Eesti sõduritund. 10 aasta tagused sündmused suure sõjarinne, kahe maailmavallutaja hitlerliku Saksamaa ja stalinliku nõukogude liidu laastava rinne jõudis Venemaa sügavustelt Eestimaale. Tänaste kõnelejate isad ja vanaisad olid võidelnud, vabadussõjas olid sõdinud punaste ja Landeswehri vastu. Nad mäletavad vanemate juttudest, kui vihatud olid parunid ja sakslased, kelle vastu mindi Eesti vabaduse eest. Oma võidu pühagi. Tähistame Võnnu all Landeswehri üle saavutatud võidupäeval. Ent niisama ohtlik noore Eesti riigi iseseisvusele oli punane Venemaa. Ja nüüd pool sajandit tagasi, kui uus põlvkond oli sirgunud relvakandjaks, kui Eesti oli jälle okupeeritud Saksamaa poolt tuli teha meestel, kes Eestis oma valik. Võib-olla aitab nende otsuste mõista tolleaegse Eesti omavalitsuse juhi doktor Hjalmar Mäekõne mille ta pidas Tartu Ülikooli aulas 1942. aastal. Muide, tema vend polkovnik mäe oli just 1944. aasta veebruaris-märtsis teispool Narva jõge punaarmee Eesti korpuse kahurväe eesotsas. Eestit vallutamas. 22. juunil möödunud aastal ringhäälingus loeti ette sõjakuulutus Nõukogude venele. Siis ei tulnud Eesti rahvale mitte puit välk selgest taevast, nagu kogu muule maailmale. Baiti tulid ära oodata. Ja nõnda 23. juulil möödunud aastal oli iga eest ladel võidupüha ema süda, need jälle uuesti rappusliku rõõmupühad tõid, siis oli teada, et ei ole enam võimalik eesti rahva ärritamine, vaid meil täidab veel tuleriti. Möödunud aasta põldudel päeval algab vabu eesti rahva võitlus otse riskima. Alga metsade RKT võitlusena algab iga üksiku kodanikuvõitlusena, kummide täideti rahvuslõikude varandust ei pääse ligi. Sellest päevast peale ei olnud mitte elav paik Katgalavale liimi, vaid selle päeva peale ori loost. VangS avaliku võitluse või vanglamüüride taga oli auga langenud võitluses eesti rahva tulevikku. Ja kui siis seitsmendal juulil möödunud aastal esimese pardale oda tulivad Valka ja üle piiri meie rahva ja meie maar Nõukogude Vene ülevõimus vabastama. Vii taileid. Nii astusidki eesti mehed Saksa armeesse et veel ohtlikuma vaenlase punaarmee vastu minna ja eesti piiri kaitsta. Veel ei olnud Estonia teater põlenud, kus teatri ja kontserdisaali vahe osas Eesti Ringhäälingu ruumides ning tehnika baasil tegutses Landessendar Reval. Toimusid kontserdisaalis sõduritunnid ja kirevad kontserdid, mida nendesse enda rõival üle kandis, oli veebruar ja märtsi algus 1944. Sel samal ajal 50 aastat tagasi toimusid. Lahingud juba Narva pärast ja Narva jõe joonel. Nendest osa võtnud, kes läksid punaarmee vastu, on stuudios Jaan kuningas, Karl Soomegi, Leonhard Miil, Ender, Heino Tammemäe, Ants Kõverjalg ja sündmusi kommenteerib rindereporter Karl Gailit. 1944. aasta märtsikuus ei vaibunud lahingud Narva rindel hetkekski. Veebruaris, kui saksa rinne oli hõre ja nõrk, ei suutnud ka veel pealetungivad Nõukogude väed arendada nii pealetungija nagu vaja, sest vaja oli korraldada. Täienduse said uusi väeosasid ja saksa pool oli jõudnud ka tuua Narva rindele juba uusi diviise, nii näiteks diviis Felharnhalle 11. diviis, 127. diviis, noh, rääkimata 20-st Eesti diviisist, mis oli loodud Neveljalt veebruari teisel poolel Narva alla. Kui märtsikuu alguses oli olukord siiski veel üldiselt väga raske, siis tuli ette ka selliseid mõnevõrra mõistmatuid olukordi kui näiteks Toilas metsalaagrisse toodud idapataljonid, mille koosseisus oli langenud paarisaja meheni, tuli paisata grivasu juures lahingutesse. 21. veebruaril saabusid pataljoni Pihkvasse ületno ja pataljonid lahkusid Venemaalt, kus nad olid olnud ligi kolm aastat. Saabumine oli esimesel märtsil voila metsalaagrisse. Pataljonide koosseis oli tõesti väga nõrk. 600 kuuekümnendas ja 659.-sse pataljoni arvati 250 meest, aga Rebase pataljoni ainult 100 Need pataljonid ei saanud peale 660. pataljoni, kes ei olnudki ühite rindel kunagi olnudki, ei saanud seal puhata kuigi kaua, ainult paar päeva ja kolmandal märtsil sõidutati ta üle Kuremäe uuesti rindele, kus kaheksas armee oli grima sooja uus külade piirkonnast läbi ja arendas edasitungi kuremaa suunas, kuhu on koondatud kõik Narva rinde staabid. Oli teada, et putki küla ja selle ümbruses kosutavat sakslast mingisugust vastupanu, kui kohale jõudsid kaks, ehkki pataljoni lihtsam on öelda soodeni ja Rebase pataljon, siis selgus, et seal tegutseb üks saksa üksus, ida poolt rünnati, seal oli suunatudki. Ei olnud teada, kus õieti need seal metsast venelased õieti asuvad. Varsti saadi teada. Juba rünnatakse vasakult kui ka paremalt, tagalaga on ka side katkenud ja ka sealt läbi ei pääse. Õnneks oli eesti pataljoni diviisiga, see oli 61. ära räsitud saksa diviis raadioside. Sealt vastati, et rindkaitses ja midagi vastu niikaua, kuni me abi saadame, näpata sellega, et venelased läksid kahe eesti pataljoni vahelt ka läbi, nii et puudutasid kaks väikest kotikest sinna metsa ja nende kotikest ümber lõunast, läänest ja põhjast piiras venelaste teine rõngas veel varustusega oli see häda, et relvad, laskemoon, need konteineri sattusid ilusasti kottidesse meestele kätte, aga toidumoon selleks fänni laste poole peale, see kehtis paar päeva niimoodi soodeni pataljon saatis igaks juhuks luure välja, nõnda kaugel uurida, saatis sinna allohvitseri Ülo Tamre, et vaadata, kas on võimalik minna sellest kahest rindest läbi, kus on nõrgad kohad, publi allo siis sorri, jõudis paari päeva pärast Sirgalasse teatas sealt läbi diviisi raadio teel, et me oleme kohal ja niimoodi siis, et kotisõit sinna kuni likvideerimiseni saksa ühe rügemendi poolt, mis teine rügement tungis samas suunas kahe pataljoni poole ja see selle pataljonis sealt õieti välja päästiski. Vahepeal võite seda öelda, et samal ajal kui rebane istus kotist, tuli talle käsk olla Riias põhjaarmee peastaabis, aga kuna seda käsku täita ei saanud, ei olnud võimalik, siis alles nädala pärast sai teoks. Aga siis polnd rebasel vaja enam sõita Riiga vaid ainult tatart kus rand hotellis oli siis nii-öelda kohtumine ja peamine rääkimine käis ikka sellest ta pataljonikomandörid, Soodon, Rebane ja siis oli juba ei tahtnud mitte mingil juhul saada SS lõpmeid ega SS vormi selga, aga kuna see mäng käis hoopis poliitilistel tasemetel ja väga kõrgel tasemel, mis ei olnud meie kolu Nelidel mitte midagi selle kohta ütelda ja otsustati see asi nii-öelda ilma nende nõusolekuta. Ja sellest kokkusaamisest muidugi oli vähe kasu, muudel ei olnud põhimõtteliselt selle vastu, et idapataljonid moodustaksid nii-öelda Eesti uute mobiliseeritud meeste abil kodustatud diviiside südamiku kuid ütles, et tema seda küsimust osta ei saa ja kuna Augsbargar kaheksanda diviisi ülem tahtis kangesti diviisist moodustada Porsche, olid ka teise taotlused Esses peaameti poolt, siis muidugi see läbi ei läinud. Karl Soomegi. Me jõudsime Tartu kaudu Toila metsalaagrisse esimesel märtsil ja meile tõtati puhkust kogu selle kuuaegse taandamise järgi Novgorodis, Noosse ja sealt Pihkvasse, aga kolmanda märtsi hommikul meil pandi autodele ja viidi Kurtna lähistele õhtu pool hämarikus jõudsime putil külale küllaltki lähedale, piirkond oli ees, kes õige pea avastas, et tulistatakse kusagilt ja meid on märgatud, et ilm, ähvardus, me nagu ei saanud edasi rohkem liikuda, teeme peatama, et orienteeruda, kus maal on jõutud, kus ma arvan, vaenlane jõudnud ja kus meie olen. Ma mäletan seda, et meie üksused tundsid kuidagi selle tulistamine nagu liiga nõrk, kaks peeti, et kedagi häirinud, tegid suure tule maha ja selle peale raksatas sinna lähedale miinid, milles mitu mees nagu haavata said, putsis seal metsas ei olnud raskerelvi kuigi palju võimalik rakendada. See maastik ei lubanud sakslase poolt Jon stabiilsena tuua ja vaenlasel ei olnudki olnud kani varustatud. Ta oleks olnud raske relvaga midagi toetada, seda rünnakut, mis ta seal kätte võttis, endale meie pataljon, tame, tulime Venemaalt, arvati, et on 250, aga kes meid metsa tuli, üle 100 meid ei olnud meie rühm, kus mina olin seal ainult üheksa meest, muidugi hommikuks tehti selgeks, kuhu on tarvis jõuda. Liikusime sealt kirde suunas. Meie läksime mööda metsa, nagu ütleb peaaegu püsti. Me olime juba selle taandamise teel nuuktoris tulles ennast hästi varustanud automaatrelvadega. Iga iga mees oli praktiliselt püstolkuulipildujaga varustatud kärinal. Rüütel oli palju ja taandusid meie ees ja meie jõudsime sellest paksemast metsast välja lageda peale sinna jäimegi pidama, kus me jäime, olime kuni ümber piirati ja, ja siis ka, kui kogu selline nagu stabiliseerub, järgmisse jäi nagu sinnapidamisi. Rinne ei olnud nagu kujutaks ette, et on kaevikud ja midagi taolist. See oli lihtsalt metsal lumehunnik nina ees. Ja kus sa siis puhkasid või magasid, see oli siis kuuseoksad külje all, tekk üle pea, kes oli valdust vabad, eks meid püüti sealt mitu korda tagasi. Mida mul on pilte selle kohta, kui palju oli neid vaenlase langenud, kes minna meile sinna peale tungisid. Tulime Toila laagrist küllaltki kergelt pakuti ka, palju siis selle sõdurikoti, siis mahubki, seda toitu vanema kolmandal-neljandal päeval tekkis toiduvajadus hiljem. Aga see oli vist viiendal või kuuendal päeval, kui olukordadel küllaltki terav ümber piiratud olime, et lennukeid alla langevarjudega toidu ja laskemoona konteinerid. Et see maa-ala oli küllaltki väike negi tabanud liiget adressaati, siis tekkis vajadus, et lähme, proovime ise. Kompanii mehi käis paat kelkudega, vineer kelkudega, esid rindest läbi ja tõid laskemoona ja tõid ka hüüa. Pärast putki lahinguid, kui vastu rünnanud Saksa üksus vabastas tee läände, arvati idapataljonid tähendab eriti soodeni Rebase pataljonid diviis reservi. Seda seda, et mehed ei olnud juba ligikaudu kaks kuud saanud pesta meeste pesu oli must, oli täitanud, mehed vajasid hädapärast puhkust ja nii arvati mõlemad pataljonid diviis reservi ja luba oli neid kasutada ainult diviisi ülema nõusolekul. Tilisel taga nende rinde rakendust enam grivasoos ei tulnud. Kommenteerib Karl Gailit. Samal ajal, 20. diviis oli üle võtnud positsioonid põhja pool Narva jõge, 24. veebruaril vallutatud riigiküla sillapea oli killustatud pooleks k veps kõlava Siiversi sillapea rünnakul Vasa varemetele märkis ennast väga tublilt ära Allowissar Harald Nugiseks ja samal ajal, kui kõik selle rännak grupi neli ohvitseri langesid üksteise järel rivist välja ka saamatuna või surnuna, võttis Nubiseks juhtimise üle ja viis lahingulõpule saades ise lahingu viimastel sekunditel raskesti haavata, kuid siis oli veel veps küla ja Siiversi sillapea veps küla silla pääl vallutanud, läks mõnevõrra kergemini Siiversi silla peaga oli paras pähkel. Seepärast see oli sügavam, oli väga raskes kohas ja pääle, mis peaasi. Narva jõgi selle koha pealt ei olnud tulistatav kergerelvadest selle tõttu vastane öösiti sai viia Siiversi silla peale pidevat täiendust. Ometigi suruti nii eesti kahendada diviisi kui ka nordlandi meeste poolt Sillamäe kokku. Ma ütleksin, et viimased lahingud Siiversi Sillamäe likvideerimiseks toimusid praktiliselt kuuenda märtsi õhtul juba Narva pommitamise valguses. Meie rühm oli kandnud küllalt raskeid kaotusi jo paneelis ja Narva riigiküla all ja meid oli järgi jäänud veel kaks Elva, muidu oli kose 25-lt meest ja 83. märtsil läksime rünnakule. Järgnenud veel 12 meest, minaasia seal võõrana, kuid juba esimese minuti jooksul sattusime vaenlase tule alla ja faktiliselt puruks seal ja sõbranzaiga pihta tütrele mulle ülevõtta rühma juhtimine seal järgi seitse-kaheksa meest, kuni ta sedagi jäi veel. Helme ründas ja kõik need päevad veel Seniku kuuenda märtsini siis olin mina jäänud järgi üksinda oma rühmast kuuendal märtsil keskpäeva või natuke peale seda tuli siis käsklus, me olime jõudnud juba päris Narva jõe kaldale, jäi puudus veel Siiversi surnuaial õigust sealt Narva jõe äärde kaks-kolmsada meetrit lage väli ja vaena kaevult kaasikutes seal maantee äärses kraavides, aga meil olin pätimetsa Tugaklikulime seal varjul. Mina olin vasakul oma koolitustega mulle abiks. Kuuenda või seitsmenda komperi poiss, terve teine number, kelle ma võtsin haplamale, tuli järsku käsklus mööda ahelikku, et kõik käsud vasakult paremale, vasakule, kedagi enam ei ole. Masin uuesti, keda see kõik käsud paremalt vasakule, ei, tagasi, uuesti tahtsin teised meie kuulipildurite roomasid siis sinna parema tiivale seote garantiide ohvitseri, see oli noorem, ta võis ka olla, et Jan kindlasti muidugi pataljonile Pruus sealt minul isiklikult tulnutele agaks, noorem ohvikat oli ja oli algusest haavatut. Saatsin kaks meister viima teise võtsin juhtimise üle. Paraku ma roomasin tagasi, lugesin üle, et meid oli 11 meest, kraatia, meid puudus. Laskemoona meil oli, meil oli kolm kuulipildujat 11 mehe peale panin täideemia, pataljon, punkrit, seal üks vanemohvitser oli, rääkisin massi ära, tead, poiss, assimilatsioon, kuid järgi annate, et siis ei ole meil enne kuskil vastuhakkamist, kui jõhvi juures meil seal enam pidama ta mingil juhul siis me saame salt granaati kaasa, ratsion uuesti tagasi sain kaks meestel oma miili pääsemast appi ja vahepeal Sand Pieteks mees, Jeesuks kaur, tankitõrje kahur tulistas sinna metsa, metsalatvades kooleb puude peale need killud siis esimene heidet. Muidugi ma ei saanud pihta last alla, esemel koosnes haamrist, vaenlase relvastust, kahetavaste kuulipildujast, seal veel kergelt õliga juba Tammarid partides aga ütles, et see asi kardab meid kõiki ära. Võtsin siis teadsin oma sõnumites ja võtsin siis kuulipilduja. Roomasin külje peale, otseselt ei saanud tabada kuidagi seda kahurid ta niivõrd hästi oli positsioonil, et meil kuulite endale midagi ja siis ma läksin roomasin külje peale, seal, kus ta mulle hästi nähtav oli. Samalt paist, raskekuulipildujapesa varjasin ennast vete mürsuauku, kui Kaur hakkas uuesti sättima, sest vahepeal kaasas liikumist näha ei olnud, silma panin kalangu kauri pihta, see vahemaa oli 150 meetrit rohkem. Narva põles. Oli selge, ere oli üleval ka jõulupuud. Lasin teise valgu, siis hakkas vasakult üks kergekuulipilduja teemalt astmega minutite last. Positsioone ta nähtavasti ja ei saanud, aruksid noogutuid. Ma keerasin otsa, sina pole sellega valangut katset enam rohkem ei olnud seal liikumist kauri juures kuulipilduja, rooman uuesti tagasi, siis tekib mul mõtet. Siis on aeg, kus võib veel midagi teha, need rünnata, et kui nemad pealt meid ründama, tähendab vastu jõuda niivõrd väikesed juba muidugi hoolitseda asjaga päri, et niikuinii ükskõik, kas siis nii või teisiti. Lähme Lähme peale moosi niikaua kui Iklareest kuuldes laskuri otsime, nii kaugele lõpeks lilt vana rindemees saab sellest aru, kas pilt või jätab uurimisinstituudist seisma ja poisid lopsakalt täis. Tühilukk läks, sõime, andsime ühes raketi, tormasime peale minema. Nii et iga kuulipilduja olid kaks meest, üks, kes tulistas jooksu pealt, teine jooks tindiga kõrval kulgedes jagada mulle siia televiisorimeetri peale. Aga tegelikult oli tühi akarjusimaanis meestele käsu korras nii palju, kui ta Kristule rünnaku niivõrd järsk ja ootamatu, et vaenlane tegelikult peaaegu vastupanu ei osutanud, peale mõne üksiku meerisimisel rünnaku lõpule väga kiiresti muidugi terve jooks GSM kest haavata ja kui me ju sinna kaldale, siis oli Narva jõgi täis jooksvaid kulusid põgenistelt. Silla all võtsime sealt veel vange, seal kolm, kaks oli Siladelt vald, nii et ma jäin pärast üles laadima oma MB kasseti, kui kuulsin sel ajal juttu ja vaatasin üle otse välja, kaks kolm minutit välja, valasin sinna valangu, panin granaadi stacas karjuvat, ärge laske nad alla. See oli 20 tervet võitlejad ja siis oli 12 haavatut olnud enne söömispunkte silla all kolm tükki, neist naised, kaks õde ja üks arst. Politruk no siis pole kindlasti oma positsioonid, on meil võimalik, koli Paima Kulbet üles sinna suurem vangidel üle panid, oli ja see oli olnud siis nende andmete järgi 150 ja meid oli 12, nii et meie tiga seeme puruks omast kümnekordse või rohkemgi vastase aeg öösel kutsuti mind üle, sõidate veidi, tahab muga rääkowitzerteebases üksoovister ema saatnud oma väeosad mind välja vahetama see nagu perekond välja olid mägi teise kompaniiga. Meie võtsime oma relvad sealt ära, jätsime raskem on ette Tigamat relvadel võtsime laskemoona, magamata ööd ja päeva poisid sisepalka saanud, siis tuli sihuke hirmus unerammus käänet, jõudsime kuidagi tagalas ronida, veel igaüks läks oma kompaniilt minagi tundeid. Mingi pilte, mehed, appi tulid kõik need pataljoni riismed tegemisjärgud ja selle nelja-viie päeva jooksul. Sellega oli kuuenda märtsi peaaegu et keskööks Siiversi silla peal likvideeritud ja Narva jõgi põhja pool Narva linna vaenlasest vaba läänekaldal. Nüüd sellega aga ei olnud. Lahingud lõppenud, muide samal ööl jaga, järgmisel ööl hävitati Narva linn, purunes Narva linn vastase lennurünnakute läbi. Päeval tulistasid Narvat kahurvägi kaunist tugevalt. Praktiliselt ei jäänud Narva rinnast midagi järgi, kuid lahingud Narva jõel põhja pool Narva linna ei olnud siiski sellega lõppenud. Vastane üritas meeleheitlikult taastada oma sillapead põhja pool Narva jõge, sellepärast et rinde juhataja kindral koori poolt oli tulnud käskkiri, korraldus tingimata Ta Narva vallutada, edasi tungida jõhvini jõhvist, arendada pealetungi edasi Rakvereni esialgse ülesandega ja ees oli kaks suurt takistust. Esiteks sillapea ümber jaanilinna tähendab ida pool Narva jõge, mida kaitses kolmas germaani soomuskur pluss põhiliselt brigaadi Nederland ja osa diviisi nord lari meestega ja ka küllaltki hästi mehitatud. 20. eesti diviis, mis võttis üle ja oli juba üle võtnud rindelõigu arvast põhja poole. Mina olin oma kuulipilduja antud laskma kompanii rühma käsutusse kuulipilduja pesa asus põhjas, mälestussamba natukene paremale, paarkümmend meetrit. Kuna ei olnud veel jõudnud kõiki kindlustustöid lõpetada, siis olid need laskurpesade lahtised pesad. Katuseid ei olnud veel peal, tegelikult kogu aeg muidugi, kindlustustöö käis seitsmeteistkümnenda märtsi hommikul algas äkitselt, et vene poole peal vilgas tegevus. Kõigepealt tehti suitsukate, siis oli kuulda, kõvasid hääli ja mootorimürinat, vahetevahel vilksatas sealt vahelt läbi, oli näha, kui venelased veeretasid otse jõekalda peale ettekahurid otsesihtimisega laskmiseks. Arsti algas ka võimas turmtuli kestis paar tunnikest ja see peaaegu trampis meie eesliini kaevikud kõik segamini. Õnneks ei olnud meil kaevikutes mitte mehed mehitatud, vaid olid ainult üksikud valvepostid. Veetasusid. Minu punker oli surnuaias üks kolm-nelikümmend meetrit tagapool kaevikuid Siiversi surnuaias ja kui see tuli natukene jäi nõrgemaks, siis tormasime kõik välja, iga mees oma relva juurde, nii laskurit kui minu koolipõlve juurde, siis avanes hirmus vaatepilt ülevalt vastas jõe kaldalt hakkas allavoor lima. Õudne mass ja Errnza kisa ja käraga. Meie raskerelvad alguses väga arvalt andsid tuld, Nad ei tahtnud nähtavasti oma positsioone ilmutada, aga nüüd läks meie poole tants ka lahti, raskerelvad andsid päris tõhusat tõkketuld, purustades teleründava laviini ees oleva jõe jää. Et mehed ei saanud mitte tulla otsejoones peale, vaid pidid peenemad tulemas siksak nende purustatud kohtadega häbele. Ja nüüd hakkasid muidugi ka meie pillid laulma. Õnneks minu kuulipilduja jäi ka terveks, kuna lageda jää peal oli väga hea tulistada. Tulesektor oli küllalt lai, laskemoona jätkus ka ja see oli siis üks metsik tapmine, mis seal toimus. Eda ridades ja hunnikutes langesid pealetungijad maha nii palju, kui vähegi suutsid. Relvad tulistasid rauda jõudki nii palju vahetada, peoga sai lund peale loobitud, tuli oleks pidev kogu aeg, vaatamata selle tõusele tulele kiiski otse minu natukene paremale. Sama laskurkompanii rühma kaevikutesse jõudsid 30 mehe ringis venelased sisse tungida, millegipärast laskurid tõmbasid tagasi ja kaevikud jäid tühjaks. Nüüd oli hea nõu, kallis, ei olnud midagi muud teha, kui tuli kiiresti hakata seda kaevikuid rullima ennem kui need seal ennast koduselt tundma hakkavad ja nii läkski, et number kahega otsustasime otsekohe alustada paremale kaeviku ründamist, rullimist mina ees sai kogu aeg granaate, pillutud Empist valang tagantjärgi siis veel üks granaat ja siis number kaks laskis minu õla pealt kuulipilduja veel killustuseks valangusele kaeve jätkub ja nii me läksime seal siis inka jõnka, kuni jõudsime juba meie poolt ehitatud kaevikuni välja, aga hiljem selgus, et sinna kaevikusse jäi maha viis-kuusteist laipa. Ülejäänud hüppasid välja ja pudenesid laiali Siiversi surnu, nende saime hiljem kätte ükshaaval taid, seal kahjutuks tehtud, sellega oli siis likvideeritud hädaoht ja läbimurre ka, aga igatahes sellist metsikut pealetungi ma nägin öelda isegi vist teist korda, sest umbes midagi taolist me elasime üle Mehikoormas, kui meid Eestisse toodi, esimene lahing, Mehikoorma kaitsmine seal oli midagi taolist ka, kus oli selge, et venelastele see inimelu ei maksa mitte midagi, vaid saadetakse surmkindlalt surma, tuhandete kaupa. Ja tundus tõepoolest, et lihtsalt tehti see rünnak selleks, et täita käsku. Väljavaated eduks olid tõepoolest noh, ma ütleksin minimaalsed ja seda eduga ei tulnud, aga me oleme siiani rääkinud ainult jalaväes jalaväemeestest ja nende tegudest, aga 20. diviisi kahurvägi Ants Kõverjalg. Diviisi kahurväegrupp tol ajal võeti kolm ülesannet. Esiteks oli turmtule andmine, kui meie üksused rünnakule läksid sisse lastud punktid, teiseks oli vastase kahurite või granaadiheitjate hävitamine. Ja kolmandaks oli jää purustamine rünnaku. Ma nägin, kuidas siis tuli üle kanti riigi külje all Triigi küla all juhtus niimoodi, et ma olin siis tol ajal kahuri esimene number või sihtur antikorraldusse meie patarei tule ohvitseriks on Artur Rinne vend andis korralduse alguses turmtuld anda ja pärast siis anti mulle ülesanne minna, jälgida, võib-olla side katkeb, et ma läheks siis jalaväe juurde. Riigiküla juures ma nägin, kui alune tantsija punkrile hiljem kantsimisele tule. Hääletasandil oleks saanud lagesid juurde tuua ja siis lõpuks, kui nad hakkasid oma granaadiheitjate ka positsioone laskma, kanti tulijale nende granaadid positsioonidele. Aga mul on väga hästi meeles ka esimese märtsi hommikul anti jälle korraldust Surm tunne, teadsin esimene number kahurit teadsime sisse lastud kohad ja siis me teadsime, et surnuaed, mis tunduvad, andsime, aga see kestis paar päeva, aga meeleheitlik laskmine oli tõepoolest seitsmeteistkümnendal märtsil. Olukord oli seened, meie kahur või positsioone. Sageli öösel pommitati, venelased olid välja peilinud, meie asukohad oma kahuritest tulistasid. Me pidime kahurite asukoht tihti muutma ja küllaltki korralikult punkrit ehitada, sama juhtus seal paar korda selliseid juhuseid etteaste ükskord ma ots õhku, kus kuus poissi sai surma pommitati ja ühel juhul oli selline asi, et me saime punkri valmis, õhtu moondasime kahuri ära nagu Heino Järvan, mees. Töötaksin kalevis elektrikuna ja kahuri ära, saime punkri juhtmega punkrisse, saime lennukipomm, lõhkes punkri ukse ees ja punker oli täis plekktünnist tehtud, ahi tuli, põles parajasti tuld ja suitsu täis. Nii et meie tõepoolest pidime väga hoidma salajases. Võib-olla me suutsime hoida oma positsioone, sest need olid lennuväemärklauaks kui ka vastase kahurväemärklauaks. Ma olen hiljem tekkinud siin korpuse meestega kahurväe meestekas, teispool Narva jõge oli, ta ütles, et meie kahurvägi oli üldse väga hästi töötanud selles mõttes, et märgid olid hästi sisse lastud ja küllaltki palju pahandust me olime teinud tol ajal ründavale vastasele. Siin peaks võib-olla ära märkima seda, et Eesti korpuse kahur, rügemendi ülem, polkovnik mäe langes ka ühest, ilmselt 20 diviisi kahurite kahuritule mürsukillust ja on lugeda sõjaajaloolistest raamatutest Nõukogude poolel välja antud seda, et kui olid polkovnik mäe matused seal ida pool Narva jõge siis avas terve kahurväerügement tule Olgino mõisale, kus teate asuvat nii rügemendi staapi kui ka kahurväerügemendi kahurgrupi positsioone. No seal oli jah, nii kahurväerügemendi staap oli. Ja sellega taheti siis nii-öelda polkovnik mäe surmasaamist kätte maksta või tähistada. Sellega olid 200-le diviisile esialgu rasked lahingud Narva rindel. Ümber korraldama oma organisatsioonilist olemust, moodustati 47. rügement, mille ülemaks sai kolonel vent ja pataljoni ülemateks sooden ja Rebane täiendust saadiga mobiliseeritud meestest nii-öelda diviisi koosseis muutus normaalseks ja diviis nii-öelda asus ikka jälle samadel positsioonidel põhja poolt Narva linna see niikuinii pudrukülani.