja selle nimel ka, olgu kõik õigeaegselt talletatud. Ja nüüd olemegi täpselt jõudnud teie töötuppa meie mõistes kolmandale korrusele. Kas te ise valisite selle endale või, või oli see lihtsalt nii määratud, kuidagi? See oli tegelikult niimoodi määratud, kuule, aga minu eelkäija kasutas seda oma töötoana ja mul ei olnud mitte mingisugust põhjust ega vajadust seda muuta, kuna siin on kõik eluks vajalik tööks vajalik olemas. Privaatsus samas ülevaade hea trepile lähedal näha, kes üles-alla käiv hoida silma silma peal, et ei, ma lähen selle kabinetiga väga rahul. Ta on küll praktiline, aga kastaga soodustab mõttetööd. Jah, teil on täiesti õigus, on ruume, kus mõte ei liigu ja on ruume, mis tõepoolest lausa kutsuvad mõtteid esile. Kuigi ma olen kaks aastat juba olnud, on võib-olla natukene raske üheselt öelda, aga pigem on ta siiski mõtlemist soodustav paik. Siin on ka maaelu, on seina peal, tuulikuga kaunis maal on, on olemas ka talvine vaade sellest, kuidas näeb välja meie Pika Hermanni torn, sinimustvalge lipuga on ka Londoni kaart on seina peal ning siis on palju aumärke raamitud klaasi taha siia seina peale. Jah, need on siis August tormale Eesti saadikule viimasele saadikule enne teist ilmasõda ja ka seepärast seda väga pikalt saadikule, kes suri 1971 ja need ordenid, mis on siis nii Eesti riigi kui mitmete teiste riikide prantsuse, Itaalia Leedu poolt annetatud ja tegelikult, et siin ruumis on veel paar asja, mis on Eesti vanast saatkonnast alles jäänud, nimelt see väike ümarlaud, mis on keset tuba, samuti puhvetikapp ja see on üks natukene kurb lugu, et ajalugu tahtis sedapidi ajalugu ja inimsaatused. Meie vana saatkond müüdi maha napilt paar aastat enne Eesti taasiseseisvumist. Ja muidugi on praegu väga kurb seda niimodi tõdeda selles majas, mis asub paralleeltänaval meie praegusest saatkonnast asub Omaani sultan, nad ma olen seal käinud, näinud, mismoodi see välja nägi. Ja pärast seda minu kurbus süvenes veelgi, aga ega ajalooratast tagasi pöörata ei saa, tuleb minna edasi sellelt kohalt, kus me oleme. Ja kuna ka seegi maja on meile juba väikseks jäänud siis on Eesti riik ostnud endale uue hoone, kus hakkab töötama saatkond. Kas samuti siin läheduses ja see maja muudetakse saadiku residentsiks, seda enam, et me ei, praegune saatkonnahoone on nii-öelda frii Howl, see tähendab, et ka majaalune hoone alune maa kuulub Eesti riigile. Oleks lausa patt, et mitte öelda kuritegu sellist hoonet Londoni südalinnas, mille väärtus ainult saab kasvada ja mitte kunagi kahaneda maha müüa ja mitte jätta Eesti riigi käsutusse. Kui tihti, kui te siit aknast alla vaatate, leiavad eestlased teesia saatkonda ja ja tihtipeale tulevad nad vist ikka pigem ametlikku teed pidi siia asju ajama. Kui tihti nad tulevad kuidagi niisama külla, teades, et see tegelikult killuke Eestimaast siin Londonis. Ega võib-olla päris niisama ei tulda, aga olen siiski pannud tähele paaril korral, kus inimesed on tulnud ilmselgelt saatkonnahoonet pildistama või võib-olla üks kõige toredamaid elamusi oli, kui ma siis mitte sel aastal, vaid aasta tagasi, 24. veebruaril olin ise saatkonnas midagi tegemas, järsku kuulen akna taga Laul, vaatan aknast alla ja näen üks eesti kooliõpilaste klass koos õpetajaga seisab ja laulavad Eesti hümni. Siis muidugi läksime kohe alla nende inglise kolledži õpilased, kes olid sattunud selle tulema ja see oli väga südantsoojendav kohtumine. Kahjuks ei olnud käepärast mul isegi komm nendele koolilastele pakkuda. Kutsuksin tagasi, siis saab pommiga. Nii et läheme siis natukene edasi, vaatame, milliseid põnevaid ruumi siin veel leidub. Jah, siis me saame minna mööda seda kitsast koridori järgmisse töökabinetti, kus töötavad kaks diplomaati, saatkonna asejuht, praegune Eerik marmei ja kaitsatasse Urmas Muld ja noh, nagu te näete, see ruum on küll mitte eriti väike ühtepidi ja teistpidi peavad need mehed istuma ninapidi koos, mitte nad üksteisega läbi saaks. Seda nad teavad väga hästi. Aga ikkagi on kõikidel oma privaatsus ja oma võib-olla asjaajamised, mida kõik ilmtingimata ei pea kuulma, nii et loodetavasti uue saatkonnaruumidega see olukord ka laheneb. Positiivselt. Kui palju on üldse siinses saatkonnas töötajaid? Eesti lipu välisteenistuse mõttes on tegemist suhteliselt suure saatkonnaga, meid on 11 kokku. Et meil on ka siis teistest ametkondadest, mitte ainult välisministeeriumist. Ma juba mainisin, kaitseatašee taga on ka kultuuriatašee Reet Remmel, kellest meil on suur rõõm ja suur suur kasu. See tähendab, et Eesti saab nii mitmes valdkonnas kui vähegi võimalik just sedasama võlusõna nähtavust suurendada. Ja üks korrus on siin veel, ma sain aru. Need väga järsk trepp ja nõuab juba päris sellist tõsist füüsilist isegi juba pingutus, kui nüüd päris mõelda, et köögist tulla ja üles jõuda. Varem olid siin kortereid, nii et mõned diplomaadid algusaastatel lausa lausa elasid ja meil arhiiviruum vasakul. Aga läheme siit edasi, siis astume endisesse korterisse, kus praegu on jällegi kabinet ja siin on meie raamatupidaja Aino Põder. Ilma kelleta ka me kindlasti hakkama ei saaks, sest ise me nii hästi raha lugeda kindlasti ei oska. Ja samuti saatkonna haldusametnike autojuht Uno, armei ja edasi, nagu te näetegi on on siis äkki improviseeritud köök ja selle köögi taga on kultuuriatašee kabinet, kes praegu on puhkusel. Et kõik ehteestlaslikult väikene, kodune, armas, aga samas ikkagi esinduslik ja kõik mahub kompaktselt ära. Jah, esialgu küll ja head inimesed mahuksid tõenäoliselt veelgi kitsamatesse tingimustesse, aga ma ei usu, et see Eesti riigile oleks kasulik. Igal juhul jääme siis ootama, millal me saame tulla külla teele uude, nii-öelda eesti kodus uude saatkonda ja siis loodetavasti on, said eile ka meelepärane. Aitäh teile selle ringkäigust. Täna väga ja südamest teretulnud, kui uus saatkond uuesti valmistada. Vikerraadio on meie tänase saate järgmise esinejaga saime me kokku Suurbritannia parlamendi USA Porkullise nime kandvas saadikute majas mis on kuulsast Westminsteri parlamendihoonest vähem kui 100 meetri kaugusel ning omavahel on need kaks maja ühendatud tunneliga. Meie vestluspartneriks on aga Briti parlamendi Eesti sõprusrühmajuht Gordon maastan ja tegu on õige mehega. Kui rääkida ajaloost ja sellest, kuidas on töötada nii suurte traditsioonidega majas, sest kordan, maastan on töötanud ka 12 aastat suurima inglisekeelse ajaloo ajakirja History to teitoimetajana. Ma olen ajaloolane, oma hariduselt ja restoranid do tei on laia levikuga ajakiri, mis vaatab maailma ajaloo kõikvõimalikke aspekte. Ja minu haridusest tingituna pakub selle koha ajalugu mulle iseäranis palju huvi. Me räägime praegu Porkullise majas, mis on vaid kuus-seitse aastat vana ning mis on ühendatud peamajaga tunneli kaudu. Parlamendi hoone on pärit aga 19.-st vanadest ning on ehitatud uusgooti stiilist pärast seda, kui endine Westminsteri loss põles ära 1834. aastal. Ja muidugi ei saa mööda minna Westminster hoolist, mida ma läbin iga päev hääletama minnes ja mis on vanim suur saal lääne Euroopas. Selle ehitusaeg läheb tagasi William Vallutaja aegadesse ja see on ka koht, kus on toimunud mitmed märkimisväärsed sündmused Suurbritannia ajaloos. Siin süüdistati toomas moori. Siin mõisteti Charles esimene surma ja saadetakse viimsele teele kõik Inglismaa kuningad ja kuningannad. 100 aastat tagasi tuli minulgi siin käia viimast austust avaldamas kuninganna emale. Ja mõistagi mõtled siin majas kõikide nende asjade peale, aga mitte kunagi ei tohi unustada, et siin tehakse ikkagi tööd ja siin on ka pisike probleem, et kuidas muuta töö parlamendiliikmetele piisavalt mugavaks kui tuleb arvestada turistidega, kes tahavad seda maja seestpoolt näha ja kahjuks tänapäeval turvameetmete ja terror. Riski kasvades on seda tasakaalu järjest keerulisem hoida. Aga kuivõrd meenutab selle maja ajalugu, et peate tegema oma tööd tõepoolest hästi? Huvitav on see, et olles seotud ikkagi veel ajakirjaga history do they. Me teeme iga aasta lõpus uus aasta peo ning viimasel ajal tal andsime näiteks autasu William Heigile, kes on konservatiiv ja varikabineti välisminister. Aga samal ajal on ta ka väga pühendunud ajaloolane, kes on kirjutanud suurepärase biograafia 18. sajandi Suurbritannia peaministri William Pitti elust. William bet oli mees, kes võitis prantsuse revolutsionääre ja toetas ning julgustas nelsoni saavutama oma suurvõitu Trafalgari merelahingus. Huvitav on see, et kui William heik sai selle auhinna, siis ütles ta, et läbi Westminster hooli jalutades mõtleta tihti probleemidele, millega oli silmitsi William. Ning siis saab õnneks kergemalt hingata, et tänase päevaprobleemid ei ole nii tõsised ja ületamatud. Ja ütleme selle kohta öelda, et see on püsiv dialoog mineviku ja oleviku vahel. Briti parlamendist rääkides öeldakse meil ikka, et no see on ikka väga konservatiivne koht. Kas on see siis nii ka tänapäeval? See on väga huvitav küsimus, sest see on seotud sellega, kuidas britid määratlevad ennast 21. sajandil. Mõned ei saagi olla teisiti, kuna parlament on tegutsenud siin juba üle 700 aasta. On tõsi, et siin on palju traditsioone. Kui mind valiti siia 1997. aastal siis sain ma ka hoiukappi, kus saab hoida oma olulisemaid pabereid ning mulle anti ka riidenagi, millel oli roosa pael. Kui ma hakkasin uurima, et milleks seda vaja siis öeldi mulle, et sinna paned saama mõõga. Sest 18. sajandil, kui kõik parlamendiliikmed olid aadlikud ja käisid ringi mõõkadega ning kui vaidlus oleks liiga tuliseks läinud, oleks nad ka 11 rünnanud ja raam kajas, oleks vastasele kallaletungimine aga ülimalt lihtne olnud, sest vastasleere lahutab alamkojas ainult mõned meetrid. Samal ajal tuleb möönda, et me ei ole muuseumieksponaat ning seetõttu on siin vaja läbi viia reforme. Minu seisukoht on lihtne. Olen ajaloolane, aga ma olen ka siia valitud ja kui traditsioonid kipuvad tööd segama, tuleb neid muuta. Briti parlamendis on väga palju sõprusrühmasid. Eesti sõprusrühma on noor kõigest kolm kuni neli aastat vana ning selle sünniloos mängis rolli ka Eesti toonane suursaadik ühendkuningriigis Kaja Tael. Kes uuris, kordan stanilt, kas tema ei sooviks hakata juhatama Eesti Briti parlamendirühma. Suurt abi selle loomisel pakkus ka Eesti päritolu Briti parlamendisaadik Lembit Öpik. Tänaseks on kahe koja peale Eesti briti sõprusrühmal ligi 60 liiget ja peamiselt võetakse vastu Londonit, väisavaid, Eestit, poliitikuid ja parlamendiliikmeid ning samuti on sõprusrühm käinud tihti ka Eestis. Goldman maastan kinnitab, et läbi põhjalikke diskussioonid on Eesti probleemid saanud talle palju lähedasemaks. Ta on saanud ka kogemusi ning nendest vestlustest on olnud omajagu kasu. Kui tulles tagasi Briti Parlamendi igapäevatöö juurde, siis huvitab meid, et kui vaadata telepilti, tundub, et nii mõnigi kord läheb vaidlussaalis vägagi tuliseks. Ent kas on tulnud ette ka olukordi, kus diskussioon on sõna otseses mõttes ülekuumenenud? Mind ei olnud siis veel siin, kuid debatid Margaret Thatcheri peaministriks oleku ajal olid midagi sellist tuntud kui väga vastuoluline isiksus. Kuid üks tuntud lugu oli seotud ühe tema ministriga, kus debati ajal haaras siis minister spiikri haamri ja keerutas seda ümber oma pea sõjakal moel. See oli Michal Häsoltin, keda hiljem hakati seepärast kutsumata Arsaniks. Kuid tõsi on see, et poliitika on peale muu ka teater, draama ja naljategemine, kuid mõnikord mulle tundub, et inimestele on televisiooni vahendusel peaministri kolmapäevasest esinemistunnist jäänud vale mulje. Aga nii on vist kõigis parlamentides, et televiisorist nähtu on kõigest seal tehtava töö jäämäe veepealne osa, palju suurem ja mahukam osa tööst tehakse ära kaamera valgus vihust eemal ja ma pean seda alati selgitama ka oma valijatele. Kui rääkida veel parlamendikoosolekute ruumist, siis need istmed ei tundu teil seal kuigi mugavad olevat. Need on piisavalt mugavad, et mõnedki jäävad nende peal magama. Ja kui see juhtub, leiab kaamerasilm nad kohe kiiresti üles. Aga ka siin on traditsioonile oma koht. Meil on 650 parlamendisaadikud, kuid saalis on istekohti ainult 450-le. Seega, kui meil on suured arutelud, nagu näiteks eelarve üle arutlemine on need saadikud, kes istekohtadele ei mahu. Eesruumis 450 kohta on meil aga sellepärast, et teise maailmasõja ajal sai hoone tabamuse ning seda tuli hakata parandama. Siis mindi toonase peaministri Winston Churchilli juurde ja tehti talle ettepanek suurendada istekohtade arvu saalis. Churchill olevat selle kohta aga öelnud, et saal tuleb taastada endisel kujul. Me ei saa pakkuda luht vahvele rahuldust, et nad on muutnud meie parlamenti, ütles Churchill. Aga kuidas siis need, kes saali ei mahu hääletada, saavad? Siin me jõuame Briti Parlamendi teise suure isa ärasuse juurde. Me lihtsalt ei istu ja ei hääleta, vaid meil tuleb hääletuse puhul läbi minna, kas ei või jah, vestibüüli, kus meie hääl registreeritakse. See on suur eelis, kuid see on ka suur miinus, sest iga hääletas võtab aega vähemalt 15 minutit. Siinkohal tuleb aga rõhutada, et nendest hääletas koridoridest peavad läbi käima kõik parlamendiliikmed. Ja kui mul oleks nüüd vaja rääkida mõne ministriga, on see just siis suurepärast viimane võimalus sest just seal on neid võimalik peatada ja pärida aru probleemide kohta. Ühelt poolt võib see tunduda vanamoodne, teisalt aga on see hea võimalus hoida kätt elu pulsil ning siis ei seisa ministrite kõrval ka nende nõunikud ja nad on sunnitud sind kaks kuni kolm minutit kuulama. Küsimusele, miks on Briti parlamendis nii vähe naisi, kordan, maast neil head vastust ei ole. Kuid ta kinnitab, et praegu on olukord parem kui 10 aastat tagasi ja selles on suur roll just valitseva Briti Tööparteil, kuhu ta isegi kuulub Briti meedia üle. Kordama Astan kurta ei taha ja siinkohal Otepää ühe oma kolleegi ütlust, et meedia üle kurtmine on võrreldav sellega, kui kapten kaebleb halva ilma üle. Kuid siis kõlas kongress, kutsus Gordon maastani tagasi parlamendisaali. Ja meiegi intervjuu tuli lõpetada. Ja lõpeb ka meie esimene tund, milles räägime ikka Londonist järgmises tunnis kuulata rohkem inglise muusikat, aga üks väga tähtis uudis on teieni tuua. Täna toimub Londoni, noh, ta on, millest võtab osa 35000 jooksjat ning millest võtab osa ka 101 aastane pastor Martin, kes on seitsmeteistkümne lapse isa ja kes loodab nüüd siis maratoni läbida ja saada ühtlasi kõige vanemaks inimeseks, kes on 42,195 meetrit läbi jooksnud. Tõepoolest, muljetavaldav, aga järgmise saatetunni alustuseks kuulate ikkagi uudiseid ja ka memoturniiri, mis on samuti tänase päevaga teemas ühilduv. Kohtumiseni.