Vikerraadio ja tere tulemast jällegi meie Londoni temaatilise saate viiendasse saatetundi, seekord siis ikka Lauri Hussari, Maian Kärmas teie seltsis, kuigi meie oleme siin viimast tundi, ärge muretsege. Veel on saateid tänases vikerraadio saate päevas, mis on pühendatud Londonile, nii et saade et kõiki teada Londonist, aga eelmised lõpust ka üks õiendus. David Bowie esitatud lugu oli tegelikult pealkirjaga Laifon maas. Aga see tund toob meile uusi teemasid. Räägime teadvusest. Eks. Eesti teadlane Allan Sikk on tema nimi ja tema õpetab üsna keerulise nimega ülikoolis Londoni Ülikooli kolledžis sotsiaalteadusi ja politoloogiat. Millega on täpsemalt tegu sellest juba pärast järgmist muusikapala. Veel kord räägime Londoni Cityst Londoni ärikeskusest ja kahe eesti noore naisterahvaga, kes töötavad siis Londoni citys ja üks neist on varsti töötanud juba Londoni citys 10 aastat ja kas neil on plaan sealt ka tagasi tulla, eks sedagi uurime selles intervjuus ning peale selle on meil too ka ühe juba ligi 10 aastat Londonis töötanud. Hingekarjase ka tegu on siis Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Lagle Heinla, kes siirdus kirikule õpetajaks Londonisse ja on seda seal siiani. Jällegi alustame tundi põneva muusikaga ja loomulikult pea ikoonilise väärtusega inglise popikuningaks teda küll nimetada Elton John ja lugu pealkirjaga meelinimised. Eksirännakute SM siin Londoni linnas jõudnud huvitava nimega asutuse juurde, nimelt on tegu siis otse tõlgituna Londoni ülikooli kolledži ka, aga meie vestluspartneriks on selles ülikoolis õppejõuna töötav doktor Allan Sikk, tere päevast. Tere. Mis asutusega siis täpsemalt tegu on? Ma ütlesin küll, et see on Londoni Ülikooli kolledži, aga kas, kas nii võiksime siis seda õppeasutust nimetada? Otsetõlkes on kuigi sellega on see suur nali, et et seda on raske tõlkida eesti keelde sellepärast et see on üsna ajalooline nimetus. See inglise keeles kõlab University College London. See ei ole Londoni ülikooli kolledži, vaid see on tegelikult ongi sellise nimega ülikool kohe. Et asja veel segasemaks teha, on olemas ka üldine Suur-Londoni ülikool, mille alla kuulub hulk suuri ülikoole. Nii et kui palju üliõpilasi mahutab enda raamesse terve Londoni üli? Siis ma ei tea, aga ma arvan, mitukümmend 1000 ja mõistlik olles Londonis on juba ainuüksi, ma arvan, paarkümmend 1000 umbes Tartu Ülikooli suurune, võib-olla natukene suurem. Kuidas see juhtus, et ta siia sattusite? Juhtus niimoodi, et mulle anti märku, et selline koht on siin vabanemas või tähendab loo loodud ja siis ma kandideerisin. Ja ilmselt huvitav on muidugi see, mis mind ajendas kandideerima. See oli eeskätt see Muen senini akadeemiline karjäär on valdavalt möödunud Tartu Ülikoolis, mis on ka väga-väga meeldiv koht, aga et selleks, et enda akadeemilises arengus mitte seisma jääda, tuleb vahepeal natukene ringi liikuda. Täpsustame nüüd ka, et tegelikult me oleme ühe samuti keerulise nimega majas, mis on üks osa sellest ülikoolist ja siin on siis politoloogia tegemist, aga piiratult ka teatud geograafilisel alalise politolooge, millega täpsemalt tegu on ja mis, mis ained teie annate üliõpilastele? Jah, selles mõttes igasugune suur ülikool, sealhulgas Jenevassidki, olles Landon jaguneda väiksemateks osadeks ja see osa, milles mina töötan, on inglise keeles, kuulas loonikendisti õppi instadis, ehk siis slaavi ja Ida-Euroopa õpingute kool ja see mitte keskkool, aga alkohol veidike kõrgkooli Antonis isegi doktorikraade väljastatakse, mis oli omal ajal iseseisev, aga nüüd kuskil mõned aastad tagasi ühines siis see kool, mis, millest mina töötan, ühines, invasid kole sul Londoniga. Ja see on Euroopas, ma arvan ja ilmselt ka maailmas, kas kõige juhtivam vähemalt yks juhtivaid Ida-Euroopa teadmisteuuringute keskusi? Millal Ida-Euroopa ja siis kõik veel, mis jääb sealt ida poole. Nii et jah, siin suur osa õppejõududest tegeleb ka ajaloo ja keele ja kultuuri ja muude taoliste asjadega. Ja mina kuulan siis sotsiaalteaduskonna poole peale ja kõige otsesem fookus mul on balti balti poliitika. Aga ega ma õpetan üldisemalt ka sotsiaalteaduslikke meetodeid ja politoloogiaaineid. Poole tunni pärast algab teil selle semestri viimane loeng. Kui palju üldse tudengid huvituvad sellest Baltipoliitikast? Sellele on raske vastata, sellepärast et kui Eestist vaadates tunduvad Balti riigid väga suured, siis, siis ma arvan, et kui minu ametinimetus on balti poliitika lektor, siis ma olen tõenäoliselt Londonis kõige kummalise nimega lektor, sellepärast et see puudutab tegelikult, kui mõelda maailma mastaapides nii väikest killukest maailma elanikkonnast. Kui seda arvesse võtta, siis on huvi väga suur, võib öelda. Kui nüüd huvi absoluutarvudes mõõta, siis kindlasti noh, siin koolis põhilised põhilised huviobjektid on ikkagi Venemaa, Ukraina suuremaid Ida-Euroopa riigid. Aga sinna vahele mahub ka päris palju balti piisavalt balti huvi. Te olete lektor ja politoloogia lektor maal kus on kõige pikemad parlamentaarse poliitika viljelemisel traditsioonid. Milline see briti poliitiline kultuur on võrreldes Eesti omaga? Viisakas aga noh, see on see, see ei puuduta ainult poliitilist kultuuri. Millest see viisakus täpsemalt seisneb, kas kas mingites moneerides, mingites kirjutamata reeglites või lihtsalt puht lihtlabaselt viisakuses? See on ühest küljest maneerides, aga teisest küljest ka ka seisneb selles, et vähem on sellist ilmselgelt musta valgeks rääkimist ja vähem on sellist konflikti otsimist konflikti pärast. Rohkem on konfliktid toetuvad ikkagi millegile, milles ollakse eriarvamustel ja üldiselt jäädakse ka tülitsedes suhteliselt viisakaks üksteise suhtes kuigi erinevalt eestist siinseid parteisid väga ei ohusta see, et nad teaksid ühte koalitsiooni näiteks minema Eesti Eesti poliitikat vaadates on päris huvitav, kuidas, kuidas riskitakse tegelikult enda poliitilisi vastaseid sõimata, kuigi kuigi on väga võimalik, et varsti tuleb nagu leivad ühte kappi panna. Sest nagu Eestis on olnud juhtumeid, mis, mis on rahvast ärritanud, see olgu siin kuluhüvitiste teema, praegune palkade teema äriühingutesse juhtkondades kuulamise teema, et, et see justkui arrogantsena ärritanud eestlasi nende riigiisade aadressil. Kas siin Inglismaal on ka taolisi näiteid? Kuluhüvitised ja palgad on olnud ajalehe pealkirjades mõlemas riigis umbes umbes võrdselt viimase paari nädala jooksul. Noh, muidugi on lihtsalt võib-olla see ärritab Eestis rohkem, sellepärast et noh, parlamendisaadikud, Eestis on ikkagi nii-öelda keskmisele inimesele, kuigi ma ei armasta keskmisest inimesest rääkida, aga noh, keskeltläbi on inimesele tunduvalt ligemal. Et tegu on ikkagi oluliselt väiksema riigiga ja üldiselt on Eestis kõik sellised igasuguste kulude hüvitamist, süsteemid ja hästi läheb läbinähtavalt või hästi mõistlikult või ratsionaalselt üles ehitatud. Samas kui Inglismaal kuhjub üks, üks asi nagu teisele või üks põhimõte, üks üks süsteem teisele otsa ja seda eelmiste kustutate ära, nii et see on selline tohuvapohu, kus on natuke isegi raske aru saada, et, et kas see on põhjendatud või mitte. Eestis see ärritab võib-olla sellepärast rohkem, et see on sellises suhteliselt loogilises süsteemis selline ilmselgelt selline asi, mis võib tekitada tunnet, et see on ebaõiglane. Natuke võib-olla kindlasti tekitab frustratsiooni see, et, et ta on üsna bürokraatlik, nagu ma aru saan ja on iga asja jaoks on nõukogu ja, ja igavese jaoks peetakse eraldi istungeid. Väikseid laudkondasid, räägitakse, räägitakse, lükatakse edasi, et, et kas see on natukene ka selline jututuba, see siinne parlament näiteks ja, ja kõik need, need riigiisad, kes siin juhivad seda maad. See vaat seda ma ei arva, ma, ma seda teemat otseselt ise ei ole uurinud, aga ma olen päris palju mõelnud selle peale, et mul on olnud võimalus töötada mitmetes kohtades, kus mõnes kohas olid koosolekud täiesti vastunäidustatud, mida ei peetud põhimõtteliselt mitte kunagi teistes kohtades, kus koosolek oli elementaarne eluvorm. Eks ma tuttavate kaudu olen ka kuulnud, mul on tunne, et, et ma pigem eelistan pigem natukene rohkem koosolekuid kui liiga vähe koosolekuid. Sellepärast koosolekut tekitavad inimestes, kes tegelikult ühe asjaga tegelevad ja ühte asja ajavad, sellise kuuluvus tunda. Ja samamoodi näiteks Briti Parlamendi jututuba, seda saab jälgida ka siin vastavast Parlamendi telekanalist sealhulgas palju komisjonide kuulamisi ja see tähendab kõik inimesed, kes tegelikult tunnevad, tead, mingi teema vastu huvi, neil on ligipääs sellele debatile. Eestis on probleemiks see, et, et sa pead nii-öelda oma nina suhteliselt teravalt ehkki ma kusagile siis sa võib-olla saad natukene kaasatust tunda. Aga isegi jälgimine on näiteks siin tunduvalt lihtsamaks tehtud. Tulles tagasi teie õpetatav aine juurde, millised, võib-olla sellised punktid teie aine puhul on sellised, mida on raske üliõpilastele selgeks teha, mis on võib-olla nende jaoks raskesti hoomatavad, kuna nende arusaam näiteks kas või Ida-Euroopa ajaloost on teistsugused, kui meil. Ma arvan, siin isegi ei ole väga suurt vahet, kas õpetada siin või Eestis. Ühest küljest sellepärast et siin tudenkond on ka väga kirju. Et täna lõpetasin ühe teise loengu sissejuhatus politoloogiasse, kus meil on 120 tudengit ja ma võin enam-vähem mürki võtta, et meil on igast maailmajaost ikkagi tudengeid seal, mis tähendab seda, et kõikide teadmistepagas, nii-öelda enne sinna loengusse tulekut on väga erinev, mis on võib-olla raske ja mis on ka Eestis, et juba tänapäeval raske on see, et tudengid on hirmus noored. Väga paljud tudengid on sündinud 1900 üheksakümnendatel aastatel, see tähendab, neil puudub igasugune isiklik kogemus nii külma sõja kui kommunistliku süsteemiga, isegi kui nad on pärit Poolast või või, või Eestist. Et pigem on see küsimus selles generatsioonide murrangus, sest et ka nii palju, kui ma olen Eestis õpetanud, siis ma olen märganud, et ega nooremad tudengid Eestis ka ei taju päris hästi seda, mis toimus enne üheksakümnendaid. Aga teie aine puhul, kui on midagi, mille üle te tunnete uhkust, rääkides balti riikide poliitilistest süsteemidest, mida te kõige uhkema Parema meelega annate oma üliõpilastele edasi, vot vaadake, Balti riikides tehti nii, et mis meil on hästi tehtud nii-öelda. Noh, minu minu ülesanne ei ole tegelikult väga esile tuua seda, mis on õigesti tehtud ja mis on halvasti tehtud. Kuigi ma olen muidugi nii häid kui vigu maininud kas või näidetena üldisemalt skursustes. Tuleks Londoni juurde veel tagasi, kas Londonis on hea teadust teha, küsiks võib-olla selliselt, üldiselt kõigepealt. Üldiselt üsna hea, siin on mitu põhjust, lihtsalt teadlaste ja sotsiaalteadlaste kontsentratsioon on siin väga suur, sellepärast et siin on väga palju ülikoole ja väga noh, maailma tipptasemel ülikoole. Ja samas on ka raamatukogud siinsamas kohe ühedee briti raamatukogu 24 miljoni raamatuga, sealhulgas on täiesti selliseid eestikeelseid raamatuid, mille olemasolust mul isegi ei olnud enne ettekujutust. Rääkimata siis kõikidest inglisekeelsetest raamatutest. Et selles mõttes on kindlasti kindlasti päris hea Millist teadustööd ise siin saate teha ja mille peale ta praegu oma huvi olete suunanud, et lisaks sellele, et te õpetate, siis mille kallal teie töötate? Aga kuna ma olen siin tegelikult alles pool aastat olnud, siis siis esimesed paar kuud ei kulunud mitte teadustööle või isegi õppetööle veel vaid põhiliselt sellepärast, et kust leida elamine ja kuidas ennast sisse seada ja kuidas saada hakkama briti firmadega, kes peavad sulle elektri ja vee ja internetti koju tooma. Et teaduse osas noh, millega ma praegu tegelen, on paar projekti, üks on, ma uurin ühe eesti kolleegiga koos Eesti rohelisi poliitika arengut 80.-te lõpust kuni siis tänaseni välja ja siis ühed šveitsi kolleegiga. Me uurime võrdlevalt balti parteisüsteemide muutumist nagu üleriigiliseks, et kuidas on sellised geograafilised erinevused parteide toetuses muutunud. Järgnevalt toome Teieni vestlused kahe noore naisterahvaga, kelle eluteed on viinud neid Londonisse tööle. Neist esimene Meeli Tamm on Londonis elanud juba üheksa aastat ja töötab audiitorina. Ta ütleb, et kui ta Inglismaale tuli, ei olnud tal plaani sinna kuigi pikalt jääda. Kuid nüüd on saanud Inglismaa talle koduks ning Eestisse naasta on üha keerulisem. Mis Londoni puhul on see see imetabane, miks siin on hea elada, miks te olete otsustanud Londoni kasuks? No siin on nii palju huvitavaid erinevaid kultuure koos ja, ja siin on nagu kõik võimalik, et me noh mis iganes sa tahad kõike, kultuuris teine, vaid muusika ja kõiki erinevaid rahvusi, et see on nagu selline paabel, et kunagi ei hakka igav nagu kõik, mis iganes sa kujutad ette, et sa endale tahad seda, saad erinevaid toite, erinevaid restorane ja erinevaid kultuurisündmusi, erinevaid tantse, hetk või mis iganes. Et kunagi ei hakka igav. Mõneti mulle tundub, hinnates Londonit, et siin on väga raske nagu pidev punkte saada, sellepärast et see mitmekesisus on ühelt poolt väga suur, aga teiselt poolt et leida endale selliseid selliseid kohti, kuhu, kuhu ise kuuluda, et see kinnistumine nende, nende konkreetsete noh, kultuuri, ma tea nähtuste ilmingute ja kõige muu külge mingite inimgruppidega sidumine, et see võib siin olla üsna keeruline, kas, kas, kas ma olen millestki valesti aru saanud vähemalt kõrvalt vaadates mul jääb selline mulje, kuna kõik on niivõrd niivõrd anonüümne, siis võib see tuttavate ja lähedaste sõprade ringi leidmine üsna keeruline olla. No ühest küljest võib-olla õigesse test on, et kuidas see nagu ise teede ja nagu kultuur on natuke teistmoodi ka, et no võib-olla ei ütleks, pinnapealne suhtumine, aga et pigem, et noh, väga kerge on nagu igal pool kohtad inimesi ja nagu lihtsalt suhtled nagu Eestis minu arust ei ole niimoodi, et Eestis nagu inimesed rohkem kokku Jaan oma kambas koos on ju siin lähed muidugi mulle meeldib näiteks tangot tantsida salsat ja, ja ma lähen kuhugi tango klubisse või salsa klubisse kohtun, seal pole eluses kolanud, lihtsalt räägid ja on nagu ühine huvi ja siis on nagu kohe nagu klapib ja see on okei. Aga nagu ma ei tea, võib-olla väärarvamus eestlase, kes ma kujutan ette, et inimesed peavad minema koos sõpradega sinna või tundma inimesi või, või niimoodi nagu selles mõttes nagu osad on jälle ma leian kergemaks siin nagu suhelda või kuidagi. Kas inimesed on on pigem eelarvamustest vabamad või, või püüavad nad siis pigem neid eelarvamusi siis varjata, et need tulevad kunagi hiljem välja siin. Kui me räägime siin Londonis sellest, mis konkreetsete inimestega seostub? Ei, no ma arvangi, et võib-olla Londonisse inimestel ei olnud nii palju eelarvamusi ja siin ongi kõik nagu välismaalased, kus pool rahvast nagu et selles mõttes, et kõik on nagu sarnases olukorras ütleks niimoodi, et nagu kohaliku rahvamäär on algul, kõige alguses elasin Southamptoni, siis mis nagu lill lõunarannikul ja see oli nagu täiesti selline hiiglaslik linn seal ma nagu kogesin küll, et eelarve oli palju suurem, et või noh, seal ma nagu selgelt eristada, nii et ma olen nagu välismaalane, räägin aktsendiga ja, ja Eestist ja kus, noh, see oli nagu üheksa aastat tagasi käes, siis nagu Eestit. Ei, teadsime hästi, kus see veel on ja ja mis keelsel räägitakse ja vaene riik ja no siis oli nagu tugevad eelarvamused, onju, aga noh, nüüd on aeg mööda läinud, et meil nagu inimesed targemad ja no Londonis nagu on hoopis teine atmosfäär ka. Te olete siin üheksa aastat olnud, KUI KAUA VEEL? Nevessey nime onju, aga praegu ma küll ei näe ennast tagasi minemast kui ma ütlen, et noh, ma ei tea nagu tagavara veenogeeni, kui öelda, et tagavara variant, aga ma tean, et ma alates on Eestisse minna tagasi kui juhtuks mingi halvim variant, et ma jään ilma tööta või hirmus majanduskriis või nii ja siis ma tean, et alati Malazonism tagasi minema saan endale normaalse töökoha ja ma saan seal hakkama ja on piisavalt raha ära elada või mis iganes, onju, et see on kodu ja sa ei ole lihtne, onju, aga nii kaua kui ma suudan nagu siin end ülal pidada, on mul hea töö ja suudame teha neid asju, mis mulle meeldib teha on ju, et praegu näen oma elusid Ja nüüd me räägime Silja sepinguga, Stingiloniks laul, Inglismaa ninnujook, aga ma tahaks pisut parafraseerida ja küsida, et kuidas on eest lannana Londonis olla ja elab. Pole ise poleks see neli aastat siin olnud, ma arvan, et, et kui nagu ei, meeldiks tegelikult mulle nagu isiklikud põhjused ka siia siia tulekule olnud, aga aga jah, tööga rahul, võimalusi palju, kui lihtsalt piisavalt aega oleksid kõike teha, mis, mis London pakun. Ma arvan, et tegelikult minu poole, Ma arvan, isiklikud põhjused on kõige London on eestlase natuuriga selline sobiv, sobiv linn ees, see, see nii-öelda see närvikava linna närvikava sobik sobist sobitub kuidagi eestlase omaga. See on hea küsimus, sest raudselt esimene pool aastat ma nägu väga rahul asjadega minna kohast transpordi teema täiesti hulluks, et noh. Enne ma lihtsalt ei olnud Eestis elan Tallinnas, käin tööl, jalutan 10 15 minutit tööle. Eluanne veeloss elasin, õppisin Stockholmis ka samamoodi elu tules iie. Kas ma algul elasime, nagu reisisin iga päev tund ja veerandtööle ja, ja mul on töö. Tööpäev algab kell seitse hommikul. Käisime siin täiesti täiesti ebanormaalne. Aga siis siis kolid lähemale nii-öelda korrigeerida oma nii-öelda, kus kohas sa elad ja? Neil on pool tundi, need elu ei olegi nii paha. Ka Eminus, vahemaad ja transport on nagu kõige negatiivsem asi kogusele Londonis olemise juures, et kui jälle Eestis käima paar nädalat tagasi tuleb meelde issand, kui mugav ja kõik on nii käe-jala juures, et. 35 40 minutit liiklusummikus on meie jaoks juba katastroof. Oks Londonis keskmine tööletuleku aeg tund aega, seda peetakse normiks, need, mis minu jaoks on Aga noh, pool tundi, okei. Millega konkreetselt teie siin Londonis ja Londoni citys tegeletakse? Mina olen Liimann, siis Ida-Euroopa makroanalüütik, tegelengi kogu Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia ja nüüd ka Iisraeli Macro makropoliitikaga. Ainult töö iseenesest on väga huvitav, mis mulle väga väga meeldib ja annaks midagi samalaadset teha, aga põhimõtteliselt ainult Eesti või, või siis Baltikumi raames. Siis olete te täiesti õige inimene, kelle käest küsida millised need Eesti majanduse väljavaated eelseisvateks aastateks. Huvitav külage. Tegelikult kiidetakse päris palju Baltikumi kahte kõige ka selle väga aktiivselt nagu asja jälgi. Naeran nii paari aasta perspektiivis on see ikkagi nii-öelda positiivne. Terzonovide praeguses Iisrael on minu jaoks nagu uus turg, mida me järgmine mõnes mõttes on päris palju paralleele. Samamoodi väga kõrge haridustase Eestis nii-öelda see potentsiaal on olemas ja ma arvan, et isegi kui noh praegu mingi lühiajaline langus ja korrektuuri see on ka loomulik. Ükski pidu ei nii-öelda ei, ei kesta lõpmatuseni. Räägime juttu Lagle Heinlaga, kes siin, Londonis ja kes on ka vaimses mõttes teinud karjääri, kuna ta on täiesti oma koguduse naine siin Londonis. Räägi neile lähemalt sellest, kuidas sa siia sattusid ja mis kogudusega on tegemist. Moon tegelikult kolm kogudust hetkel Ma tulin siia Inglismaale 1996. Ma olin poolel teel seminari lõpupoole ja siis, kuna Inglismaal ei olnud juba tükk aega olnud aktiivsed vaimuliku, nimelt minu eelkäija doktor Taul läks vanaduspuhkusele juba mitu aastat enne seda siis oli neil tõsine põud siin kirikuõpetajatega ja siis vaata siia lühiajaliselt kohta täitma. Aga ka seda lugu räägivad kõik inimesed, kes on tulnud Inglismaale välismaalt, et me tulime kõik siia kolmeks kuuks kuueks kuuks, jäime 30-ks aastaks. Umbes nii on ka minuga läinud, ma tulin siia kuueks kuuks, aga nüüd mul läheb juba 12. aasta. Ja siis hetkel kolm kogudust hooldada Londonis Lestress ja Bradfordis. Olid ajad, kui meil oli rohkem eestlasi veel ja siis oli meil kogudused ka Šotimaal ja Walesis. Aga need on kahjuks kõik suletud, sest inimesi on nii väheks jäänud kirjeldanud kogudest, kuivõrd usinad hinge karjatavad, nad on sees. Iga kogudusel on oma nägu ja, ja Inglismaal, see oleneb väga geograafilisest asukohast ka, näiteks ütleme Kesk-Inglismaa ja Põhja-Inglismaalt, kogudused on peaasjalikult vanem põlvkond, need, kes olid 47 48 ja nende järeltulijad, sest need on sellised rajatud kogukonnad, kus kõik elavad ühes kohas vähemalt samas piirkonnas. Ja seal on nagu mitme põlvkonna eestlaste traditsioon. Eesti ja skulptuur. London on natuke teistmoodi, sellepärast et see on pea, Lenk siin kõik vaheldub kogu aeg ja Londoni kogudus on praeguseks kujunenud pigem selliseks Eestist nooremate eestlaste kaplanaadiks. Londoni kogudustes selline on ära kuivanud, meil on järgi jäänud umbes kümmekond aktiivset liiget ainult nendest vanadest. Ja ülejäänu moodustavad kõik need noored ja see töö, mis me siin teeme, on, on väga mitmepalgeline, see on pigem selline misjoni kirik kus on nagu uued tuuled ja uued töösuunad. Ja siia juurde ma tahan alata lisama, et ei ole ainult Inglismaaga tegemist. Nimelt on meil Iirimaa ka eestlased ja me oleme just alustanud Iirimaal eestlaste koondamist samamoodi kui me oleme teinud need kaks jumalateenistust Iirimaal jõulud ja vabariigi aastapäev. Nii et seal on ka selline paarituhandene eestlaskond, kes on läinud sinna pärast Euroopa Liiduga liitumist ja, ja, ja neil on ka vaimselt sotsid tahavad kirikut, tahavad jumala sõna kuulata, tahavad koos käia, seltskonnaelu elada ja siis me üritame seal kohapealsete aktiivsete eestlastega seda korraldada, et enam-vähem on sama töö tablenis ja Londonis ja siis on teine ülestelise Bradfordis, kus on meil siis vanem põlvkond. Eestlased on tavaliselt ikka selline maausuline rahvas olnud, et kuivõrd nad üldse tegelikult suhtuvad siin sellesse kirikusse kui katus, ühendavasse organisatsiooni ja mitte niivõrd sellisesse vaimsesse, enesesse süümise paika. Kuivõrd palju tuleb ikkagi süüvida keskuste eludesse oma koguduse liikmetega, nii jumala sõna detailides kui, kui nende endi hinge võib-olla isiklikes muredes? No see ongi täpselt niimoodi. Ma arvan, et iga kirikuõpetaja teab sadade eestlastega jumalast vaimsetest asjadest rääkimine ongi omaette teema. Seda tehakse teistmoodi, igal pool ole keskkonnast amm. Meil on, sellepärast ma nimetan kivi näiteks seda tablenit Londonis, nooremad eestlaskonnas nimetan neid misjoni, kirjutatakse, et me peame leidma uusi võimalusi, kuidas inimestega suhelda. Nii et nad sellest aru saavad. Tegelikult anda neile vastuseid nendele küsimustele, mis neid huvitavad. Ja absoluutselt piinlik öelda näiteks seda, et põhjused, miks ma alustasin kunagi nüüd seitse aastat tagasi juba Londonis regulaarseid eestlaste pubiõhtuid oli just nimelt see sellepärast et eestlastel oli kompleks, neil olid hirmud, et kes ikka kirikusse läheb, kirikusse lähed siis nagu suur hädava surm käes. Ja vanasõna ütleb, et kui Muhamed ei tule, siis tuleb mägi, eksju, ja siis me tegime neile neutraalses keskkonnas kokkusaamise võimaluse ja see töötab suurepäraselt, mida me teeme. Me ennustame inimesi omavahel suhtlema. Me ennustame neid omavahel kontakte vahetama, tekitame kogukonnatunnet ja, ja noh, paratamatult mingisugusel hetkel inimesed leiavad hetki, tulevad, räägivad kirikuõpetajaga nelja silma all sellest, mis need tegelikult südame peal on. Aga neil on selleks vaja turvalist keskkonda. Ja, ja ma ei tea, miks see nii on, aga Eesti kultuuri ja, või siis ma tea, mõttemaailmas kirik ei tundu see koht olevat hetkel. Ja minu arust on see väljakutse, kui nad näevad, et sel juhul me peame leidma selle keskkonna, kus me saame inimestega rääkida. Sa oled üldmulje poolest ka selline inimene, kes kellele saab kergesti läheneda ja kui tihti tulnud ette, et sa oled pidanud tõesti pubi laua taga ka hingekarjasetööd tegema? Päris tihti, Nathan, inimestel tuleb häda siis, kui nad on endaga üksinda ja eestlase hingeelu tundes. Tavaliselt see juhtubki siis, kui ta on kas klubis või, või. Inimesed, kes tulevad siia Inglismaale, noored eestlased kõik töötavad väga-väga-väga raske, et nende elu ei ole mitte meelakkumine siin selle tõttu neil ei ole võimalust. Nüüd ei regulaarselt elu elada, et töötan esmaspäevast reedeni ja pühapäeval kirikusse, on korralik pereinimene, noh, nendel on teistmoodi ja sellele tuleb vastata ka neile niimoodi. Ja me tihti räägime siis, kui neile sobib kesköösel emaili teel, mis iganes, sellepärast näiteks me tegime ka viimase leerikursuse. Me Londoni koguduses tegime hoopis olete keskkonnas e-leerikursus, sellepärast et inimesed elavad niivõrd kaugel üksteisest ja neil ei ole töö tõttu võimalik tulla kirikusse regulaarselt. Ja me tegimegi internetikeskkonnas. Jumal tänatud sellele, et meil on olemas sellised tehnilised võimalused ja kogu asi toimus internetifoorumis, suhtlesime, vastasime küsimustele õppisime ja siis me tulime kokku alles soleeri õnnistamiseks. Et selliseid uusi võimalusi tuleb leida, inimeste ellu sobitada, neid ei ole sugugi haruldus enam naine kogumise eesotsas. Küll aga on siin palju kultuure koos Londonis ja neil kõigil on vaja ka hingekarjasetööd siin teha, kuidas siinne vaimulikkond elab, kas nad elavad ka mingit sellist ühist elu või kas nad läbivad ka seen kogu oma selles nii-öelda Paabeli kirevuses. Ja me ikka hoiame oma omaette kokku, tähendab noh, kuna inglise riik on anglikaani kiriku hallata, siis Me luterlased oleme ikka kokku ja, ja ma pean ütlema, et hästi lõbus näide on see, kuidas me, Balti riigid omavahel kokku ajame. Mina olen siis Eesti õpetaja, Läti luterlane on ka naisterahvas ja, ja siis on meil Leedu kolleegi, kes on katoliiklik preester ja me käime umbes kaks korda aastas koos temaga Pastrodis, kus me arutame balti asja ja, ja neid asju kogukondi puudutavad, sest nad tegelikult sotsioloogiliselt on meil samad probleemid. Me oleme kõik sama taustaga ja, ja noh, absoluutselt vaba meediat nii-öelda Kakson, luterlaste naisterahvad ja kolmas on katoliku preester ja me sööme lõunat koos, suhtleme, arutame, et kuidas me saame 11 aidata oma kogukondi aidata ja, ja see on väga viljakas olnud ja see aitab meid kõiki. Täpselt samamoodi me suhtleme siin ka näiteks Põhjamaade vaimulikega. Soomlased, rootslased, kui mina vaadata oma, saada neid oma kolleegide juurde, täpselt samamoodi nende puhul, näiteks kui meil on segaabielud suhtlema omavahel, vaatame, mis iganes paremini sobib. Laulatuste puhul on see eriti tähtis, näiteks seal laulatavatel enamus perekonda tuleb, ütleme Rootsist, siis me teeme Rootsi kirikus selle, mitte eesti kirikus. Aga tähendab, me oleme mõlemad kohal, nii et ma arvan, võib-olla on see Eesti kontekstis natuke uudne, meil on see selline kliendikeskne, ma kasutan selliseid marketing töölisi, aga see on kliendikeskne, tuleme inimestele vastu ja me teeme nii, nagu inimestele sobib. Meie üritan neid vormida mitte enda mudeli järgi. Tundub, et kui sa siia nii kauaks pidama oled jäänud, nõnda on, kui linn sulle sobib. London on jah, ma alati ütlen, et see on riik riigis, et noh, et, et siin on põhimõtteliselt kõik olemas, mis on issanda päike seal loodud. Et siin leiab igaüks endale midagi, leiab endale võimalusi, leiab endale väljakutseid, leiab endale rahuldust. Ja nagu ütles Oskar, vaielda, et kui sa leiad, et sul Londonis igav, siis sa oled elus tüdinud. Et London on suurte võimaluste linn ja sellepärast tulebki siin nii palju noori inimesi ja tuleb just selline eriline kontingent inimesi, kes on ambitsioonikas, kes otsivad väljakutseid, kes on võib-olla rohkem tomat, võib-olla ka rohkem mures südames. Aga et see on teistmoodi seltskond, kes siia kokku tuleb ja, ja sellepärast me peamegi võib-olla natuke rohkem pingutama, et nende vajadustele vastata. Sest tõepoolest, London on ääretult rahutu, Linda on väga tempokas linn. Kas see on ikka linn, kus on ka võimalik hinge rahu leida? Nii-öelda on näiteks? Väga hea näide, on see meie kirikus me juba aastaid tagasi leidsime, et me oleme citys, mis on finantsmaailmakeskus ja me teame, et meie ümber on meie suured naabrid korporatsioonid, kus inimesed töötavad tihti 18 kuni 20 tundi päevas. Mõtlesin, et kuidas me saame neid inimesi, vaata, sest me oleme üks osa nende kogukonnast. Siis me alustasime lõunakontserte, mis tähendab seda, et meil on igal tööpäeval on lõunasel ajal pooletunnine vaimulik kontsert kirikus, mille lõpus me pakume neile teel ja kohvil, nad toovad oma lõunavõileiva kaasa, nii et nad saavad pool tundi rahus istuda, mõtiskleda, kuulata, seovad oma lõuna ära, lähevad tagasi oma kontoritesse ja see on meie panus Nende ellu, et nad suudaksid edasi töötada. Ja nad ei pea selleks olema kristlased, kes iganes tahab tulla kirikusse puhkama ja vaimselt nii-öelda oma patareisid laadima, nad saavad seda teha. Ole hea, ütle meie raadiokuulajatele ka, kes tulevad Londonisse, kui nad tahaksid tulla kaema, kuidas elab Eesti kogudesse Londonis, siis kust nad selle leiavad siit Londonist? Siis nad tulevad absoluutselt kindlasti vaatama sellist suurt Londoni turismimärki nagu Püha Pauluse katedraal mis on printsess pulmakoht ja, ja siis, kui nad tulevad sinna Püha Pauluse katedraali seisavad seljaga selle poole, vaatavad Londoni muuseumi poole, mis on ka väga hea koht külastamiseks, sest täpselt nende kahe vahele jääb meie kirik. Mis on püha Anna ja Agnese kirik? 2006. aastal suure tulemise teinud Karendeili Väi kärbuczewekreid saan, see oli tema avasingel muidugi kahjuks ka natukene maagilise saatusega lauljatar, mõned nädalad tagasi tuli teade selle kohta, et et leiti surnuna tema abikaasa ka muusik, aga selline kahjuks on see muusikute elu teinekord või on see seotud narkootikumide ja muude pahedega. Siiski loodame, et Karin faili rail on veel ees suurepärane karjäär. Meie saade aga hakkab otsasid kokku tõmbama. Jah, viietunnine maratonsaade Londoni teemal hakkab tõesti läbi saama ja püüdsime teieni tuua killukesi Londonist, aga hästi või halvasti, kui see meil õnnestus? Otsustage ise, Londonis on koos ju kõik maailma kultuurid ja rahvad on seal sulandunud üheks kirjuks pereks ja sealt ei ole ka kuhugi kadunud ehe britti, huumor ja mis seal salata, halb inglise köök ja muuseas ka tugevas vihmasajus südalinna parkides jalgpalli mängima kogunevad lapsed on seal täiesti olemas, see on selline. Londoni Londoni argipäev. No loodetavasti suutsime vähemalt Londoni muuta teile põnevaks ja, ja ka selliseks avatud kohaksed, kus külalised on alati teretulnud, saate ise ka võib-olla kunagi minna otsida. Aga saate lõpus on meil päris palju inimesi, keda tänada. Just nimelt suure töö tegijana Anneli Kimmel, kes aitas meid Londoni poolt. Samuti täname külgede ohvrit Ursula Roosma, Kaur Sarve, Aet Kuke ja loomulikult Eesti saatkonda Londonis, samuti ühendkuningriigi saatkonda siin Eestis ka veel Briti Nõukogu ja kaitseministeeriumit ning meid aitasid ka Viivika Ludwig ja täna oli helipuldis Ingrid Roosipõld. Ning tänase saate tõid teieni Lauri Hussar ja Maian Kärmas. Aga Londoni teemad vikerraadio eetris täna veel ei kao. Järgnev saade kuus pakkija. Aja jälg kivis on ka samuti Londoni temaatilised, need Tiit Karuks ja Helgi Erilaid võtavad siis teatepulga meelt üles meiega Lauri Hussari, Maian Kärmas. Täname teid kuulamast ja jätame kõlama viimase loo tänasesse saatesse ka märgiline inglise ansambel Baliis, kus ta on välja tulnud ka solistina Sting, hilisematel aastatel.