Tere kõigile, kes raadiote juures järgnevad 55 minutit vikerraadio eetris pärast on päevade päralt. Stuudios on saadet juhtimas Piret ristiga. Esmaspäeva hommikul saab päevatee toimetaja raadiomaja valvelauast kirja, kus sees uue videviku tutvustus. Seitsmendal augustil ilmuva videvikuteemad on järgmised. Maaliidu esimees Arvo Sirendi arutleks selle üle, kuidas elus hoida eesti küla. Ants Tamme jagab muljeid kohtumiselt Euroopa Liidu põllumajandus ja maaeluvoliniku. Franz Fisleriga. Selgitatakse, milline on soodushindadega ravimite saamise kord. Kellele ja millisel juhul arst soodusretsepti annab. Jätkub Kihnut tutvustavate kirjutiste sari. Lühidalt tutvustatakse Valev Uibopuu raamatut, janu. Nõu annab jurist ja räägitakse augusti alguse aiatöödest. Tartu kodukotuse pere käis Liivimaal selle sõidumuljeid, vahendab Eduard. Vääri sellised teemad. Tooksin teieni seitsmendal augustil ilmuv videvik. Aga nüüd läheme meie saate põhiteema juurde. Viljandimaal tegutseb juba 1990.-st aastast Viljandimaa Pensionäride Ühendus. Igal aastal korraldatakse suvepäev. Ja tänavu oli see juba seitsmes. Kokku tulevad kõik ühenduse haruorganisatsioonid. Nõnda saavad tegutsemist tegemistest ja juurde õpitust teada ka teised. Mina püüan teieni tuua neid ringe ja ühendusi, kes Viljandimaal tegutsesid. Ja ega meie vestlused nii väga peohõngulised ei saanudki. Näiteks uisus tegutseb klubi jorian. Tarvastu suvepäevale tõid nad sisutiheda kava juttu ajasime peale esinemist nende tantsujuhi Silvi saare ja klubi liikmetega. Jorien on kaunis sügislill ja tantsu lööd kui hüüapil. Meil on sammud küll sügises, aga süda on kevades. Me tantsime, me laulame. Me jutustame, mängime, loeme rahvanaljandeid ja teeme kõike, mis vaja on. Peale selle. Me tikime, koome, õmbleme ise endale kõik esinemiskostüümid. Mida siis siin jorianist nõutakse, et see kostüüm ilus saaks, mida te siin teete, Teie isiklikult käime koos enamasti talvekuudel üks kord nädalas siis õpime tantsu ja kui vaja on, siis meil on palju toredaid inimesi rühmas, kes oskavad ise õmmelda juhendavateisi ja siis me teeme ise riided ka, meil on väga toredat juhendajat, aga nüüd ma tean, et sellelgi orjanil on üks nukk, seal võib olla prouad, oskavad mulle rääkida, mis, kas see on Jörgen-ita, on ta nimi? Kes see nime pani? Silvi Silvi panigi ja äkki te kirjeldate raadiokuulajatele? Meil tuli niisugune mõte, et teha üksi orja niita. Mispärast, sest et meie rahvariie alliste rahvariie on niisugune, tahtsime Halliste rahvariiete nuku näol edasi viia. Ja siis saigi ja siis saigi, kas sellise Halliste rahvariidetegemine nukule oli väga raske või on ta väga selline lihtne? Ei olnud raske küll, et maha ja sai telgedel kootud rätik. Pluuse sai ja niisama pillutatud, kui meil endil on. Ja seelikuriide me vaatasime ka kuskilt kapinurgast välja ja kui ta seisus pensionärid üldse elavad. Õisus elavad pensionärid, nii, teevad käsitööd, käivad pitsi ringi, teeme isetegevust. Peale tantsimise Florian veel teeb, laulame tantsijatele saateks. Ja noh, sõnakunstiga teeme ikka, Silvi Saar on meie hing. Nõndamoodi sisustavad oma aega siis Õisu pensionärid. Järgnev helilõik viib meid aga Karksi kanti ja vestleme Karksi mõisaprouadega. Ma olen ühed toredate daamide seltskonna juures, kui ma neid daame vaatan, siis mulle tulevad meelde kohe kolmekümnendad neljakümnendad. Kes need kostüümid õmbles? Põhiliselt kõigis, miks te need lõiked saite, sest Satson satsi kõrval kinni ja triip on triibu kõrval kinni? Mõisa prouadele arvatavasti olid ka niisugused uhked kleidid. Püüdsime neid järgida. Ja kes need moed siis välja mõtles? No ei ka seal mõisaprouade aegsetest moodidest vaatasime siit ja sealt ja ja nii me kokku panime siis ikka rüüse, rohkem oleks uhkem. Kui pikaks ajaks. Kui tihti te siis mõisaprouad, eks hakkate Nonii, kuidas vajadust on, aga tänavu oli meil esmakordselt oli Karksi mõisapäev ja jaanilaat jaanipäeval ja nii selleks ajaks me siis tegimegi, et seda natukene elustada ka eesti rahval seda mõisate aegsed ajajärku. Ja mis laule mõisaprouad siis laulavad, meie laulame eesti rahvalaule, kuna meie oleme siiski nii kadakasaksad nagu öelda ja siis laulame ka tuntud heliloojate laule, aga tulevikus on meil repertuaaris püüame võtta ka 30.-te aastate repertuaari, kas kadakasaksad siis saksa keelt ka oskavad? Ei, mitte ühtlase. Kas selle tualetiga käivad kaasas ka need siis käitumise ja kombeelustama, aga kahtlemata kui niisugune kleit selga pannakse, niisugune kaunis kübar pähe, siis järelikult peab oskama käituda, istuda ja astuda. No lähme siis küsime sealt naiste käest, kas nemad mõistavad, Issojasso? Oskame, oskame, tunnid käivad või, või on kuskilt rikutes, no üksteisel ütlete, kuidas käis ja kuidas ta astus ja kas see on selline hobi või või selline mäng või annab see juurde ka nagu oma elule igapäevale annab? Täna me tulime selles kostüümis välja ja siis me peame ka vastavalt sellele kostüümi käidud, aga muidu käime teistes kostüümides grammiljon ikka mitu kostüümi, millega me käime esinemas. No vaadake, mis välja tuli ja missugused nad kostüümid siis on? No meil on pikad kostüümid väga pidulikult, kui väga pidulik sündmus, siis on jälle nagu lühemad kostüümid, kui on siis tavalised esinemiselt jälle, sedasi. Ja esinete te palju ikka oleme jah. Kus kohas ümbruskonnas siin, mida kaugemal ei osanud, järgmine nädalvahetusel sõidame Soome, siis seal me tahame esineda ka, mis seal Soomes on, mis te seal teete vastu Küleski Maanaiste Selts, Marta liidule. Kui meie eelmine vestlus oli mõisaprouadega siis minu juures on nüüd üks, kaks, kolm, neli, viis, viis meest ja nemad lõpetasid oma laulmise. Ütelge, kas te sellist laulu oskad, et vennad on mul suured mehed? Olevat kuulnud küll. Lauldud katedraal, aga mis mehed need on, kes sellist laulu oskavad veel teisi tonn on mägedes, kus te olete olema Kõpu mehed, mina olen tegelikult ripu külast veel kuskil 15 kilomeetrit Pärnu poole. Ja tulite siia Viljandimaale siis laulma. Ma tean, et mina käin lõpus ansamblis kogu aeg laulmas. 15 kilomeetrit, sõidan. Tuge, ja kuidas selle härra nimi on, kes 15 kilomeetrit oma autoga sõidab laulmas, Käia Arnold Traczman on selle härra nimi. Mis siis toob selle härrasmehe niimodi teie juurde 15 kilomeetri juures laulmas, mis teil seal nii vahvat on? Kõpu mehed tegemise rõõm on ikka see, mis on nüüd ka vaheldus ja kuidas selle härra nimi on, kes vaheldust otsib laulust? Mina olen Raivo soovik Raivo õppusel algupoole, võtame siis nüüd järgmise härrasmehe ette ja ma nii väga jutukas ei olegi, aga omaette ikka ka. Ja aitan neil seda. Ansambel tegi koos hoida, meiki laiali, läheks, mis meie ansambel on juba koos käinud üle paarikümne aasta ja see kaugelt tibumees, tema on ju umbes k samad olnud. Rahvamaja juhatajat on iki vahetanud ja, ja aga meie püsime, missugune on teie siis repertuaar on? Põhiliselt on ikke meestelaulu kitse, härra, kellega see on? Uno elab kõpust Riisalo. No, ja muidugi, ega tavaperekonnanime. Järgmise härra juurde, kuidas säärase nimi on? Mina olen elupõline Kõpu sündinud lõpus kasvanud Kõpus Harri Saluste. Kooris olen ma laulnud juba 50 aastat või rohkemgi. Ma näen ikka rohkem laulmas ja tantsimas naisi kui mehi. Kas siis mehed on passiivsed või? Ei ei saa öelda passiivsed, aga kui ta tema on, mõnel pool on nii välja kujunenud. Ja mehed on remad juu naised naised on julgemad. Aga mis see Kõpu mehi siis koos laulma paneb? Kõpu mehi paneb laulma oma punt, nemad on liitunud juba aastakümneid laulnud ja laulupisik on niisugune, kui tema on sind nakatunud, sellest enam lahti saa. Aud ainult päästab. Selleks, et üldse üks Saul lauldad saaksoni vaja muusikat hädas on selle juhendaja nimi joon on tema nimi. Ja, ja loomulikult ongi ainult jaane ikka. Ütelge mulle, Jaan, kui vanad need härrased on, kes ikka veel laulmas? Käima no see esimene mees, Tetsmann seitse kümnene saab sügisel ju ja Harry on ega palju, ei puudu ka 70 ja ja siis meie Raivo olema nooremad ja Uno on ka pensionär, kahjuks. Kas noored Kõpu poisid ja noormehed kah laulda armastavad? No näha ei ole, eks farmastavadikaga nii näha küll ei ole. Et siuksed, ansamblid on koolis ega ja ega nad ei tule, kes on ikka vanast seltskonnast ikka harjunud käima, hinnad käivad, tal on niisugune distsiplineeritud rahvas. Aga kuidas teie nagu noorema inimesena näete, on kõbus nendel eakamatele inimesetel veel tegevust. No nemad on rahvatantsuring, on eakate klubi, on meil seal vallamajas ja käsitööringid on käsitöönäitused need ikka tegemist jätkub neil. Ta koodi igalt poolt on ka velsker ja paugutan Tegatu nurgas nokitsen nälg letis auku. Alta paar keelt. Tublid Kõpu mehed laulsid eesti rahvalaulu näljapeksmine aga võhmas tegutseb klubi elulõng ja naisansamblit juhendab proua valli. Tatar. Mida elulõng veel teeb, sellest räägivad klubi liikmed. Kui kaua naised koos laulavad, teil vist 12 aastat kindlasti, kui mitte 13. Mis repertuaar kaardil on? Noh, nii, kuidas juhtub? On rahvalaule on jooksvat ainet jooksvad laulu, siis on veel need laulud, mis kuskilt mujalt meile nagu on ette kirjutatud, et kui lähete sinna esinema või tähendab võistlema, siis on sealt nagu kavad saadetud laulud saadetud üks. Nii et kuidas kunagi, kust te siis võistlemas käite? Viljandi rajoonis me olemegi nüüd maakonnas juba. Oleme käinud kuus aastat mitte võistlemas, aga no niukse ansamblite päev on, tänavu oli see Valgas koos Valga omadega ja järgmine aasta on siis jälle Viljandis koos siis Valgamaalt tulevad Viljandisse, mida see klubi elulõng siis veel teeb, põhiliselt laulame. Teeme klubiõhtuid, seal laulame, tantsime, mängime kõik ühiselt. Kuidas need klubiõhtud välja näevad? Oi väga toredad teete, rääkige mulle ka. Tantsime ja teine ringmänge ja ja kuidas ikkagi on seal sedaviisi, mis ringmängud need siis on või, või? Vanakoolis, mis me oleme õppinud? Te rääkisite väga huvitavalt. Siin laval. Seitsme päeva. Me soovime teile edurikkaid, esmaspäevi, tegude, rohkeid, teisi päevi, kasulikke kolmapäevi, naljarohkeid, neljapäevi, rahulik reedeid, duslike laupäevi, pidulikke pühapäevi ja hästi pikki elupäevi. Soovime teile sõbraliku Suve ja seenerikkast sügist. Soovime teile veel jätku leivale tugevus tervisele, päikest, laevadele ja kangus kohvile. Miks kohvi peab kange olema? Lõikasele laia kohviga pole midagi peale hakata. Kui me rääkisime võhma, klubi, elulõng, naisansambliga, siis nüüd on minu juures sellesama võhma klubi elulõng. Kapell ja kabelist on minu juures kolm inimest. Võib-olla tutvustavad ennast nüüd ise. Nimi on Regina. Mina mängin kabelis akordioni. Kallo, sõltur. Mängin kannelt. Anton ja ma löön siis jaurame. Anton, ütelge, kas jauram vahest jonnib ka või? Ja ikka küll peab ikka silma peal hoida, kui tihti segab, tell koos käib siis? Varemalt me käisime ikka niimoodi iga nädal korra, aga nüüd on suvine aeg, mis mängimine ise endale annab, väga hea tuju. Aga kas see ongi üheks eakama inimese kõige tähtsam asi või ikka tahate pea tuju, rõõmsa meelehea une üle ka? Ja kui tuled peolt koju magama? Ja ongi nii pidav proua selle peale ütlevad ka unekindlasti, sest hea tuju on täiesti. Kooskäimine teeb hea tuju ütles meie reportaaži lõpul võhma, kapelli, mängija. Sellest elust ja mask on Me laulud taevatähtedest, päikesest, kuust, toome õitest ja südamevalust. Ja lapsest, kes on juba suur. Need kaunid sõnad on Viljandimaa Pensionäride Ühenduse laulul mida lauldakse igal kokkusaamisel. Nõndamoodi tegutsevad siis Viljandimaa pensionärid olgu neile tervituseks üks laul, Vello Orumetsale. See on Suur Tallinna kauneim. Aga ega me Viljandist veel ära ei lähe. Viljandi Pensionäride Ühendus ei korralda mitte ainult suvepäevi. Koos on korrastatud Viljandi parki peetud jaaniõhtuid. Et kõik pensionärid ühendusest tehtavast teavet saaksid. Selle eest hoolitseb härra Evald Korts, kes on Viljandimaa pensionäride ühenduse esimees. Temaga nüüd juttu räägimegi. Kuidas loodi üldse Viljandimaa Pensionäride Ühendus? Viljandi Pensionäride Ühendus loodi 1990. aastal detsembrikuus vastava koosoleku põhjal ja siiamaale. Ta on töötanud pensionäride ühenduse staatusega. Kui me juba arvudest räägime, siis, kui palju on praegu liikmeid? Liikmed on praegu 2000 ringis aga me loodame juurde saada iga päev teeme selleks vastavat tööd, et saaks hõivata rohkem pensionäri endaga kaasa. Kuigi see natuke raskevõitu, aga me loodame siiski juurde saada, miks see raske on? Raske on, sellepärast, et need, kes meil liikmeks on, on pidevalt ja meiega koos, teevad isetegevustööd ja kõiki neid ettevõtmisi need on juba niivõrd harjunud ja siis aktiivsed liikmed, aga teised, kellega ja kes on tavalised kodused, lähed nendega vestlema, katsud neid värvata tööle siis tavaliselt esimene küsimus on siis ma sellessaa? No ma ei oska ka midagi muud olla. Ma küsin, mis sa siis tahad, tead siis selgita, on tal äras seda pensionäri ühenduse juurest kaasa töötamist, kui kasu lõiksid, emal on, et sõnaga ta saab kodust välja, ta saab liikuma. Ta tunneb seda nii-öelda õlatunnet endasuguse poolt, sest kodus on tal tavalised noorem generatsioon ja need ei oska ju tema muredest aru saada. Rada ja tagajärg ongi see teeningut, pensionär muutub kodus nii kinniseks ja ei, ei avalda jääma. Oma arvamust tekivad ka muidugi veel perekondlikud pahandust ja nii edasi. Aga kui ta meie juures töötab, tähendab meiega koos meie gruppidest. Meil on seal iga nädala loomad, kokkutulekud, omati õhtud ja siis nad veel salaja teevad kõiki, seal on käsitööd, teevad ja mängivad-laulavad ja nagu ikka vastavalt oma võimetele ja nad siis saavad nii-öelda oma endiste kaastöötaja kätega kokkujadaga. Järg ongi siis see, et nad tunnetavad seda nii-öelda õlatunnet ja enesetunne läheb paremaks, tervis läheb paremaks ja siis ma olen ikka neile selgeks teinud, et kui te tulete meiega kaasa ja meiega kõiki neid asju kaasa teete, siis elate kolm kuni viis aastat kauem. Sest meiega kaasalöömine on elu, on elu ja siis töö ja liikumine ja liikumine on see, mis annab elualuse ja pikendab eluiga. See oli väga meeldiv põhjendus ja väga arusaav põhjendus teie poolt. Ja miks on pensionäridel tarvis ja üleüldse eakatel inimestel tarvis oma eakaaslastega oma kooli ja kaaslastega lävida. Kuid kus on võimalik siis Viljandi pensionäridel koos käia? Ma mõtlen, millistes ringides, mida pakub siis pensionäridele? Meil on Viljandi linnas veenduse grupp, kuus-seitse vest, aga tugevamad grupid meil on näides endises kombinaat Leolas, seal on vanad sõbrad, ma ei julge praegu peast öelda liikmete arvu, aga seal kindlasti 890 on rohkem ei ole ja seal on meil väga energiline juht proua Elsa Klettenberg ja nemad tegutsevad väga aktiivselt, neil on iga kuu. Kolmandal laupäeval on Leola saalis nii-öelda teeõhtu tantsuõhtu, kusjuures siis kannad väikselt, teevad isetegevust, seal käib neil väga palju pensionäre. Tavaliselt on ikka 100 120 pensionäri, rohkem saal vast ei mahuta ka. Siis on meil järgmine, on tuletõrjejuures töötav klubi kaja, selle esinaine, proua Vilma Arkma on ka väga tragi ja aktiivne ja nadi, neil on iga kuu esimesel laupäeval tuletõrjesaalis kokkutulek, koosviibimine ja nad on väga aktiivsed isetegevus seal tegema koos kokkutulekul Jelle muidugi tants ja siis jalakeerutus, nii-öelda. Need oleks need kaks kõige tugevam on meil olema, siis on siin veel petuklubi, koos käivad nad kõik teevad oma teeõhtuid ja pidusid, aga need on natuke juba väiksemad. Sest üks suur häda, mis meil on meil ruume, ei, me ei saa kuskil nii-öelda kokku tulla ega teha mingisugust, ütleme, teeõhtud ja nii edasi või mingid õppeõhtud. Kui ei ole ruume, siis kuidas saadakse hakkama majanduslikult? See küsimus muidugi on väga valus küsimus sest meil on pensionäri ühenduse liikme aastamaks on praegu üks kroon ja kuna meile tsirka 2000 liiget on, siis saame 2000 krooni liikmemaksu. See vartel teeb ise juba ära, et me ei tee selle eest mitte midagi. Meie oleme kasutanud palju sponsorite abi, neid häid sponsori, see on meil siin Viljandi asutuste näol tublisti olemas, kes siiamaani on meil väga hästi aidanud ja tubli stada. Tänu sellele saame siis midagi ära teha. Samuti kui meil on seal tantsuõhtud, siis on ka meil väikene sisse makskissena tuleb tavaliselt kaheksa kuni 10 krooni. Ja nimelt sellepärast nii palju, et muusikamehi, kes meil tantsu tantsuq tantsivad, need on väga kallid 400 kuni 600 krooni, seal neli tundi ja see raha peab kuskil meil tulema, muidu me ei saa midagi teha. Ega see ei ole saladus, kes aitavad Viljandimaa pensionäre, ma mõtlen siis asutusi, kui te nimetasite, et ettevõtted ja asutused aitavad. Ei ole saladus, meid aitas näiteks käesoleva pensionäride ühenduses seitsmendad Beoga aitas, maavalitsus aitas tublisti. Transpordiarvete. Ikka siis aitas meid, sotsamet andis meile seal ja suure summa raha, siis me saime veel kaks pool 1000, mul ei ole selle keerulise asutuse nime praegu, Meeles saime sealt. Ja väiksemad endine metsakombinaat andis meile nii, et see aasta me oleme saanud üle 10000 krooni tähendas sponsorid. Tasub muidugi suur lõviosa oli neid siis selle ühenduse peo jaoks spetsiaalselt kohe eraldatud. Ja nii me elame. Kas Viljandimaa Pensionäride Ühendus kaitseb ka pensionäride huve ja kui, siis mismoodi ja mis abi? Siit eakas inimene saab? No huve kaitsta on meil väga raske, sellepärast et nagu me teame, üks väga valus küsimus on pensioniseadus ja sellepärast oleme me palju juttu teinud, korjasime siin allkirju riigikogu jaoks pensioniseaduse väljakuulutamiseks, üle 4000 allkirja meie korjasime, see oleks selles osas, aga mis me neid otseselt neid aitame? No katsu vika aedata, siin on niisugune asi, et eriti vanadel pensionäridel, kes enam ei liigu, meilgi grupijuhid, meil on gruppides nii-öelda rühmad, klubi grupid, grupijuhid oma, tähendab piirkonnas käivad siis kodus neid aitamas. Oleme isegi seal üksikutel, üle 90 aasta inimestel teeningut, kuu üüri ära maksnud, aidata ajalehte, oleme tellinud neli videviku, et nad saaksid olla kursis pensionini, näärid eluga. Ja nii ühte kui teist muidugi see nende aitamine on, ikka jääb kesiseks, sellepärast et kõik on ikka selle rahadega. Arvata võib, aga läheme selle seitsmenda suvepäeva juurde ja küsimus on selline. Lihtne. Miks need suvepäevad on ellu kutsutud? No miks need üritused üldse ellu kutsutud, miks meil, laulupeod on ja nii edasi, igasugused suured üritused ikka selleks, et inimesed saaksid kokku tulla ja siis üksnes lävida ja samuti seal pensionäride päeva poolsin meil pikk, iga kollektiiv on oma isetegevus, lastega saavad seal esineda nad talve jooksul on midagi õppinud, siis suvel neid saavad siis näidata, mis pinud nad saavad koos käia. Teil on see vaheldus, nad lähevad koju näiteks täna tulevad, läksid kodu ja neil on väga palju seal kodustega arutelu selle kohta, mis nad nägid-kuulsid, samuti nad nagu lõpusõnas ütlesin, palusin ka teistele pensionäridele, kes kaasa ei tuld, nendega rääkida, neile selgitada, mis on see pensionäride ühendus, et nad järgmisel aastal tuleks. Ekskursioone teha, me oleme juba teinud, tahaksime veel teha. Ja siis arutame, kuhu teha, siin plaanis oli meil Haapsalu valge daam, aga täna ma kuulsin, see aasta valge daami suvatsevad seinale ilmuda. Näeks näe siis siin juulikuu alguses kaks bussitäit, a 50 inimest käisid põhjarannikul tulid tagasi, nad olid väga õnnelikud ja väga rahul sellega siis me käisime Tallinnas niimoodi läksime. Vabaõhumuuseum, me juba olime selle külje peal, kus mintakse Paldiski sõitsime siis koos ka Paldiski linna vaatama, sest seal ei olnud meist keegi käinud, kuna selli kinnine linn, siis oleme teinud veel noh, teatrikülastusi oleme isegi ostnud teatripiletid, siin algulaid, pensionäride, teatripiletite odavad, ostsime neile teatripiletid, see, kes on paremad, kollektiivide aktiivsemalt töötanud ja paljud vallad ja linna on andnud bussi söödaks pensionär diviimiseks. Ja siin näiteks tegime teatri see töö Pärnu Endlasse, kusjuures eelnevalt sõitsime varemalt välja. Käisime Kitzbergi muuseumis, kus selle asuta juhataja meie oma eksrühmajuhte edasi läksime siis Mõisaküla raudteemuuseumi seal selle asutaja ja juhataja on ka meile üks parimatest rühma juhatades ja siis läksime Endlasse, vaatasime teatri ära, sõitsime tagasi ja keegi midagi halba ja kõik õnnelikud. No aga miks peabki halba ütlema, kui pakutakse niivõrd palju võimalusi ja niivõrd huvitavad seltsielu, mis te arvate, kas pensionäride võimalused siin Viljandis laienevad ja kas teie isiklikult tahaksite sellele veel kaasa aidata? Noh, kui võimalik kaasaid selles osas pensionärid heaks, siis ma hea meelega olen selleks oma jõudu nõus kulutama. Aga küsimus on muidugi selles ka, et ma olen juba soliidses eas ja ma hakkan mõtlema järglast vaatan, nooremad natuke, kuigi pensionärid on kõik vanemad alad aga nooremad, üks asi ja teiseks on see Ei, ei oska näha ette, et see pensionär elule läheks praegu paremaks, enne kui tuleb pensioniseadus välja, see ehk viib asjad paneb paika. Ja siis võib-olla annab midagi ka rohkem ära teha. Aga praegu on küll raske, aga muidugi me teeme midagi, katsume järjest rohkem teha, sest mida aktiivsemalt me töötame juhatusega, seda rohkem pensionärid saavad siis nii-öelda vaheldust oma igapäevasele elule ja teised kuulevad, me tõmbame rohkem endale ligi, teeme nii-öelda reklaami. Nii palju, kui see võimalik on. Küll reklaaminud ka suur jõud ja mida rohkem neid kokku tuleb, seda võimsamad Me oleme. Kui küsisin härra Eevald kortsult tema lemmiklaulu, luges ta üles kolm nime ja käskis toimetajal ise valida. Valisin siis lauljaks heliletse, olgu see tervituslauluks ka kõigile Viljandimaa Pensionäride Ühenduse liikmetele ja suur tänu perekond kortsule selle hoolitsuse eest, mis mulle Viljandis olles osaks sai. Aite ja nüüd laulab Heli Lääts. Hakkame nüüd kuulama käidud teede lugu. Proua ester kink on 90 kuueaastane ja elab Võrus. Proua esteriga kohtusin ma Võrumaal memme-taadi lustilaagris ja nüüd räägib ta meile kõigile oma lugu. Ma olen sündinud Järvamaal Ambla asulas Ambla kihelkond seal Kesk-Järvamaad, kas te käisite seal ka siis kooli samblast ja käisin ka? Ja valguses ma käisin Käravete külakoolis, see on Amblast viis kilomeetrid lõuna poole. Kas see oli selline klassikaline küla pool, et oli, kõik klassid olid ühes ruumis? Üsa ainukene ruum oli ja, ja seal olid need kolm klassi koos, kolm pikka pinki oli ja seal siis iga pink oli siis ühe klassi üks koolmeister oli neil meesterahvas oli, tal oli perekond ka kaks väikest tüdrukut, Tal oli väiksed lapsed, olid kahe aastane Maria festivalide ja siis tal oli abikaasaga ja ei olnud siis elasid seal ja nendel oli siis koolmeistripalgaks oli kasutada maadik, kus nad saavad siis toiduaineid omale, aga ma ei mäleta seda enam. Ega ma ei tea ka, kas talle raha palka ka maksta, aga see kolmteistpidi siis suve otsa kõik tööd tegema seal põllu peal. Nii ta sai siis oma peret toita. Aga kas teil oli talu ja neoisal oli seekord talu ja kui suur see talu oli suurus, seda ma ei mäleta. Aga mina olin siis veel väikene, aga see oli see kahe hobuse talleurostil, õdesid-vendi ei ole näoleni jah, üksikult kasvanud külanaabrid olid kõik kaugel, nii et minul ei olegi olnud üleüldse mänguseltsilisi. Ega minul ei ole olnud ilusaid mänguasju ega minu lapsepõli on väga kurb või niisugune sünge ja igav. Aga kui te selle algkooli ära lõpetasite Kuhu te siis edasi läksite, siis avati Ambla aleviku üks algkool. Siis ma olin veel ühe aasta seal koolis. Ja siis ma olin vahepeal niikaua, kui hamblasse avati keskkool ja siis ma sain keskkooli sisse Ambla keskkool, see oli, seal olid poisid ja tüdrukud ja see oli Weekene kool ja meeleolivad seal jälle liig klassid ja oli kaks klassiruumi ainult sellel keskkoolil yhes olivad siis nooremad õpilased ja teised olid vanemad õpilased ja juhtus just niimoodi, et kui Andrea keskkooli ära lõpetasin siis avati Tallinnas naiskutsekool, see oli. 1922. aastal avati Tallinnas naiskus kool tuvi tänavas ja seal oli juhatajaks andi farm ja see oli kaheaastane eTwool keskkool oli lõpetatud, siis ma sain selle majapidamise kooli lõpetamisel. Ma sain tunnistuse. Jah, et ma võisin õpetada kodumajanduskoolis ja siis määrati mind Järvamaale JärvaMadise algkooli seal, kus on pärit Anton Hansen Tammsaare Albu kooli, sel ajal kui mina, Albus õpetaja oli sel ajal veel meil šanser kuulus, ei olnud. Aga sel ajal ma veel ei teadnudki, et neil niisugune kui suurus on olnud ja siis jah, Ansenitel oli talu seal. Ja siis Sikenbergi terroride alu vargamäel kolm aastat olin seal Albus, abiellusin ja see, kellega ma abiellusin siin ees, on Tallinnas tööl, tema oli Tallinnas, aga tingimused olivad. Erinevad ema oli Tallinnas ja mina olin seal albus maal. Aga nii ei saa ju elada üks ühes kohas, teine teises kohas, siis minul oli. Minul oli võimalus saada Tartusse kohta ja mina läks, sain õpetaja koha, tähendab majapidamise õpetaja, kaasain, tööstus, majandus, õpilaste kooli. See oli Tartus Kalevi linna tänava nurgale linnatänav kaks oli ja ma olin seal koolis 14 aastat, niikaua kui tuli see saksa valitsus meile. See tabel üleval ja kool oli likvideeritud, aga mis teist siis sai nina, läksin sööklasse ja olin lasse söökla juhataja kaks või kolm aastat, aga siis mul mees jäi haigeks ja suri ära. Ja siis ma hakkasin, oman, kasvatasin lapsi, ma jah, ikkagi olin sööklas töötasin ja siis ma töötasin veel seal tööstuskoolis internaltis olin Saksa valitsuse aegu ja selle nõukogude liidu aegu ka, olin ma ikka veel seal sööklas aia tänavas. Niikaua kui tuli pommitamine. Ja siis see Tööstuse tänavas see põles täielikult maha ja enamik Nendest Tööstuse tänava majadest ka siis tuli veel Nõukogude valitsus, tuli siis nõukogude ajal. Ma juba oli söökla juhataja, juba oli lastesöökla juhataja ja siis koolitasin oma lapsi. Mul olid kolm tütart. Ja need siis hakkasid koolis käima. Jaa, kui nad saivad nii kaugele, et neil saivad koolid läbi mu lapsest saevad kõik, ma sain neile kõigile kõrgema hariduse kõige noorem tütar, see õppis Leningradis ajakirjanikuks. Ja kahest said õpetajad, üks oli matemaatikaõpetaja Tallinnas, eine oli bioloogia detaja Põlvas. Peri koolis oli kaua aega seal. Nüüd on ta surnud juba ja teised kaks tütart siiski, see oli Tallinnas õpetaja, see on praegu veel on juba pensionil, ammugi. Töötab veel ikkagi kuidagi poole kohaga lisaks oma õpetaja pensionile lisa saada. Ja kõige noorem tütar on pensionil ja siis teeb natukene seda ajakirjanikutööd ja, aga kuidas te ise siia Võrumaale saite? Nina? Oli ajakirjanik, kui ta Leningradi ülikooli lõpetas, oli ta ajakirjanik Velikije Lukis, mitu aastat ta sassi vene valitsuse poolt sai stipendiumi ja ta määradid sinna kohale Velikije Lukisse terveks jäänud päris hästi. Ta sai head palka ja sel ajal oli vat see s Ta oli tassi ajakirjanik, aga talle sulimees ära Velikije Lukis. Mees oli advokaat ja tuli ära minu juurde. Siia Tartusse ma elasid siis Tartus, mul oli uus korter saadud ja, ja siis ma võtsin tema enda juurde elama, aga läks uuesti mehele ja see mees on pärit, elab Võrus Os. Ja siin on nüüd neelanne, siis sõbralikus perekonnas käik. Igalühel on oma tuba omaette ja selle ühine ruum kütterleb muidugi kalliks. Aga muidu on hea olla ja minul on illus tuba oma tegelike kaheksa 19 ruutmeetrit on ta suur, minul on rõdu ja kõik mugavused on olemas, korteris on telefon 90 viieaastane ja te ikka teete käsitööd veel ja. Ja kui ma siia tulin, ma tegele singi käsitööga. Sellepärast et kui ma seal siis söökla juhataja koha pealt ära läksin, siis ma läksin oma lapselapsi hoidma ja mul kulus nendega ära kuus seitsmekümnendad aastad. Ja see läks mul kõikama pensioni eas läks maha sellepärast et ega seda ju ei arvestatud, ega madele riigid ei olnud. Ja siis, kui need lapsed juba suureks sain, siis ma tulin tagasi oma korterisse sinna Tartusse. Ja Mul ei olnud siis töökohta ja siis ma olin vana ka juba aega siis elaval inimesel ei olegi kerge leida. Aga mind võeti kohe töösse Tartokusse, käsitöö peale ja ma hakkasin kuduma kangaid, igasuguseid linikuid ja saunalinasid ja kätele ja ja mul läks päris hästi, olin rahul. Ega palk eriti suur ei olnud, aga muu tööga oli rahul ja ma sain palju kiita. Ja mind siia kohe nagu nagu tõesti, nagu keegi nii hea tuju hakkas meeldima. Ma tean, et te kaks aastat tagasi veel tegite, rahvariidevöösid oli. Ja siis põllutulin, siis ma ei saanud ju enam, tellige siit üles panna, sest mul ju üks ainukene tuba jäi ju. Nojah, ja siis seal on muuseas, ma ei tahtnud elada. Ja siis ma hakkasin neid rahvuses tegema. Ja oh, ma heegeldasin neid summasid, papusid, heegeldasin ja, ja sisendas rahvusvöösid. Ja siis, nüüdse olen ma riigi ideed, kuni üheksakümneil taastasin 90 aastat vanaks, sain, siis ma jätsin pooleli ja sestsaadik ma enam riigitööd ei ole teinud. Mul on parem elu, hüüdsin, mis minul on kunagi olnud. See on üks asi, mulle on mugavustega tuba, suur tuba, ilus tuba on mul mul rõdul kõik, teen ukse lahti ja väljas on roheline. Aga Võrus on ju väga hea elada selles järve lähedal. Ja vot see on ju aknast näha. No mis viga mul on selle käske Kreutzwaldi pargi minna või järve ääres kõndida, kui mul igav hakkab. Läbisaamine Moldova tütre ja väimehega on väga ja nad väga hästi hoolitsevad minu eest aela või sanatooriumis nad teevad mulle valmistatud ema, tule tulelauda. Kutsutakse mind sööma, peaasi, kui oleks ikkagi tervisedasi. Kas sellepärast, et hommikuti võimlete ja niimoodi külma dussi võtate, kas see ongi, et nii reibas olete ja nii? Oma loo jutustas ester Kink kes võlub optimismi ja säraga. 10. augustil oodatakse kõiki Võrru Lõuna-Eesti memme-taadi peole ja pidu algab kell 14. Meie aga tänaseks lõpetame. Saate toimetas Piret rist. Muusikaliselt kujundas ja lindid seadis eetri valmis. Vilja kalme. Olge tublid, olge terved. Kuulmiseni saadet jääb lõpetama Leila Miller.