Eesti sõduritund. Teie härra Hendrik Arro politsei 50 aastat tagasi kusagil lääne pool, mitte Eestis ja 50 aastat tagasi olid need lennuväelased kesid lennustega taandusid 40. aasta septembris olid selleks ajaks jõudnud Dortmundi kusteedi, raskes õhutõrje tähendab märtsikuu ise, kui me räägime nüüd märtsis, oli suhteliselt rahuliku veebruari algus, oli sealt juba saadud 200 meest idarindele korpusi alla osad politsei sakslastega patareide teenisid väiksem grupp, kes oli käinud žongav õhutõrjekoolis ka see oli tagasi jõudnud juba enne seda praktiliselt et märtsikuus toimus seal noh, võiks öelda, tavaline lahingutegevus, kus ülevale vaid inglased, ameeriklased, neid põmmutati Aldsiseks, nemad loopisid pomm alla, midagi erilist ei ole, põhiselt tegevust seal kohaliku lahingutegevuse, Dortmundi ümbruskonnas, võla seal oli väga tihe lennutegevus, väga palju sisselende. Siis meil oli kahurite peale kaks meeskonda, praktiliselt tuli olla 24 tundi väljas valves 24 tundi oli vabavahetus see, kui sai toru peal väljas, siis oli küllalt neid päevi, kus nii-öelda toru tulla, katted maha võetud, 20 22 tundi ööpäevaseid katet. Baas, see tähendab seda, et alarmharuoras iga kord muidugi ei tähendanud laskmist. Sest noh, vahepeal siis sealt kõrvalt ei tuld otse üle meie või sealt pealt. Aga enamasti iga niuke Arv anti ikkagi nii et sa võid rehkenda, seda lennukeid liikus, liikus jah, kogu aeg seal üleval käis päris suurde musta said, mitme sa masina asjad need üks toimis, tulid nende tulistamine käis siis ka niimoodi, et küllaltki tihti oli selline olukord, kus masindatud suurtes hakatud ühtse sihtima vaid lihtsalt pöörate toru otsad ülespoole lasti ette. Tule seid saksa foier vanud tähendab lihtsalt selleks, et lendude kont sealt läbi lendasid, mõnigi pihta sai olla lingitud ameeriklase või inglase lendasid, kasutasid vaikset hoolivust, ribasid luure pasjad, viskasid need ribad taevast alla ülevalt, lendur seal kogu taevase metalli täis ja näiteks meie täna seadmed need üldse ei võtnud. Kogu taevas oli metalli, siis tehtigi tavaliselt niimoodi, et lihtsalt anti käsklus, foior vanud, tähendab toru 85 kraadi üles ja kukkus Summima, niipalju kui juhtisid siis lahingutegevust oli meil küllaltki selle kuu lõpu poole ei oleks väga raske rünnak Dortmundi, kus tõesti oli nii, et mitu tundi järjest oli ainult üks niuke ulu, üks lõhkemise kuulub vahepeal v olnud, ise salm olime linna servas. Nii et selle tõttu lihtsalt nägime, mis seal toimus ja kuulsime ja lasime ka muidugi, aga nii-öelda otsese selle allajäämist nagu ei olnud, see oli just see aeg siis, kui inglased ja ameeriklased tegid Saksa linnadele jahisused, laus, pommit, laussoovitusi käis ja nii nagu nõukogude omad tegid meile paljas saekus lihtsalt nelja mootorist üksus lendas peale, tegin seda kasutada, nende pommivaipa tegid ühe maa-ala lihtsalt tegid puhtaks, aeti pommidega üle ja kõik, mis seal vähegi oli, see oli siis. Me käisime isegi Dortmas, käisime järgmine päev käisime, natukese viidi appi, koristama, vaba, vahetasime ja ausalt öelda kohtadelt, kus sa saad aru, kus või tänavat, kus need majad on, tal oli nii segamini peksnud selle värk nüüd kuu lõpu poole õppes meile, kas õhutõrjekahuri olemine ära? Sest kõik tollased Eesti väeosad või Saksamaal hoid koondati kõik kokku 20. Eesti diviisi algas seal õhutõrjesse olid kõik eestlased saldavalt vaatasin need patareid, müüdud põhitestimeeskond, aga muidu sakslased või seal peal patarei komandör, saksa sõi ta seal raudselt veeblid. Meistrid ja need olid sakslastel peal teisi. Aga valdavalt võitiski meesmad komplekteeritud eestlastest ja siis oli niimoodi, et märtsi lõpus tuli sissekorraldus, et Eestis kõik kogu see seltskond, kes seal õhutõrje ohutamil oli, tuleb saata Hamburgi tol ajal Eesti 20. diviisi tagavararügement asus Taanis, aga üks tagavarapataljon asus Hamburgis ja selle juurde. Aga sinna minek. Omapärane selles mõttes, et Saksamaa raudteetransport oli nii segamini pekstud alal, et mingit ühist eželoni välja saata, jõulud enamasti võimalik ei tehtud ja siis tehti taktika selles niimodi tehniliselt 20 25 mehelised grupid, mis seal iga grupijuhiks, kas siis mõni over Friedrich või leitnant või kes seal siis oli, oht järgi öeldi niimoodi, et ise seitse tõmbas Hamburgi saate lihtsalt jala autodega, kuidas lähete ja vaadake, mis muide sinna kohale jõuate, hakkasime seiklema niimoodi oma kambaga ja kuna tollal teede peal näiteks kamp vahepeal laiali natuke seal selle tõttu lihtsalt ei olnud ühtegi sõiduvahend, mis paar meest peale Mustmis ühe autoga edasi süsteemi meeskonda, jala, vaeseid mõne peal ja nii me siis sealt tuli. Tol hetkel see siis määrastel järgmisele sihtpunktis koha ja kus ma seal kokku saame, kas ootas tema meid otse meie teda, aga seal oli vahepeal siukseid naljakaid lugusid ma mättad ühes linnas. Me jõudsime sinna ja seal laaditi meid kinni ja viidi sinna siis välisandarmeerial osakonda ja ja seal siis vanem mees, üks kapter vaatest, vahvlised Kinderis peroihhaid, tarva laps loba kinni ja siis ma rääkisin. Tei. Meil tuleb ikka niisugust inimest paberitega Anti aktsiaseltsist jõudis kohale ja siis oli seal natuke selgitamist asjast, kes või mis me oleme, mismoodi. Ja see siis küsis selle käest, et kuidas ta lahetava mehed niimoodi ees minna ise tagasi ütles, aga muud võimalust, kui mina ise läheksin ees. Mina hanesid läbi harjudujate, võtate kinni nendest iial oma asju selgeks räägitud. Tagantjärgi tuled siis varem või hiljem, me saame ikka kokku ja edasi see oli aprilli alguses, jõudsime siis Hamburgi, kus sattusin siis Eesti diviisi tagavarapataljoni, seal käisid kõlakad meeste hulgal, et Järvi vedaja sõitaani, sellest me olime kõik väga heal arvamusel, sest Taanis olime olnud juba Sahha tulles ja see riik meeldis meile väga nii-öelda teisel kohal, aga ühel ilusal päeval löödi mesises rongi peale kooreževad, eks ole, kõik sealt ja ešelon suunaid Ta Hirsbergi alguse tollal Eesti diviisi üksused pusad paikseid edasi läks siis juba aprillikuu, et aprillikuu oli siis juba tegelikult mööda jalaväeridadesse poisi asemel eestlasi koguti siis Saksamaal kokku veel päris sõja lõpus ja eestlase kogude saksa sõja lõpus koguti kokku. Nüüd tekib küsimus, et kas Eesti siis endise lennuväe lendurid üldse ei lennanud enam endas küll uuesti lendama koriatiivselt üksust ära? Tabel meile toodud need mehikesed lõpetatud jahilendurite koolis stab eesti jahilendurid laktilised lendisest kuni sõja lõpuni, kui ta teil enam mitte omad Eesti üks sõna, vaid nad olid hajutavad saksa üksuste vahele ühe vahemehe kaupa, vahed olid seal enda sõid siis nõndanimetatud jaabodena, see tähendab Jaak Tomberg, hävituslennuk minu pommide all ja nende meeste hulgas oli ka siis nii palju kaotusi, et kaart temal vasinlasti läbi Ada jõudis Adidase saadis kõvade poolele. Sealt hüppas välja, ta maandus langevarjumurtud jalaluudega ja viimane eesti lendur, kes siis surma sai. Aprilli lõpus oli veel üle veetud Karl lumi. Tehniline personal kui ka ülejäänud lendurid. Kui sa teed, olid kõik siis teda maa päält, personalis ja sinna te jõudsite siit Eestist siis Saksamaal üldse jõudsime niimoodi omal ajal, see on juba sügisel eesti lennuüksused viidi septembris siis kui see väraminessid oli samal ajal õhu teel lendasime, startisime valmis Käreverevälilennuväljal pulbitsev Tatu rinnetel all. Nii et 18. päeval lendasime septembris jah, 44 44 ja läksime ära, see, siis viidi meid nii-öelda sinka vinka, käisime seal, tule Liibavija mitmel pool, kus üksus läks, jõudsime lõpuks Hailey Baili ja seal halligi paisus toimustes meie üksuse likvideerimine, eks ole, ja edasi saatnud raporti Oderi äärde sinna kordade pikistid linnukesed praktiliselt kokku Need, kes Louis ja sealt oli siis teekond Taanis, alguses kus räägiti, meist taheti teha nagu saksaaegseks landuri pühitseda rügement, taheti, et üks pataljon, eestlase, üks pataljon, ratas üks pidi olevas baltisakslasi, aga sellest asjast midagi välja ei tulnud ja siis sealt detsembri alguses löödi meid uuesti juba siis. Kui vana te siis olite? Mina ise olin 19. Valin meie kunagise stenduritest. Kõige noorem olin, sain piloodid uisse kätte, ma olin 18 aastat vanad, esimesed lahingulaevad, ma tegin kaheksateistaastaselt. Härra Allan Ventsel, kus te olite 50 aastat tagasi? Mina olin 50 aastat tagasi Tseedeelses. Seal tuli sõja lõpulahinguid pidada ikka selle vana tuttava vaenlasega, mina olin 30 kaheksandas politseipataljonis ja nii Tartu Käreverre Chokkasime. USR'i hullati, 22. jaanuaril viidi meie diviis rindele Openi rajooni. See oli 1945 ja aga ega meil midagi paremat ei olnudki teha, aga kui ikka sõdide sõdi ja niikaua kui sõdida, tähendab et vaenlane oli ikka niuke, kellega meiega eaga läbi ei saanud. Esimesed lahingud olid väga rasked ja autosse rohkem meie diviisile. Ma olin 40 kuuendas rügemendis. Neid paisati kohe fism. Wolf kond paati, sovkülade jõule, kus alati venel väga tugevate jõududega pealetungi all oli kaotused, need väga suured. Meie esimese pataljoni ülem Keer salu langes rivist välja. Suur hulk ohvitser, alluriteraja mehi, mina, miinipildujatoimkonna kolmas number Meie miinipilduja sai vigastada, seal nurga mõõta puruks ja tugijalad said viga. Miinipilduja meeskonna, need vasturünnakule koos kõigi kokkade ja niukse asjameestega narratiiv luurajate hulka, kui nad seal oli ka nii hõredamaks jäänud, olimegi kuue mehega, luurajad anti välja, uued rünnak, püssid, pataljoniülema, asetäitja kapten Saar saatis neid välja hankima keelst. No see meil õnnestus väga heasse. Lihtsalt keel jooksis nende ise sülle, taime vis Bahia Voltgoli vaheliselt mantel kätte ühe Willise, kes oli endiselt vales suunas sõitnud. Pihku, ühesõnaga muidugi tulevahetus oli auto juht sai seal surma ja keegi veel ohvitserideks ka ühe mehe võtsin meka kinni ja vedasime ta siis omade juurde, nagu Jüril seal rõhutas, et ega ma vähemaga ei lepi teleKolluneidiga siis natuke tegi hinnaalandust ka, sest see juhtus olema kolonelleitnant. Ega see mees alguses ei tahtnud vuugivahed juttu ajada. Ta nägi ju meie need dialu märkisi ja mõttes, et ei tea, mis nüüd on. Väeosad vanad korruptsuruni, mehed ja hitlerjuugend ja jalameestest tehtud lennuväeüksused, need ei pidanud seal nende venelastel survele vastu ja ikka taganesid. Ja lõbuks oligi sul asi. Diviis oli kotis taganemist käskmisel kapten Jürisson randis ei tulnudki meile nii väga ootamatult. Ühel öösel oli märtsi esimese nädala jooksul. Anti, käskis taanduda. Läbi Tillu ohvitseri asula sein Hausi linnakese lähedale. Seda, kuidas kuue lugementel kokku saama, aga see ei õnnestunud täielikult pimedasse lõksu, kuna paljud Jürisson saates luurajad veel kord välja vaatama, et kuidas siis olukord, kas oled olemas ühtset tekki magistraal? Läksime vaatama, peaaegu jõudsime sinna, käin Hausi esimeste majadeni nägime teiselt poolt venelaste voori koorivad ja koorivad jalavägi hobustega ja tank küll ei olnud. Me vaatasime, et see asi läheb kuradiks ja läksime tagasi, kandsime olukord ette ja ümber selle, käin Hausi Nennakasse liikuse mees, lagedama saab olla, aga miks lagedad seal nii väga oligi? Sileesia maastik oli kõik v umbes nagu sinimägede ja Haanjamaa segu. Väga kena maastik oli, kapteni Jüri Saar otsustas hakata tegutsema. Nii me ka tegime ja see õigustas ennast küllaltki hästi. Läksite läbi venelaste rinde, ega seal õiget rünnet ei olnudki, ka venelased tuliti, ruudud ja pataljonide kaupa seal küngaste vahel olid jutt minut sakslastega sära kokku valmistatud hakad hullem. Ta sisse hakkida väiksemateks gruppideks. Ja pidasime plaani seal esimeste majade. See oli siis juba, et peame väikest puhkust. Ilmad olid soojad ja. Allo Sernergi oli meil grupi juht otsustas välja saata paar meest suurimaks, mis seal siis on, kes seal on ja proovisin küll. Saklase, kui olla selle tanke enam, sel ajal saad põld midagi. Noh, poisid läksidki. Peneks ootamatu äkkrünnak ja proomine läbib pressida sealt ega tegime. Meie kaotasime ainult ühe mehe, temal läks kaduma. Ei näinud, kas seal sai surma või haavata, oli kadunud ja kõik, aga vange me muidugi teatud põhjustel ei olnud võimalik võtta. Aga läbi küla me saime, jõudsime haaval Ramale maale, Umbusi märtsiga lõpupoode viimase kümnendi jooksul alustaksime ikka edasi ja edasi ikka selle kursi järgi, kus kotisuu pidi olema jõudsimegi selle koha peale, millest hiljem sai meie sõnavaras nimetuse surmaorg. Seal oli nimelt meie diviisi autokolonn mööda seda maanteed, mis seal kahepäeval läbimas seda ja jäi millegi vedas pidama, sinna ja nõu pidama või puhkama või seal tegema hakkasid. Meie olime umbes 20 mehele, punt oli siis seal ühel künka peal. Vaatasime seda asja pead, pidime hakkama sinna masinad juurde ronivad SKP kergemini edasi, kui korraga teiselt poolt vastassuunas tulid kolm suude Päcrib venelasi täis. Järel oli kas siis raskeid miinipildujad, lõvil kergeid väli kahulist ei tea, mis need olid ja ei uskunud, püüad venelased, kärmed on üks, kaks, kolm mõõdukel torud hakkamas ja Meie diviisi autokolonnist ei jäänudki järgem mitte midagi. Ja sealsamas sai surma ka diviisi ülem kindral auks kõrgel. Meie ja plaan ei khati, midagi muud teha ei olnud, kui ainult astuda, eemale, katsuda, hämarliku nii oodata ja siis sedagi edasi pääseda. Märtsi viimastel päevadel jõudsin Sorfi linna lähedale, seal pidi olemegi kotisuu venelasi seal Jaan kuskilt toll ja meie nii-öelda diviisi väledamad, Nemad olid juba sinna jõudnud ja hakati mehi kokku korjama. Apituli algus nei välja 46. rügemendi v Alblesed algus kuskil 60 mehe ümber. Aga mida päev edasi, seda rohkem ikka välja kelku. Sa ikka sai meil enam-vähem vana koosseisu juurde tagasi. Sellest kotist väljatulek läks siis hästi. Ja võrdlemisi ässi muidugi oli ju mehi, kes seal maha jäid juba selle tõttu, et ilmse väsimuse tõttu ja raske maastik oli. Need kuplid ronimine, see tappides ikka mehi rohkem ära kui need põhilised võitlused nende peredega niukseid, suuremaid lahinguid seal r teolfist, vähemalt selles ulatuses, mis mina tean või nägin. See oli märtsi lõpp ja, ja sealt edasi siis ikka liikasite läände, seal paistis olema rahulik. Me koondasime oma ridu ja lakkusin au ja siis me läksime edasi rei purdi ja veid Nizzi ja kuskil sinnakanti, kus neid jälle sokutab rünett pidama. Ma mäletan nüüd meie, kuuenda esimene pataljon oli kuskil seal spets türgi peal ja teine pataljon oli kirstumäe pal sarja endale, sinna me juba taadiumi saime, tagavarrast tulv, ohvitsere ja allohvitsere ja paljud meie ohvitserid Scotti anud, seal surma saanud, teadupärast ma naljatan, et teisi pataljonile ülem major klist ja kuuenda kompaniiülem kapten Innos jäi kadunuks meie pataljoni üks rühmaülema leitnant pruuli jäi ka kadunuks, räägivad mehed, et ka meie pataljoni ülem Jürisse arrovi saadud surma. Ja ta oli viidud surnuna ühtse põlevasse majja usa viinud jäänused, siis olid jäänud seal teises ründelõigus. Ei olnud need muud suuremat teha kui venelastega vastamisi, tõtt vaadata, seal veel enam õieti püssipaugud seal ei tulnud. Sest siis oli juba teada, et asi on käest ära ja sakslased taganesid igal pool, lihtsalt taanlane tänam võtab, põgenesid üks saksa lennuväe major, püüdes küll neid veel Saksamaalt taastuma, enne aga need selle isaga, Napol saatsime eesti keeles otse sinna kohta, kus ta koht oli ja siis enam meiega tegemist ei tehtud. Aga 45. rügement tulevatel saadetud mitmele poole. Kui palju eestlasi sealkandis õiguste lõpus olite? Kuue 7000 ümber oli pärlid. Kui kaugele te siis jõudsite, millal te siis uuesti siia Eesti poole tulite, pidime hakkama läbi Sersbergi Lenna üle reising Bergede minema seal lehmale menna ja nagu neile teada anti, mulle jäi kokkulepe olemas tsehhi valitsusvägedega, et nemad otsivad meid läbi kasse poole väär. Aga kui me relva talle anname, seda me ka tegime ja jutt oli nii, et 46. rügement peab jõudma, pole slaavi vennani ja vot seal juba üheksandal mail endasse kate vange andma. Kas Prahas viiendal vajuda tsehhi kommunistide poolt ülestõus, kommunistlik partei oli seal kõik vangid ja niuksed kriminaalkurjategijad vabastanud ja need hakkasid mässama ja nende isegi omavahel tsehhide vabariiklasega oli konfilk. Ja vot see panigi pidurimeede peale, nii et eedeni jõudnud. Kui mõned jõudsidki, nagu hiljem kuulsime, olid ameeriklased juba taganenud talt ära mingisuguse kokkuleppe põhjal andnud maad Uueffi venelaste kätte. Lõpp oli seal turrauja Hetšina ja Nelnikkuja niukse linnade juures, kuidas miski grupp kuskile jõudis. Noh ja siis hakkas teisi põlgu, muidugi. Õnnekombel jäime ellu ja lõpuks antimeetris venelaste kätte üle viidi meid koopiale jaama. Esimesel oktoobril tauti rongile kogulikele trellid ette. Algasse turismireis sinna polaarjoonele. Meeskond, kellega ma koos sattusin, urgu taas oli umbes 500-le mehele. Aga neutriidega mujale tagasi sõita selles oh, tagasi võtme, tule meile võttis aega umbes aasta aega, olime polku taas. Siis need toodi Narva tööpataljoni. Viis aastat taastasime Ida-Virumaal 16, aastaselt läksin kodunt ära, aga kodu sain. Olin 24. See arhiiv on niivõrd värske ja noor, et teda paljud ei peagi, nii et sündinud on uus arhiiv, mis töötab riigikaitseakadeemia juures ja on Eesti vabadusvõitlejate Tallinna ühenduse ajaloos toimkonna arhiiv. Arhiivinõukogu juhatuse esimees professor härra Ants Kõverjalg ja nõukogu juhatuse liige härra Harri Jõgi. Nii et mõlemad sõjaveteranid ja nii see on ülearhiivimaterjalid aegne vabadusvõitlejate ühingu, Tallinna Ühenduse aseesimees Heino boss ja teise maailmasõja 20. diviisi sõjakirjasaatja Karl Gailit akadeemia juhtide juures Raska juures rektori juures. Siis tekkis mõte luua üks riiv, kuhu ollakse talletatud kõik mälestused dokumentaalset materjali teisest maailmasõjast tähendab eestlaste osavõtust teisest maailmasõjast. Kahjuks Rabostja Gailit mõlemad haigestusid siis mõnevõrra see arhiivi loomine nagu venitusakadeemia juhtkond toetas meid materjalid üldiselt ja leidis vajalikud ruumid. Ja nüüd me siis oleme siin kolmes ruumis nagu jõgi aitas mul muretseda siia spetsiaalselt arhiivikapid metallist, kuhu me saame siis oma arhiivimaterjali väga edukalt praegu säilitada ja mina isiklikult leian need. Kõige väärtuslikumad on fotomaterjalid. Ja need on väha, sest et sõja ajal ju kardeti ja kõik need fotod, mis siis tol ajal sõja ajal tehti, need hävitati härra tolleaegse soodeni, pataljoni allohvitseri, Elo Hindrevuse ema oli üle paarisaja foto ära peitnud. Nüüd nendest me oleme saanud suurendusi teha ja siin on väga unikaalseid fotomaterjali selle pataljoni adest ilmine järve ääres, selle pataljoni positsioonidest ja pataljoni sõjameestest, mis on tehtud sinimägedes. Ja need materjal seal on väga unikaalsed. Teiseks on meil väga head materjali. Me oleme saanud 20. diviisi sõjakirja saata Karl Gailiti käest osa materjali meile üle andnud. Siin on näiteks väljaanded, võitlejastmis ilmus õiedega teisest aastast alates. Asi on vaba eestlane, Kanadas ilmunud ajalehed, need materjalid peale selle on kogunenud juba väga kõvasti igasuguseid mälestusi. Näiteks 20. kahurväerügemendi rügemendi ülema käsundusohvitseri ilteri poolt on koostatud unikaalne materjal seal 20. rügemendi saatuse kohta. Ja on ka teisi materjale väga huvitavat töötavad praegu üliõpilased. Üliõpilased, kes teevad kursusetöid teisel ja kolmandal kursusel nad peavad tegema kursusetöid ja paljud on valinud oma töödeks. Sõjaajalugu käsitlevat materjali, ei ole mitte ainult akadeemia. Tähendab sõjakooli kadetid vaid, isegi näiteks politseikooli omad tunnevad lihtsalt ajaloo vastu huvi ja kirjutavad väga põnevat materjali ja ja mis mõttes huvitavat materjali vaatavad materjali väga mitmekülgselt. Näiteks siin ma arvan, mul ühe üliõpilase kolmanda kursuse üliRütbergi materjal, kes möödunud Ta kirjutas kursusetöö Eesti sõjaolukorrast Narva rindel 44. aastal talvel. Ja nüüd ta siis seda tööd jätkas ja kirjutas siis oma kursusetöö üldise olukorra kohta iga lend 44. aasta suveks. Ja ta kasutab siin nii. Edasi väliseestlaste poolt kirjutatud materjali ja ka vastaspoolele, ühesõnaga punaarmees sõdinud meie pura punaarmeekorpuse, eesti korpuse meeste materjale. Ja nüüd me saame väga niisuguse huvitava pildi, kus mõlemalt poolt kahepoolselt valgustatakse asja siin ta teeb siis oma järeldusi, püüab leida midagi niisuguse objektiivse tõe tõeni jõuda. No mina tean, oma kogemustest näiteks, missugused erinevad seisukohad on kasvõi selle Avinurmelt lahingu kohta, millest mul jah, tuli endalgi osa võtta. Ja näiteks entsüklopeedias märgitakse, et 20-st kahu väerügement, mis koosnes neljast Abdoendus, löödi seal täiesti puruks ja kirjutatakse see 700 meest sai umbes surma. Iltel kirjutab oma mälestustes esse 29. rügement rindest läbi, uuesti formeeriti ümber Saksamaal. Tegelikult nii ei olnud seal vähemalt kaks Abdhaljunud teise kindlasti sisse sime erinevat materjali analüüsides püüame ikkagi saada võimalikult objektiivse pildi kahepoolse pildi, mitte ainult ühepoolselt. Aga minu osa selle juures on säilitada, koguda teised mehed, nagu härra kõverjalgne manud analüüsivad mõõtis, söövad selle üle, aga mina korjan nad kokku, registreerin, panen paigale. Tulevastel põlvedel, sest objektiivse pildi tee mitte meie nendest osavõtjad, vaid meie järglased, kes seda materjali, mida me siia raudkastidesse kogume. Kasutama hakkavad esimeseks geograafia, kõik artiklid, raamatud harjunud seda teeme siis selle artiklite ja kroonika järgi. Ja nüüd kappame läbi kõik saksaaegsed, ajalehed, koostame surmakuulutuste järgi. Langeta nimekiri, sest see häbiväärne asi on meil tegema aitäh kõigile, isegi soomlastel on sõjast osavõtjate nimekirjad, aga meil pole langenud, tegi kohta ja neile langenud on umbes 20000 piirides ja kuulutustes sõja ajal on umbes 2000 meetrit protsenti, saame nii-öelda pool dokumenteeritud kätega, ülejäänutele Potsdami ei tea kust koertel sõjast möödunud juba 50 aastat. Nüüd oleks viimane aeg koguda, viimased säilivad, materjali. Ei ole vaja, vaata kuspoolt, on nad tulnud, kelle käest tulnud, aga tuled tulevastele põlvedele säilitada eestlaste teod teises maailmasõjas olenematta rindel, kus ta võites. Eesti sõduri tund ootab teateid järgmiste rindemeeste saatuse kohta. Avastu Heino võeti suvel 1944 lennuväe abiteenistusse. Viimane teade Königsbergi lähedalt veebruaris 1945. Järk maa Edgar sai augusti algul 44 haavata ja saadeti ravile Saksamaale. Kas keegi on teda näinud Saksamaal? Kivi Osvald Järvamaalt läks vabatahtlikuna kaasa 1941. aasta sügisel hiljem arvatavasti all. Juht kahekümnendas diviisis langes taganemisel septembris 44 Roosna-Allikul vangi ja lasti samas maha. Kes teab tema teenistusest vangilangemisest hukkumisest? Kukk Karl mobiliseeriti kevadel 44, Põltsamaalt oli piirikaitse tagavararügemendis langes sinimägedes 20. augustil 44. Vajatakse teateid teenistuse ja langemise kohta. Mobiliseeriti Saaremaalt oli juulist 1944 Sonda alevis ühes tagavaraüksuses olevat taganenud Lätimaale. Edasine teadmata oluliselt mistahes teated tema ja tema väeosa kohta. Rennid Peeter sündinud Paistu vallas 1941, omakaitses langenud juulis või augustis Tartu rindel, kes teab tema sõjatee väeosa ja langemise kohta. Rannas Johannes 20. diviisi jahikomandost sai hilissuvel 1944 Põhja-Eestis haavata viidi Türi sõjaväehaiglasse ja edasi Saksamaale. Viimased teated tittersbachi laatsaretis novembrikuust. Rooleht Ferdinand põllutöökooliõpetaja oli viiendas piirikaitse rügemendis septembris 1944 jäljetult kadunud. Saluma Karl mobiliseeriti Viljandimaalt, veebruaris 44 sai juulis sinimägedes haavata, kes teab midagi tema saatusest või surmast. Terna Katerna Elmar oli arvatavasti neljanda piirikaitse rügemendi teises. Pataljonis langes 21. septembril 44 Porkuni lähedal. Kes teab, millises üksuses mees tegelikult teenis ja kas neljanda piirikaitse rügemendi mehi oli Porkuni lahingus. Kordame nimesid. Heino avastu, Edgar järk maa. Osvald Kivi, Karl Kukk, Vassili Rand, Johannes Rannas, Peeter rennid, Ferdinand Rooleht, Karl Saluma, Elmar terna. Iga teade aitab kedagi. Ootame teie kirja aadressil. Eesti Raadio Tallinn E null üks 100. Gonsiori 21, Eesti sõduritund.