Hallo hallo, siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ühingute saade. See on Estonia seltsi, Eesti kultuurifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi eestkoste all toimuv otseülekannete sari igal teisipäeval sellel samal kellaajal. See on seltside, ühingute ja liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht. See on küsimine, kostmine, seltsidest, tippkultuurist, Hedaidlusest. See on seltside, ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel ja muusika, mis on iga kellaviietee lahutamatu osa. Musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad on jälle see õdus hetk siin Estonia talveaias, kus meie seltsid oma asju kõnelda saavad. Mõtiskleme pisut, mis on Põhjala, sest täna on kellaviietee Estonia talveaed põhjale seltside päralt. Kas meie siin Soome lahe lõunakaldal saamend põhjala rahvaste sekka lugeda? Läänemeremaade rahvaste mütoloogias võime leida palju ühiseid jooni. Võime näitena tuua taevatähed, seitse tähte taeva sõelas on ju üks tuntumaid. Siis saame välja lugeda, et ka Eesti peaks mahtuma taevasõela Ühetähe kohale. Põhjamaade paljuski sarnane ajalugu. Samalaadne kultuuriline ja majanduslik areng. Vaba läbikäimine üle riigipiiride on loonud Euroopa põhjamaade vahele tugeva ühtekuuluvustunde ja loonud sõprussidemed. Eestit ühendab nii nagu te teate, põhjal aga Läänemeri, nii nagu Islandilt ja Fääri saari Atlandi ookean. Nii on see alati olnud ja isegi 200 aastat Tsaari-Vene võimu ei suutnud ega tahtnudki loomulikke sidemeid. Ei kultuurilisi ega kaubasidemeid, täielik. Alles nõukogude võim eraldas meid sõpradest rääkida ja traataiaga. Nüüd on ajad muutunud, püüame Euroopasse ja Põhjamaade perre jälle tagasi. Ja selles justkui koju pöördumises on väga suur roll täita. Teil, kes te täna siin olete? Kõikidel meie seltsidel, Põhjamaade seltsidel. Põhjala ühingul. Kes te seda koju tagasipöördumise, toredat ametit, titt? Rõõmuga olete pidanud. Kes meil täna koos on? Eesti Põhjala ühingu, Eesti-Norra Seltsi, Eesti-Rootsi Seltsi, Eesti Islandi seltsi ja kõige noorema alles möödunud nädalal loodud Eesti, Taani seltsi ja Soome seltsi esindajad. Ent võib-olla alustame Põhjala ühingust, oleks justkui niisugune kattuvus, ühing, teie haare on laiem ja T1 maaga põrmugi ei taha leppida. Ühingu aseesimees härra Rein Tammsalu ja keeleõpe toimkonna esinaine proua leini Simm. Seltsi loomisel oli teil oma kindel eesmärk, tahtmine. Initsiatiiv tuli tegelikult Norra poolt. Keegi härrasmees, kelle nime ma olen unustanud, kirjutas meile kirja. Jaa, Oreek kanguriga, hakkasime arutama seda, mis sellest saab. Natuke aega hiljem, Andres Tarandi korterist tulid kümmekond, võib-olla 20 inimest kokku ja nii kaks aastat tagasi leotis Põhjala. Eesti põhja lõi. Mis on eesmärgiks, mida te taotlete Kuubale püüdlate oleme olnud suletud süsteemis tänu Nõukogude impeeriumile ja nüüd me taotleme lihtsalt sidemete loomist põhjarahvastega. Ja huvitav oli, suvel toimus meil suur seminari ja kohal olid siis kõikide põhja maadeühingute juhtivad Inimesed siis küsis Taani ja Norra. Põhjala ühingu aseesimehed küsisid minu käest, et miks nüüd tuleb välja mõelda, miks Eesti on põhja. Ja me hakkasime arutama ja seal leidsime paljusid asju. Üks oli näiteks niisugune asi, meil tulevad jõulud, et sõna jõuluon, kõigil ühine. Aga kui me olime käinud ärale lahemaal pidanud seminari, siis, siis mõlemad mehed vabandasid, ütlesid, et tegelikult Eesti ongi põhjamaa, et siin ei saa mitte midagi arutada, kas ta on või ei ole, teil on. Võib-olla olete isegi rohkem põhja maabu meie sest et meile tungib peale läänest massi saksi massikultuur ja teil võib-olla ta seda on vähem. Ja nüüd me lihtsalt sidemed arenevad. Me teeme läbi Soomega, oleme käinud Põhjala Põhjala ühinguga Norraga, Rootsiga, nemad käivad siin-seal. Ja ehk siis niimoodi see kokkusulamine peaks tulemegi loomulikult altpoolt, mitte siis ülevalt. Pealesunnitud. Põhjamaade vahel on niisugune põhjala liikumine ju ammune ja tuntud asi, see toimus enne sõda. Ja mitte ainult riikide tasandil, vaid see läks välja kuni üksikisikuteni ja hädalistele aegadel ühed teised riigid maad, rahvad vastastikku 11 toetasid ja abistasid. Siin on ka vist mingisugune, me armastame väga öelda järjepidevuse. Ühingute liikumine algas, kahe oli see 20 226 kuskil erinevatel aegadel see loodi ja nüüd on ta üsna tihe, viimasena võeti Põhjala põhjalasse vastu Põhjala liitu siis nor või tähendab Gröönimaa tema oli siis kaheksas. Ja see ei ole sugugi mitte ainult riikidevaheline, vaid seal on ka näiteks väärsaared. Ja, ja siis Ahvenamaa, mis on põhimõtteliselt küll nüüd Soome osa on ta seal täiesti iseseisva, suveräänse liikmena sees värsaaretsemalt. Ja ma usun, et, et me saame sellest, kuna meil ta peaks välja kujunema ka massiorganisatsiooniks ikkagi tuhanded inimesed, siis leiavad inimesed lihtsalt võimaluse levid põhjamaalt ja see on vast kõige olulisemas muidugi keeleküsimust, keeld, keele õppimised, sõpruspiirkonnad, sõpruskülad, linnad, see kõik on Põhjala programmis ette nähtud sees. Te juba puudutasite ühte tahku teie ühingu tegevuses, see on see keel, keele õppimine, milleta vist tänapäeval enam liikuda ei saa ega, ega keeleta midagi peale hakata ei saa. Jah, kahjuks oskame me väga vähe Põhjamaade keeli. Ja, ja Põhjala ühingul on oma keel, õpetuse projekt. Me tahame, et inimesed Eestimaal õpiksid põhjamaakeeli ja püüame teha omalt poolt kõik, et sellele kaasa aidata. Tahame organiseerida keelekursusi, korraldada Eesti nii Eesti kui Põhjamaade keelte õpetajate koolitamist, tegeleda keelealase õppekirjanduse hankimisega, vahendamisega keelekursuste tarbeks koostada kui ta välja eesti keele ja kultuurikursusi põhjamaalastele. Kahjuks ei ole meil kaasaegsed eesti keele õpetamise metoodikat muulastele ja välismaalastele meie oma ühinguga püüaksime kaasa aidata sellise kaasaegse eesti keele õpetamise süsteemi väljatöötamisele. Ja muidugi püüad organiseerida igal aastal kasvõi ühe eesti keele ja kultuuri suvekursuse põhjamaalastele siis Eesti erinevates paikades. Need ongi siis meie niisugused põhisuunad, millega me tegeleda tahame keeleõpetuse valdkonnas. Te olete nüüd Põhjala Ühingu kuidas öelda juhtgrupis, kus te ise käinud olete? No mind ongi, ma olen ise mereuurija, selle ala spetsialist, nüüd ma ei saagi päriselt ära vahet teha, kas ma olen käinud nüüd siis Põhjala liinis Põhjala liinis olen ma käinud Soomes ja viimati olime Norras, oli Balti ja Põhjamaade kultuuri seminar novembri alguses kus siis pandi paika üsna palju palju probleeme ja eriti intensiivselt paistes. Paistab, et tegutsevad Põhjamaade noored ja ka meie noored põhjal ühingu juurde on organis organiseerunud Eesti Põhjala Noorte Liit. Ja nende läbikäimine on üsna üsna intensiivne ja ma usun, et see ongi just üks oluline. Keeleteadlasena olen ma käinud Soomes ja Rootsis. Teistesse põhjamaadesse ei ole saanud. Tähendab, need keeled on teil suus, siis, eks ole? Ja kõnekeele tasemel küll. Põhjamaade jutust läheme pisut nüüd läände. Eesti-norra seltsi juurde. Ma tean seda, et eesti-norra seltsil on väga aktiivne tegevus juba tema sünnist, et ei olnud. Kohal, on aseesimees härra Georg Jüri Ado sekretär proua Eha Vain. Millele teie põhirõhu praegu paneksite ehk teiste sõnadega, kuidas teie propaganda keeriksite kõige paremini oma eesti-norra seltsi? Põhirõhu paneme võib-olla kultuurikontaktide arendamisele ja nende kontaktide vahendamisel oleme kavandanud päris pikaajalise projekti mis hõlmaks 18 tõlked maakonda Norras ja nende tõlkide esindusi siis kas kultuuripäevade raames maakonnapäevade raames Eestis oleme saavutanud kokku roogalandi maakonna kultuuri ametkonnaga 93. aasta roogalandi päevade korraldamiseks ja nii me siis mõtleme edasi minna võib-olla siis üle järgmised külalised Eestis oleksid Bergenist ja nii edasi ja nii edasi. Sama sama tahame teha oma kultuurikontaktide osas, neid siis Norrasse viia. Oleme seda mingil määral ka juba siiani teinud ja järgmise aasta kevadeks ootame väga kutset 40-le inimesele, nende hulgas siis nii rahvatantsijad, rahvamuusikud kui ka kergema žanri esindajatele. Esinema hakkaski osa võtmaks. Muusika pidustustes. Bergeni Stavangeris ja võib-olla veel mõnes kohas. Norra keelt oskate te mõlemad? Oskame küll. Kus lõksukesed? Jah, näete, peab küll oma seltsi kiituseks ütlema, eesti-norra selts oli esimene, kes korraldas Eestis norra keeleõpetuse algõpetuse ja professionaalsete Norra õpetajate osavõtul. Kursus toimus kolmes tsüklis selle Me kevadel lõppenud, tõsi, me jaa jaa. 40-st alustanust lõpetas 30 inimest ja kui sellest 30-st 10 on suutnud omandada keele keskkõnekeele tasemel, kes aga kahjuks sellisel tasemel, et on võimeline tõlkima mitte ainult kirjasõnas, vaid ka vaid ka vaba vestluse vormis. Mida härra Georg Jüri Aado juurde lisab? Kust kohalde Norramaal käinud olete? Ma olen käidud Oslo ümber muidugi ja ja, ja siis Bergendustavanger noh, põhja poole just eriti pole saanud, aga siit selle Lääne-Norra ja Lõuna-Norra nagu risti-põiki läbi käidud juba niisiis oma seltsi asju ajades kui ka kui ka rahvatantsu tantsimas norramaal. No mis ma veel eelnevale jutule võin lisada, et siin see nii-öelda projekt 36 aasta peale? Ma ise nimetan seda niimoodi et üle aasta on siis üks norra maakond Eestis esindatud ja, ja meie oleme ka siis samas järgmine aasta selles maakonnas siis kangesti praegu, kasutades seda eetriaega. Ma olen kokku viinud siin Pärnu maakonna inimesed, kes on omale leidnud sõprusmaakonna Norrast ja ma tean, et et Rapla inimesed on ka huvitatud ja teevad oma väikse seltsi, kes on Norrast huvitatud ja kui, kui nüüd on veel keegi üle Eesti selliste maakondade või kuskil vallas või on leidnud, et nad sooviksid ühendust näiteks Norra inimestega või, või on neil norra kultuurihuvi ja kirjandushuvi, et et miks mitte selline kasvõi kolmest-neljast inimestki koosnev Väike Seltsikene, et nad võiks meiega ühendust võtta, et me võime neid ikkagi aidata nagu järje peal. Ja ma ütleks selle telefoniga praegu 601 238 on meie sekretär Eha Vainu telefoninumber. Et tulevikus on ikkagi, ma just mõtlen, miks, et miks ma seda üle Eesti tahaksin, et ta jääks kõik need üritused jääks mitte sellise Tallinna-keskse keskseks. Et Me ei oska ju organiseerida näiteks urusse midagi, uru kurakal on ju teada, mida tema tahab ja, ja, ja tal on seal oma seda lihtsam teha. Kui suur teie liikmeskond on? Meil on seltsis 35 inimest tegelikult seltsi väga pisike? Jah, are suurt jama. Me olemegi mõelnud seda niimoodi nüüd et et vastu, kellel on rohkem huvi nii sügavuti, et me ei ole läinudki isegi sellise suure propaganda peal, meil on seltsis sellised kenad inimesed nagu näiteks proua Elvi lumet, kes on tõlkinud ja tõlgib edasi üks norra keelest ja ja meie esimees on, kes on ka praegu Bergenis, Norras. Kolm kolm kuud on ta seal, õppejõud on härra Jaak Kangilaski. Ja me oleme vist rohkem. Ma ei tea, kas nüüd oli liiast öeldud, et kvantiteedi poole, mitte kvaliteedi poole, mitte kvantiteedi poole, aga aga ikka sügavuti rohkem kultuuri ja kirjanduse huvi poole nimed. Tema sel ajal, kui seltsi enese inimesed siin praegu oma seltsi küsimusi arutavad ja päris tõsist juttu räägivad. Osa seltskonda, meie talveaiast aga elab väga lustakat ja elavat seltsielu. Siia vahelduseks aga pakub Estonia teatri trio seltsielu elavdamiseks muusikat. Kuulaja võib-olla märkab, et meie jutud on raketiga tõsised, nii nagu põhjalale kohased. Kui nüüd tulla Norra juurest üle Skandinaavia mägede siis on kohe Rootsi. Eesti-Rootsi Seltsi esindab preili Piret Bart. Kui palju on teil vastu seada Norra seltsi tegevusele? Norra seltsi tegevusele on kindlasti märksa vähem vastu seada, kuna Rootsi-selt asustati alles aprilli päris lõpupäevil ja tänu sellele tuli kohe eksala suvi peale ja paraku kõik inimesed, kes vähegi seltsielus niimoodi tegevad on, lahkusid Tallinnast ja selle tõttu natukene jäi asi soiku. Tõsi küll, toimus Rootsi lipupäev ja, aga paraku on mind ennast seal ei olnud, kuna ma olin ära dist Rootsis lausa ja üritasin ka seal niimoodi seltsi asju ajada, aga need alates novembrikuust siis ma olen nagu üritanud seltsi tegevusega rohkem koos käia. Ja siis on saanud liikuma mõned asjad, mis on üldiselt seltsile väga olulised, nagu näiteks. Paraku on ka rootsi keele oskusega kuigi väga paljud inimesed Eestis oskavad seda, need, kes on Rootsist huvitatud. Nendel sageli jääb sellest suhtlemiskeelest siiski puudu ja tänu sellele on ja muidugi esimene asi, mis tuli üldiselt seltsis käima panna. Vaatamata kõigele sellele, et inimesed on huvitatud nii rootsi rahvatantsudest kui lauludest ja laulukoorides ja kõigest muust kunstist ja ajaloost oli ikkagi esimene asi keelekursused käima saada ja meil õnnestuski saada kaks õpetajat algajatele ja nad hakkavad ilmselt koos käima juba jaanuarikuust. Aga need, mis puutub seltsi tegevusse edasi, siis on mul suur rõõm öelda seda, et Rootsi-poolne partner meile stiideferbennet üksnes kuulan, mis kujutab endast täiskasvanute täienduskursusi ja ma ütleksin, et see on Eesti poolele kaunis oluline, sellepärast et sealtpoolt me saame mingisugust õpetust. Ja omalt poolt me saame ka rootslastele pakkuda õpetust, mida me suure rõõmuga avastasin. Nimelt on rootslaste hulgas ka palju inimesi, kes tahavad näiteks eesti keelt pida ja Eesti kultuuri, Eesti ajalugu ja kõike muud, mis seondub Eesti kommete ja tänapäevaga. Kasvõi. Ja siis on meil lootust panna käima võib-olla suvel mingisugused kahenädalased kursused näiteks rootslaste jaoks. Ja, ja ehk me saame ka samasuguseid kursuseid teha eestlaste jaoks Rootsi kohta. Sest vastust vaidlematult on Eestis väga palju inimesi, kes on Rootsi kultuuriga juba väga ammu tegelenud ja kelle teadmised on küllaldased, et jagada seda teistele ka. Ja nüüd, kus tekivad ülikoolide juurde juba lausa Rootsi õppetoolid ja nii edasi kateedritele rääkimata on see päris päris lähedane tulevik juba. On täiesti loomulik, et kõikide põhjale seltside ühine eesmärk on kultuurivahetus, vastastikune tutvustamine, vähem on seal majandustegevusega, kuid siiski ei saa kultuur ka selleta ju otseselt läbi. Aga kõik, kes on need inimesed, kes näiteks on antud hetkel, siis nüüd teie roosiseltsi juures tegutsevad või huvi tunnevad selle vastu. Üleüldse on seltsis suurem osa on siiski ma peaksin, ütleme humanitaarkalduvustega, aga noh, see on kõikides seltsides, aga on väga kena, et meil on täiesti kujunenud välja juba majandustoimkond ja mis on kaunikesti aktiivne ja kes nüüd intensiivselt otsib teid, kuidas saada üldse seltsi ära majandada. Ja nii palju, kui mina nende tegevusest tean, on neil isegi sellised kenad ideed, et saada seltsile alalist sekretäri kes siis kellel oleks mingisugune peavari või mingisugune autor, kes oleks alati kättesaadaval, kes tegeleks ainult seltsiasjadega ja nemad on enda peale võtnud selle mure, et kuidas teda, sekretär siis üleval pidada. Üleüldse. Ja selle majandustoimkonna eesotsas on härra Henry Tobrios noormees, kes on väga rootsist huvitatud ja ilmselt kelle käe all hakkab asi looma. Kõige kaugem Põhjala maa meie suhtes on Island, eesti islandi seltsi esindab härra Priit Kaldoja. Teie seltsi loomine oli päris kummaline. See mõte oli inimestel ja neid inimesi ei olnud sugugi väga palju, aga ilmselt, kes südames tundsid, et see väike maa, mis Eestit ilusasti silmas pidas, eriti suurriikidele varvaste peal, Dallas neile, kes ei tahtnud meist eriti nagu teada. Neid inimesi oli vähe, aga nad olid päris aktiivsed ja nagu sellel suvel aimates nagu mingeid sündmusi ette võtsid nõuks siiski midagi üheskoos ära teha. Ja pärast ühte kesksuvist kohtumist sai nagu põhikohtumine määratud ühele päevale. Ja keegi ei osanud arvatagi, paar päeva enne seda toimub Moskvas putš ja juhtumisi see päev oli siis selle putši selgroo murdmise päev. Eestis oli samal ajal veel ka, kas nendest üldiselt räägite, kas projekti ja kohtumispaik oli juhtumisi kinni ja nüüd need inimesed, taibukad, inimesed, kes tabasid ära tulla, siiski hiljem saidki kokku ja praktiliselt siis sel päeval otsustatigi, et asjast huvitatud inimesed ja need just, kes tahavad mingil moel ka Islandit Eestile tutvustada, sest ega üldjuhul ei teatagi peale selle, et on selline saareriik, et on olemas naispresident, et on olemas selline pealinn, et vist on keisrid ja soojad veed ja samas ka võib-olla külm kanti üldse müstiline maa. Et tutvustada meile endile siin aga eelkõige tutvustada Eestit Islandil selles riigis kes on meie eest üsna hea seisnud ka, nagu on siis sealsete kontaktide läbi teatavaks saanud. Ega nad ei neist ikka suurt ei teagi. Ja meie esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ongi eesti tutvustamine. Graafiksuaansi kaardid oleks nagu põhikarkass sellele ettevõtmisele peale selles etnograafilised kunstiline fotomaterjalid muu sinna juurde. Et meie üks tegevuse eesmärk Islandiga seoses on just enese Eesti vabariigi tutvustamine. Aga mis tegelikult seob nii kaugeid paiku väike Eesti ja samal ajal ka saareriik väike. Mõlemad on mereriigid, mõlemad on väikese arvuga riigid ilmselt päris südika rahvaga, kes on läbi väga raskete ja väga mitmesuguste tingimuste suutnud üldse ellu jääda. Ja ei ole kumbki kartnud suurtele jõududele suurtele sõjajõudude ja rahvastele vastu hakata ja paistab, et omamata väga tihedaid sidemeid see ilmselt liidaki ja ilmselt on meie mõtteviisis aga nii kui elukombestikus elatise hankimiseks niivõrd palju ühist, et saaks lausa juba kurjast, kui me nüüd neil lähipäevadel kuudel seda sidet ei tähendaks. Kas islandi keel on raske ära õppida? Arvata võib, sest ta on kõikide nende põhjamaa keelte küll sarnane, aga siiski tugevalt erinev inimesed, kes oskavad ühte Põhjala keelt juba emakeelena ja ma usun, et neil ei ole see raske. Aga soome-ugri keelegrupist eesti keel, see ilmsesti ei ole just kõige kergem eestlasele ära õppida selle kandi keel. Aga ma usun, et meie seltsis saavad inimesed seda õppima. Meid on küll esialgu vähe, aga ma vaatan just, et Postimees on teatanud, et 21. novembril andis meie nüüd juba suursaadik härra hallas üle oma volikirjad. Ma arvan, et kui härra hallasel selle vastu oleme, valime ta lausa seltsi auliikmeks ja võib-olla tema leiab ka võimaluse vahendada mõni inimene sealtmailt, kes tuleb meile seda keelt. Õpetad. Jälle Trio toob kaugelt Islandilt meid juba hoopis lähemale, jälle Läänemeremaadesse. Kõige noorem Põhjala selts on eesti taani selts. Kohal on juhatuse liikmed, Taani kultuuri Instituudi sekretär Silvi teesalu ja preili Kairi möll. Miks te oma asjadega nii hiljaks olete jäänud? Ma ei teagi, kes sellele vastama, ausalt öeldes sellepärast et ma arvan niimoodi, et vähemalt nende inimeste hulgas, kes Taani kultuuri instituuti on külastanud või olnud aktiivset Taani kultuuri instituudi tegevus ja see mõte on tegelikult vana, võib-olla isegi aasta. Aga iga asi võib olla on õigem paika panna siis, kui on tekkinud mingisugune konkreetne kindel pinnas. Ja ma arvan, et meie esinenud kogu esimene kogunemine, kui me selle eesti taani seltsi lõime, näitas ka seda, et inimesi on, kes on asjast huvitatud ja väga palju huvitavat sünnib suhetes Taaniga. Ja kolmapäeval kell neli ja meil oli väga hea meel näha teatriliidud, et see väikese seal oli tõesti puupüsti püsti rahvast täis. Öelge paari sõnaga, mida te nüüd kohe teha tahate? No kõigepealt nii ruttu kui võimalik koguda infot üldse, kellel Eestimaaettevõtetest ja inimestest on olnud siiamaani sidemeid Taaniga ja eks me siis üritame neid oma juhatuse abiga läbi töötada ja, ja siis juba neid sidemeid proovida edasi. Jah, ma mõtlen, see, et meie mõte on, et oleks niisugune koht, kus, kuhu jookseb kokku see informatsioon, mis igas Eestimaa nurgas tehakse, sest tegelikult tehakse väga palju, aga me teame üksteisest niivõrd vähe. Ja isegi nüüd, kui me seda seltsi lõime, oli meil väga palju meeldivaid üllatusi, et ilmus uusi uusi nimesid ja asutusi ja ettevõtteid, kes kõik andaaniga erinevas paigus kontaktis. Ja ma arvan, et Meie mõte on see, et me 11 toetaksime nendes sidemetes, sest taanlased on asjast väga huvitatud ja Ma mõtlen, et sidemed, need on väga spetsiifilised, mõneti, eks ole, ettevõtete vahelised puhtalt kunstialased sidemed noh, võib-olla seal midagi muudki veel, aga ühine mõte on see, et lahendada meie kahe maarahvast. Ja nüüd tuleme kohe siia Soome lahe põhjakaldale. Eesti-Soome selts esindab sekretär proua Mai Võsu. Eesti-Soome sidemes sidemetest annab vist küll hästi palju kõnelda ja raske välja valida see peamine, mis võiks praegu hetkel siin kõigele. Seal olla just vastavalt Silvi Teesalu sõnadele tuligi kohe pähe see, et minul on võimatu igal juhul anda mingit ülevaadet suhetes Soomega, sest need on niivõrd laialdased, et ilmselt ei ole mitte kellelegi sellest täielikku pilti, millises maakonnas ja millises tehases ja millises külas, kellel mingi mingisugused sidemed Soomega on. Aga mis on praegu, tundub sellest sügisest või ütleme sellest aastast nagu saanud oluliseks, mille poolest Soome selts võiks hakata nagu mingil uuel astmel tegutsema, on meie hõimuliikumise toetamine. Nii nagu meil selle selle aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel üle mitme mitmete aegade toimusid esimesed suuremat sorti hõimupäev, vaat kus olid pea organiseerijate peale. See on Ugria sihtasutuse Eesti-Soome Seltsi, Eesti Ungari Seltsi, et ma kujutan ette, et see on meie tulevikutöö, üks tähtsamaid suundi. Ja tõsi see on, et on kujunenud välja, et igal eestlasel on oma kindel kodusoomlane ja võib-olla on see varsti nii ka Soomes, et vastupidi, eks ole, jah, see niimoodi tundub see palju tänu ja ongi jälle meie teadet see aeg, mida talveaed eeloleval nädalal pakub, perenaine Viktoria Jagomägi. Tere õhtust. Meie arust kolm kamis huvitavat üritust. Homme, 27. ootab meid, meie külastajaid ooperikohvik, eks ikka tuntud ajat kolmest kuueni Verdi saatuse jõud, kommenteerib Jüri Kruus. Siis edasi. Reedel, 29. kell pool kaheksa on kammerkontsert Mare Jõgeva ja Lilian Semper esitavat Schumanni loomingut. Ning esmaspäeval, teisel detsembril kell kuus esinevad Katrin karisma ja Tõnu Kilgas ning räägivad oma reisimuljetest Ameerikast. Tere tulemast. Ja veel üks väike meeldetuletus viivat Estonia, nii, pealkirjastas Ellen Niit oma luuleread 10 aastat tagasi. Estonia üks kujutlus, üks maa, üks mõtet kandev maja. Need read on ka täna teatri 85. sünniaastal mis küll juba möödunud üsna vaikselt, täiesti omal kohal. See jutt on selleks, et just tunni aja pärast algab Taavi Seltsi korraldusel Estonia teatrisaalis Estonia teatri 85. aastapäeva kontsert. Nädala pärast on kella viie tees Pirita Merivälja nõmme. Kalamaja lilleküla ja tondi, heakorra ja majaomanike seltsi piisavalt. Ülekandetoonmeister oli Rein Palo. Tänan teid kõiki kuulamast osalemast siin kenas talveaias. Jälle kuulmiseni.