Tere õhtust, keskeprogrammi stuudios, räägime me täna taas Eesti Posti tegemistest ja tänase saate, et teema on kirjakandja päev. Räägime põhiliselt Tallina kirjakandjate tegemistest. Sellepärast et üks kolmandik Eestimaa inimesi elab Tallinnas. Ja arvata võib, et Tallinnas on ka kirjakandjaid üsna palju. Ja kas Tallinna kirjad käivad kiiresti, aeglaselt, mis nendega võib juhtuda, kes neid kontrollib, kes neid töötleb kes neid postkastidesse jagab, mis nendega toimub? Need jutud tulevad täna kõne alla ja olen stuudiosse palunud. Tallinna peapostkontori tootmisosakonna tehniku ehk pea postiljoni, Valentiina Lauri. Tervist. Tere. Ühe hästi, staažika kirjakandja. Olen palunud stuudiosse Gertrud Mary Klaassen. Teie olete koplis praegu kirjakandja. Ja stuudios on ka Tallinna peapostkontori tegevdirektor Jaan tuul. Rõhnast vikerraadio poolt. Ta on saadet tegemas. Operaator Vivika Ludvig muusikat meie jutule täienduseks valib Silja Vahuri ja saatejuht on Silvia Karro. Jaan tuul, kui suur on see kirjakandjate armee, kes Tallinnas sellest sea seisab, et me kõik siin Tallinnas elada, saaksime oma kirjad kuskile mujale saadetud ja, ja ise ka saaksime kõik kirjad kätte. Tallinnas on, momendil on üle 200 kirjakandja ja kuna Tallinnas on praegusel momendil on kolm isegi neli erinevat firmat kannab Päevaleht ja ma mõtlen siin seda varajast kannet. Ja sealhulgas üks on siis Eesti Post. Ja kuna neid on muutumas teatavasti siin väljaanded on ühinenud ja Need ridu kokku poole tõmmanud, ilmselt tuleb ka siis kirjakandjate ridu kokkupoole tõmmata üle vabariigi, praegu on kusagil 1700 kirjakandja ringis, ka see arv muutub. Ja eriti siin on Tartus ja suuremates linnades on muutusi oodata. Ja noh, kui nii võib öelda, see on tegelikult, see on väga raske töö, ma ütlen kohe ja näed, sellel tee peal veel vastu ei pea. Mehi on selle töö peale. Et 10 protsenti, võib-olla isegi vähem Tallinnas, võib-olla isegi vähem. Maal on natukene rohkem see protsent 10 12 ja sellepärast ja müts maha tõepoolest. See ta ei ole mitte raske ainult sellepärast, et see kott on raske, siin on kindlad normid ja kasutame me igasugust ettevedu ja motokannelt, kui nii võib öelda, et kõik seda aga raske ta on kõige selle pärast, mis seal piirkonnas on, milline see piirkond on? Sellepärast, kui see käigumaa on ikka väga pikk, siis kott läheb lõpuks raskeks kätega olgugi, et seal mõni kilo võib olla sees on. Ja muidugi see on töö, mida ei sega ei aastaajad ega muud vaenlased. Seda tuleb teha igasuguse ilmaga ja iga päev. Nii et mitte miski ei segakirjakandjat tema teel. Igal juhul tuleb minna. Gertrud Mary Klaassen, teie olete kirjakandja olnud Tallinna linnas. Täitsa uskumatu, et ma pean selle numbri välja ütlema, et alates 1957.-st aastast olete dist koplis olnud enne seda veel töötanud. Tegelikult ma tulin peapostkontorisse jaanipäeval 50. aastal. Mida aasta 1950, te olete 50 aastat viinud sõnumeid koju? Uskumatu teile otsa vaadates peana küll kõikidele kuulajatele ütlema, et ma ei tea, kas te ikka täitsa lapse. Kas tööle või noor olin küll, olid ikka väga noor ja ikka tuleb. Hommikul lähed tööle. Kirjad, olgu ta siis 10 või 20 või 30 550, ükskõik kui palju neid ja siis hakkab neid neid ilusti kappidesse maja tänavat mööda, siis möödatöid. Ja siis võtad oma asjad kõik ilusti, vaadake kõik nuttis, mis vaja on. Lähed välja ja hakkadki sellest mööda käima. Aga see Kopli kant on, ma usun ka igale kuulajale Eestimaale selles mõttes tuttav, et millegipärast arvatakse, et see on võib-olla noh, niisuguse ohtlikum piirkond, kas nii on? Ei oska öelda, ei ole vist? Tänu jumalale, minul on küll õnneks tõesti kõik hästi läinud. Aga on teil tekkinud ka selle pika aja jooksul niisuguseid sõbralikke suhteid inimestega, kellele te viitate. Aitäh, ja väga, väga palju on mind lehes isegi nimetatud ja ja nii, et väga palju ikka inimesed väga hoiavad. No kuidas nad teid hoiavad? Igati bee, sõbralikud ja kohvi pakuvad ja lihtsalt olin Mannoo, siis sain ma hästi läbi vanadega nisul ma ise vana ning ma saan ikka vanadega hästi läbi ja nii et kuidas noortega näete, neid ka ilge niit just vähem näe, nagu siin see Sovetski aeg oli siis ja nad kasvasid ju minu silma all kõik. Ja nüüdki tihtipeale neid ja küsivad ja ja tunnevad mind ja nagu üks päev tuleb üks daam ja ütleb, et tere. Et ega ta mingi tunne on. Ma ütlesin, et ei, et te käisite ju nii palju aastaid taime tänaval. Et ma tunnen teid neljandast eluaastast peale ja ma küsin, kui vana te siis nüüd olete? 22? Kutsus kohvile ja ja ütles, et kõik vend ja isa ja ema ja kõik kõik mäletavad mind kui väga tublid ja niisugust sõbralikku lapsed jooksid mulle lampi siin niimoodi kaasa ja nii et väga lapsed hoidsid mind. Nagu Jaan tuul ütles, ei ole kirjakandja amet kerge. Esiteks juba sellepärast, et ega postikott on suhteliselt raske, mis veel selle ütleme, keeruliseks teevad. Just need koerad ja siis need libedad teed. No räägime siis koertest kohe, millegipärast on tõesti nii, et koer ja kirjakandja, need on, käivad koos. Ja mul on 150 või 160 õieti maja. Ja seal on mitu niisugust tänavad, mis on tõstimustega majade väiksed majad. Ja seal ei ole hoovis mitte üks, vaid mitu. Nii et ühesainsas tänavas ma lugesin Fokkolist 25 või 30 koer. Ja nendega nähtavasti probleeme, sest ega nad ei sa kujutuse meiega küll üksikuid küll on küll, aga ei ikka tigedad on küll väga ometi kindlasti teie lähete alati heade mõtete ja muidugi ma veel kutsikas peas, kui tuleb, mõni kasvab ülisemaid, kutsukenedooja aga kasvab suureks ja Ikviseks midagi kätte, saaks. Nii huvitavalt, võtab siis selle katkise palli sealt ja siis hakkab seda niimoodi sakutama. Mõtlesin, kui Malik su käeulatuses, siis sa vist tuleks välja niimoodi kallale. Aga sellest hoolimata ei ole kunagi kartma löönud. Ma ikka kardan küll koeri, aga ei oska öelda, kas matkahammustatud ka ja ehmatatud muidugi jaa, ja vahest mõnele postkasti ka kirjutada, et palun, et kui asi ei, ei muutunud, siis ma pean ikka pöörduma, istugu politsei poole, sest et nagu oli, tuli galopis kose küpsepas käe peale ja noh, mul siis seljas kaks asja nii-öelda läbi ei hammustanud, aga ikka nii. Ja siis ma kirjutasin ilusti kasti, palun, et asi on niisugune, jooksis mulle lihtsalt kallale, et palun midagi ette võtta. No ja siis nähaatid ketis hoovis ja nende enam välja ei ole tulnud. Avaldage ka teie Valentiina, Lauria, Jaan tuul arvamust, mis asi see on, mis koera teeb nii tigedaks kirjakandjate peale? No ilmselt ikka see kirjakandja käib kiiresti, teeb niisukesi kiiret järske liigutusi ja noh, ta ikka koera arvates ilmselt tuleb ikka tema valdustesse tahab tungida ja, ja ega tema aru saad, sinna tuuakse midagi, tema arvab, et sealt midagi tema oma ära võetakse, need, eks ta sellepärast on. Aga ma arvan, et iga endast lugupidav kutse on saanud selle emapiimaga kaasa. Seal ainult järg ülemaailmu le Sulev. Ähvardada võimalusel rünnata ja taga ka ajada, ühesõnaga kirjakandja tuleb paika panna. Lepitamatu vihavaen. Nii et ikka palvekoerte omanikele, et tähendab, et need väga sõbralikud mida nad kindlasti ka on oma peremehe suhtes lähedaste suhtes, tähendab, et need kutsad tuleb siiski. Hoida nii, et post, ütleme kirjakasti ja, ja kutse vahele jääb mingisugune maa mis võimaldab siis saadetised kätte toimetada, sest see on meie ühine huvi, arvan ma. Nii kirjakandjate kui siis saadetiste saajate. Aitäh, eks siin ongi see, et tihtipeale on need kirjakastid pandud. Individuaalmajades on pandud sisse pool aeda, seal keegi teine rüüstama ei pääse ja vot siis, kui see nagu ütleme, kuid see on ikka nii suur, et paistab veel üle pooleteist meetri saia veel peaaegu meeter siis vot sinna kasti enam panna midagi ei saa küll ja neid traumasid on olnud päris päris hulgem kohe ka, kus ja noh, on muidugi ka see, et ta lausa rebib lahti ennast või midagi sellist, on, et ega koer angaar ja teda ette arvata, tema tegevust on ikka väga raske. Juba meil tuli sisse teema, postkastid ja kirjakandja, töö ja postkastid on omavahel ka väga tihedalt seotud ja, ja väga palju, nagu oleneb, nendest on praegu veel probleeme nendega. Ja väga ma käin kõik väikestes majades ja mul on lihtsalt võimatu. Ei mahu kasti, Eilk jõi, ei mahu, leht ei mahu mitte midagi, mis me viime, ammugi veel nendest suurtest kataloogidest rääkimata. Ja kõik lahtised ligadi-logadi ja nii et väga-väga kehv on see olukord. Ja süüdistatakse ikka ju teid lõbuks, kui midagi kätte ei ole ikka ikka, mis siis Eesti Post või ütleme Tallinna peapostkontor, mida teie olete selleks teinud, et kirjakandja noh, iga kord süüdlaseks ei jääks? Eesti Post on püüdnud teavitada võime teda seda nimetada ka probleemiks. Majavaldajad on nad siis cashi ühistud või, või kes vaid et noh, aeg on ka nii kaugele, et ikkagi see kirjakast see, mis trepikojas on või väravasse on kirjakast, see, mis tänaval on, kuukirjad lastakse postkast muidugi kui need majaühistud või korteriühistud tulid, esimesed mured olid kindlasti, kuidas sooja saada ja, ja kuidas need trepikojad võib-olla mitte esmajoones need, aga ka jõuti nii kaugele nendega hakati tegelema noh kus välisuksed olid eest ära võetud või eest ära kukkunud ja puruks pekstud seal valgustusest ma ei räägigi. Ja noh, kui Me siin uurisime mõnda kaebust või on, et ei ole saanud, noh, klient väidab, et noh, ta on ju haagis mulle, et kuidas sealt ei saa ju midagi ära kaduda. Siis noh, aeg on tõepoolest nii kaugel, kuna väljaanded on küllaltki mahukad ja erinevad veel kandjad toovad neid siis noh, nad ei mahu sinna ära ja siis eesti bossin, algatas sellise õigemini koostöö siin mitme firmaga ja väljaannete liiduga sellisena, kas kampaaniaks võime teda nimetada või noh, ühesõnaga me püüdsime juhtida tähelepanu sellele, et aeg on nii kaugel, et on vaja tegeleda ka nende kirjakastidega. Ja, ja sellepärast sai ka siin välja pakutud välja töötatud erinevad variandid, siin. Kidman oli üks nendest suurematest kaasa lööjatest. Aga oli ka teisi siin stiil, lain. Pakkus välja väga erinevaid kirjakastide variante ja sai välja antud lausa kataloog igast postiasutusest on võimalik seda sirvida ja saada informatsiooni, kelle poole pöörduda. Millised mõõdud peaks olema sellel kirjakastini, sest noh, teatavasti võimalused on erinevad. Noh esiteks juba need arhitektuuriliselt trepikojad, kui suur see trepikoda on, kas ta on viiekorruseline, kas sinna on vaja 15 või 27 või 36 kasti ära majutada ja sinna sisse ka veel midagi mahuks. Ja nii edasi, et me püüdsime nagu anda siin abimaterjali ja, ja muidugi kirjakaste on hästi palju kaubanduses müügil erinevaid variante, need noh, osa juba valib seal mitte ainult värvi järgi, vaid tegumood läheks kokku kas majaga või, või linnaosaga. Meil siin kesklinnas on probleem ise raekoja platsi kuidagi üles panna postkasti vot seda, kuhu kirja lastakse, sest meiega hästi nagu ei klapi hästi. Tean, et me siin otsime lahendust ja aga noh, need on juba niisugused eriolukorrad, aga üldjoontes ikka ja üldiselt see kirjakastide majapidamine tahaks korrastamist ja päris tõsiselt kohe. Sest siin on veel teine asi. Kui see kast on lahtine, nii et igaüks võib sinna panna, mida tahab ja sealt ka võtta. No siit tuleb edasi, see otsepostitus ja reklaami osa inimesi ei taha, et sinna pannakse ja noh sellepärast oleks hea ikkagi, kui need kastid on lukustatud kastid ja nad on normaalsed ja sealt ei saa keegi kätte. Ja väljanägemine on ju midagi muud. Majad. Bingo ja noh, ega see inimese elamine ei hakka nüüd mitte oma korterist äkki välisuksest Me oleme jõudnud oma eluga, ütleme Eesti vabariigis nii kaugele, et oleks vaja taga igat pisiasja juba korda tegema. Ja need noh, nõukogude ajal ehitatud majad, nende trepikojad, kus need postkastid on just väikse piluga ja väga vähe mahutavad, et oleks aeg nagu need tõesti välja vahetada. Selge on see niisugustes majades noh eriti Tallinnas on neid palju ei saa inimene päris üksinda seda teha, et peab ikkagi terve maja sellest huvitatud olema, ühistud peavad huvitatud olema ja tõesti see kirjakastide kataloog, mille te siia praegu välja võtsite, meie stuudiolaua peale, see pakub palju võimalusi. Ma usun, et eramajades on need asjad enam-vähem juba korras, inimene ise vaatab, aga jah, et Tallinnas on see probleem, sest et kui tõesti inimene ei ole midagi kätte saanud. Kui keegi majast välja minnes pahatahtlik maja elanik on ka teise korteri postkasti lihtsalt kaane lahti tõmmanud, mis ma ütlen ausalt, mina elan ka Tallinnas ühes tornmajas alailma, ma näen, et nad on seal ripakil ja siis on sealt kõik välja kukkunud. Et see on probleem ja siis süüdistatakse ikkagi Eesti Posti, et miks ta pole toonud või mis ta on teinud. Missugused probleemid veel on teravad, milles teie tahaksite rääkida, Valentiina Laur, sest me alguses ütlesime, teie olete nagu Tallinna pea postiljon ehk peakirjakandja, siis? Jah, see on mul selline. Härra tegevdirektori poolt antud aunimetus, aga annan seda rõõmuga sellepärast, et minu staaž Postitöötajad ei ole pikk ja sattusin siia tähendab Tallinna postkontorisse tööle üsna juhuslikult. Aga ma pean ütlema, et et ma olen, olen tänulik saatusele, see on minu jaoks sobiv töö ja ma olen seda südamega teinud ja eriti seda osa, mis puudutab kojukannet saadetiste koju kättetoimetamist ja saadetiste kättejõudmisel atressaatutele, tähendab mis võib takistada veel lisaks katkistele lukustamata kirjakastidele on muidugi adresseerimine, kirjadele, kaartidele, aadressi kirjutamine margimargi olemasolu kehtivas tariifis. Ja samamoodi. Kolmas väga oluline asi on uue sihtnumbri olemasolu. Need on need nõndanimetatud indeksid ehk siis sihtnumbrid ja me oleme igas saates nendest rääkinud, et need on väga olulised. Muidugi me oleme ka öelnud, tähendab, teie kolleegid on öelnud, et ükski kiri ei jää saatmata, kui ei ole seda numbrit, et lõpuks ikka kuidagi otsitakse välja see, see õige koht. Kui aadress on õige, siis siis loomulikult kiri või muu saadetis toimetatakse kätte. Aga lihtsalt ta tekib päeva või paari võrra hilinemine, mis vahel võib osutuda väga oluliseks. Uued sihtnumbrid on viiekohalised. Esimene number tähistab tab asukohta, ütleme Tallinnas kõik sihtnumbrid algavad number ühega üks, see on Tallinn. Järgmised kaks numbrit tähendavad sidejaoskonda. Kui on üks, null üks, siis on tegemist Tallinna peapostkontoriga. Kui on üks, null kuus, siis on tegemist Tallinna kuuenda sidejaoskonnaga. Ja viimased kaks numbrit tähendavat kandepiirkonda, see tähendab seda konkreetset kandepiirkonda ja kirjakandjat, kes toimetab konkreetsele isikule saadetise kätte. Nii et kui mul on siin sihtnumber 10 61 kaheksa, siis see on teie piirkond. Gertrud meri, kas nii? See on juhtumisi minu kodupiirkond. Ahhaa ja teie elate veskimetsas, see on oluline, selles ei tohi eksida. Ja ta on oluline, no esiteks, nagu ma juba ütlesin, kättetoimetamise kiirus sõltub sellest sellest. Aga teiseks muidugi sihtnumbri puudumine põhjustab segadust sel juhul, kui aadress on kirjutatud käsitsi. Ja meie käekirjad on teategi väga erinevad, mõnel on nad väga voolujoonelised, see tähendab, et kõik tähed on loetavad praktiliselt UVA Vujuna vihana. Niimoodi, et noh, kui me võtame näiteks läänekaare tänava, mis asub Tallinnas, nõmmel või Läänemere, mis asub Lasnamäel, neid on võimalik kirjutada absoluutselt ühtemoodi ja põhjustada väga suur segadus ja pahameel nüüd kirja saatja, saatja või saaja poolt, eks ole. Samamoodi ütleme kui see kiri. Ma räägin, võib-olla võtame elust elust ühe näite, hiljaaegu. Tähendab laekus nüüd Tallinna peadmist kvantori kontorisse väga kuri pretensioon Hiiumaalt tegelikult väga kenalt proualt kes kurjustas meiega, et tema on saatnud ka praktiliselt 50 aastat Tallinnasse oma sugulastele, adresseerib kirjad Kase tänavas Kase tänava aadressil ja viimasel ajal tulevad kirjatele pidevalt tagasi märkusega adressaat ei ela sellel aadressil, aga tema teab, et tema sugulased seal elavad. Miks Tallinna postitöötajad niimoodi teevad? Õnneks see kena proua lisad juurde parem probleeme ei olnud ja see tänav kandis nime kiibasse. See selgitas olukorra. Tallinnas on kase tänav, mis asub Pirita kosel ja on Nõmme-Kase tänav, mis asub nõmmel linna kaks erinevat osa. Ja loomulikult kirjad ei jõudnud kohale. Pärast seda, kui me prouale selgitasime Aga kuidas ta varem kätte sai, oli diivasedena kiilasjää oli pandud peegliga. Seda oli Tallinnas, lahendus, tuleb eraldada Tallinnast. Ja selliseid muidugi on ju palju muudetud tänavaid nüüd Eesti vabariigi ajal, see on probleem, kirjad, mida ei ole võimalik väljastada, tähendab, kui neil on ebatäpne aadress. Kui neil on puudulik aadress ja puudub ka saatja aadress, siis selliseid kirjad saadetakse lihtsalt hoiule ja kuuluvad hävitamisele, lihtkirjad teatud aja teatud aja möödumisel ja ja muidugi nad avatakse komisjoni juuresolekul, noh, eesmärgiga siiski leida mingeid viiteid saatja saatja osas, vähemasti vahel see õnnestub, õnnestub keri vähemasti tagastada. Aga enamikul juhtudel need kirjad hävitatakse ja tähendab, siin on kaks poolt saatja saaja, kes on mõlemad. Teoreetiliselt võivad olla pahased, nördinud Nemad on omal enda meelest omalt poolt teinud kõik, et kiri jõuaks kohale ju ometi ei jõua. Eesti Post on sviiti. Ja meil ei ole võimalik selgitada, milles asi on ja see on kurb. Hakati uuesti tänavatele teisi nimesid panema, et siis see inimene, kes ka sinna nõmmele pani diilose tänava asemel uueks nimeks kase. Ta ei kujutanud üldse niisugust olukorda ette, võib-olla tegelikult kaks klase tänavat Tallinna linna sees siiski põhimõtteliselt ju. Et eriti oluline on sinna indeks kirjutada. Ja sihtnumber oleks olemas, siis need tähendab, see kiri toimetataks. Kui ta läheb oma kodusidejaoskonda, siis nemad saavad ikka aru, et see on nüüd Nõmme-Kase tänav. Ja ja ei teki probleemi, ei teki probleeme. Kirjakandja on teatud määral riigi esindaja ja eriti maakohtades, kus tihtipeale polegi enam midagi jäänud, ei kauplustega. Sest kirjakandja kaudu saab ka kaupa tellida ja saab osta marke, ümbrikke ja, ja nii edasi need lehetellimusi vastu võtta, need on ikka üks, üks selline pidev punkt või side ja teinekord tuleb päris kannatlikult ära kuulata teise inimese mure, olgugi et aidata ei saa kand Ta on saanud vähemalt ära rääkida, kellelegi ei ole ja keegi on teda kuulda võtnud. Ja sellest ongi abi. Ja noh, muidugi eks need ilmad ka siin põhjamaal ei ole nüüd nii päris veevaesed ja sellepärast on muidugi kirjakandja nagu eririietus v vormiriietus väga tähtis ja siin Aga Eesti vabariigis ei ole veel postiljonideni kirjagantada oma. On küll, vorm on juba kinnitatud vorm ja välja töötatud, aga lihtsalt noh, vahendite puudumisel ei ole, ei ole seda veel me saanud üleüldiselt kasutusele võtta. Ta noh, nagu kõige kiirematest või kõige vajalikum nendest asjadest, need olid need vihmakeebid joped ja, ja siis noh, jalatsid. Me oleme. Kas tulevad ka oranži värvi, nagu on postkastid igal pool või? Ei ole, nad on siin lausa lausa mitut-mitut, sätmed kanti need noh, mina arvan, et seda on see tumehall või selline hall ja, ja selline noh, päris päris mõnus. Mis te arvate, kas teil kandik kandja ise ütleb, et kas me oleme õudne vot nii, kuule Ninja pidi pikali kukkuma, kui ta näitas jah, ja poeg nimetas hallisteks, siirdaks meid ja no kui on ilus hall värv, ega siis võib ka ilus alla ta lihtsalt. Ei saa sellest edasi rääkida, praegu oleks ka nüüd imelikud ja mul oleks rahul kostüümivärviga, mida ta ei ole ise saanud valida võitjal sundkorras? No teeme nii. Mina arvan, et, et on lähtutud, võib-olla sellest, ta on otstarbekas värv, on otstarbekas selles suhtes, et kirjakandja töö on ju lisaks muudele headele asjadele on ta must, must töö ja eriti eriti trüki väärjuta ja ei ole võimalik ennast iga. Helekollane roosa oranz mõne minuti tagant. Käia käia käsi pesemas, kirjakandjatel ei ole mustad mitte ainult käed, vaid ka riided maarduvad. Paratamatult puutub kokku ja ma arvan, et et selle halli värvi valikul on lähtutud lihtsalt otstarbekust. Riided kindlasti tahavad pesemist nii heledad kui tumedamad, aga lihtsalt ütleme ta päeva jooksul ei paista siis nii välja. Me räägime kirjakandjatest ja tema tööst. Tallina kirjakandjad ei käi ise kirju kogumas, vaid on teistsugune süsteem viiakse postitöötlemiskeskusse ja seal nad jagatakse ära. Kirjakandja saab oma sidejaoskonnast siis oma portsu kätte. Nüüd. Minna see on jah, niimoodi, et seal, kus on rohkem kirju laekumas, on need postkastid välja pandud kas siis rahvakogunemise või siis bussipeatused ja Selverit ja kõik see kaubandusettevõtete juurde ja neid. Me tühjendame autodega, on tühjendustraktid, marsruudid ja linnaametposti sõitudega, need me siis korjame kokku ja, ja postikeskus sorteerib need ära, jagab laiali. Ise Me tühjendame, ütleme, sidejaoskond praegu veel sidejaoskonda, aga loodame, et varsti saabuvat neist postkontorit, postkast on jaoskonna sees, seda nad tühjendavad ise, sealt võetakse välja oma piirkonna kirjad, neid me ei saada, tembeldatakse ära, margid kustutatakse ja läheb kohe kandesse. Ja on Tallinna, noh, ütleme need kaugemad äärepiirkonnad siin vahel meriväljal kus siis selle postkasti tühjendab, kirjakandja, tähendab, sinna on väga kirju ja saator, transport iga päev ja mitu korda need on siis need ka kirjakandjad tühjendavad, aga neid on vähe. Neid on vähe põhimassi ja põhihulk käib ikka tühjendamine autodega ja ja eraldi. Marsruutidega ja kirjakandja viibe siis selle lihtkirja koju inimese juurde, aga ka kirju on palju liike, erinevaid sorte veel väiksed pakid on ajalehed, mida veel kõike tuleb koju viia. Kuidas see siis on organiseeritud? Ütleme lihtkirjad, nende kojuviimine on kirjakastidesse, mis on esimesel korrusel trepikojas või väravas vastavalt sellele, milline see maja aga on ju veel olemas kirjad, mis tuleb kätte viia korterisse, need on tähistatud. Kirjad, mis on vaja kätte toimetada, neljastada adressaadile isiklikult allkirja vastu et siis ikkagi see väljastuskatse tehakse. Nii pääseb sisse igal ajal. Kuigi jah, vot väga õige, ütles väljastuskatse muidu siin, meie omad pärast ütlevad mulle pahasti, et miks ma nii et ei taheta viia ikka rahvast on ära ka, et ega ei õnnestunud sajaprotsendiliselt korteris väljastada sellepärast, et noh, inimene on kas sõidus või tööl või kus, kus vaid. Ja, ja sellepärast muidugi ei saa kõiki väljastada need see väljastamis. Katse on tegelikult õige termin. Pannid on küll jah, sest Tallinna linnas on töö kirja kannel ikkagi teistsugune, kui maal teatakse, millal kirjakandja tuleb enam-vähem aega ja istutakse kodus oodatakse siis linnas siin suures linnas paljude korrustega majad, kus elavad sajad inimesed, inimesed on päeval tööl ja Altuksed on kinni, kuidas sinna üldse sisse pääseda? No meil on võtmeid ikka ja siis on need koodid ja veel, mis veel? Ühistöövõimalused on olemas ikkagi, jah, on, aga on väga mõistma tuid, inimesi, kes mitte ei mõista, ütleb, et see on teie probleem, jätlas postkontori, see toob meile, ostab meile võtmeid, ma ütlesin, see ei ole võimalik. Ja igast inimesi on. Kas nad kardavad lasta uksest inimest, siis seakirjakandja? Ja ütleb kohe, mul ei ole mingist tähildudelt, jätke kutse ja ärge segage mind. Ma ei tea, kes ukse taga. Kas see võib-olla tuleneb ka sellest, et mina ütlen ausalt, mina oma suures majas ma ei tea, kes minu kirjakandja on, mul pole olnud kunagi juhust temaga kohtuda. Kahju. Jah. Aga kirjad on kohale jõudnud, pean ma ütlema, et selles mõttes. Potentsiaalne ei, see, et uksed on kinni ja, ja noh, see võimaldab ka seda trepikoda ikkagi tükk maad paremas korras hoida ja seal olevaid asju ka nagu öeldakse, säilitada. Aga noh, siin peab jah ikka kahepoolselt olema väga mõistev, selline suhtlemine, et ikkagi oleks pääs noh, vot Tallinnas teeb natukene keeruliseks selle, et need nagu ma siin päris alguses ütlesin, et neid kandjaid firmasid on mitu ja siis tõepoolest tekib seal küsimus, et kellele siis need võtmed anda ja kellele mitte, need. Kuidas te seda probleemi lahendate, olete te läbirääkimisi pidanud oma konkurentidega? Noh, see probleem Tallinnas laheneb juba ilma meie kaasabita, kui nii võib öelda, mõnede ühistutega me oleme ka rääkinud ja me oleme ka võtmeid valmistanud, mis nad on, et rääkimissüsteemid nendega on lihtsam ja seal on ka juba teada. Meie kirjakandjatel, kus on alati kodus keegi, millist nuppu vajutada, kellega rääkida ja kes teab ka, et tõepoolest seal teisel pool on kirjakandja, kes tunneb juba hääle järgi ja see on see naabrivalve, kui nii võib öelda ja see on väga tore ja tubli, tubli asi, sellepärast teinekord on ka kirjakandjal abi vaja ja, ja siis on väga hea, kui kui talle appi tullakse, on tal ka üht-teist veel atribuute. Kas need alati meelde tulevad, kui vaja kasutada on? See on muidugi teine asi, aga siin kuni nende pipra balloonideni või nendeni välja need et mõnele, kuid sulle on tulnud lasta ka. Mina isiklikult ei ole aga valmis, olen küll hoidnud. Meie praegune elukeskkond on nii väheturvaline ja inimesed on hirmul. Tähendab, ja selles mõttes on tõesti väga oluline, et kandepiirkonna elanikud teaksid, kes on nende kirjakandja, selle kindlustab see, kui meie suudame omalt poolt pakkuda püssi, kaadrit, mitte juhuslikke inimesi, keda võib-olla Te isegi ei tunne ja ei usalda, eks ole, nagu ikka, kui inimene on vähe töötanud, ei ole ennast veel suutnud näidata või tõestada. Nii et nii nagu proua Gerda ütles, et teda tema teeninduspiirkonna elanikud hoiavad, armastavad, pakuvad kohti. Kui me suudaksime igal pool niimoodi, siis ei tekiks ka probleeme, et ütleme, kirjakandja on roninud neljandale-viiendale korrusele, annab kella ja teda lihtsalt ei lasta sisse, sest elanik ei tunne teda ja ta julge ustavad. No kirjakandja palk ei ole suur, kuigi me rahanumbritest ei räägi, millega te meelitate siis Tallinnas kirjakandjaid tööle ja kes seltskond on? Vanuseliselt no naisi on enamasti rohkem, mehi on vähem, aga kas te võtate ka juhujuhutöödele või lühikeseks ajaks näiteks tudengeid? Püüame mitte võtta. Ütlete geni? Ütlemegi nii püüame ka suveperioodil, kui on puhkuste aeg. Püüame hakkama saama saada oma jõududega, sest kirjakandjal on tegelikult ju käes üsna suured materiaalsed väärtused. Tänapäeval maksab juba lehenumber. 15 krooni, ütleme ma päris täpselt ei tea. Samamoodi kirjakandja kassas, lihtkirjad, rääkimata tähtsaadetiste stseen, kõikuv materiaalne väärtus ja me ei saa neid usaldada lihtsalt tänavalt tulnud inimesele ütleme lapsele laps ei kanna materiaalset vastutust, mis meil kirjakandja tööd tegelikult on, nii et võib-olla see on kahju ja kurb. Ütleme lastel, kes tahaksid suvel töötada, on kahju ja kurb seda kuulata. Aga elu näitab, et me suudame oma klientuuri sellisel moel paremini teeningt. No küsimus on veel siin selles, et kui noh, ütleme nii, et me võime rääkida koosseisudest või kui on sidejaoskonnas kandepiirkondade arv selle peale on määratud postiljoni ametikohti, neid on rohkem pigem kui on piirkondade arv, tähendab, on arvestatud juba puhkusereserv ja kes annab puhkust ja on sellest noh, üks asi on see, et ajutist tööjõudu kasutada, see nõuab ka väljaõppevastutuse küsimus on väga tõsine küsimus ja siin noh, üks asi on materiaalsed väärtused, aga teine on ikkagi see inimese isiku kirjavahetuse saladuse hoidmine ja minu meelest see on tükk maad, suurem vastutus, kui see rahaline väärtus, need klient peab teadma, et tema asjad on ikka kindlates ja usaldusväärsetes kätes ja, ja noh, nii sihukest eksimised alati on ja võivad tulla, aga, aga ikkagi üldjuhul on see asi asi hoitud ja sinna juurde veel meie omasisesed postieeskirjad, mis nõuavad seal igasuguste vormide täitmist ja kutsete ja, ja väljastamise ja, ja kõike, mis siia juurde käib selle oskamist ja noh, eestla poliitikaga ei tegele, aga noh, meie inimene ikka teab ka, kes on, kes riigis need, kui keegi tahab igavesest juttu alustada, siis. Mina tahaksin lisada, valikuvõimalus on suur, aga jääjaid on vähe, sest nii nagu on meditsiiniga, et me kõik arvame, et me meditsiinis oleme väga kogenud ja targad. Me teame kõike. Niimoodi on kirjakandja tööga ka. Et üleüldiselt inimesed arvavad, et kirjakandja tööga saab absoluutselt iga inimene hakkama. Umbes sellel tasemel, et kui ma kuskile mujale enam ei sobi, siis ma lähen kirjakandjaks. Aga paraku tegelik elu näitab muidugi hoopis midagi muud. Ja kõige sagedasem on see, et tuleb haige inimene ja teatabki ametlikult, et arst soovitas talle palju jalutada. Ja siis tema mõtles, et tuleb meile kirjakandjaks, ühendab meeldiva kasulikuga, sest kui jalutamise eest veel makstakse ka siis on ju kõik enam niimoodi ja selline selline kaader siis kasside jaoskonnas nagu proua Kerda, nemad on need, kes uustulnuka teleesimesed õpetused jagavad. See tehakse uustulnukale. No kiiresti selgeks, et jalutamisega tähendab, et see leib on. Laske jalutamisega seda leivatükki ei saa. Ja peale kaupa lisaks, tähendab inimene peab olema terve tervete käte-jalgadega, ta peab olema väga suure tähelepanuvõimega, ta peab olema täpne. Ja postitöö on juba ju küllap igal pool maailmas, ta on konservatiivne, on väga palju postieeskirju ja määrusi mis, kus need üle maailma ja milles postitöötajad on kohustatud kinni pidama, sealhulgas ka kirjakandjat igale igale inimesele see lihtsalt ei sobi. Ja võib-olla ongi meil sellepärast vähem mehi, et kuigi füüsilises mõttes töömeestele sobiks, siis kõik need muud nõudmised nii nagu mulle isiklikult on üks muidu väga sümpaatne meesterahvas öelnud. Mina ei või kannatada, kui minu kallal Naaksutakse mingis saamata ajalehed pärast. Ja ta läks ära? Jah. Ma siia juurde ikkagi tahaks öelda seda, et iga tohtisid võivad saata küll, kui inimesel on vaja, et ta ikka käiks ja liiguks ja, ja omaks füüsilist koormust, siis noh, ega ainult jalutajad ei saadeta. Meil on väga tublisid ka mehi, muuseas kes on just tulnud meile sellepärast, et see on selline sundliikumine, füüsiline koormus ja on tugeva tervise juures need invaid. Või. Minu saime, kõnnitud on, on küll ja palju kilomeetrite maha kõnnite. Vaat seda mind ennast ka huvitaks, et Aleksei sugune Mõetajat oleks pannud, ma ei tea, kust seda kinnitatakse aga umbes oskate öelda, 10 rohkem? Jah, isegi üle kümnemaal küll, aga ma. Sinu siin sõltub nüüd sellest, jah, milline linnaosa on Kopli linnaosa, seal on nii neid kõrgemaid. Ja neilt individuaalpiirkond on neid noh, nagu öeldakse, seal ei ole eriti palju, küll on aga Merivälja, Mähe, Muuga või pääsküla, sest noh, me ikka päris jalgsi kõik ei käi, tähendab, kus ikka rattaga on võimalik sõita, siis on selleks ka jalgratas ja, ja muidugi seal abinõud tarvitusele võetud, et pärast korterist väljumist ka oleks, millega edasi sõita. Ta seda juhtub, aga me viime ka autoga posti siis kuni selleni välja, et me ka kaugema piirkonna kirjakandja viime autoga tema piirkonna algusesse. Ja, ja siis Sealt edasi ikka jalgsi. Ka ikka ei, ega jalgsi käimisest ei pääse, sellepärast et noh, kirjakastist rattaga mööda sõita, kuidagi tuleb see kivikasti panna, siis tuleb ikka ratta seljast maha tulla ka. Egas sidejaoskonnas on juba arvutit kasutusel ka kandeosa tähendab kandepiirkonnad käigu raamatud, käigulehed trükitakse välja kogu informatsioon kandepiirkondade kohta on arvutis olemas need. Ega, ega ei ole ka kirjakandjal võimatu. Et kunagi ta hoiab oma pihus seda väikest laptopi või veel väiksema mobiili Ja ja seda internetti siis need las tulla ikka tehnika kaudu, me ei hakka tehnikat koju viima. Me jääksime ikka oma traditsioonilise kirja juurde. Siis see on ikka südamlik, see on isiklik ja, ja kõige selle muu juurde kuuluvate mõtete ja soovidega, mida nii üks kui teine pool võib sinna juurde mõelda, aga internetis on vähe juurde mõelda. Nii et tahtsin nagu seda öelda, ikkagi kogu aeg vana ja uus käsikäes ikka kogu aeg. Ja nii on olnud Tallinnas ju riiklik postikorraldust aastast 1638. Aga küsiksin, mis on teie soov või unistus? Kuidas see töö edasi kulgeks? Ka minu unistus oleks, et kasvõi mõnigi asi nendest täna räägitutest oleks korras ja, ja ja ikka see, et selget, selget silma ja kerget kätt aadressi õigel kirjutamisel õigesse kohta kirjutamisel siis ülejäänuga saama. Teie Valentiina. Mina loodan või õigemini, sisemiselt ma usun, et meie traditsioonilised teenused, meie raudvara kirjakandjad, et nad säilivad, sest lisaks sellele käsitsi kirjutatud aadressile ja südamega valitud Ümbrikule, margile ja läkitusele seal sees on ei kujuta ma ette, et läkituse hakkaks kätte toimetama. Robot ei tehtaks seda kuidagi mootoriseeritult, sest kui sigade kirja kant ja kui ta teeb oma tööd hästi südamega siis see on soe. Ja ma loodan, et see säilib pikka aega. Ja mida teie ütlete? Ja ikka posti kanda nagu hoopis vahva, vahvam kui sealhulgas telefoniga või mingisuguse ja interneti kaudu või ja juba see, need kliendid nendega suhelda ja ikka ma ei kahetse kunagi, et ma olen tulnud sidesse. Kui te mäletate mõnda eriti imeilusat päeva teie No kui ma just tööst päevad olid, kõik väga kenad, aga muidugi siin kui olite juubelid ja need asjad ja siis oli ikka väga ilus küll, kui peapostkontoris tuldi kõnnidelt ja sooviti kõike head ja ilusat roosikesed, mis postkontor leia. See on ikka väga-väga liigutav ja väga ilus ja just, ja see ka, et kollektiivi, et kollektiiv on hea ja läbisaamine ja ma ei saa nuriseda, meil on praegu väga hea kollektiiv. Kui uuesti küsitaks mu käest, et kas ma uuesti võiks valida? Ma vist ütleksin ja et oleks ikka, sest mulle meeldib loodus, mulle meeldib väljas käia, inimestega suhelda. Nii et ma ei kahetse midagi, et ma seda tööd alustasin. Ja siiamaani jumala oli ikka veel võinud seda teha. Selle heale vaatamata Nagu ma saate alguses ütlesime, te olete 50 aastat töötanud kirjakandjana Tallinna linnas. Ja täpselt 24. juunil, 50. aastal alustasite jah, esimene päev, kus ma tulin, pea kasvanud uksest sisse ei tahetud võtta, siis mul oli kaks pikka patsi ja velje kandeülem oli loigu. Ei, meil ei ole vaja inimesi. Kanadalaste 18, mingi kadeduse ja kaski minu tee postide peal. Aitäh saatesse tulemast ja ma soovin, et teil oleks veel aastaid kirjakandja päev ees tänatelka seda rõõmu viite siis inimeste koju ja südamest. Tänan teid, Gertrud Mary. Klaussen. Ja aitäh teile, Valentiina Laur, tootmisosakonna tehnik, Tallinna peapostkontoris ehk siis pea postiljon. Ja veel oli stuudios Jaan tuul, Tallinna peapostkontori tegevdirektor. Ja vikerraadio poolt olid saadet tegemas operaator Vivika Ludvig muusikat vahele valis Silja Vahuri. Saatejuht oli Silvia Karro. Ja taas soovime kuulajatele ühiselt siitpoolt, et ikka sulepea kätte ja kiri teele oma heale armsale tuttavale.