Tere päevast. Tänane Meie maa toob kuulajani kaks pikemat info teemat Võrumaalt. Räägime vastloodud Võrumaa sotsiaalkeskusest ja homme algavast Võru kolmandast rahvusvahelisest folkloorifestivalist. Stuudios on Piret rist. Võrumaa kaks linna ja 10 valda asutasid eelmisel nädalal Võrumaa sotsiaalkeskuse mis hakkab tegutsema mittetulundusühinguna ja mida finantseeritakse Taani-Eesti ühisprojektirahadest. Kui helistasin Võru omavalitsuste liitu, öeldi, et projekti käivitaja ja eestvedaja on Lasva vald. Lasva vallavanem Jüri Nassar selgitab, milliseid perspektiive näeb tema vallavanemana sotsiaaltöö keskuses Jüri Nassar. Lasva vallavanemtasudest. Peaks olema nii sotsiaaltöötajatele kui vallavanematele, sest meie nägemuse järgi peaks tegutsema sotsiaalkeskus juriidilisi, kuna see tähendab mittetulundusühinguna. Praegu on jõutud nii kaugele, et on alla kirjutatud mittetulundusühingu moodustamise leping on valitud aga juhatus ja nüüd jäävad siis ainult juriidilised tegemised, et ta saaks registreeritud ka Tartu ringkonnakohtus. Selle sotsiaaltöö keskuse funktsioonidena. Me näeme informatsiooni kogumist ja selle vahendamist, ma mõtlen sotsiaaltööalase informatsiooni kogumist ja selle vahendamist sotsiaaltöötajate nõustamist, täiend- ja ümberõppe korraldamist, projektialase töökorda, koordineerimist ja juhendamist, sotsiaalavalikustamist ja koostöö korraldamist kõigi asjast huvitatud isikutega. Samuti peame väga oluliseks vaimse füüsilise enese taastande korraldamist sotsiaaltöötajatele ja minu arust see viimane punkt peaks olema just see, mis on selle edu pandiks, et seal sotsiaaltöötaja ei kõrbeks ise läbi, saaks tunda ennast inimesena, et ta ei peaks kandma seda koormat, mis ta on saanud oma päevase töö tulemusena. Ja et tal oleks kodus kodu ja töö juures. Lasva valla sotsiaaltöötaja Marianne Hermann oli Võrumaa sotsiaaltöö keskuse asutamise organiseerijaid. Loodud sotsiaaltöökeskus on Taani ja Eesti ühisprojekti rahades. Mis abi peaks siis sotsiaalkeskus konkreetselt teile kui sotsiaaltöötajale andma, mida te sealt loodate? Võib-olla tegelikult see mõte sai alguse juba paar-kolm aastat tagasi, kui küll korraldati siin sotsiaaltöötajatele üks ajurünnak ja sealt tuli siis nagu välja, et sotsiaaltöötaja vajaks nagu tuge ja, ja sellist noh, kooskäimise ja oma probleemide lahtirääkimise võimalust. Ja selle aasta veebruaris algas siis sedaani koostööprojekt, kus pakuti välja võimalus luua see keskus, kus siis sotsiaaltöötajad saaksid kokku käia, lahendada nii oma tööalaseid probleeme. Te käisite ka enne seal keskuse loomist Taanis praktiliselt kõik Võrumaa sotsiaaltöötajad, nüüd juunikuus kahe nädala jooksul kahe grupiga käisime Bornholmi saarel kus meile siis tutvustati sotsiaaltöö korraldust Bornholmi maakonnas. Aga samas tegime me ka väga tõsist õppetööd, õppisime siis sotsiaaltöö planeerimist ja strateegiat ja kuidas probleeme lahti toda. 24. juulil tulevad uuesti taanlased siia, aga praktilist tööd peaks keskus hakkama tegema kuskil septembris-oktoobris, kuidas Taanis see sotsiaaltöö keskus välja näeb? Ega Taanis tegelikult sellist sotsiaalkeskust otseselt ei olegi, nagu meie siin loome. Neil on valdkondlik väga palju erinevaid keskusi, küll puuetega inimestele külon, eneseabigrupid, kriisikeskused kust töötavad sotsiaaltöötajad ka, aga nemad saavad juba siis selle oma töökoha kaudu lahenduse oma probleemidele. Võrumaa sotsiaaltöö keskus valis asutamiskoosolekul seitsmeliikmelise juhatuse jätkab Marianne Hermann. Mis põhimõttel valiti Võrumaa sotsiaaltöö keskuse juhataja? Praegu on tegemist ikkagi organisatsioonil loomisega. Väga palju on probleeme rahalisest küljest ruumide leidmisega. Siis praeguse seisuga on juhatus seitsmeliikmeline ja seal on viis omavalitsusjuhti ja kaks sotsiaaltöötajat. Aga samas on meil asutaja ega olnud ka jutuajamine, et kui sotsiaalkeskus käivitub ei ole sugugi võimatu, et toimuvad asutajate poolt üldkoosoleku poolt ka siis mingid muudatused. Ses omavalitsustele kehtib ka liikmemaks, kui suur see on? Praegu on nii, et sisseastumismaks on 500 krooni, igal omavalitsusel me kindlasti saame omavahel rohkem suhelda, meil hakkab sügisest ka taanlastega koostöös koolitusprogramm. Praegu me selgitame välja neid teemasid, mille vastu neil kõige rohkem huvi tuntakse milles me tahaksime täiendõpet saada. Samas see keskus teaks kamar tegema tööd ka vallavolikogudega, nende sotsiaalkomisjonidega. Ja kui me nendele suudame oma probleemi selgitada ja, ja oma vajadusi ja nemad hakkavad ka samas suunas mõtlema ja kaasa aitama sellele sotsiaaltööle, siis ma arvan, et juba see on ka suur tugi meie jaoks. Homme, 10. juulil algab Võrus kolmas rahvusvaheline folkloorifestival, mis kestab pühapäevani. Otsisin Võru Kandle kultuurimajast üles folkfestivali toimkonna liikme Ülle Voitka ja me alustasime juttu festivali eestvedaja Ast Võrumaamehest. Eelmisest aastast on mulle meelde jäänud Võrumaa mees, kes folkloorifestivali juhatas ja rahvast õpetas, kas ta tänavu ka tuleb. Sel aastal on meil Võrumaamehega päris kenad lood, sest tema on saanud endale ka naise. Ja sel aastal aitab ta folkloorifestivali läbi viia koos oma naise käe. Kindlasti saab see olema märksa lõbusam ja mõnusam kui möödunud aasta ja nad hakkavad koos pidama ka rahvamuusikapidu. Jah, sel aastal on meie folkloorifestivali raames väga tähtis see suur üritus, see on 10. üleriigiline rahvamuusikapidu. Ja 12. 13. juulil on Võrus väga palju häid rahvamuusikuid ja Kontsert on 13. lõppkontsert, kes võistlema tulevad rahvamuusikapeole laupäevasel päeval, see on 12. juulil on kandlemajas rahvapilli võistumängimine traditsiooniline kõigepealt võistlevad lõõtsapillimängijat siis kandlemängijad ja peale selle kõiksugu rahvapillimängijad. Tsiooni sisse viia käsitöölaada näol. Ja tänavu kujuneb see vist väga omapäraseks. Mida sa käsitöölaat endast kujutab? Meie toimkonna mõte on selline, et kunsti ja käsitöölaat, mis on nüüd sellel aastal kolmas kord Liiva tänaval peaks olema käsitöölaat kõige tõelises mõttes selles mõttes, et sellel laadal tehakse käsitööd, müüakse tõepoolest ainult käsitööd või kunsti. Ootame kõiki, kes oskavad joonistada, kududa, heegeldada punujaid, kõike, kõike, mida iganes. Võru folkloorifestival laieneb ja laieneb ka Võru linna baaridesse kohvikutesse võru linna parkidesse. Ja esimene asi, mis mulle silma jäi, on Ungari lõuna Võru restoranis. Mis see endast kujutab? Mõte on selline, vaid inimene, kellel pole aega olla just nimelt seal Kandle aias leiab kas siis lõunat päeval või õhtul endale tegevust näiteks restoranis. Tõepoolest Ungari lõuna, ungarlased mängivad, tantsivad, laulavad, pakutakse Ungari toitu. Peale selle on türgi õhtu. Laupäevasel päeval oleme mõelnud, et meie Võru linna toitlustusasutused, baarid, kohvikud pakuvad Eesti toite ja on tõeliselt Eesti päev, kus Eesti rahvapillimängijad mängivad kusiganes. Omapära lisab kolmandale Võru folkloorifestivalile veel see, et korraldatakse fotokonkurss Te selle aasta folkloorifestivali ametlik foto firmon kodak ja nemad kuulutavad välja konkursi teemal Võru folkloorifestival 1997 ja panevad loomulikult välja päris kenad auhinnad ja neid konkursi doosid oodatakse hiljemalt pühapäevaks kell 14, õigemini siis selgitatakse välja võitjad. Need tuleb Kandle aeda tuua, nii et ootame kõiki fotohuvilisi, kes on Võrus või jõuavad Võrru tegema pilte kõigest sellest, mis meil siin sünnib. Ega siis midagi aparaat kaasa ja Võru folkloorifestivali. Järgmine teema, mida me Ülle Voitka räägime, ongi Võru folkloorifestivali raames toimuvad teatrietendused. Neljapäeval on Tartu lasteteater, reedel on VAT teater ja laupäeval on teoteater ja nad on kõik sellised teatrid, mis pakuvad nii lapsele kui emale-isale. Nad on tõeliselt mõnusas kohas mõnusad tõeline elamus. Tõeline elamus on kindlasti ka kirikukontserdid, mis on samamoodi folkloorifestivali raames ja need toimuvad Võru Katariina kirikus otse Võru linna südames. Ja jällegi traditsiooniline küsimus, kes seal mängivad ja mis ettekandele tuleb Ülle Voitka reedesel õhtul ja laupäevasel õhtul täpselt kell 11, pigem on see ehk öömuusika. Reedesel õhtul saame osa tükikesest kõrgkultuurist Eesti kontserdi poolt ja need on Bachi soolosüüdid ja esitab seda Urmas võlg, Heiki Metlik ja Henrik David Varema. Ja laupäevasel õhtul proovime teha sellist kirikukontserti, kus vaimulik muusika kõlab kandle saatel ja, ja väga põnev on Mordva mehed, kes teevad vaimulikku muusikat AKP, las laulavad viis need kaunid öömuusika kontserdid on läbi saanud, siis on paslik jällegi tulla tagasi kand laeda, kes neid simmane veavad. Need algavad õhtuti kell 23. Meil on külas neli ansamblit kogu festivali aja jooksul esimesel päeval untsakad traditsiooniliselt panevad meile selle asja käima. Teisel õhtul on väikeste lõõtspillide ühing esmakordselt. Laupäeval on Beer Grass ja meie festivali lõpetavad vana head Kukerpillid koos ilutulestikuga. Siis on Võru folkloorifestivali neli päeva sisustatud. Võru folkloorifestivali toimkond on välja töötanud ühed teadmiku, seal on ka vist mingid üllad, tused. Võru tasub igal juhul sõita mitte ainult teatmiku pärast, vaid sellepärast, et meil on nii palju osavõtvaid, eksootilisi maid, selle info tõde, teada teadmikust nii osalejate kui kõige muu kohta selles teatmekus, ristsõnamõistatus ja kuus küsimust. Kui te nendele Ravastate täidete talongi ja saadate need meie kassadesse siis laupäeval kell seitse õhtul kell 19 pea laval loositakse välja õieti vastanute vahel autasud, nad on tõesti head autasud ja, ja seda tasub osta ja tasub selles kõiges kaasa lüüa, nii et edu teile Pole siis midagi autole hääled sisse, kas Tallinna või Tartu bussijaama või rongijaama pilet Võrru või siis Ta selga või siis matkates, aga ikka Võrru. Võru on festivali linn, kus toimub kolmas rahvusvaheline folkloorifestival. Aga nüüd folkloorifestivali kõige magusama osa. Ülle Voitka juba kibeleb minu juures siin nimelt 12 maad, kes tulevad ungarlased Venemaa, Novgorod, Mordva, Poola, Türgi, Rootsil, Lätti, Moldaavia, tsunami. Iisrael, Šveits ja Leedu. Need ei ole mitte folkloorirühmad, ainult vaid seal on meeslauljat, mees, tantsijad, kapellid, koorid, kõike, kõike, kõike. Peale selle, ma tahan öelda veel Põlva rahvas, Tartu, Otepää, teile tulevad nad ka külla tänava kontserdite näol, et oodake neid, võtke neid kenasti vastu ja tulge meie rongkäiku vaatama. Neljapäeval kell 17. Need olid tänased meie maa teemad Võrumaalt, stuudios oli Piret ristja, Foonika poolelt aitas Eda Prillop kuulmiseni.