Ja kell on nüüd 12 ning neli minutit ja meie Londoni päev jätkub ning tänase saate toovad Teieni Maian Kärmas ja Lauri Hussar ning räägime mõistagi Londonist Londoni inimestest Londoni vaatamisväärsustest ja iseärasustest ning ka eestlastest Londonis. Aga Londonis räägitakse väga palju ilmast ja ei tea, kas see on selline levinud briti tava, aga tõenäoliselt on selle põhjus vist niiskes kliimas Londoni ja inglise kanali udus ning ka ka pigem pigem vist selles, et ega ega seal ega seal see sellist viisakat jututeemat leida on keeruline ja seetõttu tuleb alustada ilmast. Inglased üritavad alati olla väga-väga viisakad ja see ilm on justkui selline puhverteema, millega alustatakse, aga, aga tõepoolest, eestlasena oli meil seal ju üsna üllatavalt jahe, mis sest, et kraadid näitasid üsna võrdväärseid temperatuure meie omadega. Aga ikkagi eestlasel võib seal selle niiskuse tõttu olla natukene jahe. Mind hämmastab, et Londonis inimesed käivad nii õhukeselt riidesse siis kui meie käisime Londonisse, oli seal üks, 10 12 kraadi, maksimum sooja võib-olla isegi võib-olla isegi vähem, kui vahepeal oli isegi kuus-seitse kraadi ja meie käisime jupades, nemad käisid pintsakuga seal, mõned käisid lühikeste pükstega, muuseas kooliõpilased käivad kõik lühikestes üksnes ja, ja lapsed, tüdrukud siis seelikutes ja see on kõige-kõige hämmastavam muidugi ütleme, viie-kuue kraadises soojas paljastades, et ega lapsed tänaval kõndimas. See oli päris õõvastav pilt, kui ma vaatan, milline ilm on täna Londonis siis tõotab seal tänad olla maksimaalselt 12 kraadi sooja, kergelt vihma, nii et üsna sarnane ilm. Tänase Tallinnaga. Aga räägime ka lähemalt sellest, mis siis veel selles tunnis saate kuulata meie Londoni päeva puhul Liisa Smitiga, teeme juttu, kes on noore eesti lavastaja, kes siis ka Londonis ilma teeb samuti koorijuhi, joys illiga, kellel on ka omad sidemed Eestiga ja kellel on tulemas õige pea, Urmas Sisaski teose ettekanne koos tema koori ja Eesti televisiooni tütarlastekooriga Londonis sellel suvel. Ja siis räägime veel ühe. Ma nüüd ütleks väga täpselt MB-ga ja kui keegi ütleb, et ta on IMF-i ja ütleb seda inglise keeles, siis, siis siis teate kohe, millega on tegu nimelt MP tähendab member of parlament ehk parlamendi liige ja tema nimi on George Klaak ning teda tegime meie jaoks eriliseks see, et ta on abielus eestlannaga Ta kuulub Briti Tööpartei ridadesse ja Briti Tööpartei on ka üks valitseja valitsev Ongi valitsev erakond Suurbritannias ja, ja draakon ka üks mõjukamaid Briti parlamendiliikmeid, nii et kindlasti on teda väga huvitav kuulata. Aga alustame jälle seda tundiga muusikaga ässi, džässi üks parimaid näiteid inglise muusika vallast. Selleks on ta hävis ja avalooks valisime juua Tiiunivers. Minu järgmine vestluspartner on Liisas mees kes on elanud siin Londonis juba seitse aastat. Sain ma õigesti aru. Mis tuuled on teinud siia suurlinna toonud? Mina abiellusin inglastega ja tulin Inglismaale õppima. Õppisin siin näitekirjandust ja näitekunsti. Lõpetasin selle kooli ära, läksin siis edasi Londonisse õppima kuningliku teatriakadeemiasse lavastaja erialale. Ja nüüd töötan siin vabakutselise lavastajana. Kui tihti vabakutselise lavastajana on võimalik siin Londonis lavale tuua ja, ja kus on on võimalik kõige tihedamalt oma oskusi proovile panna? Vabakutselise lavastaja elu Londonis on väga erinev eesti lavastaja elust, kes põhimõttelise peale lavakooli saab kutse kuhugile kutseliste teatrisse tulla. Sellel aastal Londonisse võtsime oma rahade eest teatri tegema lepingu autoriõiguse agentidega otsima omale trupi, organiseerima proovisaalid ja kõikvõimalikku, nii et põhimõtteliselt läheb ühe lavastuse tarbeks üks aasta. Eestis öeldakse selle teatrimaailma kohta, et see on selline maffia, maffia, maailma, kõik kõiki tunnevad ja, ja seetõttu on kõigel suhteliselt lihtne kokkulepetele jõuda, et, et kuidas teie nüüd nendele nii-öelda kokkulepetele jõudsite, kui kui hinnata nii-öelda seda Londoni teatrimaailma, siis see on tõenäoliselt kujuteldamatult suurem kui. Seda küll jah, et, et siin pole ma ise tohutult tubli ja käe püsti ajama ja lihtsalt hambad ristis tegema ja oma raha toodud sisse viskama sinna, aga, aga samas on see, et, et kui sa variante leiad, siis on samas on tohutult tore teha teises keeles teiste inimestega õppida endale skulptuurist juurde. Me võime, avastasin just üks kiiri lavastus ja mul terve trupp oli täis iirlasi ja seepärast oligi huvitada eestlannast lavastaja, kes töötas Iiri näitlejatega. Ja kokkuvõttes tuli jällegi poest toodud toredaid, mis sealt võib-olla niivõrd kiirilikaga, aga sellegipoolest üks, üks tore iri näidend. Kui mitu tükki nüüd teie taktikepi all on, on siin Londonis lavalaudadele jõudnud. No praegu on lavale jõudnud kaks professionaalset Londoni lavastust, üks kolis pärast printsi asetumist pastendi, mis on siis vahepealne printsile stendile. Teine oli eelmisel aastal üks erinäidendi ja nüüd ma praegu alustangi proove kolmanda näidetega, mis jõuab lavale siis aprillis ja mais. Rääkides nendest truppidest, siis, kui keeruline või kerge on on nende trupid ja kokkusaamine olnud. Trupi kokkupanemine käib nii, et lavastaja paneb kuulutuse näidendi ja lavastuse kohta kõikvõimalikesse näidendi agentuuridesse ja kõigi oleksite näidendi publikatsioonidesse ja siis saab kuulutust järele siis umbes keskmiselt 50 kuni 300 avaldust, milles ta siis valib välja keskeltläbi 30 40 näitlejad, kellel reprovi lugemised ja siis nendes võetakse välja siis vastavalt siis trupis olevat näitajate arv. See võib tõenäoliselt mitu kuud aega võtta, nagu see trupp kokku saab. See võtab tegelikult aega umbes kolm-neli päeva kogu proovilugemistega, et põhimõtteliselt on niimoodi, et mina võtan oma oma selle nii-öelda triibud actioni jaoks aega umbes kaks kuud, kus ma siis anne, autoriõigused otsin teatri, leian endale sobiva loom meeskonna, kes käivad siis lavakujunduse muusikas, möönduse ja tõenäoliselt ka siis kunstikujunduse sisse lehtede näol ja siis iseenesest näidete otsimine võtab aega umbes umbes 64 kolm nädalat. Ja kui nüüd selline trupp on koos, siis kui kaua ühte etendust siin uues stendi teatrites kus iganes. Kui kaua Londonis üks, üks selline kogu loksid grupiga etendas, laval võib püsida. Guess tennis on enamasti nii, et repertuaaris püsib tükk teatud arv nädalaid või kuid see sõltub sellest, kuidas see, kui suur on teatri kui suurem publikuarv. Võib juhtuda ka nii, et, et varsti andiski suuremas teatris, kus on suures mängus väga suured rahad, läheb tükk maha, pärast esimest või kolmandat mängukorda. Publik ei tule ja see kriitika võtta sai sealt vastu keskmiselt printsi lavastuse eluaeg on kolm nädalat kuni neli nädalat ja siis vahel juhtub nii, et seda näeb kuskil mõni muu hulgas selles, et üles korjab selle kuskil mujal teatrisse, et seda näiteks seal veel kuskil kaks-kolm nädalat juurde. Aga mõttelised keskmine eluiga on lavastusel ja kuskil kolme tegelenud. Kas ma tohin küsida, kuidas nendel täietendustel siiani Londonis läinud on? Ja tohib küll, minu esimene lavastus oli Jaan Tätte ristumine peategemisele minu magistritöö, mis oli esimene lavastus üldse eesti keelne lavastus või eesti lavastust, siis Londonis, mis sai time-out'i kriitikutele peaauhinna ja valiti kuue parima lavastuse sekka Londonis. Jaan Tätte näidend iseenesest väga palju kiita. Minu teine lavastus oli iiri lugu Marina kaari lugu, mis sai samuti neljatärniarvustuse osaliseks. Ja nüüd siis praegu ongi tegemisel kolmandasse vastused, siis loodetavasti saab ka Seebuliku publiku ja kriitikute lemmikuks. Aga noh, see tunne pigem aprillis ja mais, ma arvan. Millised on plaanid veel eesti dramaturgia, aga seoses? Kuna Tätte ristumine peateega on juba edukalt siin etendunud sisse, siis kas on plaanis veel midagi eesti dramaturg Est siin Londonis lavale tuua? Ma arvan küll, aga eesti dramaturgia on see asi nagu kõige muu materjaliga, et ta peab ütlema kohalikele publikule midagi. Ristimine oli selles mõttes hea, tüketa mõjus kõikvõimalikele inglise, Rootsi, Ameerika, mis tahes publikule igavest neli, üks midagi sellist, mis oli nende rahvusele ja nende maale omane. Ma arvan, et ma ei tahaks teha midagi väga kitsalt eestilikku, sellepärast et see jõua pole võib-olla nii hästi kohale kui ristumine. Ma olen näinud küll ka teisi Eesti lavastus ja ma loomulikult hoian oma silmad lahti ja otsin seda, mida saaks siin lavale tuua. Kuna mul on olemas inglise lavastajakogemus ja jänese lavaste koolitus siis ma natuke mõtlen inglise taustale taustast lähtuvalt. Et mis just sellele rahvale ja siia riiki sobiks ja mis siin vastu võetaks. Aga öelge Liisaga, kas teil on huviga ka Eestis midagi lavale tuua, arvestades, et et eestlastele selline Londoni kogemus ja, ja briti teatrimaailma kogemus võiks marjaks ära kuluda? On küll, see on hetkel praegu läbirääkimiste küsimus ja ma vist väga palju rääkida ei tohigi, hetkel, aga, aga põhimõtteliselt on plaanis tulla Eestisse lavastama selle aasta sügisel septembris-oktoobris-novembris ja lavale jõuab see lugu siis novembris. Nii et tuleb silmad lahti hoida ja, ja, ja siis nii meelde jätta. Ja siis ma arvan, et novembris olen Eestis ja lavastan. Siin ennem Tseemseiga intervjuud tehes Charles ütles ka, et et elu on, elu on alati pisut peataria, tuleb nii-öelda elus natukene näidelda, kui palju sinna Londonis üldse üldse on näha seda, et inimesed mängivad või on pigem siirad ja väga otsekohesed ja ausad? Las inimesed mängivad ikka, inimesed mängivad igas riigis, sõltumata sellest, kas see on Inglismaal, London või, või Tallinna inimesed on igal pool täitsa ühtemoodi, et igal rahvusel on oma eripära ja, ja mõni kinnisem, mõni lahtisem, mõni on itaallane ja mõni miljon, mõni natuke emotsioon oli seal, aga ma arvan, et igas riigis on see, et kui säilin kellelegi inimesele natuke lähemalt tuttavaks saavad, siis kõik mängivad oma mängu ja kõigil on oma mask üheselt spersonist teemast institutsioonis, nii et et ma arvan, et see ei olegi nii eripärane, et, et siin on, kas kõik väga mängulised Eestis, mitte et ma arvan, et see on pigem nii, et sõltub sellest, kus sa oled inimeste tunnelites sellele nende jaoks aega olnud, tundma õppida. Rääkides vabakutselistest, kasvõi kui ma kirjeldan oma enesetunnet, siis mulle mulle tundub, et, et, et see võiks olla natukene hirmutav, sellepärast et pärast iga etendust tundub tulevik justkui tuuma. Jah, on küll väga hirmutav, hirmutav näitlejale kui lavastajale näitel võib-olla selles mõttes, et sa pead ennast tohutult palju reklaamima ja müüma sõna otseses mõttes, et iga näitleja, kes on isegi minu proovi lugemistele, meil on võib-olla päevas viis, kus lauljad käivad ja siis nad saavad lõpuks teada kellegi käest, isegi neid tahab Kuslevasse kutsuda. Seal peab tegema valiku, siis sa võib-olla kolmneli kutsuda taevas või saavad kolmel tegutseda aastaselt see on, see on tõesti väga, väga juhuse mäng. Lavastaja näeb, et sama moodi, et sa pead ise otsima oma rahad oma trupi, oma teatri, oma näidend ja ja õiguses. Et pärast iga näidendi ja lavastuse teostamist on tühi tunne ja mõelda, kuidas minna, mida teha ja kus see järgmine projekt peale hakkab. Et, et igal näitlejal igal lavastusel on oma päevatöö, millega nemad leiba teenivad ja see ei, ei sõltu üldse selles suhtes olete frentši, näitleja või lavastaja või natukene kaugem jõudnud lavastaja või näitleja. Kui sa nüüd just päris repertuaaris ei tööta, et siis sa ikkagi teenid oma leiva kusagil kontoris ja siis teed õhtuti ja, ja siis. Ja viimane küsimus. Miks London on teie jaoks hea linnaelamus? Londonis on palju võimalusi, Londonis on palju teatreid. Londonis on mul tekkinud ringkond, kus ma leian näitlejaid ja ma tean, et et ma saan teha siin lavastasid, mida ma tahan teha. Et ma leian need inimesed, kellega ma tahan koos töötada ja et ma leian publiku, kes tahab siia tulla, lavastust vaatama. Aga samas ma ei välista ka võimalust, et ma kunagi hiljem ta mõnes muus linnas kusagil mujal Inglismaal või tulen tõesti, teen Eestis midagi enamat. Kell on koorijuht, kes esmalt õppis pianistiks Piet sellistiks seejärel asus tegelema laulmisega ning õpetama koolides koorilaulu. Täna on tema kireks tema enda sõnade kohaselt noori inimesi koorimuusika kaudu kokku tuua ning tema põhitööks on Londoni Kuningliku Muusikakoolinoorte kammerkoori juhendamine. Just sellel kooril seisabki sel suvel ees koostöö ETV tütarlastekooriga, mil toimub järjekordne Urmas Sisaski uue teose esmaettekanne. Churchill i jaoks on see juba teine koostöö Sisaskiga. Alustuseks uurisin, mis muudab tema jaoks just koorimuusika nii võluvaks. Esiteks arvan, et tegemist on kõige intiimsem muusikavormiga kuna ei ole pilli, mille ta saab peituda. Olles töötanud muusikutega, kes on esmalt õppinud instrumentalistideks, nagu minagi, on nad alati öelnud, et kõik on sootuks erinev, kui nad laulavad, sest siis nad tunnevad, et nad tõeliselt musitseerivad. Kui kõik muu on kõrvalt ära võetud, muutub muusika palju intiimsemaks isiklikumaks. Millised koorilaulud on aga Joy sillile kõige meelepärasemad? Ma esitan palju eri laadi muusikat. Näiteks sellel nädalavahetusel esinesin just aafrika lastekooriga, mille ma liitsin kokku meie muusikakoolinoorte kammerkooriga. Esitasime muusikat inglise autoritelt Holstonilt Williamselt. Aga vaadates tagasi viimasele kaheksale aastale, mil olen töötanud oma kooriga, siis üks erilisemaid palasid, mida me esitasime, oligi Urmas Sisaskil. Tegemist oli lauluga, mis on pärit 12 laulu tsüklist, mis olid püha Maarja auks kirjutatud ja just see laul, leinav ema. Seda tutvustas mulle tegelikult üks Rootsi koorijuht mõned aastad tagasi. Ja esimene kord, kui me seda laulsime, oli seal uskumatu mõju minu lauljatele, ülikooli koorist, kellega toona töötasin. Ja ma tunnistan, et me ei saanud aru igast keele nüansist kuid meile tundus see lugu lihtsalt hoomatav, kuna eesti keelt loetakse täpselt nii, nagu me seda näeme. Ning selles keeles on rütm, mis oli noortele haarata. Minu õpilased on vanusevahemikus 16 kuni 19 aastat ja selles keeles oli mingi Runge ning Urmas Sisaski muusikas oli mingi selline kirg, millega minu õpilased ja mina seondusime. Me esitasime seda talle kaks aastat tagasi ja Urmas ei räägi inglise keelt, kuid me suhtlesime tõlgi abil ja ta leidis, et me olime tabanud tema muusika meeleolu. Muusikuna pean seda suurimaks komplimendiks ja sellest saigi alguse meie koostöö. Ning nüüd kirjutab ta muusikapala spetsiaalselt meie ja ETV koori jaoks, mis tuleb esmaettekandele sellel suvel Londonis. Keel mõjutab muusikat, kuna mõned keeled on oma kõlalt meloodilisemad kui teised. Millisena tunnetab Sist Joy sill paljukiidetud eesti keele kõrval inglise keelt koorimuusikas? Inglise slängis. Inglise keel ei ole tegelikult kerge keel, milles laulda. Meil on näiteks kõrisulghäälikud, keel on väga lõhestatud, nii et võib-olla just sellepärast kaldun ma sagedamini teiste keelte suunas. Kuid kuningliku muusikakoolinoorteosakonna õpetajana on minu meelest oluline esitada ka inglise muusikat, kuna see on osa meie pärandist. Teistel rahvustel ei ole aga sugugi lihtne laulda inglise keeles. Mitmeid kordi Eestis käinud ja eestlaste koori eluga tutvunud Joy Hill oskab ka võrrelda kahte riiki Eestit ja Inglismaad nende kuuri traditsioonide poolest. Eestlased tunnevad suurt uhkust oma koorilaulu üle, on see põhjendatud või on meil veel arenguruumi? Ma arvan, et eestlastel on igati õigus tunda uhkust selle üle ja ma imetlen seda uhkust. Ja ma tahaksin uskuda, et ma suudan mõista nende pärandit, kuna nad on pidanud võitlema selleks, et alal hoida oma pärandit. Seetõttu on nende muusikas ka palju enam tunnet kui meie koorimuusika esitustes. Seega ma arvan, et neid kahte ei ole võimalik võrrelda ja ma tunnen tõmmet Eesti koorimuusika suhtes tänu sellele taustale, inimestele, laulupidudele ja teie veendumusele, et laulmine kuulub kõigile selle kaasav suhtumine on imetlusväärne. Kuidas on aga lood koorilauluga Inglismaal, kas see on kõigile kättesaadav, samuti nagu Eestiski? See on tegelikult üsna keeruline, ühendkuningriikides on need, kes on seotud muusikaharidusega, mina nende seas tahaksid uskuda, et kõigil peaks olema võimalus lauluga tegeleda kuid see ei ole alati nii. Kuid me püüame seda olukorda parandada. On teatud koorid, mis on silmapaistvad sellel alal kuna sinna on sattunud head koorijuhid. Kuid meie maal on palju piirkondi, kus inimesed ei laula üldse. Veel kord on väga raske võrrelda Eestit ja Inglismaad juba arvuliselt on meid palju rohkem, kuid mõnedes koolides ei pruugita laulmisega üldse tegeleda. Seega on mul väga põnev külastada sellist riiki nagu Eesti ja näha, et igas koolis on tõelised koorid. Kas igas Inglismaakoolis peaks siis olema koor? Loomulikult olen ma erapoolik, kuna leian, et see on väga oluline. Igal lapsel peaks olema võimalus laulda. Samas on mul endal kolm last ja neil puudub see võimalus nende koolides. Nii see on. Samas on meil palju muid asju, mida võib-olla Eestis ei ole nagu näiteks orkestrid, kõrgelt arenenud pillimängu õppimine. Seega meie riigid on erinevad. Laulupeod, mis on eestlaste jaoks nii tohutult olulised leiavad aset ka siin-seal ühendkuningriikides, eriti veel siis. Kuid midagi eesti mastaapidele vastavat seal ei kohta. Eelmisel aastal oli Joy hilil ka Eestis võimalus näha oma silmadega, mida tähendab üks õige Eesti laulupidu. Ajada muutuvad tohutu kiirusega. Iga kunstivorm püüab ennast justkui uuesti avastada, uusi tahke leiutada. Millisena näeb Churchill koorimuusika tulevikku või jääb koorile alati oma traditsiooniliste juurte juurde? Sellel puudub lihtne vastus kuid lõppeks on see kõik heliloojate ja nende inimeste käes, kes tellivad nendelt muusikat. Noorte inimestega töötades on oluline teha tihedalt koostööd heliloojatega, et õpilased puutuksid nendega lähedalt kokku. Olen teinud palju koostööd keebialt Jacksoniga, kes on omal alal tuntud helilooja ja see on olnud väga põnev teekond meie koori jaoks, kui nad esitavad lugu, mis on spetsiaalselt nende jaoks kirjutatud. Teksti kirjutas toona muuseas üks meie koori liikmetest. Ja nüüd, mil me töötame täiesti uue teosega, kus koostöö ja tellimus on tehtud täiesti teisest kultuuriruumist autorilt on jälle ette võetud omamoodi põnev teekond. Ja just sellised koostööd on ühe koorielu allikaks. Kes teab, kuidas see välja tuleb. Kuid mis põhiline, luuakse side heliloojaga, keskendutakse uuele muusikale. Ma isegi lasen oma õpilastel kirjutada muusikat meie koori tarvis. Nii et see on veel üks tahk, mida ma meie kooris olen arendanud. Eesti kooriühingu kutsel esines Joy sill kaks aastat tagasi oma kooriga Eestis ning ta on korduvalt üles astunud ka siinsetel seminaridel. Seega puutus ta kokku paljude meie koorijuhtidega ning siinsete koorimuusikatööd avadega. Erimeelsus. Piibu vihatsandiging omandas koos kõik, kellega kohtusin, olid koorijuhid ja toredad inimesed ja meil oli loomulikult midagi ühist, seega tundsin ennast väga koduselt. Kõik töötasid väga kõrgel tasemel ja kõik olid koorijuhi haridusega, samas kui Inglismaal paljud töötavad küll koorijuhtidena, aga ilma vastava hariduseta. Nad teevad küll head tööd, kuid nad teeksid seda tööd veel paremini, kui nad keskenduksid kindlale erialale. Seega Eestis ma töötasin koos inimestega, kes tegid kõrgetasemelist tööd. Nii et see oli tõeliselt inspireeriv ja mulle meeldivad eestlased väga. Eesti sõber ja koorijuht Choi sill kutsub lahkesti kõiki eestlasi, kes kaheksandal juulil Londonit väisavad knaid printsi Püha Pauli kirikusse, kus Eesti televisiooni tütarlastekoori, Londoni Kuningliku Muusikakoolinoorte kammerkoori Aarne Saluveeri Joycilly koostöös kõlab Eesti 90. juubeliaasta tähistamise raames Urmas Sisaski teose tehnik, riaator, spiritus, esmaettekanne. Londoni Parlamendi uues modernses hoones läbisime juba mitmendat korda korraliku, ent sõbraliku turvakontrolli ning kohtusime leiboristide parlamendiliikme Charles Clarkiga. Meie kohtumine leidis aset parlamendihoone klaaskatusega kroonitud ja puu alleega palistatud hallis kohvikumiljöös, taustaks Parlamendi tuiksoone suur sagimine. Alustuseks uurisime Charles Clarki Eesti sidemete tagamaid. See on läbi tõelise armastuse, minu naise. Mul puudub isiklik side Eestiga, kuid minu naise pere on pärit Eestist. Tema ema põgenes Eestist vene vägede eest 1944. aasta septembris. Tema tädid ja onud jäid Eestisse, kuid kaks sugulast tulid enne teda Inglismaale ja ta kasvas siin üles. Tema vanaisa oli August marama, kes oli 1900 kolmekümnendatel aastatel Viljandi linnapea, kellele ka üsna alles püstitati mälestusmärk. Ja loomulikult paljud tema pereliikmed hukkusid KGB käe läbi, kuna nad võitlesid Eesti vabaduse eest. Me külastasime Eestit 1989. aastal. See oli mu abikaasa esimene külaskäik Eestisse ja me olime tunnistajateks väga liigutavatele taaskohtumistele. Mind liigutas see samuti väga ja ma otsustasin igal võimalikul moel töötada selle nimel, et arendada Eesti ja Inglismaavahelisi suhteid. Ning ma olen kasutanud oma eripoliitilisi vahendeid, et seda ka saavutada. Omades selliseid suhteid Eestiga ja seeläbi ka veidi teistlaadi tõekspidamisi Euroopa ajaloost. Kas Charles Clark on pidanud kunagi seisma silmitsi ka väärarusaamadega Ida-Euroopa ajaloost ning pidanud kolleegidele oma arusaamasid selgitama? Teil on täiesti õigus mind ja paljusid teisi britte on õpetatud Euroopa 19. sajandi jagunemist piire nägema Prantsusmaa ja Saksamaa vahel seoses nendevaheliste konfliktidega. Eestis asute te Saksamaa ja Venemaa vahel, mis on veelgi võimsam piir Euroopas, mis kulgeb Balti riikidest Musta mereni välja. Ja vastavalt sellele, kuidas see piir sajandite jooksul liikus Saksamaale ja Venemaa vahel jäid kohutaval moel nende teele riigid. Just sellised nagu Eestigi, kes soovisid kindlustada oma iseseisvust, et pääseda kas siis saksa või vene hegemoonia all. Ja nad leidsid enese olevat väga keerulises olukorras. Paljude inglased lihtsalt ei mõista seda, seega on teil täiesti õigus, tuleb palju selgitustööd teha ning see oli eriti oluline enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Olles nõnda lähemalt tuttav eestlastega, oskab Charles Clark võrrelda, mis eristab inglasi eestlastest. Meie suur eelis seisneb selles, et meie riik kasuks Karel sellel on ka omad miinused, kuna oleme teatud määral eraldatud. Kuid selle eeliseks on see, et meid ei ole tabanud kontinentaalset-Euroopale omased suured vägede ja rahvaliikumised. Kuigi meiegi oleme võidelnud oma lahingutes ja võitnud oma sõdasid kogu ajalugu on erinev. Lisaks sellele brittide imperialistlik ajalugu ei ole neist jätnud kõige paremat muljet maailmale. Samas leian, et eestlastel on olnud palju loovat suhtumist ja laialdast mõistmist selle maailma kohta, milles te elate. Ja need keerulised ajad, millega te olete pidanud ajaloos silmitsi seisma, on mõnes mõttes teinud teile lihtsamaks kohanemise modernse maailmaga. Briti parlamendiliikmete töö on tõeliselt põnev ja see keskkond, milles nad töötavad. Selles kohtab igal sammul ajalugu. Kuidas sulanduvad Westminsteri eluollu uued tulijad, kas võimukoridorides võib pea kaotada ja ülbekski muutuda või tekitab selle paiga ajalugu, suure vastutustunde? Mõlemad on tõesed. Edevus ja ülbus on suureks probleemiks poliitikas alati on olnud, kuna poliitiku amet on sedavõrd tähtis ja väga lihtne on muutuda ülbeks. Ma usun, et see kehtib enamus poliitiliste süsteemide kohta ja see on tõeline nõrkus. Aga ainus, mida saab sellisel juhul öelda, on see, et demokraatia on parim moodus, kuidas inimesi tagasi maa peale tuua. Seega on parem elada demokraatias, sest iga teatud aja tagant pead sa seisma silmitsi oma valijatega. Kuid samas, eriti Suurbritannia parlamendis käib kõigega alati kaasas tohutu ajalugu, mis viib meid sajanditetagusesse aega. Ning meie riigi ajaloo suurkujud ümbritsevad meid alati ja sa muutud selle ees alandlikuks. Kuid edevus ja ülbus on alati olemas ja nende vastu tuleb võidelda. Kui sagedasti mõtleb Charles Clark oma tööd tehes ajaloo peale? Ma ei ütleks, et kogu aeg, kuid see on alati õhus. Näiteks me arutame täna parlamendis postkontorite tulevikku Suurbritannias. Postkontorite süsteem loodi Victoria ajastul 1800 neljakümnendatel, mil tekkis Bennipousti idee, mille kohaselt igaüks võib saata kirja kuhu iganes Inglismaal ühe penni eest. Ja see sai alustalaks süsteemile, mis on aidanud kaasa majanduse arengule ja tõi inimesed üksteisele lähemale. Ja sellele mitte mõelda, kui sa selle üle arutada. Nii et see ei taba sind ilmtingimata teatud hetkedel, vaid pigem saadab sind kogu aeg taustal, kui sa mõtled käesolevate teemade peale. Edasi peatume aga Charles Clarki leiboristid staatusel ja ta aitab meil kirjeldada leiboristide Euroopa sotsiaaldemokraatide taustal. Nende ajalugu erineb, leiboristid on alati olnud klassipõhine partei, mis tugines ametiühingu liikumisel ja selle algus viib meid enam kui 100 aasta tagusesse aega toonase Eesti töötava mehe õiguste eest. Muuseas, tollel ajal tavaliselt töötava mehe, mitte naise eest, mis mul on hea meel tõdeda, on ammugi muutunud. Sotsiaaldemokraatlikud parteid moodustati Euroopas pigem intellektuaalsete ja ideoloogiliste alustel mis püüdsid defineerida sotsiaaldemokraatiat näiteks kontrastina kommunismile, kristlik demokraatiale. Seega nende algupära on väga erinev. Möödunud 20 30 aasta jooksul oleme oma ideoloogiliste seisukohtade poolest teineteisele lähenenud kuid põhierinevuseks on see, et leiboristid märkisid töölisklassi tõusu võites kätte oma hääle Parlamendis, mis ei olnud aset leidnud ja ei leidnud kaaset veel mõnda aega paljudes riikides. Mitte pelgalt parlamendi liikmena, vaid ka kuningliku alamana. Millisena tunnetab Charles Clark inglise monarhia sümboolseid väärtusi ja seda monarhia vajalikkuses kahtlejate kiuste? Monarhia väärtus sõltub monarhiale väärtusest. Meie puhul on tegemist väga tugevamaks narhiga. Ma tunnen teda hästi ja usun, et ta on olnud väga hea kuninganna ja ta teenib meie riiki väga positiivsel moel. Ja kui nüüd püüda mõelda alternatiividele, siis kerkivad esile olulised küsimused. Ta ju nimelt täidab järgnevaid ülesandeid. Ta on riigipea, mille saaks küll asendada valitud isikuga aga ta otsustab ka valitsuse koosluse üle. Üsna keeruline ülesanne, kui seda täidab valitud isik ta on ka vägede ülemjuhataja ja kuigi Ühendriikides annab seda rolli president, siis äkki ta meie relvavägedega siis nad kõik tõdevad, et nad on parema meelega lojaalsed kuningannale kui näiteks peaministrile. Veel on ta briti ühenduse ülem, mis tähendab sidemeid nii mõnegi riigiga ja see on amet, mida ei saa täita lihtsalt brittide poolt valitud isik. Ja ta on ka reformatsioon nii ajaloo tulemusena meie kiriku pea. Seega sel juhul oleks vaja läbi viia palju muudatusi. Eri riikides on erisüsteemid, kuid isiklikult leian, et konstitutsioonilise monarhia ideel, kus monarh on terve süsteemi tipus kuid käitub vastavalt demokraatia reeglitele, on palju eeliseid ja see liidab inimesi tema kehastuses teenides kõigi heaolu üldiselt, selle asemel, et ainult iseenda eest seista. Ja ta on omaks võetud kõigi poolt, kuna ta on neutraalne valitseja. Kui ta ei oleks neutraalne, tekiks palju küsimusi. Seetõttu arvan, et monarhi käitumine on oluline. Kuninganna on oma valitsemisaja jooksul käitunud erakordselt hästi kuid kõik ei käitu alati niimoodi ja alati jääb troonipärimisega risk, et tema järglane ei pruugi osutuda nii heaks valitsejaks. Samas räägitakse Euroopas üha sagedamini sellest, et Parlamendi roll hakkab kahanema ning tõelisteks võimu kandjateks on valitsused. Millisena näeb Chaos klaariks seda olukorda Suurbritannias? Seda on väidetud ka siin juba mõnda aega viidatakse sellele, et peaministril on väga palju võimu. Aga ma toon jällegi näite tänase postkontorite arutelu kohta. Meie häältelugejahääletuse korraldajad on olnud väga peale käivad. Kas sa tuled täna hääletama kell seitse, kuna paljud ei ole nõus valitsusega ja alati jääb võimalus, et valitsus võib parlamendile alla jääda. Ma küll ei usu, et see täna juhtub, aga see kujundab siiski valitsuse suhtumist teemasse ja nad teevad mõningaid järeleandmisi parlamendile oma selge hääl. Meil olid täna peaministri küsimused, mis leiavad aset igal nädalal, mil David Cameron opositsioonijuht küsib meie peaminister Gordon Brownile küsimusi. See on parlamentaarne teater, kuid samas see annab edasi vajaliku sõnumi. Tead, ma arvan, et Parlamendi langusest on vara rääkida. Teisalt aga tekib brüsseli seadusandluse varjus küsimus. Kui palju jääb siis riikide parlamentidele otsustada? Ma lihtsalt ei usu, et see on nii, loomulikult paljud seadused valmivad Brüsselis ja kui käia läbi kõik instantsid, siis võib leida aspekte, mis kinnitavad seda väidet. Aga laiemalt vaadatuna on see minu meelest mõistlik evida sarnaseid seadusi näiteks keskkonna või siis muudes küsimustes ja ma toetan seda. Samas on hetki, mil see tasakaal läheb paigast ära ja kaalukauss on soodsam Brüsselile, kuid jällegi leian, et see on iga Parlamendi kohustus panna ennast sel juhul ka maksma. Praegu me seisame ühel Londoni kõige tuntuma all tänaval tega Vaitholi tänavaga, aga tegelikult veel rohkem tuntakse selle tänavaga ristuvad põiktänavad, mille nimeks on Downing Street ja ja kõik teavad kindlasti aadressi Downing Street. Ja kui siin Suurbritannias räägitakse peaministrist, siis seal oli mainitakse et käidi number 10 juures, aga mitte peaministri juures ja, ja see on tingitud sellest, et aadress on Downing Street 10. Aga tegelikult see uks näeb selline petlikult väike välja, ma saan aru. No kogu see maja näeb petlikult väike, väljas on selline kolmekorruseline tumedatest, telliskividest, Viktoriaanliku stiilis ehitatud maja ja mis jätab sellise mulje väga tagasihoidlikust puritaanlikust elustiilist. Aga ma võin teile kinnitada, et mul on olnud üks kord võimalus üle Downing Street 10 ukseläve astuda ja see, mis seal teisel pool avaneb, ei ole üleüldse nii tagasihoidlik, seal seal teisel pool on nii klassitsistlikus kui barokk. Kui ka juugendstiilis lausa loss, mis avaneb teisele poole vaadata, kuhu see Downing Street 10 siis jääb, siis ta jääb siia suurteks Vaithooli ehk inglise briti ametkondade majade vahele, mis on tõepoolest äärmiselt kauneid ja suursugused ja üsna selline väike õnneta tundub see maja, aga kogu see sära on, on, on selline sissepoole suunatud, suunatud sära. Ja ju siis alles pisikeses väikeselt petlikkus majakeses on ka, mida kaitsta, sellepärast et sellele tänavale Downing Streetile tegelikult turiste oma väikeste kaamerakestega pildistama ja salvestama ei lastagi. Jah, sellepärast, et siin on kolme-nelja meetri kõrgune metallaed ees ja kümned politseinikud valvavad, et et keegi ei pääseks siis sellele Downing Streetile niimoodi, et kellel ei ole sinna maja ette ehk siis pressi või siis ka peaministri juurde asja sellel tõesti ei ole ka võimalust astuda Downing Streetile, nii kahju kui see ka ei ole, aga kes tahab teada, kuidas siis see seestpoolt välja näeb, see Downing Street 10 sellele soovitaks vaadata filmi lav Vägtioli, kus siis peaministrit mängib? Ei keegi muu kui ja, ja selles filmis on siis ka suurepäraselt edasi antud selle maja interjöör, aga kes tahab veel Downing Streeti siis teada ja võib-olla sellise satiirilise mu poole peal, see peaks siis tutvuma raamatutega. Härra minister ja jah, härra peaminister, seal on ohtralt Downing Street materjali kaante vahele jõudnud. Aga edasi läheme me siit juba tavaliste brittide igapäeva tegemiste juurde, ei räägi ainult peaministrist. Sellised muljet siis Londoni tänavalt ja neid Londoni tänavatel on küll ja küll neid kauneid kohtasid, kus me oleksime võinud peatuda ja veel muljetada lõputult, aga meie soovituseks jääb lihtsalt siis, et kui saate, minge Londonisse vaatama kaema oma silmaga, sellepärast et kõike sealt täidab ta nii-öelda raadio ja sõna kaudu on, on väga raske. Aga väike soovitus ka, kui te Londonisse lähete varuga aega, sellepärast et et seda aega kulub seal ohtralt ja kui teile tundub, et kasutades metrood te liigute väga kiiresti edasi, siis mulje on väga petlik. Ühest ja ühelt metrooliinilt teisele üleminek võib sageli võtta aega mitte minuteid, vaid kümneid minuteid. Jaa, jaa, võtab oma aja, mõnikord toimuvad ka katkestused rongiliikluses ja siis tuleb pisut jälle varuda kannatust, et edasi liikuda, nii et, et ega see, ega see liikumine seal Londoni linnas need ülikiire ei ole ja kõigeks kõigeks tuleb oma aega varuda. Ning kui teil on veel kella peale minek, siis tuleb olla iseäranis tähelepanelik. Ja mitte ainult tipptunnis, vaid tuleb olla ka iseäranis tähelepanelik. Kui te hakkate nüüd mingisugust aadressi otsima siis ei pruugi teil üleüldse nii kergesti õõnestada, sellepärast et Londonis on üsna keeruline tänavasilte leida reeglina tänavasildid ainult tänavate alguses ja kui juba niimoodi tänav on on avanud ennast avanenud, siis keset tänavat ei ole üldse võimalik leida seda, seda aadressi sellepärast, et sa ei tea, mis tänaval sa lihtsalt oled. Londonlased on vähemalt lahked ja kindlasti ka need kõva kübaratega. Politseinikud on alati abiks, sel juhul nad on sellega harjunud. Aga tunni lõppu natukene veel kuulame muusikat ka üsna alles värskelt kolm aastat tagasi syndinud ansamblites fiiling, mõni kool, nemad on Saseksist ja Londonist pärit ansambel.