Maire lati, teie olete Eesti postis. Olen Eesti Posti tootmisdirektor. Kristina Seema. Mina olen Eesti postis sise- ja välisposti osakonna vanemspetsialist. Ja Katrin-le, mina. Olen Tallinna postikeskuse rahvusvaheliste postisaadetiste töötlemise jaoskonna juhataja asetäitja. Räägime Eesti Posti rahvusvahelisest tegutsemisest, kirjavahetusest ja postipakkide viimisest toomisest ja nii edasi ja üldse kõikidest ka probleemidest, mis teil on seoses sellega, et meie Eesti inimeste kirjad ju tahavad jõuda maailma igasse punkti ja loomulikult ka vastupidi ja on juba teada, et 21.-st augustist Eesti Post tõstab ühe margi ehk ühe kirja hinda. Maire lodi, alustame ehk sellest Etoniksis. Ja tõepoolest, nädala pärast jõuab see aeg kätte, kui kirja peale peab pisut rohkem marke kleepima 80 sendi eest, siis rohkem kui Eestis saata. Ja see otsus ei olnud need väga kerge teha. Sest eks me tõesti teame, et iga hinnatõus tekitab klientides negatiivset vastukaja, aga aga olukord on selline, et et odavamalt enam ei saa. Eesti Post on Eestis ainuke postiteenust osutav firma, kes teenindab kogu vabariiki iga viimset kui küla. Ja kes on ka rahvusvaheliste postisaadetiste toimetaja ükskõik millisesse maailma nurka, on see siis Uus-Meremaa mõni Aafrika riik, Ameerika või siin lähinaabrid. Ja, ja sellepärast ongi siis Eesti Post jah, tõesti, selle olukorra ees. Et kui linnades, kus on soodus ja on võimalik odavama hinnaga teenust tada, on meil konkurente päris mitmeid. Ja meie tulud linnades jäävad väiksemaks. Maal, kus posti on toimetada vähem ja kust tulusid tuleb vähem, aga kulud on suured ja, ja sellega ka meile tulev kahju on päris suur, mis ulatub mitme kümnen miljonisse Eesti krooni. Et majanduslik olukord nõuab hinna tõstmist. Nii nüüd me oleme selle asjaga ära rääkinud ja me tahame minna oma põhiteema juurde, et Eesti Post on ju, ütleme siis üks lüli maailma postiliikumises. Te olete. Oleme päris Ülemaailmse Postiliidu liikmed ja tegelikult on, kui me kasutaksime lühendit, uppu, see siis on nagu kõikidele selge, see on ingliskeelne. Lühend sellest ülemaailmsest postiliidust ja selle uppu liige on Eesti riik. Eesti riik esimest korda uppu liikmeks sai 1922. aastal. Ja juba siis oli operaatoriks Eesti Post. Sest igal liikmesriigil ehk regulaatorile on siis õigus oma operaator nimetada oma oma teenuste osutamiseks. Ja kui 92. aastal Eesti vabariigi õigused Ülemaailmse Postiliidu kupu liikmesmaana taastati siis jällegi anti operaatori õigused kohustused Eesti postile. See tähendab, et 92.-st aastast oleme siis jällegi iseseisvalt täieõiguslikult eesti postivahendajad üle maailma. Ja teie suunad on Ida-Lääs Põhi Lõuna-kõik? Jah, meie suunad on kõik ja võimalusi. Ja neid teid, kuidas te omavahel asju ajate ja reguleeritud on ka mitmeid no kasvõi juba transporti ja ja muud kokkulepped ja nii edasi. Ja võimalusi on tõesti päris mitmeid, aga nad on muidugi teatud dokumentide ja reeglitega sätestatud. Ja lisaks sellele, et Eesti on ülemaailmse posti Liidu liikmesmaa on Eesti Post veel pust Europe liige ja Balti Postiliidu liige ja nende liit. Dude eesmärgiks on siis postEuropi puhul, et kõik Euroopa riigid saaksid nagu ühise rindena siis maailma postiareenil oma huve kaitsta, oma tööd paremini koordineerida. Ja muidugi selle liidu raames on ka kergem saavutada kokkuleppeid, anda üksteisele siis garantiisid posti kättetoimetamise osas edasitoimetamise osas. Ja viimane, mis ma nimetasin, oli siis balti postiliit, selle liikmed on siis Eesti, Läti, Leedu postid ja Balti Postiliidu üheks väga heaks koostööpartneriks on ka Põhjamaade postiliit, kuhu on siis kõik Põhjamaad haaratud ja nende riikidega on, meil on tõeliselt hea koostöö, meil on isegi sõlmitud kahe põhjamaaga. Need on siis Rootsi ja Taani kvaliteedilepingud ja sel aastal oleme me valmis alla kirjutama kvaliteedilepingud ülejäänud Põhjamaadega. Ja, ja need kvaliteedilepingut sätestavad ka sellised punkti, et me lülitume kirjate liikumise hindamise süsteemi, selle nimi on Juneks lait. Ja see on nüüd post Europi poolt välja töötatud kirjade kulgemise kontrollimise süsteem. Ja ja selle suureks plussiks on see, et, et mittepostid ise ei hinda kirjade liikumise kiirust, vaid meil on väljaspoolt posti kohe vastav organisatsioon, kes annab erapooletu hinnangu, et kui kiiresti ühe või teise riigisiseselt post liigub, et ma tõesti suudaksime oma klientidele ka tõestada. Et meie töö on vot sellise ja sellise kvaliteediga, et näiteks Eesti-sisene kiri liigub keskeltläbi 1,2 päeva, niiet praktiliselt see tähendab, et et kui Eestisse täna tuleb üks rahvusvaheline kiri sisse, siis ta homme tuleb teile koju kätte igal juhul juba ja igal juhul, kui ei ole tegemist pühapäevaga. Muidugi. Aga kas see ongi see testimine, millest võiks rääkida Kristina Seema? Testimine toimub üldiselt Ülemaailmse Postiliidu ja poiste Orapi poolt korraldatavate kirja testide raames. Eesti Post võtab osa aastas kahest suurest kirjatestist, need on uksest ukseni kirjatestid, see tähendab seda, et. Eestis on, ütleme 12 osavõtjat siis elama naise Postiliidu poolt korraldavas kirja testis ja siis Ta on teises riigis kuume kulgemist kontrollima, samuti 12 osavõtjad ise andis lihtsad inimesed ja nad on asuvad üle Eesti laiali, nad on nii võrust Saaremaalt, Tallinnast ühesõnaga igalt poolt. Ja, ja siis nad, nad saadavad kirju välismaale nendesse riikidesse, kes soovivad kulgemist kontrollida Eestiga ja saavad ise kirju, samuti ei vasta neilt eraosavõtjatelt välismaalt. Et kui mina olen see test, testis osalev inimene, kas ma saan siis eesti posti kulul saata kirju igale poole maailma või? Tegelikult, kui te soovite, siis, siis ma kirjutaksin teie aadress ülesannete võitude eest, osa võtame järgmisest testist. Aga see tähendab seda, et te saatekirju ikkagi saata ainult nendel aadressidel, mis meedele ette anname. Ja nii on võimalus uut kirjavahetust alustada, seda küll. Jah, on need noored või vanad või kas te kuidagi veel vaatate inimesi ka? Tegelikult on päris palju Pilatalist lihtsalt margihuvilisi, kes kes soovivad välismarke koguda ja, ja kellel on lihtsalt huvi sellise väikese näputöö vastu. Et ikka nii hobi ja, ja kasu ja kõik korraga mängus ja võib küll nemad ühendav ja huvitav ka. Ja mis need testid näitavad, tulemused siis meie jaoks tähtsad on, need testid näitavad kirjade keskmist kulgemist riigi streiki ja olemegi nüüd märtsipoiss. Therapy testis saad teada keskmise kulgemise ajad näiteks Belgiasse, mis on 4,7 päeva. Ja Hollandisse on see näitaja 4,3 päeva. Varasematel aastatel on kontrollitud Ülemaailmse Postiliidu testi raames kulgemist ka eestist Macaos, mis on väga eksootiline riik ja, ja see kulgemine oli 9,3 päeva. Samuti oleme kontrollinud kulgemast Eestist Hiinasse, mis näitas 8,5 päeva. Et 10 päevaga võib igal juhul arvestada. Kui kellelgi on asja midagi Hiinasse saada, jah. Kas see on kiri või üldse puudutab see testimine kõiki. Ka ka postipakke. See on praegu jah, lihtkirjade ja nad on saadetud lennupostiga linnapaistega lihtkirjad. Ise, te olete rahul nende testidega. Nii ja naa, vist nii ja naa. Ei saa päris öelda, et mäeni põhjani rahul olema, sest pidevalt ju töötame selle nimel, et tulemust oleks paremad kliendid meiega rohkem rahul oleksid. Praegu meil on väga hea võimalus meie maailmarändurid nõnis millingu abiga hinnata kui mitu päeva ühest või teisest riigist Eestisse tulevad postkaardid Tõnis millinguga kokkuleppe ja meil oli Tõnis millinguga kokkuleppe ja see kokkulepe toimib ka praegu, et tema meile igast riigist vähemalt ühe Partei huvitavamatest kohtadest ka mitu kaarti saadab. Muidugi tingimus on see, et ta igale kaardile kirjutab kuupäeva peale, kui ta selle posti paneb. Ja, ja siis me saame tõesti nagu erapooletu analüüsi, et oskan ka mõnele teisele kliendile, kes helistab ja küsib, et näiteks mitu päeva tuleb Itaaliast kiri Eestisse. Ja siis ma võin talle öelda, et et Itaaliast näiteks on kaardid tulnud kõige vähem on olnud 16 päeva ja kõige rohkem on olnud 19 päeva. Ja see on muidugi fakt, mis meid absoluutselt ei rahulda. Aga siin on paraku nüüd tegemist mitte meie süüga, vaid, vaid see on nüüd ütleme Itaalia poolne selline töökorraldus ja probleem. Lõunamaarahvas ja aega on küll rohkem kui meil. Jah, jah, tähendab nii nad, nii nad ilmselt arvavad küll, sest päris mitu kaarti on ka tulemata jäänud, et et võib-olla on raskusi üles leida, kuhu see Eesti kaart ikkagi sihitada, sest noh, meil otse otselendusid ju ei ole, et nad tulevad ikka kuskilt läbi. Aga noh, see oli nüüd kõige drastilisem näide, aga siin Šveitsist on tulnud kahe päevaga ja ja Saksamaalt on tulnud kahe päevaga ja nii et ülejäänud Euroopa riigid siin Holland, Saksa, Prantsusmaa, Šveits, Belgia, Kreeka on keskeltläbi ütleme neli päeva. Päris kiiresti jah, et nädalaga ikka ikkagi tuleb lihtsaadetis ära. Kui meil on siin kaarte rohkem käes, siis me teeme nendest ühe näituse, Tallinna postimajja, ma arvan, et see sügisel tuleb meil kirjanädala raames, et et siis on kõigil võimalus tulla ka vaatama maailmaränduri poolt saadetud kaarte, mis on päris huvitavad iseenesest. Päike kirjutab mingi sõnumi ka juurde ja ikka ta kirjutab sõnumiga sellest kohast, kus ta parasjagu on ja, ja mis seal huvitavat on ja ja kaardid on alati huvitavad, seal on mingi mingi vaade või pilt on ikka peal. Et see oli üks hea mõte tegelikult jah, niimoodi toimida. Me oleme rahul mõlemad, nii tema kui meie. Kui ma nüüd küsimus hoopis niimoodi esitaksin, et et kui Eesti Post peaks tegutsema olemata Ülemaailmse Postiliidu liige, siis oleks teil võimalik eksisteerida. Eksisteerida kindlasti oleks meil võimalik, aga ta oleks tunduvalt raskem, komplitseeritum, sest siis me peaksime ikkagi kõikide riikidega omama otselepinguid. Sest kui praegu kehtivad reeglid ja informatsiooni edastamine ja, ja kõik toimub nagu tsentraliseeritult sealt meie ülemaailmse Postiliidu peakorterist ja ja meil on ka ikkagi aastas koosolekud ja kokkusaamised ja meil on kongress, kus võetakse vastu kõik reeglid ja, ja meil on olemas Ülemaailmse Postiliidu konventsioon, kus on kirjas kõik reegleid, kuidas me ühte või teist postisaadetist vastu võtame, kuidas meile ta edastame, millised on meie kohustused milline on meie vastutus kliendi ees ja nii edasi ja nii edasi. Nii et kvaliteedist me siis ilmselt rääkida ei saaks üldse, kui me ei oleks ülemaailmse postiliidu liikmed. Ja kui me ei teeks sellist koostööd teiste Aga ja selle lühikese aja jooksul kui me räägime nüüd teisest Eesti Vabariigist, millal aktsiaselts Eesti Post on tegutsenud, olete te te tõesti jõuliselt tegelikult arenenud ja ja olete nagu võrdne partner kõikide teiste riikidega, kes postiliitu kuulavad kes on saanud oma arengut teha juba kaua aega, mis te arvate? Miks te olete niimoodi hakkama saanud? Võrdväärne partner oleme me kindlasti ja miks me oleme nii hakkama saanud, võib-olla see on nii jätta, Öeldakse ju, et uppuja päästmine on uppuja enda asi ja 91. aastal, kui Eesti sai iseseisvaks ja see tähendas, et äkki enam ei toimetatud posti Eestisse, ma mõtlen rahvusvahelist posti mitte läbi Moskva enam. Ja, ja me pidime ise hakkama saama, ei olnud ju teist võimalust, sest posti seisma panna, noh ei ole ju loogiline ja ja nii see kõik läks, oli 91, kui meil olid probleemid, et meil ei olnud postmarke ja meil olid veel endised liidu margid ja Eesti marke oli vähe ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui need praegu tagantjärgi noh, 10 aastat saab juba varsti mõelda selle peale, mis kõik oli, milliseid templikombinatsioone me kasutasime ja siis eesmärk oli üks eesmärk oli see, et kirjad ei jääks seisma, et inimesed saaksid saata kõik oma soovitud saadetised Eesti piires rahvusvaheliselt. Et see oli meie jaoks, oli see iseenesest loomulik, see võib olla väljapoolt vaadates nii ei paistagi, aga olles postitöötaja ja, ja näha seestpoolt kogu seda süsteemi siis ta on üks üks selline süsteem, mis peab töötama kogu aeg pidevalt ja ta on tõesti süsteem. Siin ei saa ükski lülivahepealt nagu seisma jääda ja siin ei saa ka võtta näiteks kollektiivpuhkust. Sest kui mõnel firmal on see võimalus, siis postis on töö on praktiliselt 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Mis on muidugi ma tahan siia juurde öelda, et mis on Eestis näiteks Soomes post lõpetab oma töö reede õhtul ja alustab esmaspäeva hommikul. Kas on veel palju niisuguseid liike nagu Eestis, kus seitse päeva järjest vast tegutseb? Enamus riike on ikkagi sellised, kus seitse päeva post töötab, olgugi et kannet pühapäeval ei ole, aga pühapäeval seesama postikeskus ju töötab, sest post on vaja sorteerida, on vaja jälle edasi saata vastavat. Ta nii et nüüd me võime jõuda jutuga Katrin-le teie töö juurde. Tallinna postitöötlemiskeskuse rahvusvaheliste postisaadetiste töötlemise jaoskond ja selle jaoskonna juhataja asetäitja Mida te sealne postiga teete? Võtame vastu ja saadame ära rahvusvahelised postipakid, nad tulevad, lähevad pisipakid, tähitud kirjad, väärtkirjad, mis siis nagu tähendab, et millel on avaldatud väärtus, nagu kindlustatud rahvusvaheline kullerpost EMS Express, meil Service ja lihtkirjad. Ja niimoodi see osakond siis töötabki mitmes jaos. Sest rahvusvaheliselt on niimoodi paika pandud kirja post, nagu kulgeb eraldi paki posti eraldi ja siis XPS meil Service ka eraldi. Mis Expressen vist tähendab? No ta on kiilashind, kiirus, hind ja, ja see ongi muidugi uppust loodud, sellepärast et et hakkasid tekkima väga paljud kullerfirmad maailmas ja siis ka postiliit tegi ka endale sellise kullerteenuse. Ja teie peate tõestama, et te olete võrdne või paremad teistest. Ikka ikka. Kuidas teil läheb? Kord paremini, kord halvemini, on tehtud ka teste Tallinnaski muidugi väga palju oleneb lennukitest, lennuliiklusest me peame transpordifirmadele muidugi tasuma. Aga vot EMS-i suhtes tahaks veel öelda, et kindlasti meie tariif. On nendest kullerfirmadest need kõige odavam muidugi, mida, mida rohkem võetakse meie lennujaamast tähendab reisija vähemaks siis kahjuks me oleme ikkagi väike riik, vot see on selline kurb moment, seda raskem on muidugi hästi edastada posti. Lennukiga saab muidugi kiiresti, aga kuidas selle kvaliteediga on, et et filmidest on näha, kuidas neid postikotte loobitakse siia-sinna, vahel nad vedelevad, vabandust, nad kindlasti ei vedelaga, vahel nad võib-olla kuskil vihma käes ja päikese käes ja tuule käes ja ja on see saadetis teie kätte jõudes. Noh, ütleme briljantsed korras. Ei. Mitte alati ja mitte alati, kuigi postikotid on maailmas korralikud ja tähtsamad saadetised pakitakse veel eraldi kilesse või mitte mitmesse koti tuleb kott kotis, haka transpordil on ikkagi vigastamise võimalus, on olemas just lennukitelt laadimine. Siis te siis teete, kui klient on rahulolematuid, kiri on kordsa. No selleks ongi meil kõik määrused olemas, ikka aktid ka märkus, et kõik kõik kajastub siis meie dokumentides, fikseerime ühesõnaga ikkagi ära, kuidas meile saadetis tulnud. Et kliendile tõesti oleks selge, miks, miks saadetis nüüd muljutud muljet või vigastatud veidikene? Sest seda on juhtunud. Ja muidugi kui on suured vihmad, postitöötajad ise ei vaheta lennukite pealt posti, vaid seda teevad siis transporti, Filmad, firmad ja siis annavad vastavalt juba edasi lennujaama juures tavaliselt on ikka postipunktid, kes siis juba nii-öelda postitöötajad ka teda siis edasi toimetama kliendi poole. Kas te saate kellelegi protest protesti ka avaldada kui saadetis ja loomulikult on olemas kõik vastavad dokumendid, et saata teisi riiki, lahkhelide teatis, ühesõnaga arvamusi, lahkhelisid ja muidugi, kui juba oma jõud peale ei hakka, siis saavad postiadministratsiooni omavahel juba lahendada selliseid suuremaid probleeme, et siis juba kõrgemalt poolt mõjutada. On teil mõne riigiga probleeme? Jah, kahjuks hetkel on meil sellise sellise selliseid kena riigiga nagu Suurbritannia tekkinud probleemid. Nimelt. Saabuvad meile siis ilusates korras postikottides, mis on Blumbeeritud, Royal meili plommidega saabuvad saadetised, millel on avamise tunnused ja meile on laekunud juba palju inimeste pretensioone, tähendab kes siis tõesti Saavad meilt aktiga akteeritud saadetise ja, ja, ja siis teevad meile avalduse ja tõesti ütlevad, et neil on midagi sealt saadetisi seest puud, ahhaat, osa lihtsalt on vahepeal ära võetud ja, ja ja ümbrikud ja tulevad nagu sellise avamistunnustega, ühesõnaga et on näha, et on natukene lahti võetud ja kleebitud. Ja muidugi Eesti Post praegu juba on pöördunud täiesti Suurbritannia postiadministratsiooni poole. Nii et kirjavahetus käib nii altpoolt kui ülevalt poolt ja loodame, et see asi varsti laheneb. Tahate Temaire midagi lisada? Sellele? Aga see on muidugi kurb asi, mis praegu jah, Inglismaaga toimub ja ja eriti nüüd juuli teises pooles oli neid katkisi saadetisi, mis meil tuli ja kõige kurvem on see, et meie kliendid esimese raksuga ütlevad, et Nad ei usu, et see on toimunud Inglismaal. Et ainult Eesti Post on halb ja eesti puist varastab. Aga meie teame muidugi, rahustab meid endid mingil moel agad. Et kui on Inglismaa postiplommid kottidel peal ja kotid on terved, et, et see ei ole nüüd meie südametunnistusel, aga, aga noh, samas jääb ikkagi kripeldama, et miks nüüd siis meie hulgas, ütleme rahvusvahelise postiorganisatsiooni hulgas on sellised inimesed, kes jälle oma näpud ajavad võõra vara külge raekojas Ta on seda meil ette tulnud, aasta lõpus oli neid riisutud kirju, Frankfurdist tuli Saksamaalt ja Inglismaaga, nüüd ei ole viimaste aastate jooksul niisugust Riisamist olnud, aga nüüd ja sel suvel äkki. Ja olema tõesti pöördunud juba inglise Posti turvateenistuse poole ja administratsiooni poole ja ja tõesti, tahaks loota, et nad kiiresti seal leiavad oma pikanäpumehed üles. No meile on tegelikult tuttav teema, sellepärast et me mäletame, kuidas nõukogude ajal ikkagi välismaalt tulnud pakke lahti võeti ja, ja minul isiklikult on kirjasest kadunud ka üks asi ja me teadsime, kes seda tegi siis et selles mõttes ma saan isegi aru inimestest, kes kohe eesti posti süüdistavad, et ei lähe ju kaugemale kohe teise riiki ja kedagi süüdistama. Agad. Ma ei tea, nüüd, kas te saate mu küsimusele vastata, aga kas te olete uurinud, mis nendes kirjades pakkides on, mida siis võetakse meie meie riiki saadetavate saadetiste hulgast? No need viimased kirjad, mis need on inglismaalt tulnud ja kui nad on olnud väärt kirjad, siis need on olnud muidugi avaldatud väärtusega ja, ja seal on olnud raha aha ja inimesed, kes on meile nagu avalduse esitanud, on ka sellele viidanud, et seal on raha. Olgugi et nii saaja kui saatja teavad, et kirja sees raha saata ei tohi. Et see ei ole lubatud ja selle eest ei võta aga riigid endale garantiid. Aga noh, see ei õigusta, et keegi selle kirja kallal käib. No selge, tähendab vett, inimesed maailmas on ühesugused, kõikides ringides jõudsime jälle selle, nüüd on küll teatud reeglid, aga nendest ikkagi tahetakse ka mööda minna, et lihtsam on see rahatähtkirja sisse panna inglise naela lätlasega ja nii seal kui meie riigis ja nii edasi ka saksa mark, kui, kui see Saksamaalt kiri tuli ja nii edasi, et et noh, midagi pole parata. Aga on. On teil veel midagi niisugust, mille üle te olete ka siiralt rõõmus või siiralt pahane? Just rahvusvahelise posti niimodi vahetamise käigus? No mina muidugi pean ütlema, et mina olen siiralt rõõmus, et me töötame ilusas uues majas. Ja hetkel ootame muidugi uut arvutiprogrammi, mis kindlasti teeb meie töö palju paremaks, hakkame salvestama saadetiste numbreid kanneritega, mis ma kujutan ette, et teeb väga lihtsaks igasugused järelpärimised ja otsimised, et meil tõesti on selge pilt. Ja vähendame võib-olla oma paberiuputust siiralt hea meel. Kui Katrin-le rääkis sellest, millest on siiralt hea meel, siis töö niuksed, tõsisemad pooled kerkivad siis jälle üles, kui suurenenud Oki asemel lendab väike lennuk ja kogu post peale ei mahu, ükskõik kas ta siis tuleb meile, vaid ta läheb meilt. Me oleme ka nii-öelda transiitpostivahendajad. Et kui näiteks Euroopast saadetakse endistes liiduvabariikidesse posti läbi Eesti ja, ja kui siin vahepeal ei lennanud Moskva lennukid ja ja oli Minskiga, oli probleeme ja kui post jääb seisma ja kui ta jääb meie kätte seisma sellepärast et, et lennuk ei lähe, see on jälle üks, üks üks kurb, mis annab jälle sellele postisaadetise kulgemisele jälle mitu päeva otsa, et noh, me ju teame, et, et saatja on saatnud oma saadetise mingi eesmärgiga ja saaja ju seda ootab. Ja kui ta siis meie laos seisab, et et see on jälle kurb muidugi. Aga see ei ole nüüd igapäevane, selliseid asju tuleb ette, aga ta ei ole tõesti igapäevane. Et siis ma jälle peame läbirääkimisi, et kellegi teisega saame edasi saata ja ETK kiirendada kulgemist. Te peate üsna hästi tegelikult kogu maailma tundma või on mõni riik, mida te avastate, kui vaatate seda, seda aadressi? Siis mul tuli praegu üks lõbus lugu meelde. Tol ajal ma töötasin just nimelt seal Ekspress meil söölises ja siis juhtus meil ühe kirjaga küll väike rumal lugu, saatja unustas kirjutamata riigi nimetuse ja kui siis kassatöötaja seda küsis siis ta oli öelnud millegipärast USA. Aga aadress oli kanalisaared. Ja millegipärast ei olnud ka mina sellega kunagi kokku puutuda, tulevad. Ja muidugi kuna oli kirjutatud USA, siis tõesti meie kiri läkski sinna ja tõesti on ka seal California rannikul olemas väiksed kanalisaared peale nende, mida nüüd rohkem teatakse, mis on siis Inglismaa, Prantsusmaa vahel. Ja, ja, ja muidugi lõpuks kiri jõudis ka õigesse kohta, aga ringid käis ta Ameerikast ära ja alati, kui ma vaatan siis televiisorist kanalisaarte kohta mingeid filme, siis mul alati tuleb seda lõbus lugu meelde, mis lõppes õnnelikult, sest midagi midagi hullu sellest väikesest hilinemisest tookord ei tulnud. Nii et igavesti teate, kus need kanalisaared hooliga täpselt ja, ja aga Kristina. Ja eks ole, et ma olen enda paari tööaasta jooksul nüüd seal sise ja välispostiosakonnas palju juurde õppinud ja nii juhtus ka sel aastal, kui me käisime Tallinna postikeskuses aitamas rahvusvahelisi kirju sorteerida. Siis kirju saadeti, no igale poole ja sellistesse kohtadesse, mida ei olnud varem kuulnudki ja siis sai pärast atlas ette võetud ja järgi vaadatud, et kus kohas need riigid siis täpselt on ja nii need teadmised tulevad. Kui meil on jõuluaeg ja kiri on väga palju siis, kui ta kannab eriti piduliku tunde, sorteerida neid kirju ja imestada, kuhu inimesed saadavad ja kuskohast kirjad tulevad. Eriliselt pidulik tunne tekib, et, et Eesti on nii paljude maadega ühenduses. Ja et me oleme tegelikult üks osa maailmast ja eks nii nagu eesti postis jälle nagu üks lüli. Ja tõepoolest, nii nagu Katrin Raja ütles, et pidulik tunne tuleb peale ja minule isiklikult tuleb pidulik tunne alati siis peale jutumärkides ja ka võib öelda, et, et kui ma kuskil loen Uus-Meremaast näiteks või ma kuulen raadios või televisioonis ja, ja siis ma alati kohe maatselt meenub, et Uus-Meremaa Posti peadirektor on Eesti päritolu mees Neymar toime. Ta ei ole küll eesti keelt kõnelev, aga Eestist pärit ja, ja see on tõesti väga üllas tunne, sest Uus-Meremaapost on ülemaailmses postiliidus üks üks paremal järjel ja kvaliteeti teetsemaid postiorganisatsioone ja, ja mis veel tekitab teatud üleva tunde, on see, et kui näiteks 1638. aastal Eesti riigi territooriumil post sai alguse tänu Rootsi riiklikule postisüsteemile siis näiteks kas 1647. aastal Norra post sai asutatud Eestimaal Kuressaares sündinud mehe poolt nimelt Kuressaares Taani asehalduri poeg Hannibal sees teed kes hiljem oli siis saadet on edasi Norramaale oli Norra posti asutaja ja kui me norrakatega aeg-ajalt kohtun oma kolleegidega, siis ei unustame seda teemat iialgi iialgi. Ja et kõik siin ajalukku tagasi minna, siis tõepoolest, boss ongi sündinud tegelikult kohe nagu rahvusvahelise koostööna, sest et inimene on aegade hämarusest peale kohe tahtnud nagu oma teateid kaugele-kaugele saata ja alati võimalikult kiiresti. Ja seda kindlasti, et võimalikult kiiresti aeg siis esimesed kired, liikusidki kulleritega ega need, kes jooksis, kes hobusega ja nii edasi ja nii edasi ja ja see, et need post sai kohe rahvusvaheliseks, eks ta mingil moel ole tingitud ka sellest, et et riik oli ju sel ajal mitte mitte iseseisev Eesti, jah, et kuidas seda nüüd öeldagi, et küll oli siis see aeg ja Taani aeg ja aga see Rootsi ja Taani aeg on jah, meie postisüsteemile siis nagu alguse pannud. Muidugi maailmas ei saa vist olla riikidele, neela oma posti ütleme siis operaatorit, kui selle posti terminiga rääkida. Ega ei saa küll jah olla päris sellist riiki, et oma postioperaatorite ei ole. On muidugi selliseid erandeid, näiteks Argentiina mõni aasta tagasi tegi sellise asja, et riik andis oma posti nagu opereerida teisele operaatorile ja võttis siis, kui ma nüüd õieti mäletan 30-ks või 35-ks aastaks Argentiina posti ütleme siis arendamise enda peale Inglismaa. Ja seal inglisepostil on olemas oma selline arenguorganisatsioon, ütleme nii, kes koostöös siis mõnede teiste firmadega on, ma mäletan, seal oli üks, üks sillaehituskompanii, mis oli küll nüüd Ameerikast pärit, aga mis oli nagu see finantspool ja noh, nende ülesandeks on muidugi Argentiina posti jalule aidata. See oli ka nagu riigi eesmärk, et miks nad selle andsid, vot teatud perioodiks teisele operaatorile hallata. Aga selliseid üritusi on maailmas vähe. Kui palju üldse siis ülemaailmses postiliidus neid riike on, kes on liikmed 189 aha, aga riik on ju ometi rohkem maailmas. Jah, aga siis nad võivad olla olla koostöös kas nad on siis mõne riigi? Asumaad või nad mõne teise riigi kaudu nagu. Pareerivad ega tööd ei saa teha ju kogu aeg ainult tuure mõtetega ja hirmsa pingega, küllap on ikka ka nii, et see rahvusvaheline koostöö annab võimaluse suhelda ka inimestega mujal maailmas, teil endal kasvõi postitöötajatega ja nii edasi. No igal juhul rahvusvaheline post on väga tõsine üritus, mida eestimaine muidugi samamoodi aga tähendab iga kordaläinud tööpäev iga kordaläinud posti saatmine ja saamine, see on ju see, mis annab nii-öelda rahuldustunde ja, ja kui me sellest Inglismaa postist ennem rääkisime, siis praegu me oleme nüüd juba mingi paari nädala jooksul igal päeval seal inglise posti lahti teinud juhtkonna juures olevat. Et olla kindel, et see sisu on kas siis korras venda rüüstatud ja usute või mitte, aga aga kui seisad ärevalt seal postikoti juures ja, ja kui ta saab lahti tehtud ja kui see sisu on korras, siis sellest on nii suur rõõm, et seda, seda ei oskagi kohe-kohe sõnadega edasi öelda. Aga muidugi suhtlemine oma oma koostööpartneritega, see annab väga palju juurde ja ega me suhtlesin ju ainult näiteks arenenud riikidega on ju noh, teatud seltskond, Ponte seltskond vaid onu Ida-Euroopa riigid näiteks on endised liiduvabariigid, kes kõik on ju viimase 10 aasta jooksul pidanud nüüd saavutama taseme, mida enne ei olnud ja pidi ju iseseisvalt kõik selle selle saama. Ja ja Eesti Post on tegelikult nii Ida-Euroopas kui SRÜ riikide hulgas väga aktsepteeritud postiorganisatsioon. Ja meie inimesed käivad endistes vabariik kõikides ja me käime Ida-Euroopas ja Ida-Euroopa töötajad käivad meile ja ja hiljuti oli meil Valgevene Posti peadirektor. Jaa jaa. Tähendab meil on teiste käest õppida ja teistel on meie kästud, mida? Näiteks 90.-te aastate alguses, kui algasid meie suhted taanlastega, sistani postis postkontorites ei müüdud peale ümbriku ja postmargi mitte midagi. Aga eesti must sel ajal olude sunnil müüs Kommi sukkpükse vihikuid kõike, mida ühes maaside jaoskonnas võis klient tahta. Ei läinudki palju mööda, kui taanlased hakkasid oma postkontorites ka kauba müüki harrastama. Muidugi, nende eripära oli see, et kõik see, mida nad müüsin, oli nende logodega ja ja nende Posti pakendites ja nii edasi edasi, et seal on nagu selle välise imidži külg oli, oli nende jaoks oluline kujundada, aga, aga selle idee mõte, nad said meilt. Need ei olnud karedad. Ei, ei, me ei ole üldse kadedad ja egopostis ei saagi kade olla, sellepärast et et iga päev ja kõikidega toimub koostöö. Siin ei ole ju rahvusvahelisel tasandil mingi konkurents, mil me peame ikkagi töötama kõik koos, nagu üks hea süsteem. Nii siinpool maakera kui teisel pool maakera isegi nii siinpool kui sealpool ja hoolimata vahemaamaadest Jah, siin vahemaasid ei saama. Tulevikule mõeldes, mida te peate tähtsaks veel. Mina näeksin, et Eestis saaks ükskord postiseadus vastu võetud ja saaks nagu postiturg reguleeritud, mis võimaldab tõesti saada ka selle, et tulud ja kulud on ka mingis tasakaalus ja, ja et ei ole vaja seal üle päeva mõelda, et tulud vähenevad ja kuidas seda kahjumit andvat maa võrku teenindada ja vot vot seda tahaks tõesti loota, et Eestist saaks ka selline asi fikseeritud, et meie seadus annaks kõikidele tegijatele ikkagi õigused ja kohustused ja et ei võimaldaks seadusaktid kellegile ainult kohustused ja kellelegi siis ainult õigused. Näiteks Belgias on postil monopol. Ja see monopol kohustab muidugi universaalteenuse osutamise Taanis näiteks maapiirkondade teenindamist doteeritakse riigieelarvest Kreekas posti doteerivatele, kommunikatsioonid Soomes ja mida tuuakse meile, võrdluseks on turg vaba. Kuid tegevusluba antakse igal juhul valitsuse poolt ja tegevusloa andmisega juba fikseeritakse ära, et see, kes ei osuta teenust maal tema omatuludest peab maksma teatud summa, mis aitab maal teenust, osutavat firmat, seda maapiirkondade teenindamist doteerida. Meil on nagu need teenuse osutamise õigused kohustused erinevate tegijate vahel ka fikseerima. No loodame, et see lähemal ajal ka juhtub, et seadus ikkagi uus seadus siis jah, vastu võetakse ja ja asjad nagu reguleeruvad. Ristina Seema, kuidas te näete seda tulevikku rahvusvahelises koostes? Meie koostöö jätkub välispoissi andmistratsioonidega ja ma usun, et me suudame tulevikus parandada veelgi enda kirjade kui ka pakkide kulgemise kvaliteeti. Ja ühesõnaga anname endast parima, et meie kliendid oleksid jätkuvalt meiega rahul. Aga Kristina, kas te ise oma elu olete sidunud eesti postiga, mis te arvate alatiseks? Nii ja naa. Aga miks nii ja naa? Ma usun, et elu pakub alati erinevaid võimalusi ja nii kaua, kui Eesti Post mulle seda suudab pakkuda, olema ka selle asutusega seotud. Kas see töö on huvitav teie jaoks? Loomulikult, miks? Esiteks mulle meeldib inimestega suhelda, mida minu tööga lubab. Teiseks mulle meeldivad. Kolleegid on ette ütlema või? Mulle meeldivad mulle meeldivad igasugused muudatused, mis, mida ka viimasel ajal posti elu palju pakub. Ja arenevas ettevõttes on töö alati väga huvitav. Nii ja Katrin Lee No mina pean ütlema, et mina olen tõesti töötanud postis kogu oma elu üle 30 aasta. Ja, ja postitöö on alati olnud huvitav, ta ei ole üksluine, alati juhtub midagi, alati tulevad mingid muudatused ja noh, erinevad töökohad on pakkunud ka erinevaid. Kuidas öelda erinevaid kogemusi. Aga tulevikult ootaks ikka ikka paremat ja ega post tõesti kuskile kaduda ei saa. Tulgu internetid, aga postika liigub. Soovin teile siis edu ja jõudu ja ikka seda, et kiirus ja india kvaliteet Eesti Posti tegutsemisel oleks alatise see kõige tähtsam. Ja et inimesed oleksid rahul ja saaksid kiiresti oma kirjade ja postisaadetised kätte. Ma tänan teid. Eesti Posti tootmisdirektor Maire Lodi. Tallinna postitöötlemiskeskuse rahvusvaheliste postisaadetiste töötlemise jaoskonna juhatus Tase täitja Katrin Lee ja Eesti Posti sise- ja välisposti osakonna vanemspetsialist Kristina Seema vikerraadio pooltaly stuudios Silvia Karro.