No halloo, siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ühingus saade, see on Estonia Seltsi Eesti kultuurifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi eestkoste all toimub otseülekannete sarjadega. Vähemalt seal samal kellaajal seltside ühingute tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht, seal püsimine, kostmine, seltsides, tippkultuuris, kehad haidlusest, seal seltside ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel ja muusika, mis on iga kellaviietee Dementaalse musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad. Kella viie tee Estonia talveaiast on jälle eetris. Täna arutame seltsida. Tema tulevikku siin kõneldud varasematel nädalatel on esile kutsunud kuulajate poolt rohkesti küsimusi. Sest kõigile on ju teada, et seltsi tegevus viimasel ajal on tormiliselt arenenud, nenud taastanud ja see näitab inimeste omaalgatuslikku kiiret, et kasvu. Aga see tähendab ka ühtlasi seda, mida kiiremini need seltsi meloome seda enam me kaugeneme kõigest sellest totalita väärsest käsumajandusest. Ja saame loomulikumaks. Ja nüüd on kuulajatel tekkinud huvi, millise kõik siis tuleb, mis on selleks hoovaks, et me äkki nii aktiivseks muutunud oleme. Täna püüame nendele küsimustele vastata, seda teevad filosoofia, sotsioloogia ja õiguse instituudi uurimisgrupp selle grupi teadurid, vanemteadur proua Aili Aarelaiu juhatusel. Ja ka varasematel aegadel, kui ma püüdsin selgeks teha Neid teadureid, neid inimesi, kes uurivad ja tunnevad huvi meie seltsitegevuse, mineviku, oleviku ja tuleviku vastu siis kummaline küll. Teaduritest on enamus, kõik naised. Proua halli. See seltsielu tähendab võib-olla seltsid ise on natuke laiem nähtus ja mehi on tänapäeva seltsides vast isegi rohkem kui naise. Aga seltsielu uurimine on tõenäoliselt tõesti naistele suupärasem. Ta on nii nagu naisküsimust ja laste probleeme ja uurivad naised, nii vist on ka niisugune seltskondliku läbikäimise ja üldse ühiskonna noh, mitte väga formaliseeritud asjade uurimine rohkem naiste kätes. Võib-olla hakkab naiste mõistus paremini peale sellele asjale. Seda on tunda ka, et niisuguses ühistegevuses naised alati ja kõikjal olnud eriti aktiivsed, see on teile loomupärane või. No tänapäeval on vist mehed aktiivsemad kui naised. Seltsi tegemist on. Ja ka tänases peres on peamiselt kõik naised teadurid, kes nendele küsimustele püüavad vastata. Enne aga kui me päris tõsise jutu juurde asume, tahaksin täita väga meeldivat ülesannet. Nende naiste seas on üks, kellel on täna tähtpäev. Ja lubage see, et sügislilled teile Ene Saar edasi anda selle ilusa päeva puhul teile õnne ja ikka jaksu ja tahtmist teadusega edasi tegeleda. Asume nüüd tõsisemate juttude juurde. Millega seletada seda seltsi tegevuse hoogustumist tänapäeval? Aili Aarelaid. Teooria seletab selle väga lihtsalt ära. Kapitalismi kapitalistliku ühiskonna varasematel etappidel hakkab riiklikule struktuurile kõrvale tekkima kodanikualgatuslikud struktuurid. Meie pole oma seltsielule lihtsalt nii keerulist teoreetilist nimi on praegu olnud, aga see on normaalse ühiskonna üks tavaline osa, et on kaks poolt, on riiklikud struktuuride kodanikualgatuslikud struktuurid ja me sellest totalit staarses süsteemis, kus riik püüdis kõikidel elunähtustel käppa nii-öelda peal hoida ideoloogiliselt dirigeerida. Vist väga hästi ei saanudki aru, millisest suurest poolest ühiskonnas meil puudu oli. Aga nüüd siis, kui kõik on vallandunud, me oleme ka maailmaga uuesti kontakti saanud siis on loomulik, et me püüame kõigepealt taastada seda, mis meil oli ja teisalt muule maailmale järele jõuda. Ja sellest ka siis viimases, kolmes kuni neljas aastas tõeline seltsi taastumise buum. Kui palju seltsi meil üldse on, te olete need uurinud kokku võtnud umbes? Ei oska meieni täpselt öelda. Oletada võib, et praegu on umbes 2000 ümber, kui me arvestame, kui palju meil on regist, noh meie ei ole suutnud registreerida enda kartoteegi, siis neid. Ja see on tegelikult vist üks kaheksandikosa sellest, mis oli 1940.-ks aastaks, orienteeruvalt on see proportsioon võiks selline praegu olla. Maad on küll veel seltsi loomiseks mõningaid tendentse ka selle loomise juures, tähendab, saame juba praegu teha selle nelja-aastase periood ilmselt kaheks. Esimene, mis algab 20 88. aastal ja mille põhiliselt on tegemist 40. aastal katkestatud tsiviilühiskonna nii-öelda restauratsiooniga, kus püüti täpselt neidsamu seltse hakata Ta elule uuesti äratama. Ja põhiliselt algas kogus asi üliõpilaskorporatsioonide taastamisega ja siis sealt juba nagu laviin elukutseseltsid ja ja kõik see spordiliikumine, mis oli varem, tähendab nõukogude ajal oled sa mõnda ühte mõnda spordiseltsi liitunud, siis kõik killunes taas. Ja nüüd on uus tendents, on, vist saab möödunud aastast hakata pikemalt sellest rääkima kus Me hakkame maailmaga liituma ja kus seltsi tegevuse eesmärk ei ole enam lihtsalt rahvusliku identiteedi ja selle järjekestvuse tunnetamine koha tunnetamine maailmas. Ja võib-olla see teine pool ei ole ka nii kõige parema kõla galate, sest siin on praegu tung lihtsalt ka, kes ees, see mees, kes seltsi suudab luua, see saab kiiremini välismaale. Võib-olla jätame need kaks eri tüüpi või kuidas öelda eriperioodi, mis viimasel ajal on tekkinud seltsiliikumise, seltside taasloomisel ja loomisel. Praegu rääkimata ja väga tahaks teada, mis aga eesti ajal tähendab esimese esimesel iseseisvusajal meil tegelikult Eestis oli. Ajaloo instituudi vanemteadur Kädi Riismaa. Teil on need uurimused ju tehtud ja võite kindlalt öelda, mis Eesti ajal oli, tähendab nii nagu tavaliselt öeldakse, eesti ajal. Ei, no päris uurimusi need lõpule viidud ei ole, muidugi on korjatud materjali ja see te ennist küsisite, miks seltsi uurivad peaasjalikult naised, ma arvan, et eks see seltsi uurimine olegi selline väga palju aega ja just nimelt hoolt. Odav töö, siin on väga palju sellist materjali, mida on vaja kokku korjata, enne, kui tulemusi silmaga näha saab. Ja minu töö on samuti alles pooleli. Me oleme õnnelikus seisu seisundis Eestis selle tõttu. Eestis registreeriti olnud seltsid ja me saame andmed nende kohta. Samas seisundis on meie lähemad naabrid, aga kaugematel põhjamaadel muidugi sellist andmebaasi saada ei ole ja praegu loodame kee uurimisi kest koordineerida, nüüd lähemate naabrite, lätlaste ja soomlastega võib niimoodi öelda, et Eesti ajal oli Eesti aja lõpuks oli umbes 10000 seltsi, nendest kaks pool 1000 ligikaudu kultuurialaseltsi nendega natukene lähemalt kokku puutunud. Kõige rohkem seltse loodi vabariigi algaastatel ja 20.-te aastate teisel poolel. Kolmekümnendatel aastatel võib täheldada seltsiliikumises teatud tsentralis tsentraliseerimispüüdeid ja samuti valitsusepoolset huvi seltsi tegevuse vastu ja seltside tegevuse allutamis. Püüdeid valitsuse kontrollile. Kas te leiate mõningaid paralleele ka praegusega või mitte? No raske on praegusega paralleele veel tõmmata, kuna see uus seltside loomise aeg on niivõrd lühike olnud. Küllap seda valitsusepoolset huvi hakkab ilmselt tulevikus rohkem näha saama, ma oletan, vähemalt. Kas nendest seltsidest mis siis likvideeriti või mille töö lõpetati 40. aastal oli mõni selts niisugune ka, mis üllatas? Te mõtlete, üllatas see, et likvideeriti või. Oli see, et ta olemas oli. Et ta üldse eksisteeris Ei oska nüüd öelda, üks selts on mul küll olnud selline, mille peale ma olen nagu pead vangutanud, et see on ainus teadaolev meeste selts. Ei tea kahjuks, millega ta tegeles, aga teist niisugust Eesti ajaloost ei oska küll öelda. Aga naisteseltse oli küll. Naiste see üldse oli küll ja eks neid ole nende uurijaid, ehk leidub siin selles saaliski. Aga just et meeste selts on ka meil olnud, tasuks meie meestel praegugi seda natuke kõrva taha panna, ehk on nendelgi huvisid, mis vajavad nagu seltsi tööd. Kas seltside seltsi saaks ka kuidagi kvalifitseerida või klassifitseerida õieti? Ja seda on tehtud nii meil kui mujal. Meil on Eesti ajakoht ja päris mitu klassifikatsiooni. Ja see klassifikatsioon muutub ajaga. Teatud huvid muutuvad rahval ja siis vastavalt sellele muutuvad ka muutuga seltside tüpoloogia. Ja ma arvan, et selle tüpoloogia muutumise kaudu saab võib-olla nii mõndagi veel Eesti ajaloos öelda. Tooge mõni näide. No näiteks erinevatel perioodidel kuuluvat teatud tüüpi seltsid erinevatesse valdkondades, näiteks naisseltsid on kordunud olnud ainult naisseltsid, siis on nad olnud kultuuriseltside all. Samuti võib vaadelda teatud perioodil tuletõrjeseltse rohkem kultuuriseltsina, hilisemal perioodil võib-olla rohkem nagu erialalise töö alalise ühendusena. Karskusliikumine samuti kord on ta kultuuriseltsi, kordan tal rohkem, domineerib kultuuriline külg, kord jälle midagi muud. Aitäh teile. Nii need seltsid vahelduvad, neid võib mõelda ja muuta ühtepidi ja teistpidi, aga tähtis on see, et niisugune kena tegevus, kus inimesed saavad ennast avaldada ühiskondlikult kasulikud olla, on teretulnud. Ja nüüd, sünnipäevalaps, palun Ene Saar, teie kogute kõiki neid andmeid seltside kohta. See on vist väga raske töö, sest kokku saada andmeid praegu sündivate loodavat ja taastatavate seltside kohta on vist päris võimetu. Jah, me oleme umbes need aasta tegelenud selle tänapäevaseltside andmestiku kogumisega ja ühtegi sellist institutsiooni, kuhu see andmestik kokku koguneks, kas need vabatahtlikus korras või sunniviisil, et oleks mingi seadus, sellist kohta üldse olemas ei ole. Peaksid tegelikult kõik registreeritud seltsid oma põhikirja saatma justiitsministeeriumile. Seda nad teevad. Ja on täiesti maakondlikes, seda üldse ei tee. Et sealt kuigi palju me andmed siiski saime. Statistikavalitsus on see, kes mingit andmestikku kogub ka meile lahkesti lubas kasutada. Ja praegusel hetkel väga palju materjali saame me otseselt ajakirjandusest püüame seda jälgida, siin üks, teine kordamööda. Eesti Raadio on abimeheks meile kuulates seda ka kuuleme ühest teisest seltsist küll, aga siis jääb puudu tavaliselt kasutamisaeg, mida siis teada jälle isa või kus siis täpselt tegutsetakse, need praegused andmestikku kokku saada on tegelikult väga raske. Nii et jah, umbes pool ehk arvame, võib-olla oleme saanud kokku, aga kas see ka nii on, leidja? Ma nägin teie seltside kartoteeki ja see päriselt üllatest oli ääretult pikk. Kui palju neid kaarte teil seal seltside kohta sees on? Aga me arvame, et umbes 1000 või natukene üle selle, sest praktiliselt iga päevaga tuleb sinna midagi juurde, nii et täpselt arv on väga raske tegelikult öelda ei loe teda iga päev ei lähe. Me ei tea täpselt. Kuidas te neid reastate tähendab, missugune on klassifikatsioon või kuidas te otsite välja teatud tüüpe tüüpi seltsi või on ta kultuuriselts, või on ta hoopis, no miks mitte ka kingseppade selts. Ja kingseppade seltsi jaoks on meil täiesti olemas kohe lahter, kuhu me tasustame, kui selline tuleks. Me ikka püüdsime seal asja ära klassifitseerida, nüüd kaasaegselt ka, tähendab, kui Kädi rääkis, et eesti ajal kasutatav klassifikatsioon oli põhiliselt Eestis statistika klassifikatsioon, siis meie võtsime Aluks aluseks oma Soome kolleegi klassifikatsiooni, et me saaksime hakata edasi siis juba võrdlema kahte maad. Ja tegime selles mugandused, kuna selgub, et ikka igal ühiskonnal on omad probleemid ja päris teiselt midagi maha kirjutada ei saa. See on õpetussõna muide praegu üldse Eesti ühiskonnale, mitte üksi seltsi uurimise asjus. No meil on nüüd praegu olemas siis küllalt, ka detailseks on ta juba tehtud, nii et kultuuriseltsidega tuuriseltsidel on see seal alaloendid siis on meile hobiseltsid, kus kuu on põhiliselt kogu isetegevust võib vaadata ja margikorjamise ja autode korjamisega toonid, klubi näiteks on. Ka igasugused noh, kes korjab geni tõukoer ja kes tõugasse ja see siis on kõik hobi. Samuti on meil päris pikk loend on tulnud elukutseselts, seda ilmselt varasematel perioodidel, niisuguse pika-pikarühmana ei ole olemas olnud meil, et see on praegu meil mingi uus vajadus, ilmselt ta võib olla seotud ametiühingute lagunemisega ka. Ja vast veel ümberõpe, Darr tarbega ühiskonnas, nii et Soomel üllatavalt suur on elu elukutseseltsid osa praegu. No siis olid juba öeldud, need spordiselts on päris ohtrasti religioosseid. No mitte üksi kogudusi, aga umbes 100 ümber arvatakse, muide isegi usuasjade seal toimetuses ei ole täpselt teada, palju neid noh, uustekkelise, mis meie ühiskonnas ka vist varem üldse olnud ei ole, kui palju võiks need olla umbes 100, arvestatakse enne aita veel, mis meil veel on, need sellised graafilised rühmad, tähendab, kõik rühmad alates siis lastest lõpetades pensionäridega, kes on praegu ühiskonnas oma huvide kaitsel kombel ära lahterdatud. Siis on meil veel Meljeeseltsi fondid, on olemas selliseid seltse, mille tegevust me õieti ei teagi, ime teame nagu näiteks palava pudruselts, me ei tea, millega nad tegelevad, aga ta on olemas. Ja meil on selliseid seltse tegelikult noh, kelle nime ei sisalda nende tegevust, et väga raske nüüd öelda, millega nad konkreetselt tegevusena, aga see ongi, kui nüüd juhtuvad nende seltside inimesed, kellel on väga huvitavat seltsi, pealkirjad juhtuvad meid kuulma, olge head ja saatke meile endast märku, meie aadress on Tallinn Estonia puiestee seitse. Ja FS sõi on filosoofia, sotsioloogia, õiguse instituut, seltsielu on märksõna. Palusime seda läbi ajalehe ja nüüd palume läbi raadio ka, et võtke armas eesti rahvas, sulepead kätte, pastapliiatsid kätte ja kui on tõesti keerulisemalt seltsid, kus me ei oska tagamaid näha, mis selle taga võiks olla, saatke paar sõnakest meile sellest üks väike kirjeldus. Tegelikult, ega eesti inimene väga suur kirjutaja ei ole. Ja niisugune üleskutse tal ei teeks muidugi halba meelde tuletada, kõik, mida te põnevat ja huvitavat teete, sellest ka siis teada anda. Kuid üks omaetteperiood 40.-st aastast peaaegu 50 aastat võite linnulennul öelda, mida see aeg tegi meie seltsi tegevuses. Esiteks ta katkestas selle tervikuna ja siis. See on praegu täiesti teoreetiliselt lahti mõtestamata ei arvatavasti see ongi meie tee rahvusvaheliselt areenil uurijate teen sellepärast, et siiani puudub katkestatud tsiviilühiskonnateooria. Mis siis juhtub, kui tsiviilühiskond, sedasama kodanikualgatuslikud struktuurid ühiskonnas on korraks lammutatud ja nad ühiskonna demokratiseerimise püüavad uuesti siis taastuda ja taastuvad, kes edukalt nagu me näeme praegu Nõukogude perioodil, ei saa öelda, et seltsid oleksid üldse lakanud olemast. Kõige huvitavamad jooned vist, mis peab välja tooma, on see, et seltsielu transformeerus, kõne võõrama sõnaga tähendab näiteks kogu see taidlusega, mis oli eesti ajale kohalikud näitemängud, laulukoorid. Kõik see läks nõukogude ajal ju selle niinimetatud groups Klubi külge, inimesed olid need samad, võib-olla näitemänge, mängiti päris samu ei saadud kõike mängida. Aga see tahe, seda seltsielu, niisuguse isetegevuse, seasekka või isetegevusega koos edasaren dada lihtsalt jätkus. Teise nimetajaga jätkas läbi riiklike aastaaruannete Sis kajastuma ja ta selle tõttu noh, ta oli muidugi vabatahtlik, aga tal oli mingi väline pits raamistik peal. Ja siis on meil olemas terve rida selts mis loodi nii-öelda üleliidulise nomenklatuuri alusel ja mis siin hakkasid täiesti teistmoodi tööle. Muutusid rahvuslik kui eneseteadvuse kandjateks. Näiteks raamatuühing näiteks looduskaitse selts, tõenäoliselt suures osas aianduse ja mesinduse selts, mis teps mitte ainult juurikate kasvatamisega tegelenud, et veel ka käsitöötraditsioonide hoidmisega kodukoha armastuse hoidmisega ja paljude muude asjadega on, on väga suur osa elukutse seltsimees, praegu nad muutuvad nii-öelda eesti omadeks, muide, loodud nõukogude perioodil. See tähendab kõik, aga seda, et meil oli mingi alus, mille põhjal uuesti taastama hakata kõike seda, mis meil juba varem olemas oli. Naisliikumine ja naisseltsid ja kodu, see on juut, teie teema, Pedagoogilise Instituudi õppejõud proua Liivi Soova. Eestis on olnud väga palju naisliikumisi ja neil on kõigil omaette konkreetsed ülesanded. Aga nii või teisiti on nad kõik seotud eesti koduga ja eesti kodu mõjutamisega ja ma arvan, et selle teema lahtimõtestamine on äärmiselt vajalik praegu ja ma arvan, et mitte ainult selle teema lahtimõtestamine vaid ilmselt on sealt ka üsna palju õppida, kuidas me jälle uuesti jõuaksime ilusa Eesti koduni ja terve pereni. Kuidas sa ikka veel mõni näide. Lihtne näide. Lihtsaid näiteid on väga palju. Üks süsteem on see, et me peame tegema suuremaid kursusi ja õpetama ja rääkima. Aga teine on ka lihtne, elementaarne õpetus, mis algab juba üsna varakult. Juba koolides ja ja kodus kindlasti. Kui palju neil meil praegu neid naisselts? Teate selliste arvuma julgeksin praegu öelda, sellepärast et kõik need nähtused on praegu niisugused, tekivad ja, ja mõnes mõttes ka natukene lagunevad või, või, või uuesti ümber orienteeruvad, nii et praegu niisuguste arvudega ma siin küll ei julgeks apelleerida. Aitüma, kuid noorsooliikumine on alati läbi aegade olnud väga tähtis. Kuid peatugem ühel teemal ainukene mees naiste seltskonnas. Härra Jüri Uljas loogilisest instituudist. Miks meil noorsooliikumine, õigemini noorsooseltsid, jalgu alla ei saa? Teil on noorsooliikumine, nii et ma siis siin eksisin. Noorsooliikumisega tegeleb loogilise instituutide õppejõud proua Maria Tilk. Nooruseseltsidega Eesti ajal oli minu arvates kõige tähtsam, see noorteseltsid andsid kõigepealt väga hea suhtlemisoskuse lastele aga kõige olulisem minu arvates oli noorse seltside tegevuses tugev kõlbeline kasvatus eelkõige ligimesearmastus ja halastus, mida on tänapäeval nii väga tarvis ka meie praegusele noorele põlvkonnale. Aga nüüd, miks nad siis tõepoolest ikkagi korralikult jalgu alla ei saa? Praegu nüüd seltside taastamine nii suures hoos on. Ma olen optimist ja arvan, et mingi aja pärast nad siiski saavad jalad alla. Aga muidugi tähendab siin ka väga palju õige mitu põlvkonda rikutud mõtlemisega inimesi ees. Neil on ikka väga sügavasti juurdunud see kodust väljapoole elamine ja see see näitlikustamine ja see põhikõlbeliste väärtuste alahindamine. Nii et see võtab lihtsalt aega. Aga mida tähendab vabaharidusselts üldse ja isetegevuslik selts nüüd siis härra kord? Tähendab, vabaharidustööd võib vaadelda sellise nelja erineva osana, nagu ta Eesti vabariigis välja kujuneda. Üks osa oli see, mis puudutas puhtalt haridust. Selliseid õpiringid ja rahvaülikoolid ja teine osa olid seltsid või seltside tegevus, mille tõttu nad rajasid raamatukogusid, tegid rahvamaju ja kolmas osa võib vaadelda kui tegevus, mis tehti nagu hingehariduse alal, tähendab see tegevus, mis tehti kunstitehte oma rõõmuks, tähendab, osaleti näiteringides, osaleb Läti laulukoorides ja muusikaringides. Sellisena osalisena tulebki seda vabariigis tööd vaadata, selle. Nüüdne seltsi taastamise tuhin võtab ju üle needsamad kombed ja needsamad mõtted, mis varemgi olid ju kuigi pisut teistsugusel kujul. Aeg on ikka oma töö teinud, ka vormid muutuvad. Tolle aja üheks kaunimaks või meeldivamaks elamuseks toda aega vaadates on see, kui suurt huvi tundsid seltsid kultuuri vastu, sellepärast et väga palju oli siiski neid seltse, mis loodi esialgu, just. Vabahariduslikud loodi just kultuurivaldkond rannas tegelemiseks. See nemad tunnetasid, et see kultuur on neile midagi väga olulist ja seda nad ka tegid, aga see praegu on võib-olla need seosed natukene kaugemad. Aitüma, väike ülevaade seltside olevikus, kust on tehtud lootus ka sellele, mis tulevikus saab. Nüüd on üks väike ülesanne meil lahendada. Kunstnik Hugo kiirus on valmis teinud ka seltside saate embleemi, siin on mitmesuguseid kavandeid laua peal. Hiljem laseme teadlaste juures need siin kõik ringi käia ja siis otsustame see pealmine embleem seal lihtsalt viinapudeli silt. See tuli kogemata kogemasse. Nii seltside saade, kuidas kommenteerida? No ausalt öeldes, mul on endalgi see asi segane. Eesti keeles noh, selts või ma ei hakka üle rääkima, teadlased juba rääkisid siin selts, meil eesti keeles öeldakse, üksinda on igav, seltsis on segasem, lõbusam, et võib-olla kas sellest tuleb, mis on klubi ja seltsi vahe ja need kõik on keerulised asjad. Ja see väljendab nüüd minu otsingutes siin ma pean selle embleemi või märgi tegema. Samamoodi. Ma hakkasin siin lihtsamast variandist peale, aga tundub, et see on liiga lihtsakoeline, et selts on nagu kohvijoomine või tegin sinna klassikalise akna kohvitassi, niimoodi kellaviietee jaoks kõlbab ka tee siia sisse. Jah, seda küll, aga see on asja lihtsam pool. Ja siin siin ongi niimoodi teie task, jah, ja nagu sellest aurust või tuleb siis s s see seltside saade. Aga ma vaatasin ja jõudsin siin vist huvitavama lahenduseni. Ja leidsin, et et võiks olla heraldika ja, ja ma usun, et eks me arutame koos, et juba siin näiteks see kaks s-i koodi ja niukesega või, või isegi juba lausa eraldikani SS annab nii kujundlikult, võib-olla seal isegi vahvam, aga ma usun, et las inimesed otsustavad selts eluseltsis. Arutame seda. Õige pea, saavad kuulajad seda ka siis raadiolehest juba trükitud kujul näha, nüüd aga mõni sõna sellest, mis Estonia talveaias meil siin sellel nädalal veel juhtub, perenaine Viktoria Jagomägi. Tere õhtust kõigile neile, kes kuulavad seda saadet ja tahavad külla tulla, talveaeda. Me palume teid homme 13. kella kolmest kella kuueni ooperikohvikusse. Kuulame siis versteni Vessays toorik ja kommenteerib enne pilliroog. Esmaspäeval 18. algusega kell kuus on Mai Murdmaa, Arvo Pärdi balleti kuritöö ja karistus. Esietenduse eelõhtut juhib Mai murdma. Ja siis tahan öelda, et meil on veel ikka avatud väga kaunis näitus Leili Muuga maalid, mesi ja olustiku väga sobib. Nii et kena, kohtumiseni, ootame teid. Ja lõpetuseks selle kena küünlavalgusõhtu siin kella viie tee saalis. Nüüd hakkamegi lõpetame nädala pärast on kellaviietee Estonia talveaias lättima. Kultuuriseltsi päralt. Tähistame üheskoos lätlaste rahvuspüha, Läti vabariigi aastapäeva. Tänase ülekandetool meister oli Rein Palo. Kohtumiseni siin, talveaias ja jälle kuulmiseni.