Tere kõigile päevade kuulajaile MINA OLEN Piret rist. Tänases saates läheme Võrumaale Rõuge valda, kus toimus memme-taadi lustilaager. Kuulame, mida arvab taimedega Enno Kalde ja eaka inimese võimalustest, räägib Laine Roht. Oma käidud teedejutte jätkab proua agaate hiie loota, et need on siis tänased teemad. Aga enne veel suur aitäh kõigile, kes peale eelmist saadet võtsid vaevaks helistada ja teemasid pakkusid. Meie toimetuse number on ikka endine ja te võite sinna julgelt helistada. Kuid nüüd ajalehe videvik tutvustus sellel nädalal, see on siis neljapäeval, 24. juulil ilmuv videvik juhib lugejate tähelepanu videviku suve kontserdit ansambliga suveniir Järvakandis, Raplas ja Keilas. Juttu tuleb ka kirjatööde võistlusest, mis suvist vaimuelu peaks elavdama aegadest, oludest ja rahast on kirjutanud Rein milistver. Mis meid ootab Euroopa liidus ja kuidas me sinna sobime, selle üle peab aru Valter Udam. Suvi on mõnus aastaaeg, ent ka suvel oma ohud meie tervisele nende eest, hoiatab doktor Harri Jänes. Raamaturiiulile On pilgu heitnud Silver Rebane. Muuseumihuvilised võivad lugeda Harjumaa muuseumi tegevusest Harjumaa rannailu jäädvustamisel ning Laidoneri muuseumist Viimsis. Juristi nõuannet jagab eeli päts. Need on siis videviku teemad. Kuid videviku toimetus on koos ansambliga suveniir nõuks võtnud teha suvekontserte. Ja ma loen teile ette, kus need kontserdid toimuvad. Reedel, 25. juulil kell 20 Järvakandi alevi lauluväljakul. Laupäeval, 26. juulil kell 19 Rapla lauluväljakul pühapäeval, 27. juulil kell 19 Keila lauluväljakul. Pääsmed on saadaval koha peal enne kontserdi all, kust pensionäridele ja lastele on pilet 10 krooni ja teistele 25 krooni. 18. ja 19. juulil said Võrumaal Nursis kokku maakonnamemmed-taadid sest avatud hariduse liidu Võrumaa keskus, tare ja Nursi kool olid organiseerinud memme-taadi lusti. Laagri esimesel päeval olid kavas loengud ja teisel päeval võis lõnga värvida kangast trükkida, korvi punuda. Kuid et kuulajaga teaks, mis on võrus, keskus, tare, siis palusin mikrofoni juurde liida. Velga. Kes aitasid seda lustilaagrid? Teha väga suur tänu kõigile, kes ulatasid abikäe meie laagri toimumiseks. Väga täname kolme vaala, väga täname odapud, väga täname leivakombinaati, Wõro kommertsi ja kõiki kõiki, kes olid nõus meile tulema poolmuidu esinema, seda laagrielu mõnusaks tegema. Ja kes aitasid nõu ja jõuga ja finantsiliselt. Nii et siis Võrumaa firma Nad ei ole unustanud eakamaid inimesi, kui muidugi küsima minna ja, ja asi selgeks rääkida. Ja väga meeldiv on, et kõik meil nagu tahavad aidata, kui on selline eakate inimeste üritus, sest tõesti selle laagri nagu põhieesmärk on sihukese inimeste igapäeva rutiinist välja tuua ja tarkade inimeste abiga natukese aidata inimesel iseendaga toime tulla selles keerulises elusituatsioonis. Ja teate, mis minule siin meeldib, kui ma siin ringi jalutan, mulle meeldib see, et siin on ka põlvepikkusi natuke vanemaid, keske analüüsi ja isegi nii-öelda pubekaid. Elu on näidanud, et vanaemad tihtipeale on siis lapsehoidjad, kes hakkavad uut põlvkonda kujuna kujundama, kuna oma lapsed on juba üles kasvatatud. Ja kuna Võrumaa rahvas kipub väga rändama, siis on meil üle vabariigi lapselapsed, kes seal vanaemade juures ja paistab, et ka nendel on üsna lõbus. Nõnda siis on Võrumaal väga aktiivsed ja teotahtelised prouad-härrad. Pakun teile laagri toimetamistest killukesi ja peale prouade palusin mikrofonide juurtega juhendajaid, et äkki tuleb teilgi huvi midagi meisterdama hakata. Lõnga värvimises aitas memmesid Aili Põder. Kuidas selle lõngavärvimisega siis on, kas peab enne potti panema ja siis kohe välja võtma või? Ei tund aega peab potis olema ikka podisema ja nii kaua. Kui aga mis värvi siis täna värvib, Ma värvin kolme värvi, angervaks ja sibulat ja siis põldussi. Kas on siis oma lambukest villast lõng või ei ole, ei ole ostetud lõng ja sokke kindaid kududa, just tahtsingi küsida, et mis sellest lõngast edasi saab ja millal siis nagu kuduma, kudumis, lindistama võib tulla talvel ikka talvel, mida siis ehadena värvi? Miks just sibulakoortega mulle meeldis kollane värv kas kodus ise ka vahepeal värvid või käib asja uur värvi ja ongi nii, mina olen, ma värvisin, värvidega poevärvidega, mitte neid looduslikke värvis värvi. No aga siis hakkas korraga meeldima selline looduslik toon või millest see tuli või, või on, see on jällegi uus uus asi ja sellepärast, et neid värvi ele saada kallitan, värvita ka looduslik on kättesaadav ja kas siis on nagu oma teooriaga sellel värvimisel juba välja töötatud või kui te ütlesite niimoodi, et nagu olete, SUUR SUUR värvija? Jah, aga noh, kuismatud ütlesin, mina olin kangakuduja ja pidin ise värvima lõngad. Nojah, ja siis värvisite ju nende tavalise tavalistele värvidega värvisin, aga mis siis nüüd lõngast edasi saab, eriti nüüd ma ei tee midagi. Lapselapsed on suured, ostavad poest, ei taha äkki, miks nad siis ei taha, need tulevad ju väga ilusad ja naturaalsel küll ilusat, aga ostavad mugavam ja kättesaadavam sokid, ostetud kindad, tõenäosust, et kas nahkset või millega siis täna värvitakse tammelehtedega ja ju siis peab kinnitama Raudvitriooliga. Järgmises pojas on meil ka see leht. Tahtsid robot rohelist panime vask, kütri oli edasi on angervaks angervaks, aga tuleb imeilus sinepikollane või selline rohekas, sinna paneme jälle vaske juurde. Muidugi, kõige rohkem meeldib sibulakoortega värv, tud lõng, sealt tuleb selline pruunikas oranžikas väga mõnus. Ereroheline on metso osjast, kinnitami vaskytriaaliga. Ja viimases pajas on kortsleht kortslehte, kui on soovi rohelist, paneme vaskitriooli, kui tahame kollast, paneme maarjajääd, kui tahame, beežikad, paneme mõlemat, aga ütelge mulle, kui ta tegeleb ta nüüd siin värvimise ja just taimedega värvimisega, mis siis selle taimedega värvimise juures kõige tähtsam on, kas nad kodus ka saame seda teha? Ja saab kodus ka, ma ise ka elektripliidi peal kodus teen aga juba see värske õhk ja lõhkes võistlus ja see andnud oma romantika juurde ja me siin rääkisime juba prouadega, et on nagu katla suitsu tuleb, katla töö podisevad on nagu väike nõiapada heas mõttes ja multiõhk on küll. Aga kas te soovitate ka nagu ise ütleme vanematele prouadele üksinda hakata neid värvima või peaks nagu keegi juures olema? Kirjandust on olemas? On käsitöö, kus on kirjas, võib ka ise proovida, esimene kord võiks siin ära teha ja siis ka kodus rahustab. See on huvitav, kui sõrm on antud laatorbi käsi, nüüd on kesksuvi käes ja kui meil kuulaja metsa juhtub, sama juhtub, mida ta võiks siis korjata, et ta saaks veel katsetada. Omal kodus värvimist? Kõige parem aeg on muidugi enne jaanipäeva tarbimiseks, siis annavad kõige paremini taimed välja, aga praegu miks mitte angervaks takjas hakkab õitsema, seega tuleb ilusa punakaspruuni kuusekäbid muidugi möödunudaastased käbid, muidu võib aga vaigule lõng tulla, võib ka proovida mustikaga ja aroonia, aga see värv ei ole eriti kindel. Sel ajal, kui ma lõnga värvimist uurisin, olid korvi Pulumis huvilised kogunenud ja aitasin 95 aastasel ester kingul korvi punuda. Tuleb vist niimoodi teha, et üks panna sealt läbi ja siis panna veel kolmandat pidi läbi ja õiendad pidi läbi ja ja mis selle korvi punumise siis nii tähtis on, ette on kõvasti kukutud, kinni tõmmatud ja ja et väge sirge ilusti välja tuleks, aga ta tegelikult ei tule nii hästi, väga õudne töö, sellepärast pead ikka õppima ja rohkem nagu nagu leotama teda ja et ega see asi nii kerge ei ole. Kuusti 16 pulka peab olema, siis saab sellega nüüd ära lõigatud, aga ma ei tea nüüd vot selleni jätame. Silvia ta teise konditeel, ahah ma ise ka kunagi elus korvi teinud on või mina? Ei, ei ole. Ei ole ja ma ei ole teinud, aga ma tahaksin teha, aga siin laagris olnud mitmendat korda teist korda olen möödunud aastal ka, olin. Ja tänavu ma vaatasin, et päris huvitav on see korvi TÖÖ keegi liigee siin, et ma õige hakkan nüüd korve tegema, see materjali ei maksa võib-olla kuigi palju ükse. Seda ma sain ise metsast korjata, eks ole, ja ja 95 aastasena lähete ikka metsa ka veel, ikka. Aga ester, kui te nüüd oma natukene seda korvipunumist niimodi selgeks saatekas sisse korv läheb lapselastele või? No kui ta meeldib, siis ta läheb lastelastele ja kui ei meeldi, siis ma ei tea, mis, ma ei usugi, et teie korvid ei meeldi kellelegi, ester kaste niimoodi ise kodus, kui olete käsitööd ka veel teete või oh ja olen käinud, ma käisin, vahe seal rahvusvöösid. Seelikutele pannakse, ma tegin neid, aga siis mul sai materjali otsa ja ma ei saanud enam niisugust materjali ja siis jätsin selle ka maha ja sest et silmad ei näinud enam hästi olin juba vana ka ja siis lähme vaatame, kas meister oskab nüüd meid ära õpetada, sest tunduvad mulle tundub, et siin korvi tegemisel on päris suur järjekord meister siis ise pärit Šotimaalt. Aga mis selle korvitegemise juures siis kõige tähtsam on? Näpud või? Kõige tähtsam tegelikult ongi 70 80 protsenti nappud. Ja ülejäänud on lihtsalt vaba vaim ja tahe seda teha. Korvipunumine nõuab väga suurt visadust ja ajakulu sest kooritud pajuvits on jäik ja Need, kes visamad said päeva lõpuks oma korvi valmis. Minuga jätsin Prouesteri üksinda korvi punuma ja läksin koolimaja õuele tagasi. Muru olid kollaseid, rohelisi, siniseid punaseid laike täis sest õpetati siiditrükki ja see oli tore võimalus trükkida endale linik. Siiditrükiei saa küll kodus iseseisvalt teha, kuid huvitav on see sellegipoolest. Nüüd on vist niimoodi, peab sellelt lõngad tükikese võtma ja siis mis te siia peale panete? Lilleti rahulkja ja heinast ja ükskõik mis asja, kust te neid lille ja võtate, kraavipervesid koriateraavi tervelt ja põõsa. Ja, ja mida te siis tegema hakkate? Sätime siia peale ja, ja siis läbi raami, värviga trükitakse missi, tuleb siis tulevad siit nüüd sellised laualinad, tikud või siit võib teha kõike väikseid laudlinu ja suuri suurtele saab ka teha, kui on suur igale nurga peale. Aga, aga need on väiksed, lihtsalt lihtsalt proovilapid. Siin, noh, laagris olla, siis saab teha, kaasa võtta, kodujad on laagris tehtud veel peale nende kanga, trükkide on laagrist siit kaasa võtta või? Lõngad sai värvitud ja maid võtnud teistest osa, aga muidu vitspunumine ja siiditrükki ja aga läheme, küsime nüüd juhendaja käest, siin juhendaja kraabib värvi, värvi ikka jätkub või? Noh, jätkub tänu tänu Soome sõpradele, seekord tänu Honka Joe kiriku kogudusele, käisid meil külas ja tõid meie suvelaagri jaoks värvid, aga raam, raamid on meil juba mitu aastat olnud, vahest lõppevad värvid otsa, siis jällegi seisavad. Kunagi on ise tehtud, aga need lapid jäävad natukene poolikuks, eks ju. Kas siis täna tehakse ka nende midagi edasi või või selliste noh, ääre pitsitaja ja ei millegita linikuid laualeivale, kui me nüüd talvel need lapid kõik kokku korjame siis me paneme sinna kahe lapi vahele, võib-olla punase või sinise vastavalt toonile kandi. Ja siis võib saada sellest rajaga uhke laudlinikut. Muidu töö juhendaja, siin laagris Sirje pakler, nüüd on vist niimoodi, et kuuri alt otsitud välja kõik need vanad puukoore ja, ja sellised väikesed puukillud, mis siin tehakse. Puukoorele. Katsume panna kuivatatud roose ja, ja puulehti ja sõnajalakillukesi ja puu nupukesi, mis meil on enne parem kuivatatud peale ja siis peaks saama sellist üks meeleolukas meeldiv silmapilk tuppa ja millega neid kinni liimitakse, neid roosikese siia liimime tavalise PVA liimiga saab ka ka, meil on natuke natuke teise koostisega, liim on, on Soome päritoluga, see võtab, kuivab natuke kiiremini. Ütelge, kui nüüd järgmine kord roose kingitakse, kas te siis need roosi õienupud ära viskasite, kui lille ära väsib? Jah, jah, hoian alles millegi kompensioon. Ja teine puutükk, viste ootab järge. Mis sinna siis peale pannakse, samuti neid roosi, lühikesi ja igasuguseid seal kuivatades on? Suured ei sobi. Väga ilus hetk sellest laagrist oli kontsert Rõuge kirikus kus esinesid memmede daatide lapsed ja lapselapsed. Ja õhtujutluse pidas Rõuge kirikuõpetaja. Kui päeva lõpus kursused läbi peeti simmanit? Kus külla tuli ka Võru klubi hõbedane juus ellu ja Hans Sisas nautisid simmanimelu, kui ma nende juurde astusin. Mind eriti paneb imestama see, et kui palju siiski inimestes on tarkust vanemad inimesed koos ja kui palju nendes elutarkust on ja kui palju, kui vähe me suudame selle kõik oma igapäevases elus rakendada. Lausa imestama paneb, et, et nooremat ei, ei, nagu ei huvita üldse sellest, aga ma näen, et siin on tarkus, mida peaks omandama ja ka edasi andma. Asja ei tohi lasta nii ära kaduda, et ta nüüd nende inimesi, kes siin on, et nendega hääbub eluga. Tütrepoega tuli ka palju kantseldada või kantserdas ta ennast ise. Põhiliselt tagantseltab ennast ise ja päriks, vaprasti siin vastu pidanud. Ja nii nagu abikaasa ütles, täiesti imetore, et siin räägiti taas ravimtaimedest ja looduslikest ravimitest, sest paraku nüüd see keemilised ravimid, preparaadid tikuvad võimust võtma ja tihtipeale unustatakse ära need looduslikud ravimid, mis meid igal pool ümbritsevad ja mis on palju tervislikumad ja aitavad tihtipeale ka paljude haigustega. Aga see, et nüüd siin saab niimodi, memme-taadi laagrina välja kuulutatud paigas olla laste ja lastelastega ja perega. Aga see on imetore ja seda on ka teised külastajad siin öelnud osa neist, kellega ma siin kokku sain alles täna tulnud näiteks Tamsalus, siin, kes olid huvitatud just sellisest noh, natuke sensitiivi maigulisest loengutest ja samuti looduslike värvidega värvimisest ja ravimtaimedest ja ütlesid, et seda oleks võinud üle vabariigi rohkem propageerida. Ma olen täitsa lõõgastunud ja ma tunnen, et ma homme lähen ja lähen täie jõuga tööle hakata, ükskõik mida teha, kasvõi kasvõi kaevata või, või heina Angola üksik, mida. Jah, tõesti, laager oli suurepäraselt organiseeritud. Ja midagi ei surutud sealolijale peale. Vaid inimesed tundsid ennast vabalt. Ja teel laagrisse, leidsid ka teiste maakondade pensionärid. Minul, noorel inimesel on siiamaani hea tuju. Püüdop vankreid nati mööda maantee nii liiduna rooge, siin tamm keeras maakial tee linna. Veel kord suurimad tänud Nursi kool ja Sirje pakler Võru tare, Rõuge vallavanem Mati Kõiv ja Rõuge vallavalitsus. See on niivõrd tänuväärne, et keegi organiseerib eakate laagri. Ja nagu juba eelnevalt kuulsite, kujunes laager põlvkondade koos lustimiskohaks. Ja eks kuulajadki said nendest laagrikildudest teada midagi huvitavat ja õpetlikku. Laagri esimesel päeval toimusid loengud astroloogias ravimtaimedest, kadakatöödest, taimede mõjust inimestele. Seal oli ka huvitavaid esinejaid. Laine Roht ehk Kaika Laine või tädi Laine on maarohtudega inimesi ravinud 41 aastat. Kui me lainega juttu alustasime, soovis ta rääkida võru keeles ja palus reporteril end eesti kombe kohaselt sinatada. Lainega rääkisime me elust enesest. Mu käest rahvas küsis, et Kutšma näkijev nooruslik välja et meesperest manni nooruslik voolab, aga no Ma ei ole süüdi, kui suur looja, mullaardunu seal soo noorusliku välimuse, aga ütle mulle laine, kui sina nende ravimtaimede juurde tulid ja kui sa need avastasid, on hea, ma juba mul Latsassandik mu isa juba tegel nendege. Ja, ja noh, egas ta ju nüüd inimese käest nagu nüüd ongi need need kokkutulek ja nende eneseJoaranes ja eesti haigu vanast kummalli Lats. Siis oli ka ju kõiksugu Tsee asja ei ole, ega siis meil valla pääle ja linna Antsla linna valla pealevitšarst õnne kõik vanem peenemise oma, nende ravitaimede ravi söja ja ohtralt. Ja kas siis nõndamoodi see kuulsus sul tuligi, et hakkasid ise ka ravima ja inimesed tulid lihtsalt jah? No ta kuulsust, kuulsus on kuigi Tullu, et inimene sai terves ütelda seal, et ma käbe seal ma sai tuuste haigusest vallale. Nonii, Dane, tulen lõpus Lätista proviisor Aili Paju kätte ja too siis otse minu nagu ende käenduse alaja ja töötame, teemegi peenbaczynüüt käib sinu juures palju rahvas praegu? Noh, nüüd ma olen ise ka vanem Pineminega ei jaksa enam, ma olen 40 aastat Zeutheni, 30 aastat kolhoosi bostoni. Nii et olla kõrval, siis seda ka teen. Kuna haiguna meist ohitaat tööd teete. Ja siis noh, et Malise postiljon siis ma sain rahvaga tegeldi igate moodu. Aga mis sa nagu soovitad praegu seentele vanematele inimestele kuis oma tervist hoida? No vot niimuudu, et inimesi ei tohi vannutseevee, nii rabade, seda tööd nagu noorem pöördunuma raba iga peame tasapisi kaeva noori juhelde meie siis siis säilisteeriumis ka nagu müü päeva, oleme pinge all, ega pinge ei ole, me ei lähe. Sa mõtled seda, et vanemad daamid ja härrad rabavad oma suvilakruntidel ja teevad moose ja praegu muideks see aeg, kus kõike hakatakse sisse tegema. No täpselt tuua ja siis tõene asi mõne vanaimeja ese, hoolitsuse väega lats, lats Ellotsist ja aga las nimeka tegija Tuutüüdkesmiist hoolitsema pidi kõigest tegemioloog. Ja muretsevad tolle pärast, et äkki ikka lapselapsi, miks ta niimoodi teeb, miks ta ei teinud nii nagu meie tegime, kas toda on ka vaja muretseda? Ei ole üldse vaja muretseda nüüd oma abilistele ilm ja tõese ajajärgu meie ajal oli hoopis teine noorus. Kui mina olin noor, siis oli jääde ja köituujeda säänse asja oma kogulleva hommikupalvust, väga häemed see nüüd meile, vanematele inimestele ometigi on võimaldatud. Ja ma olen väga tänulik nendele inimestele, kes selle võtunugava selle eest muidugi meie vikerraadio poolt, ütle mulle laine, mis sa õhtuti teed, kõneldas palju sellest, et vanemad daamid kurdavad oma õhtu nukruse üle ja, ja ei ole midagi teha ja nukrust ei saa kunagi olla praegu ellus, loodusmajja välja on ja mulle oma toa kutsu, kellegi tõmban ja ja no muidugi ei käi palju ja eriti telefon ja teinekord, kes küüs esinud Ülittedes mõnel tülitavad kah niimoodi küsivad, et tädi Laine, anna nüüd abi, et noh, et, et see või teine asi ja kõik ja helise asja nohomsansid tülite kah nagu tülitades niimuudu, et kuule, kas sa ei näe moldova auto ratta alt, ärge aetu. No ega ma lõppude lõpuks politsei üks on ikka ravitseja ja, ja teine on siis selgeltnägija. Alaine, ütle mulle, mis inimesel on üldse õnnes vaja õnne, nii kui seisma lööd. Meie järgmine saate teema on taimed. Härra Enno Kalde, kes hariduselt insener, on uurinud taimede mõju inimesele. Ka Enno Kalde pidas loengu Nursi laagris, kui meieni jõudev jutuajamine on salvestatud intervjuule. Taimed kujutavad endast osa loodusest. Ja nüüd väga sagedasti ma olen märganud niipidi, et inimesed kasvatavad toas ja ka õues väga palju taimi, aga teadmata, kuidas nemad toimivat meie tervisele, taimed Bismile kasvuvad toas, mis kasvavad õues aias ümber suvila, need moodustavad meie õhuehkki selle atmosfääri, mida me sisse hingame ja sagedasti on nendest taimedest kasvanud siis hästi stimuleeritud õhk tähendab, et see õhkkond meile tervislik. Või on ka vastupidi, näiteks sabino, kadakas, jugapuu kui need on meil maja ees, noh, analoogselt ka siis on sama õhtul meil toas, kuna suvisel ajal aknad uksed sageli lahti ja mis ma siis meie tervisele teevad, mu tähelepanekud näitavad niipidi, et kui on jugapuu ja sobino või jugapuu kui ainult sobino siis on ka tagajärjed meie tervisel. Missugused need tagajärjed on? Üheks tagajärjeks on, et siseorganites tekkivat tervislikud häired, põletikulised protsessid, süvenev load, kujutame nüüd ette, et meie Lähme kuskil Lasnamäel või Tartus kartmajas oma korteris ja meil on seal lilled või siis ka taimed, kuidas see mõjutab ja mis taimed mõjutama. Tavad, vanemaealisi inimesi. Toimet võivad ka hästi mõjutada, näiteks siin aroos see hea mõttetegevusele rist. Meie mõistus ergas, vaimukust jätkub, aga näiteks vastupidi, kui on meil palju kaktusi, siis on ka meil liigesed haigima tulema, rohkem närvilised. Ja peale selle veel päris mitmed-mitmed, tagajärjed ja need tagajärjed. Ta on tavaliselt sellised, mida arstid ei suuda parandada. Aga taimed suudavad. Ja kõigepealt, kui me ise ise aitame ennast, tähendab meie enam ei viibi sellise taimede poolt saastatud õhus ja seen juba meile väga tõsine ravi. Mis me siis peame tegema, et kas kohe taimeaknast välja viskama või prügikasti? Diviima no mina ei ole pädev nüüd korraldust andma aknast väljaviskamiseks, aga ma tahaks panna inimest mõtlema ja samas Soovitakse proovida ära jälgida, mis siis juhtub. Kas on ka mingit taime, mida teie taimede mõju uurijana vanemad? Nendele inimestele ei soovitaks, olekski näiteks, mida mina ei soovita, kaktusi ei soe, siis edasid difempachijaid begoonia Justi näide, hübriid, siis mirt, Kamyrty soovita Mirdiga ma olen märganud, et mõningatel inimestel on peavalu. Ja kui Mirdi on majast eemaldunud, sisu, son, peavalud, vähenenud. Aga kas on ka mingit sellist positiivse mõjuga taime, mis mõjuks kõigile absoluutselt. Meile kõigile positiivselt on küll, aga siin on jälle probleem selles, et, et me võime küll selle hea taimetuppa tuua. Aga kui ikkagi need mürgised õhusaastajad on ka siis hea, üks hea ei suuda korvata nende teiste negatiivsed ilmingud, sellepärast tuleb vaadata ta ikka nende negatiivseid ka mitte matemaatilist, nüüd pluss ja miinus annavad nulli ja nüüd meil on õhk neutraalis korras, nii see asi antud hetkel ei ole. Nüüd oma toast aeda. Te soovitasite siin oma loengus kaske, meie igipõlist armast Eesti puud. Ja kask on tõesti üks eesti rahvale väga vajalik puukase põhiline toime see, et tema annab meile hinge rammu. Meie saame natukene lõpp tutvuda, oma pinge, dist keskenduda. Ka tervis saab meil taastuda, pingelist samuti väsimust saame natukene eemale ajada. Olen tähele pannud ka kevadeti seemnekauplustes seda, et ka vanemad daamid otsivad mingisuguseid eksootilisi maitsetaimi. Äkki räägime selle maitsetaimede probleemi ja, ja nendega seonduva lahti? Nende eksootiliste taimedega olukord järgmine, et mis ma olen neid analüüsinud, aga nende toimed natis, maitselised omadused küll vastavad nende etiketil kirjeldatud, aga kuskil ei ole kirjutatud, missugune toime nendel taimedel on tervisele. Ja mitte ka nüüd moe pärast igatsugu seemneid oma aeda panna, sest need mõjutavad ka ju ütleme meie kodumaist kapsast või saan ma valesti aru? Ja need mõjutavad päris mitmeid teisi taimi. Sagedasti ongi nii, pidid, vot näed, meil varem kasvas üks või teine taim kenasti, aga nüüd ei tea, on putukaid rohkem või ikaldumised, aga siin on jälle Mil teadmata, kuidas nad meie aias nende põhitaimedega kokku sobivad. Sellepärast on palju taimi, mis üksteisega koos ei sobi, näiteks salat tomatiga. Kui ühes kasvuhoones kasvatame salatit ja tomatit, siis tulemuseks on nii, pidid tomati, annab vähivilja ja isegi tomati lehed hakkavad pruuniks minema. Kui te siin niimoodi väga huvitavalt salatist tomatist rääkisite, siis tuli meil meelde, et praegu on maasikaaeg ja kas te olete ka seda uurinud, kuidas mõjub maasikate söömine ja kui palju süüa näiteks vanemad inimesed? Maasikaid on päris mitmeid sorte ja nüüd sorti teeni, erinevus on ka küllalt suur, üldjuhul kes, kellel on siseorganites häireid, siis ma ei soovita liialdada maasikate ja kuna tema maotegevusele maksale mõjutab koormuvalt. Sellepärast noh, vaja on, aga mitte teda. Üleliigselt, aga vastupidi, et metsmaasikaid, neid ei saa meil näiteks kunagi üleliigselt palju. Mida te kesksuvel soovitaksite, et me looduse ja taimedega ja lilledega läbi saaksime omavahel ja et me neile, ega nemad Neile liiga ei teeks. No kõigepealt meil on tarvis teada, missuguseid lille oma aias kasvatame samuti oma toas, mis nad teevad kõigi nende omadusi, meil on vaja teada, mitte neid ainult teada. Mingi ärikate tähendab kaubapakkujate poole pealt vait tervise poole pealt ja see on eriti oluline just vanematele inimestele, kuna nendel see organismi vastupanujõud ei ole enam see, mis suri noorelt. Ma arvan, et meie vestluse tulemusena kuulajad said ka seda teada, et ei ole mõtet joosta nii-ütelda moeseemnete järel peab mõtlema, mis meil seal toas toataimedest on ja peab mõtlema, missuguseid taimi oma või missuguseid põõsaid oma Õue istutada õnni ja missugune muru peab olema? Tähendab, niisugune see muru peab olema siis no kõige paremaks, kõige tervislikumaks, puruks, mina pean valge ristikumuru ja see seda ei soovita väga lühikeseks ära pügada, vaid ta peab ka õitsemaa hakkama. Tähendab, kui saab õitseda Valgarist, siis ta paljuneb, siis ta annab seemneid ja ta meil järgmine aasta jälle kestab samuti muru tahab teda ka, siin soovitakse ainult naturaalseid väetisi, mitte neid kunstväetisi selle muru peal lamades, kui ei ole ka veesoont, siis meie siseorganid lausa korrastuvad. Meie saadet jätkab proua ILO. Eelmises saates jõudsime tema teedel ära käia Võrus ja läksime Pärnusse. Kuulajatele teadmiseks, et meie intervjuu algul palus agaate ajakirjanikul kasutada sina-vormi. Kuidas terve elu teatriga koosoldud on, kuidas teatri inimesi üldse iseloomustate? No eks need ole kah mitmesuguse iseloomuga, kõik ei ole nagu ühe vitsaga löödud, nii ette. Aga kate, mis sa arvad, kui aeg oleks teistmoodi olnud ja sa oleks seal põrus saanud edasi mängida ja olen mänginud küll, aga ma siiski õnnelik, no Tärno, sain. 70. mail oli mul Tallinnas kokku tungviiben Tallinnas käima, ühes käesoleval aastal oli koosolek. Käisid seal ka ikka, aga missa viima, tee Pärnus teatris vaatasid? On sul meeles? Ei noh, kõik need tendentsid ikka ilma eraldi dastad, kõik ära vaadatud ja külalisetendused ka. Kas sa kritiseerid ka või mõtled selle etenduse peale pärast? Ei, ma mõtlen küll, aga kritiseerida see järgu targemate inimeste jaoks, mis sulle meelde on jäänud, viimastest etendustest, Kuuse, rahultzeba, liku Märdi, see on nüüd uues ära solgitud palee. Ta on nii palju juurde pandud, on tänapäeva toodud. See nagu jah, mulle ei meeldinud ja paljudel mitte. Aga on selline mõni selline etendus ka, mis nagu omale kohe. Hinge on jäänud. Nii praegusest kui sa teatris oled käinud. Pane mõni mängis tagahoovis. See oli vist draamateatri etendus, Draamateatri Jahnice müntonovali Draamateater oli. Mina olen ka seda etendust näinud, mul mulle väga meeldis just see, et ta oli selline ehtne Oskar Lutsu tekst ei olnud ju muudetud 1000 üldse ja, ja see oli. Ja, ja oli hea vaadata vabalt intest hea meelega. Kuidas siis Ita Ever noolib? Tema nimi ütleb juba teada, et Põlvas. Aga kes sinu ajal Pärnus seda tagahoovi tegelasi mängisid? Sina olid, mängisid pesunaist, kes siis veel olid? Lampson mängis sealsel surnult mõjuba. Sina ei ole tahtnud välismaale minna, miks? Oli nagunii võimalusel ei, võimalusi ei olnud, aga külla kutsunud küll. Minu vanem vend? Poeg on Brasiilias, käis ka Eestis, koga sai taaga jaaa. Või ilus poiss ei võta, tuli oma perega ja muulane endal laene ja mina olin siis teatri valvelauas, töötasin, ja siis ma tegin mininäitus ehk käsitööst. Ja laste igalühel on 13 inimest, oli valida, mis keegi tahtis saada. Teadvamolti, kellel käsitööga veel, mida sa teed, mis käsitööd. No kõik, mis laval vaja oli, krigetesti õlarätikud, jah, tal on, kõik on sinu tehtud, no ma ei saa öelda sajaprotsendilise, aga ilmselt kõige suurem töö mul korraga Klaiad pitsi heegeldada 72 meetrit tantsuseelikutele. Ja. Mis ma ikkagi tegin ja omale ja teistele ka Sa oled vist ikka rohkem niimoodi teiste peale mõelnud ja selle prantslase ta Pärnu teatrid Canivalt armastelt. Korral ja palgad ei olnud kuigi suured ja tuli need kah aidata. Võttas, kui tagasitulija on praegu Tallinnas kõik tublid inimesed. Nahkuid plittaga. Ongi tänaseks kõik meie järgmine saade on nädala pärast, 28. juulil. Siis toon teieni muljeid Viljandimaalt ja oma soovilaule kuulevad tublid mõistatuste lahendajad. Olge tublid, olge terved ja kuulmiseni. Sõverdu. Sõdada Zevakin.