Tere õhtust, head kuulajad. Täna on stuudios kaks näitlejat, aga näitlejatööst juttu ei tule. Siin on Tarmo Männard Linnateatrist ja Erki Laur on Krahli teatrist. Minu nimi on Anne Parksepp. Teil võiks olla hoopis teine amet, Mulle tundub. Võib-olla võiksid olla maadeuurijad. Võib-olla võiksid olla loodusteadlased, teil on seiklejahing. Kahtlemata on näitlejatöö täiesti piisav seikluste ja igasuguste ümberkehastumis tõepoolest, aga mõtlenud mitu korda, et National Geographicu poolt propageeritud elustiil sobiks ilmselt hästi küll mulle see tähendab siis, et inimene, kes kirjutab National Geographic kusse, läheb mõni aasta enne artikli ilmumist sinnamaale või sinna kohta, millest ta kirjutab, elab sinna sisse, tutvub inimestega, püüab seda probleemi, mida ta kirjeldab, igati tundma õppida ja siis mõnikord teeb isegi fotod sinna juurde ja võib seda juttu, mida tema sulest on kirja pandud ikkagi väga usaldada. Et säärane elustiil sobiks küll. Ma arvan, et need on asjad, mis võivad rahulikult üksteise kõrval olla, üks ei sega teist. Aga jah, võib-olla saaksin ma küll hakkama ka mingisuguse matkajuhina. Näitlejaamet annab tõesti võimaluse seigelda küll ja veel, aga see seiklus on, sa elad teiste elusid läbi ja ja seikleb teiste ettekirjutatud stsenaariumi järgi. Aga teadsite veel teistsuguseid? Tegelikult me saime noh, ütleme mitte päris kokku, aga saime niimoodi usaldusväärseteks sõpradeks just seikluse läbi. Erkiga saime me tuttavaks üldse sedamoodi, et mina olen inimene, kellele päris üksinda matkata ei meeldi ja mina käisin matkamas ühe sõbra Ako ülaverega. Temaga me, ma tegin ka oma elu esimese talvematka kus me olime siis kaks ööd ja kolm päeva ilma Belgita ja praktiliselt ilma toiduta, talvises metsas. Aga õnnetu juhuse läbi sai Jako ülaverre hiljem surma. Ma siis ei teada, kas visati või ta kukkus hirvemäelt alla ja ta külmus seal surnuks. Ja siis ma hakkasin lihtsalt otsima endale uut kaaslast ja siis viiski mind juhus Erkiga kokku. Mina kutsusin Erki matkama. Erki oli kohe nõus. Oli vist keskkoolis pasta esimeses või teises keskkooli klassis, aga Tarmo oli juba lavakas ja ka kuskil esimesel teisel kursusel. Ja siis ei olnud mul õrna aimugi sellest, et maaga kunagi lavakasse sisse saan ja selle kooli veel ära lõpetamine ka samamoodi näitlejaks saanud. Aga igal juhul kutsus Tarmo mind üks päev matkama ja mina olin loomulikult kahe käega nõus ja võtsime veel kolmandagi sõbra kaasa. Kelleks on Ülo pikov, noor ja paljulubav eesti kinotegija animafilmi animafilm? Saite te kokku mõnes ekstreemses olukorras või mõnest põnevast? Vaid me saime kokku tegelikult Tallinnas Tallinnas õismäel bussipeatuses, aga see meie kokkusaamine kujunes küll üsna ekstreemseks selliseks seikluseks sõna otseses mõttes. Minu ettepanekul läksime Me ühtedesse koobastesse ja sealt me matkasime edasi sattusime ühte mahajäetud raudteejaama ja kuna meil järjekordselt telki kaasas ei olnud ja oli talv, kas oli vist jaanuar jaanuar ja see raudteejaam neis tõesti mahajäetud olevat, siis me otsustasime öö saata mööda raudteejaamas leidsime isegi kolm raud voodit. Tegime seal endal olemise mõnusaks. Ja siis tuli rong, siis käis üks mees ümber raudteejaama, homme mõtlesime, et läheme, siis ütleme mehele. Tere. Läksime välja, ütlesime mehele tere, aga mees oli väga eksalteeritud moega. Kirves oli tal käes. Meie tere peale, ta pigem lõi kirvekasepaku sisse, ütles aa, teie need oletegi nii. Nüüd ma saatsin sõna rongiga orava jaama, kohe tuleb raudtee, politsei ühesõnaga siiski paigal ja ootame politsei ära. Meie argid küsimuse peale. Aga mis siis lahti on? Tõmbas mees kirve välja ja ütles, et viirus raisk, vot Teie lõhkusid, tegi nüüd need kõik aknad siin ära kõik aknad ja kõik uksed ja kõik uksed lõhkusite ära ja jäime suurte silmadega talle otsa. Ei, jumala eest, me tulime alles mõni tund tagasi siia, et me oleme matkajad, näete, meil on meil matkaseljakotid ja, ja siin kõik matkamas. Ja ma tean küll, mismoodi ta neid seljakotte täidatajaja marodööritsesid, meil oli isegi veel üks kapsapea Tartu turu pealt ostetud. Me oleme tõesti rahumeelselt, sõime kapsast siin ja ja siis ega jäänudki midagi muud üle, tundus asi ikka väga tõsine olevat. Mees vürtsitas seal olemist veel oma juttudega, et tema venna käest tuli keegi küsima, ükskord soola ja vend tahtnud anda ja siis küsisin käia siis vend lasi jahipüssist maha ja vangi ka ei panda. Kõigepealt lend ütles, et ega ma ei ole mingi kuradi Eesti raadio ja siis lasi jahipüssist maha ja vungi kaevandad, sellepärast et oli hull, et noh, asi tundus üsna ekstreem naljast kaugel. Orava politseid loomulikult ei tulnud kohale ja siis hakkas mees meid politseisse, ise konvoi heerima mööda metsavahe teed jagunes meie kolmeliikmeline matkaseltskond selgelt kaheks. Kaks inimest. Tarmo ja Ülo olid päri sellega, et nüüd esimesel võimalusel putkamäe metsa ja unustame selle kõik, jookseme lihtsalt minema selle taadi käest. Aga mina olin väge ja õigust, teised ei no kui me nüüd metsa Vutkame, siis me justkui nagu olekski kõik need aknad ära lõhkunud ja uksed eest ära kiskunud. Sellega me tunnistame ennast süüdi, et eiei, lähme nüüd seletame politseile rahulikult ära ja siis ühel hetkel minul sai asjast villand. Mina ütlesin teistele vaikselt, et ma ei tea, mida teie nüüd teete. Mina lähen metsa. Ja siis me kõndisime kolmekesi ja järsku ma vaatan silmanurgast, et Tarmo kõnnib sama rahuliku sammuga, keeras 90 kraadi võsa poole siis ma nagu ehmatasin ka, jooksin ka võssa ja siis Ülo jooksis veel kõige kiiremini. Äkki sööstsid kaks tuulispaska minust kahelt poolt mööda ja ma sain aru, et on kõige viimane ja minu selja taga on kirvega mees ja minul on kõige suurem seljakott, piisab sellel mehel võtta seljakotiraamist kinni. Ma olen nagu kilpkonn selili maas ja, ja ei saa mitte midagi teha. Ja siis ma usun, me püstitasime enda elurekordeid, kusjuures see oli tõeline takistusjooks, sest toimus mööda metsa. Minul on meeles igal juhul pilt, kuidas minule tee peale Ta jäi umbes käsivarre jämedune männipuu ja mul ei olnud aega enam kõrvale pöörama. Ta see seljakott oli raske, mass seal inimesel suur ja siis ma panin käed kaitseks näo ette ja jooksin sellest puust seal küll kuivanud. Muidugi ma jooksin sellest puust lihtsalt. Nii nagu multifilmides joostakse läbi seina, jääb inimesekujuline auk seina sisse niimoodi et minu kõrguselt puu alumine ots murdus nagu jooksu suunas ja ülemine ots murdus siis suunaga nagu selja taha ja muuhulgas. Me jooksime mingitest enda kõrgustest kadakatest üle, aga, aga sadanud oli vihmapäev otsa, kuigi lumi oli maas ja, ja siis pärast selle kadakaületamist oli tunne hargivahe märg. Ei olnud otseses mõttes ka hambahal kuiva kohta. No igal juhul oli see esimene matk teil nii värvikasid siiamaani meeles. Jah, peensusteni, et see oli meie esimene talvematk niimoodi koos ja, ja veel sääraste elamustega. Aga siis peale seda juba arenes asi eesti omasoodu mängu tulid kummi pildid kohe sellesama talve järel tulnud suvel hakkasime kummipaatidega Tarmo õhutusel sõitma. Mul on näiteks eesti laidude peal. Siis säärased vahemaalt tulid nagu läbimisele nagu Noarootsist vorm sisse. Ja ka see kujunes meil väga selliseks seiklusrikkaks, sellepärast et me elasime nagu merehäda läbi. Nimelt me jälle olime kalda peal, tuul puhus, lained loksusid, jälle jagunes meie kaheliikmeline matkaseltskond selgelt kaheks, üks üks pool, ehk siis Tarmo ütles, et vist ei maksa praegu merele minna. Ja mina olin ikka. Lähme, lähme siin veel midagi. Et küll me üle saame. Tuul oli loomulikult maa suunas, kui ka midagi oleks juhtunud, meid oleks laine tõuganud randa, mitte mitte Rootsi suunas viinud, et tegemist oli 1994. aasta jaanipäevaga. Kui keegi mäletab, siis selle aasta, kui üle Eesti jäid jaanituled ära, sest ilm oli nii kehv. 100. järjest vihma ja kõva tuul oli. Tookord juhtus meiega selline lugu, et meil telki järjekordselt ei olnud. Me Erkiga kõrvuti lebasime kummipaadis kile üle pea kaks päeva ja kaks ööd. Ja siis, kui jaanipäev, siis me selleks, et mitte igavust tunda, seal ülikitsas kummipaadis, mis on natuke lühem kui mina ise. Jah, meil lihtsalt meenutasime, et kui palju jaanipäevi keegi tagasi mäletab. Jah, no kuulajatele teadmiseks, et tegemist on vene kummipaatidega, nende laius on selle paadi kokpiti, laius on umbes 60 sentimeetrit ja seal me olime siis kahekesi kõrvuti meil oli üks tekk kahe peale ja sõna otseses mõttes me pidime külge keerama korraga ja me saime magada ainult külili sest lihtsalt ei mahtunud. Aga miks me seal Noarootsis niimodi ööbisime ja see oli nii, et me lihtsalt ei saanud üle mere minna, sellepärast tuul oli, vastutuul, oli vastu, sõudsime kuskil tund aega peaaegu ühe koha peal paigal, sellepärast on nii palju, kui meie sõitsime, puus, tuul vastu ja siis lõi üks laine üle kummipaadi. Meie kühveldasime natuke vett välja lõi teine laine ja kohe ka kolmas, nii et enam ei olnud nagu vett välja mõtet kühveldada. Kummipaat vajus, vajus, ajus, vajus, jäi seisma. Kui ei oleks kalda pealt vaadanud, siis ta oleks näinud pilti, et kaks noormeest istuvad nabast saadik mere sees aerud käes. Jah, sellepärast, et kummipaat päris põhja ei vajuda, jäi kuhugi niimoodi põhja ja pinnavahepeale. Piimades on kummipaadi eelis igasuguste teiste paatide ees. Kui me 24. juuni hommikul üles ärkasime, siis ilm oli vaiksemaks jäänud, otsustasime teha süüa, panime makaronid potti ja korraga kostus mere pealt haledat kajakakisa. Jah, nimelt oli taeva kaks taplevad kajakad ühe kajakal vunklas midagi suus ja teine kajakas siis püüdis seda, mis tal suus vankris kuidagi enda suhu saada. Aga selle kakluse peale kukkus sellel esimesel kajakese vanklev asi suust ära. Me vaatasime üksteisele otsa. Väigatasime kala, jooksime kähku kadakate vahele. Mereäärt mööda läks selline jalgrada, mina jäin jalgraja peale valvama, et kui kala merre tahab minna, siis ma püüan ta kinni, aga Erki tuuseldas põõsas. Ja leidsin täpselt paadi istme suuruse, elik siis eelpool mainitud kuuekümnesentimeetrise tuulehaugi, mis oli, no napp pool minutit tagasi merest püütud. Niiet 24. juuni hommikul 1994. aastal tõi kajakas meile hommikusöögiks kala. Mõne minuti pärast oli kalast järel ainult pea ja saba keskmine Osari tehtud supiks ja siis need pea ja sabariidel mingi oksa otsas seda praadisime lõkke peal. Natukene hullumeelne mõte minna keset talve suure tuisu ajal metsa magama. Uskuge mind, see ei ole üldse hullumeelne mõte, tegelikult see on väga põnev. Noh, ütleme loodus on ju, tähendab seda isegi vastaseks nimetada, aga nimetagem seda vastaseks, tähendab, loodus on aus vastane. Loodus ei pane jalga taha, kui on külm, siis on külm. Ja sa pead arvestama sellega, et et sul on külm ja, ja võib tulla ka tuisk ja põnev on hakkama saada. Põnev on tunnetada seda, et ma lähen tõesti 20 kraadise külmaga välja ja, ja ma tulen sealt täie tervise ja täie mõistuse juures jälle tagasi. See on väga põnev ja see on, see on tohutult lõõgastav. Et kui läheb jälle teatris pingeliseks, siis me ikka lausa ootame neid aegu. Kui saaks jälle võtta ja minna. Ja ka Doriani minna, kui päike särab ja ilm on ilus. Ei, kahtlemata, siis on ka tore ja aga näiteks kõndida kuskil nõva kandis kaks pool kilomeetrit mööda külmunud jõge ilmaga, kus äsja on sadanud poolemeetrine lumi ja tavaline sõrmenips kajab kilomeetri kaugusele. Seda tunnet ei saa kuskil, seda ei kino. Või siis olla Misso kandis ehitada endale maha kukkunud kuusetüve alla, õnn teha kuuseokstest ja roigastast selline elu asemis, tuult peab ja ja, ja ka külje all oleks soe. Võimalik, et natukenegi külmetada, aga ärgata hommikul selle peale ülesse, et linnukene pea kohal siristan, siis lööd jalaga selle onni luugi nagu eest ära. Väljas on selline pimestav valge lumi, päike paistab. See on täitsa lõpp. Tegelikult selliste hetkede pärast. Sest tegelikult, kui nüüd keegi peaks ütlema, et mis sa tegid need kolm päeva seal nõva kandis või, või mis või ükskõik kuskohas, midagi ei tee, mitte midagi ei teinud, ma lihtsalt kõndisin mööda metsa ja mul oli igavesti hea olla ja ja seid seisma, siis vähemalt veerand tunni pärast hakkas juba ümber ja kõrval niuke elu käima. Linnud, hiired, rebased, kitsed. Kas te plaanite neid minekuid või tulevad need hetked nii et lähme? No on ka nii olnud, et mingisugune juhuslik vaba auk tekib, et siis lihtsalt mõnikord on mindud balti jaama rongi peale siis vaadatud mingi sobiv, jätkas rongist maha minna ja siis metsa mindud. Aga ma olen ka nõnda teinud, et läinud luugi juurde ja küsinud, et palun üks pilet selle peale noh, küsimuse peale, et kuhu ma olen ütelnud, Ma ei tea, andke esimesele rongile eelviimasesse peatusesse ja siis niimoodi sõidad ja vaatad, kuhu satud. Kas tähendab seda ikka antakse, ei küsita, Neinuna tavaliselt küsivad üle, et esimene rong, kas te mõtlete seda Aegviidu rongi siis jah, noh, jah, noh, vaadake ise. Noh, ühesõnaga andke midagi. Muidugi suur inspiratsiooniallikas on Eesti kaart, ka, mulle meeldib Eesti kaarti vaadata, seal on ikka selliseid põnevaid kohti. No mina olen organiseerinud matkasid ka sellistele noortele. Ja nüüd eelmisel talvel ma käisin metsas, oli minuga kaasas neli noort inimest, kõige noorem oli siis üheksaaastane Kustas noormees, kes on ka fänn ja millest mul on ainult rõõmu olime. No mitte kaua, me olime ühe, kaks päeva, üks ööd. Ja seal veel juhtus nõnda, et kõikidel olid jalad märjad, väga kehvad saapad olid kõikidel ja siis üheksaaastane, kus ta seal oli ainus, kellele ema oli pannud sellised kummikulaadsed, jalanõud jalga niimoodi, et tema oli ainus, kes õhtul säilitas liikumisvõime ja siis kui teised lõkkesoojuses oma paljaid varbaid soojendasid ja sokke püüdsid kuivatada, siis tema oli see, kes kes traavis ringi ja tõi poti lund juurde ja tõi hagu kuskilt metsa alt lõkke, mitte ära ei kustuks. Aga muidugi, erinevalt armust olen mina leidnud jälle suure võlu selles, et üksinda käia metsas ja üleüldse matkamas. Ma ei oska öelda, võib-olla ma sellepärast, et ma olen üksik laps peres või jumal teab mille pärast. Aga kuidagi tunnen, et et üksinda on kohe päris teine tera. Jah, kindlasti on ja austan väga seda, sest veel võimsam on minna 20 kraadise külmaga üksinda metsa ja ka mittetelki kaasa võtta ja ka tulla sealt täiesti elu ja tervisega välja. Et noh, kuna ma võin Ergid enda õpilaseks nimetada sellel alal, siis mul on hea meel, et õpilane on õpetajast kaugemale läinud. Ega ei saa ju minna nii, et viskad seljakotti üle õla ja magad, kus juhtub. Tegelikult ei pea välja, näebki tõsiselt aeguni, mina kujutasin ette tikand, valelik. Koorem, kus on telk, vähemalt magamiskott Magamiskott magamiskott küll, aga nagu eelpool mõeldud telk ei ole nüüd küll vaja kaasa võtta, ei vaja kaasa võtta, kindlasti see talv. Proovisin võrkkiigega käisin Võru kandis. Siis ma tõmbasin võrkkiige kahe puu vahele üles, kahe puu vahele panin ristilati ja sinna peale tõmbasin kile. Nii et ma olin nagu maast kõrgemal võrkigeses peale oli nagu kiled, et nüüd otse lund pähe ei 100-ks ja oli väga hea. Jah, me ei vaata üldse viltu nendele, kes talvel telgiga käivad ja ikka kui, kui mitte käia ja parem ikka kui mitte käia. Üksi metsa minna ööbima? Hirmu ei ole vä? Ei, võt väljas on ikka 20 kraadi. Kui on hirm, siis ma olen ka olnud üksinda, eks ma lihtsalt räägin, et mulle ei meeldi olla üksinda, noh, mis ei tähenda, et ma ei oleks olnud üksinda. Kui on hirm, siis on hirm ikkagi teiste inimeste ees. Ta on absoluutselt, sest see on, mida üksikumas kohas olla, seda vähem on hirmu tegelikult seda, seda kindlamalt sa tunned ennast teadet, nagu ma eelpool mainisin, tähendab, loodus ei tee sulle mingit sigadust. Ta võib jah, vihma ja rahet kaela saata ja tuult ja tormi, aga ta ei tule sulle öösel magamise ajal kallale. Külm ja tuleb. Ei no ta võib ju tulla ka, aga mis temast ja kindlasti peab seda muidugi ütlema, et veel veel üle ütlema, et Eestis ei ole põhimõtteliselt mitte ühtegi metslooma, kes ründaks inimest ja kindlasti on mõni uus olnud, et, et metsloom tuleb inimesele kallale. Aga see tõenäosus on ikkagi väga-väga väike hulka suurem tõenäosus on see, et inimene tuleb inimesele kallale. Nii et hunti, karu, ma ei oska öelda, põtra karta, on, on natukene piinlik. Tähendab räägitakse legende mingisugusest koolilapsest, kes tuli koju talvel koolist pimedas ja hunt hakkas teda piirama ja siis ta põletas oma vihikud ära, et hunti eemale ajada. Ja lõpuks hunt pistis ta kinni ja vist ainult kummikute järgi saadi aru, et umbes kummiku sees oli jalg ja mingi selline. Nii palju kui mina olen küsinud teadja inimeste käest. Sellist asja ei ole olemas, sellist asja ei ole olemas, vähemalt Eestis. Ühesõnaga, hirmumetsloomade ees kindlasti. Pigem on see tõenäoliselt selle linnas keegi autoga otsa sõidab, kui sa tänava ületamise kohas julged üle minna. See võimalus on tunduvalt suurem. See on niisugune eneseületamise soov ka mingis mõttes, et kogu aeg võtate natukene raskemaid teekondi ette ja püstitati endale ka mingisuguse eesmärgi, kuhu ta jõuda tahab. Jah, aga kindlasti ei ole see mingisugune sport. Ja see ei ole eesmärk omaette ja ei mina olen läbinud ühte ja sama rada, isegi Aegviidus mul selline rada, kus ma tean, see võtab vot nii ja nii palju aega, sõidan sinna ja siis, kui jälle vaba aeg on, siis käin sellele läbi väikeste variatsioonidega. See ei ole nii, et kui me ühe korra sõidame umbes kummipaadiga kaks päeva mere peal järjest, siis, siis me peame järgmine päev kindlasti kolm päeva sõitma ime sõitma, nii nagu tuju tuleb, nii nagu parasjagu ilm on ja kuidas ise tunned. Et Eestimaal pea risti-rästi läbi seigelda Joon ei ole, ei ole eesti kaart, omab veel palju igasuguseid huvitavaid. Eesti näide minema, eesti näib küll gloobuse veel pisike, aga tegelikult julgen meelde tuletada, et Eesti on 45215 ruutkilomeetrit suur ja selleks, et olla kasvõi igal ruutkilomeetril, selleks läheb igal nendest ruutkilomeetritest, selleks läheb ikka kõvasti aega ja seda tuleb süstemaatiliselt teha. Ja Eestis on kuskil 1400 saart, milline väljakutsejõgesid ja kui palju järvi 1500, mida mina soovitan, üks väga mõnus pühapäevane ettevõtmine, ostke vene kummi, vaat sõidate sellega Peterburi maanteel Pirita jõe peale. Lasete seal vette ja nelja tunni pärast olete Pirital. Ja see on selline pühapäev, mida annab mitu-setu nädalat hiljem veel järele mõelda, et, et vägevali. Aga seda tuleb muidugi teha, seda mina soovitan teha, kas kevadel suurvee aegu või siis sügisel pärast vihmasid, suvel need kärestikud on väiksed, seal põhjapidi kinni. Vähe sellest, et te mööda Eestimaad olete seigelnud, olete siit ka kaugemal käinud. Kaugemal käimine, see on rohkem ERKI spetsialiteet kes käis ükskord kuu aega järjest Indias ja, ja meie siin teadsime temast nii palju, et ta saatis ühel hetkel postkaardi, mis tuli kaks nädalat ja millest me siis teadsime, et ta kaks nädalat tagasi vähemasti oli elus ja terve ja oli kuskil kašmiir is. Aasiasse tahtsime juba hästi ammu minna ja siis ükskord see tahtmine siin Aasiasse minna kasvas nii suureks, et ükskord öösel ühe ühe teise sõbraga tuli meile kirgastus peale ja siis me otsustasime, et me ikkagi peame minema näiteks kuhugi kasvõi Nepaali. Aga siin mõtlesime selle Nepaali peale, aga siis sõber kahjuks ei saanud ja jäin ma üksinda ja lõppkokkuvõttes läksin ma üksinda India Himaalajas. Ja seda suvel meie mõistes siis nende mõistes oli seal vihmahooaeg ja see oli nüüd küljeks kõige parem tegu, mida ma elu sees olen teinud, minna üksinda vihmahooajal, India Himaalajas, seal ei olnud mitte ühtegi nõndanimetatud valget turisti, seal olid ainult kohalikud elanikud, teed olid raskesti läbitavad, mingisugust erilist sellist liiklemisega sagimist ei olnud ja aega oli päris mõnusalt niimoodi, et kohalikega nagu ühte sulada päris kaua mingit teatud punktis elada ja 42 päeva mägedes. Et see oli küll igavesti vahva ja see oli veel üks kinnitus sellele, et, et üksinda reisida ikka täitsa teine tera, see on pigem selline Tiibeti kanti, mine vala, ütleme, et budism sai alguse säält ja seal on kloostrid ja ütleme ikkagi mägi, rahvas, Ladakis, Ladaki rahvas ja, ja ta on pigem selline kõrgmägede rahvas seal tiibetlaste sarnanev. Kuidas sa siis käisid seal, nii et kotikeppija Ainult kott, see oli väga naljakas, suure haagi velt atlase pealt kodust veel vaatasin, et ent näed, siin on isegi üks tee peale märgitud, mis, mis sellise kolmnurgas ja lind ei Maalehes teeb. Ja hiljem tuli välja, et tõesti tõesti see ainus tee, mis sinna suure atlase peale oli märgitud, oligi ainus tee vahepeal see läks nagu kaks rattarööbast mägedes kuskil 4200 meetri kõrgusel ja vahepeal siis oli veidi laiem ja õnnetuseks seal kohas, kus oli väikegi võimalus, et kaks autot üksteisest mööda sõidavad ja sõidavad ainult veoautod, seal selliseid pisikesi autosid ei olegi. Seal olid kaks veoautot ennast vastastikku kinni kiilunud, sellepärast et tee peal oli ainus võimalus mööda sõita. Kuidagi hästi ka selline seiklusterohke, seiklusterohke reis, päris Pakistani piiri ääres rina karist, seal käis elu ühe järve peal, talijärve peal olid sellised paatmajad, kus siis inimesed elasid ja sealt edasi sõitsin Ladaki pealinna Leesse. See sõit iseenesest juba sinna oli väga selline huvitav, sõitsin veoautoga kolm päeva järjest kestis sõit nii 412 kilomeetrit. Et iga päev, siis natuke üle 100 kilomeetri sõitsime edasi, siis seal autos tehti süüa ja kuna nad olid moslemid, siis õhtul päikese, Allahhi Muhammedi altari kohal peeti riitusi ja loeti koraani valjusti ette ja, ja nõnda me siis nende meestega seal sõitsime. Kuidas suhtuti seiklejasse? Ega nad oma suhet välja ei näidanud, sellepärast et nad on väga uhked, uhked mehed, need moslemid olid need sõbralik ja ei, need olid erakordselt sõbralikud, pakkusid süüa ja koos tegime süüa, kuus magasin, aga siin auto katusel üks kast, seal kastis magasini, siis üks hommik, ärkasin selle peale üles, et need mehed raputasid, ütles, et noh, nüüd sa oledki kohal. Südamest lootsin, et ma satun sellisesse. Olin mässonalist lugenud ja mingeid dokumentaalfilme vaadanud, kas kas inimene tõesti sihuke kloostrite ala ja selline väga vana vanalinn savionnid ja kõik sellised asjad ja? Vaatasin ümberringi oli senini kilomeetrite kaugusele, ainult tühi silmapiir ja mingi traataed ja küsin, kas see lee, see linn, kuhu ma pidin tulema jajajaa astuma, see ongi see, mis, mida sina tahtsid. Ja nagu ma ütlesin, küll väga nukraks sind näed, siis ei olegi siin midagi erilist. Siis võttis mind mingi auto peale ja järsku olima keset tohutut rahvamelu, inimesed olid nii-öelda nendes rahvarõivastes tegelikult nad kogu aeg käisidki niimoodi suurt türkisidest ehetega ja, ja kobra mütsidega ja tantsisid templite väljaku peal, tuun tantsu. See oli selline elamus, mida ma mõtlesin, et no kui ma lugesin seda National Geographicut või vaatasime dokfilmid, et kui natukenegi elu sees näeks sellist asja kasvõi kaugelt, siis, siis oleks ka väga tore ja väga õnnelik noh, rääkimata sellest, et võib-olla mõne pildi teha, fotograafi on ka üks kirg. Ma tahtsin vahele ütelda, et India on teatavasti maailma suurima filmitoodanguga maa. Ja meil on siin stuudios ilmselt üks väga-väga vähestest eestlastest, kellel on õnnestunud India filmis mängida. Jah, jah, tõsiselt. No fakt kõlab küll niimoodi, kui kuhugi kirja peab panema, olen osalenud India filmis fotograafi rollis välivõtetel, kus inimesed tantsisid, tundancer ja kandsid rahvarõivaid nimelt see kogu see melu oligi üks india filmi võtte, kuidas mingisugune kangelanna vaatab pealt, kuidas kohalik külarahvas tantsib mingisugust tantsu ja siis mina seal on silmapaistev valge inimene, fotoaparaat oli ka käes, siis see režissöör kutset. Kas teie sooviksite hetkeks nii-öelda fotograafi rolli asuda ja näete, et väga hea, et siia keset neid tantsijaid? Et siiski siin ja tehke nii-öelda nagu pilti ja elage kaasa ja noh, mis, mis oli veel parem. Minule sai ilusti pilti teha ja pärast hiljem sõpradele öelda, et näete, ma olen India filmis ka mänginud. Ei ole õnne olnud iseendale seda filmi vaadata. Ei, ilmselt mitte, mingite andmete kohaselt tehakse Indias kuni 900 filmi aastas, ehk siis kolm filmi päevas statistika järgi, nii et ei ole juhtunud nüüd just seda filmi vaatama. Aga mis hiljem välja tuli, nimelt sinnasamasse linna tuli ka dalai-laama, nii et see seesama tuun, tants ja see muusika ja kõik see ei olnud sugugi ainult selle filmi jaoks, Nad tegid seda ka omatahtsi, lihtsalt lõbu pärast dalai-laamat, oodates seal mõni nädal hiljem. Ja mul on sealt üks kassett ka kaasa toodud, siin siin võib väikese näite sellest veidikene monatoonsest tantsumuusikast siis tuua, kus inimesed nii-öelda rivis lihtsalt hästi väikeste sammudega tippivad ja siis võtavad kätega erinevaid selliseid ilmselt väga tähenduslikke poose. Igal juhul on see India lugu väga pikk ja väga Tulid asju sai elatud nunnakloostris ja kõike dalai-laamat nähtud suure juhuse läbi ja ja dalai-laama ihuarsti juures olin patsiendiks ja, ja nii edasi ja nii edasi, aga aga just see reis andiski nagu selle kindluse ja lootuse, et üksinda reisida on väga huvitav, sellepärast et tahes-tahtmata, kui sul keegi on kõrval, siis kui sa näed midagi sellist, midagi täiesti pöörast, midagi, mida sa ei ole enam ennem kunagi elu sees näinud, siis tavaliselt seletatud. Oh vaata nüüd vaata, näed, kus on alles päikeseloojang või vaatan, et see ongi nüüd selline mees, kes sealt kloostrist välja tuleb või midagi taolist. Aga kui sa oled üksinda, siis lihtsalt vaated, jätad meelde? Unenäod muutuvad hästi selgeks. Sinuga juhtub igasuguseid selliseid saatuslik, kummalisi asju, lihtsalt kõnnid mööda teed ja keegi tuleb sulle vastu ja ütleb sulle midagi. Ja pool reisi muutuge. Loomulikult tuleb selliste reiside puhul kasutada siis mitte reisibüroode teenuseid, see ei tähenda, et mul oleks midagi reisibüroode vastu. Aga kui sa oled ikkagi reisibüroo, teenuseid kasutad, siis sul on päevaplaan, siis sa jooksed, siis sulle näidatakse seda, siis seal näidatakse seda siis sulle näidatakse, seda saad tegelikult sul ei jää mitte mõhkugi meelde ja see kõik jookseb mööda külge alla, kui sa rändad ikkagi ise siis sa näed, Sa näed neid inimesi, mida nad söövad, mida, mida kohalikud joovad. Sest noh, kui sa hotellides elad, sa võid elada aasta otsa võõral maal ja sa ei tea tegelikult mitte mõhkugi nendest inimestest, sa näed mingeid varemeid, sa näed mingeid ehitisi, sa näed mingisuguseid tõmmusid mehi, noh, aga edasi. Ja mis seal salata, minu suhe turismi on ikkagi radikaalselt eitav, sellepärast et ikkagi elada kuskil kaks pool nädalat kuskil linnas, iga päev ühe nurga pealt osta leiba. Chapaatik sel Chapaati müüa juba teadis, milliseid mulle kõrvale panna, mina sain selliseid hästi kõrbenud, leibasid, mida teised keegi ei ostnud, ma sain odavamalt vist mingi poole ruupia eest. Et tekkisid igasugused sõbrad ja tuttavad ja umbes keegi, kes müstophousid, oli tuttav ja keegi, kes raamatupoes oli keegi tuttav ja samal tasemel samale elatustasemele elada, ise süüa teha. Et see nagu tõesti aitas nagu sisse elada, sinna. No mina olen niimoodi omapäi kolanud mööda Itaaliat ka, võib öelda üks minu elu eredamaid hetki oli, noh, tänan. Ma olin kahekesti onuga. Mee sattusime mingi juhuse tahtel ühe kloos treid kooli juurde ja seal kloostrikooli juures istusime. Muidugi esimene asi oli see, ma vaatasin maha ja siis nägijat. Tohoh, et keegi on siin loorberilehti laiali puistanud. Ja siis äkki minu peas tuli see mõte, et vaata selja taha ja mõistusin loorberipuuheki all. See ei ole midagi erilist niimoodi rääkida, aga äkki avastada põmm, loorbereid päriselt kasvavad ja siis ma nägin eemal, oli mingisugune künkakene ja läksin seda lähemalt uurima. Aga see oli üks maakividest ehitatud rott, küünlad põlesid, seal oli jumalaema kuju ja jumalaema kujukese jalgade ees oli pisikene basseinikene võtiigikene või lomp. Ja mäletan ma veel mõtlesin, et haa, et võiksid lombis kalad ka sees olla. Ja astusin veel sammu ja olidki kuldkalad ujusid ringi ja äkki jäi nagu aeg minu jaoks täiesti seisma. Istusin ja põrnitses neid kalu ja seda jumalaema kuju ja ja, aga, aga see on asi, mida sa ametlikud turismireisiga mitte elu sees ei koge. Sest esiteks tähendab, see on niivõrd tähtsusetu, eks see ei ole sulle Colosseumi, see ei ole karakalla, termitan ta tähtsusetu koht, sind ei viida sinna. Ja, ja teiseks on see, et sul on kogu aeg sihuke press peal ja sul ei ole seda aega aega maha võtta. Tunnistada, et alati noh, ma ei tea, seda võib võib-olla jah, kaitseingliks nimetada, kes minu kohal oma tiibu lehvitab. Aga et alati on olnud nõndamoodi, et kui asi päris räbalas kisub nagu kontroll, kaob asja üle ära. Vaat siis juhtub mingisugune selline jah, imehea, tähendab, tuleb kuskilt keegi ja abistab isegi praegu, kuigi noh, maainimesed on tegelikult tohutul ikkagi elavad siukse suure hirmu all. Et igat võõrast kahtlustatakse päris kõvasti ja siinkohal mul on võimalus ja ma tahaksin tänada kõiki neid inimesi, kes meid on abistanud. Ükskord, kui me sõitsime kummipaadiga vormsile, siis 100. vihma ja oli tohutult külm, oli kui ka jälle jaanipäev, kui ma ei eksi, siis jaanipäev 95. Tohutult külm ja, ja noh, asi kiskus hirmsasti käest ära meil, sest me olime läbimärjad ja minul olid veel jalad ära hõõrdunud, niimoodi, et mina ei saanud korralikult enam liikuda. Jama. Ja maa peal pidime me vist kahte kummipaati ka endaga. Jah, ja me pidime jah, mis on üsna rasked, mingid inimesed pidid meid seal ootama, aga, aga noh, neid ei olnud ja siis, kui see oleks etenduses või filmis, tähendab, siis see oleks tõesti uskumatu käik või noh, sellist asja ei ole olemas. Kõndisime mööda teed, meie kõrval peatus äkki üks auto autouks lükati lahti ja üks mees küsis, et olete hädas või? Me sõime täiesti puhta südametunnistusega, ütlen jah, me oleme hädas. Ja selgus, et see oli üks kohalik ettevõtja, kellel oli seal mingi paaria ja sellised vist mingisugune võõrastemajalaadne, ta ütles, et ta meile erilisi mugavusi ei anna ja ta pani meid ühte remonditavasse tuppa elama. Aga noh, meil oli siis sellel hetkel olime nagu tuule eest kaitstud ja ei, tead soojem saime jah jälle jalad soojaks. Ma võin oma kaaslast usaldada absoluutselt kõiges. Ma võin kuskil mägironimisega tõesti julgelt anda enda julgestusköie tema kätte ja ma tean, et ta ei vahi ringi ja ei ei tee suitsu samal ajal. Lase köit lõdvaks või siin ei ole nagu küsimust ka üldse. Miks ma ei peaks tormata usaldama võimeid? Tähendab, kui mineku tohin, tabaks siis? Põhjalikult, tähendab, kui ikka tuhin tuleb. Ka tuhiseb sisenen midagi. Ja kahtlemata me muidugi ei tee mitte ühtegi asja enda arust nagu ei eksi ühegi meresõidureegli vastu. Hiljem me oleme kogu aeg päästevesti kasutanud, et me nagu matkadel surma ei otsi oma elu nagu meelega, oht või sea. Lihtsalt mõnikord on juhtunud niimoodi. Aga. Talvel metsa minek ja see, et ma olen tõesti võtnud ka noori inimesi kaasa ja ma tähendab alati on mingisugused üllatused. Aga tähendab, ma tean, mida ma teen. Ma tean oma naha peal, et talvel on võimalik ilma telgita metsas hakkama saada. Tähendab, kui minul ei ole külm, miks siis peaks olema kümneaastasel poisil külm? Tal on võib-olla see kõik, miks mina tassin niimoodi inimesi kaasa, võib-olla see on alguses, on ilmselt minu lapsepõlves puu on unistanud niimoodi matkamisest. Üks minu lemmikraamatuid oli matkatarkuste taskuraamat vanem trükk, mitte see pruunide kaantega, vaid veel valgete kaantega. Ja siis ma elasin nõmmel. Ma mõnikord kooli ranitsasse panin siis võileivad, siis pudeli morssi ja siis matkasin oma aias niimoodi, et käisin 30 tiiru nagu ühtepidi mööda aeda, siis istusin maha, sõin oma võileivad ära, siis tulin nagu 30 tiiru jälle koju tagasi. Noh, ma ei tea, miks vanemad mind nagu ei viinud matkama ja tõsi, kui ma olin kuueaastane, legendaarne konservi lugu, kui ma olin kuue aastane, siis isa ema lubasid mind viia kummipaadimatkale ja minule osteti üks konserv. Saftrakt tulista, aga siis kuidagi läks nõnda, et ei viidud mind matkale ja, ja siis ma mõtlesin, ma mäletan, ma mõtlesin endamisi. Ükskord ma kasvan suureks ja siis ma ostan endale kummipaadi ja vaat siis ma sõidan selle kummipaadiga sinna, kuhu ma tahan ja ma võtan kaasa tat umbes selle, kes tahab minuga kaasa tulla ja maski ja nii läkski ja ja olgu veel öeldud, et see konserv on mul siiamaani alles. Ta näeb küll räsitud välja, aga kui me nüüd sellel suvel selle suve juulikuus käisime Elbrusel koos Erkiga ja koos veel umbes 60 kaaslasega Jaan Künnapi juhtimisel siis ma võtsin selle konservi Elbrusele kaasa ja selle Elbruse tippu. Ema küll ütles, et, et ma võiks selle sinna tippu nagu maha matta, aga mina mõtlesin, et ma olen veel noor ja tugev ja, ja see ehk see Elbrus ei ole nii. Teder nii kõrge, ei ole veel nii tippvaat, nii kõrge tipp, kõrgemale ja kaugemale ei saaks minna ja sestap ma tõin selle konserviselt alla tagasi, see konserv on jälle minu juures külmunud. Kapis, et konserv on peaaegu sama vana kui mina ise. Nii et tõepoolest eelmisel talvel avastasite veel ühe põneva asja mägironimise Jah, mis seal salata. Kuna me teeme TV3s koos ühte lastesaadet ilma elu ime siis ükskord viis meid saade ka sellise talvematkamise teema juurde ja Tarmo kehastatav tegelaskuju ütles minu kehastatavale tegelaskujule, et et ja nüüd Mark näitama sulle lumeleopardi ja siis viis meid väänasse sinna jääpanga peale ja ütles. Vot see ongi nüüd lumeleopardi, osutas ise Jaan Künnapi peale siis Jaan Künnap leopard et Dolpinist ja ühesõnaga poisid, pange nüüd endale kassid jalga ja köie ümber hakkame ronima ja nii nagu see sahtesse ronimine alguse sai, siis me jäime sinna veel kauemaks ronima ja siis tulime järgmine nädalavahetus sinna jääseina peale turnima ja ja siis veel ja veel ja siis lõpuks ütles Jaanetavat poisi tõttes, tulge siis jälbrusele. Suvel suvel läheb ekspeditsiooni Elbrus üle, et te oskate juba küll ju siin natukene midagi. Ja nõnda sattusimegi siis ühte bussi ja sõitsime helbrusele gabartiini Balkaariasse. Elbrus on Piirimägi Vene Föderatsiooni ja Gruusia vahel. Ja ja kes ei tea, siis Elbrus on Euroopa kõige kõrgem tipp. 5642 meetrit on läänetippu ehk siis kõrgemad. Puu kõrgus ja seal on teine tipp ta mingis kohalikus keeles pidigi selle nimi olema tütarlapse rinnad. Et seal on kaks tippu, mis tõesti sarnaneb naise rindadega ja siis teine tipp on 21 meetrit madalam, ehk siis 5621 meetrit. Seal ei olnud sellist ronimist, nagu jääseina peal toimub Elbrus on, ma saan aru sellises mägede kategoorias üsna kerge kategooria mängida. Seal ei olnud väga kõrge, aga ta on ikka juba kõrgmäestikukategoorias, et see raskusaste, ütleme seal läbitavuse raskusaste ei ole just niis suur ja et seal ei pea ennast köitega kinnitama ja mööda püstloodis seina üles ronima, et seal saab ka lihtsalt ütleme, suusakeppide abil lihtsalt mäkke rühkida. Nii et seal ei olnud teil vaja kassi jalga panna. Kas seal oli, aga oleks saanud ka ilm? Kassid olid mõeldud meil nüüd selleks, et mitte tagasi libiseda. Ja ütleme, jää, naelume ei puurinud sinna ja köite kannaste kinnitanud, küll aga me kaljude peal ühes teises orus, kõike seda katsetasime. Ja soovitan kõigile jällegi ju seal seal on, seal on väga tore olla. Seal on kohutavalt raske, sest seal on väga vähe õhku, aga sellest õhust tulenevalt seal üleval kipub jälle eufooria väga kergesti peale tulema. Eriline naer tundekest naersid kasvõi selle peale, kui keegi väikese sõrme üles tõstab, teha või, hoidku jumal mõne naljaka loo, räägib. Ja muidugi seal Elbruse kaljude peal elasime me üle oma unistuste tormis. Oh, me oleme väga palju unistanud sellisest asjast, et on talv, on lage väli. Me oleme telgis mingis onnis ja on selline tuul. Et näiteks hommikul ärgates, Me peame ennast välja kaevama või on tõeline looduse stiihia. Panime oma telgi prijut 11 kaljude peale prijut 11 on siis tõlkes 11 mehe varjupaik. See on võõrastemaja, hotell, mis eestlastele on tuttav filmist Navigaator Pirks, aga eelmine aastase prijut 11 kogemata kombel põles maha. Nii et tegelikult seal on ainult selle Priuti varemed. Puhtalt kaljud ja ja tohutu suur vaade, panime sinna kaljude peale telgi püsti. Ja siis tuli säärane torm säärane rahe, et see kuppeltelk noh, sõna otseses mõttes käis vastu maad ja meil tekkis tõeline teadmine, et, ent näe, kui me nüüd siia telki ei oleks, neid kivisid ennem sisse ladunud, lendaksime koos telgiga, kus, kus see ja teine siit kaljude pealt. Pikad pimedad õhtud tulemas kuhu lähete, mida teete, missuguseid elamusi? Siin on paraku, mis seal salata, pikad pimedad õhtud mööduvad teatris proovi tehes õhtul etendusi andes. Aga kui nüüd sekundi jagu, mingi ime läbi Vaba aega tuleks, siis on sügisel päris huvitav kuskil mere ääres käia. Sügisene meri on ka selline hästi tervitatav asi. Jõuluaeg siis on täiesti kindel, et teatris on meil antud vabad päevad ja me saame minna metsa. Tarmole meeldib jalgrattaga sõita mõlematele teile meeldivad autod. Selle autor on meie kirg, eksklusiivsed autod on meie kir. Mis seal salata, autoparki kuulub kaks popeedat kaks Zaporožetsi, et üks 67. aasta Volvo Amazon. Jah, ja mina nüüd veel. On täiesti kataloogi kaudu tellisin endale ilmselt kuulsaima autoehitajalt Mati Leivategijalt Zaporožetsi, mis ei ole mitte värvitud, vaid lastud rooste minna ja siis ära lakitud, mis värvi jalgratas. Jalgratas on mul hästi inetuks tehtud, ometi kaoks isu ära nendel varastajatele seda minu jalgratast osta, ära varastada, aga ma ei saa ütelda, tähendab see jalgrattaga sõita. Ausalt öeldes ma ei tee seda mitte sellepärast, et meeldib, vaid noh, see on lihtsalt liikumise vahend. Sinu tunneb tänavapildist kindla peale ära sellest, et sul on jalgrattakiiver reni, erinevalt paljudest teistest uljaspeadest. See on sama teema ikkagi selle päästevestiga ja kõikide selliste asjadega, tähendab jah, võib küll minna talvel metsa, aga ikkagi tasub teada, mida sa seal teed. Võib küll minna merele, aga, aga ikkagi tasub päästevest selga panna. Aga ma tahaksin veel öelda kõikidele huvitavatele inimestele, kes kuulavad meie saadet. Et kui teil on mingisuguseid huvitavaid mõtteid, mida teha või, või te otsite mõnda ekstreemsesse meeskonda kahte puuduvat liiget, küsige teatrist, ergit või, või linnateatrist armatia, ärge ilma meieta vinge sukeldunud olete. See võlumaailm on nüüd küll veel avastamata. Langevarjuga hüpanud? Ei ole, aga oleme nüüd teel sinna, oleme teel, sinnapoole. Tuli lennuk on meil nüüd paar korda jututeemaks tulnud ja tagasi vaadates oma kogemuste peale, et kui meil ikka mingi asi on juba paar korda jututeemaks tulnud, et siis me oleme kindlasti ka midagi teinud. Nii et kellel on vaja häid matkakaaslasi või seiklustekaaslasi, siis Erki Laur ja Tarmo Männard on nõus seiklustes osalema absoluutselt.