Vikerraadio. Just nimelt olete ikka vikerraadio lainel ja 13 ja viis minutit on saanud ken, jätkame jällegi Londoni päeva stuudios on teiega, Lauri Hussari, Maian Kärmas jällegi toome teieni lõikusid Londonist ja selles tunnis me keskendume rohkem Inglise meediale. Jah, ja kui rääkida briti meediast laiemalt, siis kohe tuleb meelde kaks meediaorganisatsiooni, neist üks on briti rahvuslik meediaorganisatsioon BBC. Ja teine on siis Ameerika meediamagnaat Rupert möödakile kuuluv ajalehtedes on, mis on tõenäoliselt maailmas üks selline teedra ajaleht olnud aga kindlasti mitte positiivse poole pealt, vaid pigem selle koleda maja kollase poole peal. Just kõmuajakirjandus on väga levinud nähtus Suurbritannias, aga seal kohapeal ühistranspordis liigeldes tänava peal liigeldes igal pool jääb silma, kuivõrd palju müüakse seal just sellise sisuga lehtesid ja kuivõrd palju inimesed tööle minnes töölt tulles metroos, kuid astuvad selle saatel samas tuues selle hinnaks mõnede teiste inimeste eraelud. Praegu on ikka veel õhus poolne kaarti ja Hermilsi lahutusasi, kellele kui palju miljoneid siis jääb. Rääkimata sellest, et multikast Grammy võitja Ivainhousson ikka lemmikuks kõmulehtede esikaantel, keda üritatakse tabada kõikvõimalikes kõige ebameeldivamat deshetkedes asendites ja välja nägemistes just meelega, et neid panna väga keerulisse olukorda, et selles mõttes väga karm moel. Aga pärast avamuusikapala, milleks oleme valinud sellise meeleoluka džässisaadiku Inglismaalt Seimik alla, selleks et ta on selline noor džässi Robbie Williams, võiks öelda. Ja me jätkame oma saadet nüüd ajakirjandusest ja ajakirjaniku tööst siin Suurbritannias ning meil on suurepärane võimalus öelda, tere tulemast meie tänasesse saatesse, vabakutseline ajakirjanik. Siin Suurbritannia saab Londonis Alari. Ja küsiks, kuidas, kuidas kõigepealt üldse niimoodi juhtus, et te sattusite siia Suurbritanniasse ja hakkasite ajakirjanikuna leiba teenima? Tegelikult ma olen väga pikka aega kirjutanud Tartu Ülikooli lõpetamisest saadik, ainuke asi, et esialgu tegin ma seda väga harva, ma alustasin arhitektuurist kirjutamisega. Esimene väljaanne, millele ma Eestis kirjutasin, oli siirup. Edasi jäi ajakirjandus varjusurmaveo jaoks ajakirjanikuna töötamine Ma mõtlen, aga pärast seda, kui ma siin olles hakkasin jälle Eestisse artikleid saatma. Pärast seda tuli ka pakkumine töötada Raadio Vaba Euroopale. Raadio Vaba Euroopa töid hakkasid avaldama Eestis mitmed ajalehed. Ja siis võeti minuga juba uuesti ühendust. Ma olen olnud ka Eesti ajakirjanike liidu liige pikemate aega, ainuke asi, et et kuna neil puudub traditsioon, külmutada liikmeks olek selleks ajaks, kui inimene on Forintresse seetioni liige Londonis siis sellest ajast, kui ma olen olnud Foring fressasse seismi liige Londonis ei ole ma enam Eesti ajakirjanike liidu liige ja selleks on täiesti puht praktilised põhjused. Asi on selles, et Eesti ajakirjanik Liidu liikmekaardiga ja brüsseli kaardiga teoreetiliselt on võimalik siin asju ajada, aga praktiliselt on väga palju lihtsam asju ajada. Juhul kui sul on Effpeeii kaart, Forempressaatsesse eetioni täisliikmekaart või siis rahvusliku ajakirjanike liidu liikmekaart. Nii et see puhtpraktilisel põhjusel olen ma siin Effpeeii liige. Aga kuidas ikkagi juhtus nii et, et sattusite siia Inglismaale ja Londonisse? Väga lihtsatel perekondlikel põhjustel. Sel ajal, kui ma Eestis töötasin, välisministeeriumis abiellusin ma Britiga, kes püüdis Eestis tööd leida, aga tookord ei leidnud tema tööd Tallinnas, tema sai töökoha Londonis ja mina jätkasin ka tööd Londonis lihtsatel perekondlikel põhjustel. Nüüd töötate siin Londonis ja kirjutate päris paljudele väljaannetele. Ma saan aru nii inglise kui ka eesti keeles, mis, mis väljaannetele ta ei peaasjalikult kaastuteete. Momendil kindlasti Postimehele Postimehes on ka akrediteeringut ning vabakutselisena Effpeeei juurde Forymfessažesseišini juurde mis ei takista loomulikult tegemast koostööd ka teiste väljaannetega, olgu siis Eestis või mujal. Olgu siis Estonian Airi pardaajakiri int Hain on selle nimi ja, või siis et Haimsi Euroopas ja Põhja-Ameerikas levitada väljaanne. Kui hinnata need Eesti ajakirjandust ja Briti ajakirjandust, siis milles on nende kõige suurem sarnasus ja milles kõige suurem erinevus? No sarnasus on ilmselt selles, kuidas inimesed ajakirjandust hindavad. Tegemist on maadega, kus lehti armastatakse ja lehti armastatakse lugeda ja ajakirju. Aga erinevus on selles, kuidas sellesse mida loetakse, suhtutakse ning selles, kuidas neil kahel maal erinevad väljaanded samu sündmusi peegeldavad. Kui Eestis on nii et Päevalehe ja Postimehe artikleid majandusele või poliitikale pühendatud artikleid kultuur annab nagunii võimalusi palju rohkem, aga ütleme, majandus ja poliitika. Kui neile pühendatud artikleid on suhteliselt sarnased siis Financial Times koodi on ja Daily Telegraph võivad näiteks peegeldada ühte ja sama sündmust, poliitilist või majandussündmust. Ja nii nagu oleks tegemist täiesti erinevate sündmustega. Lihtsalt räägitakse eri tahkudest, lihtsalt räägitakse eri võimalustest. Ja kellelgi ei tule siin pähe küsida, et kellel siis on õigus Eestis, kui on kaks väga erinevat artiklit, ütleme Postimehes ja Eesti Päevalehes küsitakse kohe, kummal on õigus. Aga siin ei küsinud seda keegi, sellepärast et kõik võtavad seda iseenesestmõistetavalt. Et Financial Times kirjutab rohkem spetsialistidele, on rohkem neutraalne, kui need teised lähed poodi, on, on väga-väga uus leiboristliku oma lähenemiselt. Ja. Annab selliseid traditsioonilisi konservatiivseid hinnanguid. Nii et need, kes lehti pidevalt loevad. Neid huvitab rohkem see mitte mis juhtus, vaid millise hinnangu erinevad lehed annavad sellele, mis juhtus. Ajakirjanduse üks ülesanne on peegeldada toimuvat ja anda edasi sõnumit uudiste inimestele. Küll aga on raha mõiste ja müüginumbri mõiste väga tugevalt. Meedias sees, kuivõrd suur jumalus on siis see müüginumber siin, Inglismaal, üleüldiselt? Nii palju, kui mina aru saan, on neil ajalehtedel, mis ma nimetasin, oma hea kindel lugejaskond, mida arvatakse kokku ikkagi kümnetes tuhandetes. Aga kui te tahate suurest müügiarvust rääkida, siis loomulikult ei saa mööda vaadata, kes on neist ja nende son, on see ajaleht, mis on siis põlatud, aga hästi müüvale maitsele kirjutatud. Sammess töötavad väga head ajakirjanikud ja nad teavad väga hästi, mida nad teevad. Ja tõepoolest müüginumbrid on garanteeritud, valijate poolehoid on garanteeritud, kui hästi on sonis asja esitatud. Siin ei saa kõrvale vaadata sellest, et Inglismaa on ju väga suurte traditsioonidega klassiühiskond ja sellest, kuidas valijad klasside vahel jaotatud ja sellele on ka ajakirjandus suunatud. Nii et neil asjadel oma põhjused ja seosed ja siin ei saa vaadata seda nagu üldist mingisugust rahva maitset või maitsepuudust. Et nii paljud inimesed loevad seda, seda lehte või teist lehte peab lihtsalt teadma, miks seda tehakse ja kui selle vastu on inimestel sügavam huvi, siis ma tõesti soovitan ühte raamatut. Siin on üks hea tõeline täht, korrespondent, tähtreporter, ändru, maa, anriumaal on kirjutanud raamatu Maithreid. Ja kui keegi on tõesti huvitatud sellest, kuidas Briti ajakirjandus ja meedia funktsioneerib, kuidas nad vastu võtavad välisajakirjanike, kuidas leida teed asjadest, aru saamisele ja kajastamise võimalusele. Sis ändrumori, Maypaid on väga hea raamat, selleks lausa käsiraamat. Nii laulis siis Elvis Costello, lugu ise on aga tuntud filmi Nothing Hill tunnusmeloodia ja kui me räägime filmist Nothing Hill, siis see tegevus toimub ühes Londoni linnaosas, mis on tõepoolest armas, me sattusime, me sattusime sinna ainult väga põgusalt, aga aga see oli selline väike ja väga-väga armas. Igal igal juhul armas koht. Kas on meeldiv kõndida, jalutada just et nautida äraolemist? See ei olegi selline koht, kuhu peab ilmtingimata midagi tegema, minema või midagi vaatama minema, see on lihtsalt selline ilus olemise koht. Ja nii nagu me juba tänasest saatest oleme kuulnud, siis Londoni linnaosades on on kõik võimalused elada nii, et selle linnaosa piires ei peagi lahkuma, seal on, seal on kõik kõik, mis nii-öelda ühele ühele linnale ja, ja, ja selle toimimisele vajalik olemas, nii et inimesed reeglina elavadki selles suures linnas Ase, ega nad sealt väga palju, palju just ära. Me jätkame tänast saadet nüüd koos vabakutselise ajakirjaniku Alariga ning räägime ikka Briti ajakirjandusest ja sellest, kas siis Briti ajakirjandus on kollatunud või mitte ja kuidas üldse nendesse kõikvõimalikesse tendents sidesse ja trendides maailma ajakirjanduses mille, mille üks No vaadates, mis briti ajakirjandust ja kvaliteetajakirjandust huvitab, siis järjest rohkem sellised üsna konkreetsete juhtumitega seotud teemad on päevakorral. Kui vaadata, kui BBC esimese kanali uudistesaade alustab päeva sündmuste ülevaadet, siis väga tähtsal kohal on krimiuudised. Ja üsna sageli räägitakse ka kollastest uudistest, et kas selline kvaliteetajakirjanduse kolletumine on Suurbritannias kujunenud ka tõsiseks probleemiks? Kolletumine kollane kirjandus on alati olnud olemas ja kollane kirjandus jääb erinevatel. Te rääkisite BBC Ühe uudistest. BBC ühe uudis on ortodoksne uudis. BBC kahe uudis on juba analüüsivam uudis. BBC 24 on kõige vaadatavam uudis. Ja BBC 24 põhjal näeb väga hästi, kuidas uudist toodetakse. Samas on olemas Sky uudis. Sky uudis on põhimõtteliselt neile brittidele, kes elavad üle kogu maailma mitte ainult brittidele, kes elavad siin. BBC üks uudis on kindlalt brittidele, kes elavad siin. Ja Ma olen kuulnud Sky uudistetegijatelt, et nemad on praegu väga suures suures konkurentsis Al Jazeera ingliskeelse kanaliga mis rajad ja ainult aasta tagasi aasta tagasi oli Al Jazeera inglise keelsel kanalil suhteliselt piiratud vaatajaskond. Praegu vaatab üle kogu maailma Al Jazeera inglisekeelset kanalit 100 miljonit kodu. Nii et see on vaieldamatult nagu kõige suurema vaatajaskonnaga kanali juba praegu. No meie ees laual on ka üks majaleht möödunud pühapäevast 16. märtsi, meil esileheküljel on ei keegi muu kui Eesti päritolu Briti parlamendisaadik Lembit Öpik, kes on siin voodis ja siis on tal veel ka veiniklaas käes ning tegu on siis ühe üsna avameelse paljastusega Lembit Öpiku endise naise poolt, kus räägitakse üsna üksipulgi lahti. Lembit Öpiku eraelu. Kas kas me võime öelda? Lembit Öpik on nüüd üks selliseid nii-öelda jutumärkides poliitikute staare, kes tahaks olla kollases ajakirjanduses iga hinna eest. Lembit Öpik on andnud väga häid intervjuusid Põhja-Iirimaa kohta. Lembit Öpik on olnud neis intervjuudes väga täpne ja tavalisele kuulajale väga-väga arusaadav. Nii et omal ajal, kui ma raadio Vaba-Euroopas töötades intervjueerisin teda just nimelt Põhja-Iirimaast siis oli tema see intervjueeritav, tänu kellele Põhja-Iirimaa probleemistik üldse Eestis hakkas ajakirjanduses läbi minema enne seda, nagu seda teemat ei tahetud sisse eriti võtta, väites et taustinformatsioon on liiga nõrk selle jaoks, et täpseid intervjuusid sisse võtta. Lembit Öpik andis väga häid intervjuusid, samas on nii, et jah, loomulikult. Lembit Öpik on veendunud, et tema eraelulised suhted mitte mingil juhul ei kahjusta tema kui poliitiku mainet. Ja seetõttu on ta siiamaani suhtunud täiesti ükskõikselt, natuke isegi positiivselt ilmselt sellistesse lugudesse, millele te viitate. Ma tuleks tagasi veel nii-öelda ajakirjaniku rolli ja, ja ajakirjanikustaatuse juurde siin Suurbritannias, kuidas üldse on ajakirjaniku Londonis ja Ühendkuningriigis laiemalt suhtutakse? Erinevates kohtades väga erinevalt. Ma mäletan, näiteks, kui ma pidin kirjutama kinnisvarast see olla võimalik, siis Londonis, kinnisvarafirmades ei taha keegi suurt midagi kuulda. Ajakirjanikust Aga põhjas. Võeti mind kahe käega vastu ja asi lõppes sellega, et ma hakkasin isegi tegin tööd ühele kinnisvara firmale, nimelt ma kirjutasin neile reklaamtekste. Nii et see on väga üldine küsimus, erinevalt suhtutakse väga erinevalt, aga siinkohal on ilmselt õige rääkida nendest komiteede intervjuudest, mida Ma olen teinud ja just nimelt sellest seeriast intervjuude seeriast, mis oli mõjukate inglisekeelsete kirjanikega, peab ütlema, et mõjukad inglisekeelsed kirjanikud, kuulsad kirjanikud nagu Doris Lessing ja Maakrot, Atwood ja Jon bänd ja nende suhtumine on väga hea intervjueeriasse ja ajakirjaniku ja produtsenti. Kui tegemist on tõlkijatega, sellepärast et tavaline ajakirjanik ma mäletan, et eriti noh, Doris Lessing puhul see oli väga suur üllatus teistele fore Impressasse seisime vihmavarju all töötavatele ajakirjanikele, kui ma ütlesin, et ma sain ta nõusse, Ta annab tunnise intervjuu Kristo koerale siis nad lihtsalt ei uskunud, et kuidas, kuidas see võimalik on. Aga Krista kaer on niivõrd hea, Doris Lessing, tõlkija ja kirjanikul on niivõrd hea suhe tõlkija ka, et see on nüüd hoopis teine maailm ja hoopis teine suhtumine kui harilikku ajakirjaniku ja muide rüüsta koera intervjueerimise stiil on ka väga meeldinud. BBC kahele BBC kaks on saatnud mulle just hinnangu, et nad hindavad väga kõrgelt Krista Kaera intervjueerija meisterlikkust seoses selle Lessingi Doris Lessingi intervjuuga. Nii et jah, kui ajakirjanik on veel tõlkija ka nagu mina Maakroib, Atwood ei puhul, siis ka temaga saime me intervjuu peaaegu kohe, nagu me seda taotlesime. Tavaliselt on ajakirjanikud järjekorras kuulsate kirjanike puhul nagu Mcools ministri puhul, Aleksandr Mcows meeste puhul neli aastat. Ja nüüd on minu vestluspartneriks Eili Rahneli, kes töötab siin Londonis ühes üsna keerulise nimega firmas, mis firmaga on tegu? Firma nimi on eular Hermes. Et nimi on suhteliselt lihtne ütleme valdkonda, kui kellelegi seletama hakata, millega me tegeleme, siis kes pole valdkonnaga kokku puutunud, siis võib see keeruline tunda, et ütleme nii, et kaks kuud pärast seda, kui ma Eestist ära kolisin, avasime režis kontori. Et nüüd meil on ka seal väike kontor, aga ma arvan, et Londonis on siiamaani olnud veidi rohkem väljakutseid sellel ajal. Millega see firma konkreetselt tegeleb ja millised on teie töö? Tegemist on krediidikindlustusfirmaga. Ja siis, kui ma kolm aastat tagasi Londonisse kolisin, siis ainus asutus, mis sarnase asjaga Eestis, tegelasel KredEx, mis on poolriiklik asutus, põhimõtteliselt firmad, kes tegelevad väliskaubandusega siis me kindlustame neile nende nii-öelda raha, mis nad oma partneritelt loodavad saada, et kui nad müüvad kaupa näiteks Lõuna-Aafrikasse, mis on üks meie põhialasid, kus meie firmasid analüüsime, kui nad näiteks ei saa oma partneritelt raha kätte, siis meie maksame neile raha välja, et põhimõttelise on ütleme lühidalt seletatuna, krediidikindlustuse põhimõte. Ja meie siis ja mina analüüsinud firmasid näiteks Lõuna-Aafrikas ja muudes Aafrika riikidele Lähis-Idas. Kuidas majanduskriimud praegu hinnatakse? Väga ohtlik lõuna Aafrikas on suhteliselt stabiilne nii-öelda põhja pool ja no Lähis-Ida, seal on muidugi riskantne, et Liibanon ja Süüria ja Iraan ja Iraak, et noh, sinna väga ei soovita krediiditingimustel kaupa müüa, et need on, ütleme noh, see Lähis-Ida regiooni on jah, selline riskantne, et me kindlustame ka poliitilisi riske, aga põhimõtteliselt, kui pole tegemist strateegilise firmaga riigist, siis oleme väga ettevaatlikud. Kindlasti ei ole siin Londonis üle ka palju vaba aega, mida vaba ajaga selles suures linnas ette võtta. Aga ma olen vaadanud, et kohutavalt palju aega kulub kõigepealt metrooga ringi sõitmisele kuigi tundub, et, et see võiks olla ju väga kiire transpordivahend ja see on kõige kiirem siin aga, aga see võtab ikkagi märkimisväärselt palju aega. No kõige kiirem muidugi kolida suhteliselt lähedal oma töökohal. Et kui mina Londonisse tulin, siis ma kuu aega elasin sõbranna juures, kui ma siis hakkasin otsima, kus elama hakata ja ma sain tunda seda, mis tunne on iga hommik ja ega õhtul võtta metroo õigemini metrooga minna. Siis ma sain aru, et ma ei taha seda teha. Seal on suhteliselt lähedal oma töökohal, et bussiga on, ütleme 20 minutit, maksimum pool tundi, ma olen uksest ukseni, olen kodus tööl ja samas on ka kesklinna suhteliselt mugav sõita. Et selles mõttes on mul hästi läinud, et ma ei pea nagu kulutama, väga palju aega metroos üldse ummikutes kuskil vabastas rääkida, siis seda õnneks on üha rohkem ja rohkem. Et kui ma siia tulin, siis ma olin suhteliselt suur töönarkomaan, et praegu tagasi mõelda, siis ma isegi ei kujuta ette, kuidas ma suutsin nii pikki tunde nagu kontoris teha. Et nüüd vaba ajaga muidugi pool aastat on mul läinud nii-öelda ülikoolis ettevalmistamiseks, igast pabereid ajada ja muid projekte teha. Aga muidu ikka kultuuriüritusi sõpradega väljas käia. Kinos mõnikord saab kuskil reisimas käia. Tavalised asjad lihtsalt siin on rohkem võimalusi, kui ma arvan, et Tallinnas oleks. Just rääkisin siin kaasa eestlastega Tõnu Andresega ja nemad rääkisid silmad särades, et nemad käivad küll pubitamas Teiega käite vahetevahel pubis moodi õlleklaasidega sõpradega rääkimas, sõpradega võib käia pubis ja võib ka mujal nii-öelda juttu ajada. Väike klaas käes. Et näiteks Kanaari Worfis ütles, hitid on ka muidugi, pubikultuur on väga kõvasti arenenud siin. Aga meie firmas on ka kuidagi tagasihoidlikum, et ei ole nii, et pärast igat päeva kell viis kõik lähevad ruttu pubisse, kuigi seal on. Kui vaadata ringi, siis pubid täis. Aga sõpradega on alati hea, et just oma inimestega. Vähemalt ma ise helistan nagu rohkem oma inimestega, et mitte nii, et lähen kolleegiga lihtsalt õlut võtma. Et ikkagi niisugune võib-olla niisugune väike kultuuriline erinevus. Ometi, Eesti inimesed siin Londonis, kes Eestimaale tagasi hing seda ihkab. Kui ma siia tulin, siis ütleme, ma ei ole selliseid konkreetseid plaane paika pannud. Ma ei ole siia tulles jääb, aga praegu ei ole maha matnud mõtet, et ma lähen kunagi Eestisse tagasi. Et muidugi see, et kui ma nüüd tõepoolest sügisel kooli lähen, siis see tähendab seda, et ma vähemalt kolm aastat või neli aastat sinna ei lähe, et kui ma tahan ikkagist ära lõpetada eriala et aga samas see võimalus, et ma lähen tagasi, kuna mul enamus sõbrad on ikkagist seal, siis see on ikkagist. On alles, et noh, see kõik sõltub, et noori, palju võimalusi ja kes teab, võib-olla tuleb suur, arvas. Et et eks näis, et Eesti on tore koht. Nõnda laulsid oma lummava dueti 80.-te aastate keskel Pietro kee peal ja geid Bush. Tõepoolest selline märgiline laul, mis on jäänud veel kümnendite tagusalgi ajal meie meeltesse kui sellise väga meeli köitma vahepalana tõunudki vapra anna alla ja väga palju legende käib selle loo kohta küll on räägitud, et piitseegee prior, kes selle loo esialgu kirjutas, mitte duetina, küll oli selle kirjutanud, kas siis mingisuguse raske aja kul, kui tema pere oli talle väga suureks toeks. Samas räägitakse ka, et sellel on selline sotsiaalne taust. Justkui see lugu kõnelenud ka tollel ajal sellise rohketöötluse probleemi teemadel ja justkui lohutusena inimestele, et ärge andke alla. Aga muusikaga jätkame ja briti muusikat jagub ju küll ja küll ja sellise uuema muusikaga läheme edasi Leona luiselt, kes on saatesarja võitja, mis on sarnane meie superstaari, saate nägemisTV3s jookseb Inglismaal kandis nimetust ekspektor ja Leone Louis võitis selle tagasi ja ta muuseas ka oma esiksingliga kohe Inglismaal lõi läbi. Tema bling laav singel on muuseas Ameerikas vist praegu ka veel esikohal ja ta on alles kolmas inglise briti päritolu naislauljatar, kes on kohe Ameerikasse esikohale Potsetanud selle looga kuulamisele. Mis imeline lugu see siis on, et ta nii häid tulemusi Ameerikas saavutanud. Bliir in law on selle loo pealkirjaks lauliseda neoone Louis meele. Nõnda siis hakkab jälle see tunnikene veerema sinna lõpu suunas märkamatult kiiresti see päev, kui me selle saatepäeva alguses rääkisime ka sellest, et Londonis on täna väga eriline päev, sellepärast et seal joostakse Londoni maratoni. Sina oled kogu aeg nii-öelda näppu pulsil üritanud hoida, kuidas seal on, seisis? No tegelikult on seis selline et juhivad meie keelele kauge kõla kõlaga keelte ja maade mehed ja neid nimesid on isegi raske siinkohal hääldada, et ma ei hakkaks siin küll neid neid nimesid teieni tooma oma ja kahjuks ei ole uudis ka selle Guardiani kohta, kes on 101 aastane ning tahab ta siis selle Londoni maratoni läbida ja saada siis kõige vanemaks meheks, kes anna maratoni läbinud sina, Maian uurisid välja, et ta on läbinud poolmaratoni ja see aeg oli päris muljetavaldav. Oli jah, aga ma juba olen siin muidki asju hakanud otsima muusikakoht vahepeal, nii et on see järgi paelaga. Ta oli küll vist viie tunniga läbinud poolmaratoni, ehk siis 21 kilomeetrit oli, oli selle läbimiseks kulunud viis tundi. Ma ütleks, et 101 aastase mehe kohta igati muljetavaldav tulemus igal juhul. No arvestades, et ise sporti tehes ma jooksen umbes 15 minutit peaaegu iga päev ja, ja kui ma siis pärast olen üsna läbi, siis ma pean küll ütlema, et see on väga tubli tulemus. Aga Londonist veel rääkides siis üks väga tore asi, mida meie kogesime Londonisse omal nahal ka proovisime ära, on see tore pubikultuur, mis seal on, selliseid tehakse Tallinnasse ka rohkem, sest et tundub, et seal on kuidagi natukene võetakse rahulikumalt seda asja ja see nii-öelda napsuvõtmise kultuur on hoopis teistsugune. Ma tuleks korra Posten Martini juurde sama teemaga tagasi, nimelt kui ta oli selle poolmaratoni läbinud, siis ta esimene küsimus, mida ta finishis ütles. Ta küsis, kus on mu õlu? Londoni pubides on see täiesti tavaline küsimus, on mu õlu või üks üks üks pint õlut, õlut, valannete Nende elu juurde, jah. Kuna neil on paar nurga taga või nad ütlevad lihtsalt raha anda, kuna ehk siis tänava peal mitte kaugele elukohast siis õhtu veetmine, suuresti võib seal paaris paaris toimuda ja selline pubikultuur mõnusa õlle ja, ja ma, ma kardan arvama küll kalduv, kaldun arvama, et kangemat napsu nad seal väga palju ei joo, et selline on, on täiesti tavaline ja ja mõnus sumin käib ka sinna juurde, nii et et pole midagi imestada, et meil meil on natukene nagu teistmoodi, et nädalavahetused on täie, aur on täie auruga ja nädala sees on, on inimesed kodus ja kas teevad siis loodetavasti sporti, mida nad teevad või siis tõesti on, teevad seda nii-öelda tugitoolisporti ja vaatavad telerist midagi, aga, aga pisut teistsugune. See Puubitamise kultuur meil siin küll. Ja märgatavalt suur erinevus on meiega ka see, et väga paljud pubid kella 11-st üldse suletakse. Et siis võimaldada inimestel muuseas ühistranspordiga koju minna, et nad ei, ei peaks siis kuskil veel linna peale ulakust tegema või veel hullem, nagu meil siin palju räägitakse, napsas peaga rooli istuma. Ma pean küll ütlema, et paar aastat tagasi oli Londonis selle kella 11. ja aja jälgimine oluliselt karmim kui praegu, sellepärast et kui praegu enne kella ühteteist koristatakse kellasid ja öeldakse, et nüüd on võimalik, kui viimast korda tellida, tegelikult öeldakse selle kohta laas toores, ehk viimast korda on võimalust tellida, siis tegelikult on veel võimalus tellida mingi poole tunni jooksul, mida veel neli-viis aastat tagasi kindlasti ei olnud võimalik teha, ja ja kuna metroo sõidab ka nüüd pisut kauem ja kuidagi jooksva graafiku alusel, siis on siis on ka lihtsam tegelikult lihtsam tegelikult ka koju saada niimoodi, et ei ole midagi hullu. Sellist mõnusat minnalaskmist on rohkem, kuna inimestel on, on ka, on ka mugavam, aga aga Londonis on ka veel selliseid baare ja pubisid, mis on lahti kella nelja-viieni öösel natukene otsinud ja neid peab otsima, aga need on olemas ja reeglina need on kas siis mingisuguste tantsukohtade kõrval või lausa kokku ehitatud mingite diskoteeki taga, et sealt on võimalik kohe edasi minna, nii et ka see võimalus on täiesti Londonis olemas ja me käisime ju ühes väga kenas kohas Nathan nadingeelse reservil, mis on väga kuulus plats seal Londoni kesklinnas ning ning selle kohta öeldi, et seal on, on kohe läheduses üks spordiklubi, kus näiteks madonna käib, käib, kui ta Londonis on, käib, käib trenni tegemas ja seal kõrval on kohe ööklubi, kus prints William pidi käima niimoodi, et, et seal on selliseid kohti. Restoranid, kus on ilusti lindikene, selline punane sametpael on pandud ukse taha välja ja kust iga igaüks sisse ei saa. Küll aga käisime ka sellises päris ehedas täistrupis rahvast pubis, mis oli ka selline üsna vanamoodsa olekuga ja väga õdus ja seal tuleb tunnistada, oli, oli väga märkimisväärselt mõnusa omadus see, et inglased ei ole seda vrid individualistid vist kui eestlased, kui nad lähevad pubisse, siis neil ei olegi niivõrd oluline jagunema neile lauda, tooli, kus istuda, nad võivad seista seal trupis kõik koos ja tee asi võtavad pool kannu õlut ja on meil tore tuju ja, ja seda nauditakse, et ei ole niivõrd selline kuidagi intensiivne see kõik nagu, nagu meedil. Kuule, aga nüüd paneme tunni lõpetuseks ka natukene muusikat. Kolmekümnete pärast on jälle eetris uudised, aga, aga on selline artist nagu David Bowie, kes on Märkimisväärse karjääri teinud ja on omal ajal seitsmekümnendatel tal olnud selline natukene Andro küüne alter ego, kellel nimeks oli sigi staadiast üheks tema kuulsamaks looks oli Starman, kuulame seda. Rahvusringhäälingu uudised