No halloo, siin Estonia talveaed algab kellaviietee. Algab seltside ühingute saade. See on Estonia Seltsi, Eesti kultuurifondi, Eesti Kultuuriministeeriumi ja vanalinna fondi eestkoste all toimuv otseülekannete sari igal teisipäeval seal samal kellaajal. See on seltside ühingute liitude tegevuse tutvustamine. See on intelligentsi kokkusaamise koht. See on küsimine, kostmine, seltsides tipultuuriste taidlusest, seltside, ühingute, ühistegevusajalugu ja tulevik. See on kindel põhitemaatika igal kella viie teel ja muusikamisjon. Iga kellaviietee lahutamatu osa. Musitseerib Estonia teatri trio Jaan Lauri juhatusel. Head pärastlõunatundi daamid ja härrad, oleme jälle ühe eesti kultuuri-kultuuriloo osaga siin Estonia talveaias, talveaias esimest korda Kalendri kevades. Siinsamas saalis oleme kõnelnud nendest seltsidest, nende seltside inimestega, kes oma kodupaigas sünnipaigast on ära tulnud ja nõndanimetatud asukohamaal oma seltsi loonud. Nii on täna ka teiega, head võrukad, võrulased kuidas täpselt öeldakse? On siin siis võru selts, mis on Tallinnas loodud, aga kohale on tulnud ka inimesed Tartust ja Võrumaalt otse. Püüdkem üheskoos täna kõigele ära seletada. Mis asi on see võrulaste selts või võrukeste selts või võrgu selts. Kõigepealt seltsi kujunemisest ja tema eesmärgist. Ega te selts vist ei ole kuigi vana? Muide, kõik inimesed on laudkondades ja joovad kohvi, kuigi saate pealkirjaks on kellaviietee. Teed praegu siin ei pakuta, aga kohvi küll. Niisiis juhatuse liige härra Ants Sild ajakirjast põhjanael. Millal selts loodi? Tuleb natuke tagasi vaadata kaugemasse ajalukku. Mõned aastad tagasi sõnastasin ma võru keele ja kultuurifondi põhimõtet. See võru keele kultuuri fond hakkas tasapisi tegutsema Võru muinsuskaitse ühenduse toel ja nõul. Ja kuna ma ise elan Tallinnas, siis ma mõtlesin, et sellisele fondile võiks olla niisugune kaane käepikendus siin Tallinnas ja toetus. Loomulikult tekkis samasugune ja kõige kandvam rakuke või ühendus Tartusse. Tallinna võrulaste seltsi tekitamise mõttes kaaslasel kaaskaasati ka üks noormees on Alan, Rein ja mina pidasingi silmas, et sellist pealinna võrulaste ühendust hakkaks juhtima noor ja tarmukas inimene mida ta ka esialgu tublisti tegi, aga praeguste asjaolude tõttu on ta Rootsimaal ja elukorralduse tõttu. Niisiis võin mina juhatuse liikmena mõned sõnad ütelda, et paar aastat me oleme siin koos käinud. On olnud inimesi päris palju koos, mõnikord on nende arv ulatunud sadadesse, kui on olnud selliseid põnevamaid üritusi praegu, nüüd muidugi seoses kõik selle majandusliku olukorraga on ka meie elu natuke tagasihoidlikum. Aga Mulle tundub, et me elame veel. Mis rõõmude sellist tunnet, et koos käite? Ma usun, et võib-olla rõõm ei ole siin kõige tähtsam, tähtsam oleks see, et inimesed siiski oma maad mäletaksite teaksid. Rahva vaimu säilitamise seisukohalt on see väga oluline. Ja üks meie Võru pühakiri siin võru keele kultuurifondi Väljaanne, mille on ära trükkinud kostabi selts räägib siin näiteks muuhulgas rahvavaimust ja kui te soovite, ma võiksin siin võru keeles paar lauset ette, mida selle all mõistetakse. Seda ma mõtlesingi, et puhtas eesti keeles idee võru keeles mitte ühte sõna just sel põhjusel, et võru tähendab need esimesed sammud, mille mina tegin, olid kirjakeelsed, sest võru keele kultuurifondi põhimõtete kirjakeeles on ajalehes, aga nüüd ma läheksin siis üle võru keele, loeksin mõned niisugused mõtted, sihtmärksõnad. Rahva püsimise sead ära tema hinda sünnitatu vaimujõud. Taaman, tule ära märki, Sandsid, mõtid. Vaim sündis rahva juurist, tuust püsis ta nägu ja tegu. Rahvas tohi lepp, toonhabatse vaimuga teda tule kõik haig, vahtisin pao nõudmisi verre, manus sünneta. Vaim tiin küll rahvast hinnast. Teda tule pakuga valla poole, et ilm dias, Dima sünnitaja jõudu ja võis tollega rehkendada. Rahva vaim peab olema vähemalt nii hea. Kutaisi ümbritsev vöörisess on, mida hindele ja tõisile Arg kulus. Kehvus aja kõkke mujalt laenama ja rammestas hinda ahtras. Ma arvan, et nende lausetega ma olen vastanud sellele küsimusele mille te mulle helistasite, sisuliselt. Siinsamas laudkonnas on Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur, härrans Kõiv. Ja läheme siis võru võru keeles teiega edasi. Mis asi on see kaika suvekool on niisuguse väga kummalise nimega toome nüüd natukene täpsemalt üteldu kaika suveülikool, mitte kuul. Täitsa oomika, eks ole, ja tähtsam muidugi. Sabaneb sellound juba kõnelad, võro keele ja kultuuri fond hakkas sistada organiseerima. Esimene kord tettida kaikal tol 1989. aastal. Ja kui too seal kaika raketi, siis otsustati järgmine aasta eeltetaja vil deta ja nii edasi. Aga kuna tädime kartul kaikal, siis tulime jäi kuigi kord oli kolhoosil ja kolmas kord Obinitsa salle kaikal tulivuses kokku. Agu visseli organiseerimisel muidugi ei tohi arvunetada võro hariduskoondise juhataja Tarvi Leoskid, kelle turja peal ta kõik saysics pistu. Tol korral oli siis visseli vult organiseeritud, siis tuli masinad kokku. Päris tunud tulime nagu Kalle Eller ja Kaido Kama ja Harri Hõrn ja Madis Kõiv ja Ain Kaalep ja no past kõige markantsemalt tegelane seal Hella keem. Kõnelisesse, kust võre võro keelest jahta ustestada, võro grammatikat. Kahjuks ei ole veel valmis jõudma, aga noh, loodame, et varsti tule. Tusel, kes te siis kolm päiva lats oli, ma ütlen jah. Siis mängige seal lõkke ümber sõõria ekskursioone, bittel jahtivad lõket, jah, laulsin vanema inimesega, laulsin isane illus asi ilmul natukene halvavõitu, aga pudes pahandage ilm. Kui palju siis üldse rahvast ka Tallinna pealt tasimena kokku sõites Tallinna pealt oli veidi võitu. Oma volli mõlemaid kolmel kõigil on tolle pärast ost minna, siia kutsutakse. Ehk siis noh, Tallinnas muidugi igalt poolt mujalt on meil muidugi on Salme nagu loll. Ma ei teagi, kes alles nüüd Tallinnas siis kas Kaido Kama hambalinnale? 100 või kaitsta inimest oli koos latsiga, siin on üks nimekiri isegi 128, kolm kata, sest seal on neid kokku saanud. Noot. Nonii, seal akadeemiline, ütleme niimoodi kolmel päeval ja ettekandeid, kulleri kullerid ja pärast muidugi lets vestluses ja ja poleemikast ja nii edasi. Järgmine kord tuleb järgmine aastatud. 90. aastal, siis tuldi loosi koolimajja kokku kaika suve uuli kult, kui saidi nimi jäi yks alale. Jälki organiseerija hol Vissel jagu. Aga seal on natukene Tõnu ja ülesehitussõnal kutsutu, valdo ruttas. Ja selline suur haigega pääle mineku organiseerimine või oled kõiki, ei tea, mis asi too laiega peale minek on trump? Mõttetalgud ahah, siin me saame ka keelekursuse ilusasti keele kursuse talvel seal sääne miis nagu nagu Enn Kasak ladestada Teedus sõnastiku õmbleb andma võro kiilt. Häste uljalt, tõesti, muidugi ettekandeid sa loll näituses, Heino Sikk on samas kõrval, avaneb avar maa ja teisedki, olime seal, näidati filmi ja kelti samamuudu ekskursioonil kütjorol ja, ja noh, deti kõike, aga päämine aiaga peale minek. Seal on mitu teemat, aga peamine teemaldu võro keele säilitamise küsimus. Kõige hullem on, et Võrumaal endal tukkus ärkama võro kiil, noidemann, kes seal elanud, main kõnelemist, immigrante, naguniikuinii mõistab äragi. No ja siis tuli komiteed, no mis muud, eksju, ja siis seal nagu, nagu siis formuleeriti mitme mitme sans. Noh, kuidas ütelda. Nagu tuleviku peale, et noh, et mis istu võro kiil seal on ja kuistada kuis teda nüüd väärtustada, vaht. Pikas ära kõnele kõik nad siis natukene veel paar sõna, kolmandast sotsioon suvel Obinitsas tolle organiseeris setukas nõna mehesel Aare Hõrn. Ja seal aeti nagu setu asja, seal on kah nagu ette kanda rohkem pea. Oopatiga sõitsid ilusaid asju, nagu nagu. Seda tegemine näituses, baarikapslid, kus kiita ja sõidad ja kestva karaskit Kiislatetajad siis pote deti seal Kallel Euroopas, kus muidu mõtsa vennasmaata. Jaak tuks kõnel kandletegemisest, noh jah, kõigest saab aru, aga mõned sõnad on niisugused, mis tahaksid äraseletamist vot selle söögitegemise juures tutvustades perenaise käest küsima, ma sõin, sõin, sõin, on vist venekeelsest sõnast Surdumisene, männegi juustu koduvarna variant või midagi säänest modaari Kapsta Taaramuses, Kalija Kapstamsel seen, tuvist, kapsad, kesva karaskluduka, ütles kestvam, oder karraskub karrast, siis Laansane hapu, hapu hapendatu Kaara puder, ütles nibud. Mis nüüd vihkan, tädi, aitäh, jätkame võru keelest võru keele säilitamise juttu. Aga juba uurija uurijatega keele ja Kirjanduse Instituudi teadur Helga Laanpere. Teil on siis päris pikk traktaat valmis vaadatud või kirjutatud juba, kuidas on selle Paan Kahaga kirja Capantuma Elaik harinud kirja pandmat, uut, mida mõttennale siis mõne mõtte siis? Võro keelest, et tuua minutid, asi tüte rahvategi, rahvaski ega võrokesi ei, oledki luma ette, rahvas. Meil on oma murre ja oma Kiiliani oleme vana, suure Ugandi hõimujärglase ja lõunaeesti keel on keele uuritele väega huvitav kiil. Aga ma ei ole küll murdeuurija, mahub see soomeugri keeli. Ja ega ta võro kiil ei ole mulle imegi, kah ta mulle isegi. Mul tolle nimelt ime Võrumaale mujalt ja ega ta päris häste sopicki kõnelema. Vanasti oli võrukeseks väega uhke oma keele üle. Kui käkin hakkas kõnelema ja kõnel Veikese võltsis üteldi. Et lihtsalt surgitme, Tiit, kui sai, mõistab imesis jätsigi katskija. Ta sai küll kõgest arvagades, esines naka Surkma võro keelt. Lapsepõlvekeeld ei mas Ärgunetada. Kui inimesel monu nii illoskotus sündimisest ja kasumi, siis nagu võromaa siis võid tujule olla ainult uhke. Ja niisama võid olla uhke oma kodukandi keelevile. Morozdam sääne einemine, kes on murdepääl üles kasunu palju rikkalt, kuidas. Tallinna Võro Seltsi homo suurem jagu seal siit inimesi, kes, kellel ei ole võimalust oma lapsepõlvekeelt kõnelda rohkem kui lühkist haiga suurel, kuna kodu kodust üle kaema. Praegu võib kraavis. Too too ongi ja et mis seal on, palju säätsid ka, kes on nii kaua Põhja-Eestis elanud, vrakilt juba rasse kõnelda. Ja mulle paistused, seltsi, koon käimise sääne, kotus, Kauma keelt kõnelda, Mulledu väega meeldus mullatakva suu makas ja Miinlat hääs, kui sa murret kõnelda. Ega meil dast kapetast ei massak küll hakata Võromaa võrokesi hoidma oma keelt 10 esitiidlemist tegev 10 esihoitvaga. Võib-olla peaks neid ainult väikese julgustama, et neile massauma keelt häbeneda. Mati ja küll mõne häbenesed tuut, Kosne peri oma. Üks on nagu moodu asi halvustada, kagueestlasi on ja Omrummal muud päädist võrokane tahan ma ütelda, ole Õisse sugugi halvemad, kuidas majanduse alal ankil punnitada toomõigus, aga muidu ei massa joht pead norgu lasta. Tiidet, Kirotada, võro keele grammatikat ja lugemiku tooteid, et Võru murde või oled kõige parem Tiidja hella keel ja aitüma talle kõge detist ja tuisk ette, mis ta tegevil ja Aitume talle ka salme nii koolile, kes on keele ja Kirjanduse Instituudi väe kahe lõunaeesti murrete Tiidja ja uurija. Toost on muidugi kahju, et ei tule noorem pik lõunaeesti murrete tungite, uurid manu avastiks tulevil, kus nad on siis mai tia. Esik keegi, et neist tule säänse ameti pidaja, kellel ei ole üldse võistleid. Et, et massas küll valida sääne amet kogu maailmakeele uurija on väga huvitatud just lõunaeesti murretest põhjaeesti. Nokil, võitseja tuustiitas rohkem paga. Aga nii huvitavast Lõuna-Eesti ka võru murdest on vähe kirja, pantu, vähe, uurite, vähe kirja, pantu aknadas vilt. Sääne haige võimalus, et enne me peame kõik võro keele, kultuurifondi ja Võrumaa ajakirjanikke ja koolmeistrit ja luuleteid, kes aisu, võro keele ja meele-ist aituma neile. See oli päris kena ilus jutt võru keele ja ka Võrumaa ülistuseks. Kuid murdekoguja ja vanakoolmeister härra Arnold teets. Kui palju te olete kogunud seda murretes? Madei emakeele seltsile neli tüüdi ega düünoll Lüts ütleme 1000 või või üle 1000 sõna. Ma mõtlen, et kas ma mõistan nii hästi kirja, panda liigutud murrete Pämma, aga perast sai kõvasti kit. Malle Leisi Mõniste miis Mõnist Mõniste kutsutas ka mehkama selle sellepärast, et seal oli vanasti spanda mitte Mihkel nimes, vaid pandi mehka meestele ja naisilol hüppaja. Tuut ülditud Mõniste suulaulik. Maale sündinud, ma olen sündinud ja kasvanud seal biitreeii veeren Mõnistan veel kolm, kolm Eke vits seal must egi siis vaid Väigi ja muu. Lätimaa sise- ja Lätimaa vahel nagu kiir oli ja sellega teistest nagu eraldi, et ja ja üldasid hundist, murran väga vanagi väega vanakihil. Mõni sõna Mõniste murdes. Ka mul on siin üles pandud änseid, sõnumis on vannu, vannu sõnu, mida võib-olla, või olla Mõniste inimesi, Esidki, Tiia noorempäid ja tuud nagu sepp kas ei tea, kas Mõniste või kas võruinimese teed või mis on see? Ma küll ei tea, mis sepam pärm, kahja otsagi, et ülikooli, selle ega ma muidu heasti ja long, mis loom. Jää all läbi ja vanaema tegi ka lätlane. Nii et need sõnu on hästi-hästi palju. Nüüd aga ka, kuidas võru keel laulus kõlab? Muide, teie Helga Laanpere läheb laulma ka lault koos teiste tüdrukutega see on siis nii ta Võru ansambel eesti keelt kõnelema, siis vasta täiesti keeled Ami, laulame võro keelend. Võrukeste ansamblit juhatab Külli Puhkim, kuid järgmine laul mu lapsepõlve, Võrumaa on proua ida Kõiva loodud. Kuidas niisugune võru laule õieti sünnib? See võrulaul on ka Mõniste keeles, sest ma ise olen ka Mõniste kandist pärit aga võru keeles ikka võru keeles ja võru keeles Mõniste kandist just. Ja sellele tõuke andis nagu Eesti lauluvõistlusmeri maa ja mehed, kus ma siis otsisin teksti, et kirjutada nagu laul, aga lõpuks ma ei leidnud teksti, tegin teksti ise. Ja tahtsingi nagu tekstipreemiat saada. Ja minu kolleeg Tõnis Kõrvits pidi siis tegema viisi, aga kuna see aeg läks nii kiiresti, ei jõudnud, ei jõudnud, siis olin ise ka sunnitud viisi tegema ja nii see laul siis mul sündis ikka nagu südamelähedasest lapsepõlvest, mälestustest ja nii ta tuli. Aitäh võrukeste ansamblile, siitsamast, aga kui keele pealt minna ajalehe juurde, mis on ka keel ülemaailmse võrukeste lehe Virus Kundra toimetaja ja ühtlasi Võru raamatukogu esimees härra Heino Sikk mida tähendab Viruskondra? Virus fon, raam, sääne, tša haldjas, vanast ulatse oli väikest, siis üteldi, nii mudu teated, mõnel hammas suust art silgati, siis visati too Ahodaadia hõigati, nii Moldovat. Viruskondra, ane mulle raudhammasmana suleluu hamba vasta. Vaat niimoodi, aga nüüd om sääne lugu, et kalli võrukese kesti siin Tallinna maal elate. Madu teile tervisi oma keele ja meele ja oma kodo Võrumaalt. Mis tore koht, see talv aednate võrukas võrulased saavad kokku? Jah, toda Digiga Viruskondrazis, sest virus, undram, sääne nagu juba juttu oli ülemaailmne varakaste helikandja või leht, mis ütsker koon välja andas. Toda tegi meil praegu raamatuklubi võrrand. Alostimi tõuga juba 1870. Mitte nii, muidugi 1989. aasta novembrikuu ja tämber, son ära ilmunu Jaba tervelt katskimaid ütles numbrit. No kirjutada siin kõigist võrrakristest koos maailma otsani, aga jõles kassis normaalvõi Eestimaal või, või Brasiilia Austraalia või ütleski kos riigi. Ja nii eesmärgiks ongi olnud, et me tahame tutvustada mida võrokesi tegevakovskil, maa, kes oma kirjamehe, kes oma koonist nagu kes oma teadlase või ütskõik kultuuriinimesi, kirjutimi naist kõigist ja näisid kirjutusega siinsamas, Jon Lehkren. Nii et on nagu vastastikku asi, käe on ju siiani ja võro kiil tahame kasin, nii kui tähendab, et seni oleme elimelises lehest pääle nii tiimiga edaspidi v. Nüüd kui nüüd kokku võtta, mis siin ilmunoomsis mina oma arvamise perra peassi, seda Peris kultuuriloolises teadmi, kus juba missa, äre, kogutusioon, kattekümne üldse numbriga ja kõik siiani väega kindlasti, või ütelda, et nagu tõusvas joones peris ja lehti saadetu igale poole maailma otsa ja tuuga peris rahulgi olnud. Võro kiilt, eks tahame, kõige rohkem siin puuduta, aga nüüd omissioon meil sääne vallus, asi, millega sai hakkama Eesti Post yld haigu anud ideede, et postisidetariifi omale on ju niivõrd kallis, et Hiina ei saa maailmaga muu maailmaga suhelda. Kõnelemata siis veel, et tahabki saia eurooplastes way Vai osa maailmakultuurist, too jääs kõik nüüd kõrval, sest lihtsalt ei tihka ine välisvõrokestele ütelda, et nii juba kuupalga eest saata teile kateegilolist panderolli Kossama, Viruskondre seen või ajakirja või raamatut. Nii et too asi on nüüd võis ütelda nii kokku võtta nagu võro lehen sai, kirutatus, uus raudne eesriie, seekord sinimustvalgete triipudega, Eesti Post lõpetas kodueestlaste suhtlemise välismaailmaga ja nii ta ongi. Mis nüüd erissaidi? Kui nüüd arvata, et tulevast aastast hineb ka ajalehte õiglase telliza ja televiisorile ja raadiole pandas kõvamas pääle ka too info, kaos meil ära missis perre jääs, siis on nii TTV, Lüts, viimane leping Venemaaga osta sinna siis või ma ei tee, kuis valitsus mõtles ütskulaat ja naerda, välja saatma muudina perre jää sest meil manistki vabadust ei olnud. Ja mul om sääne palve kõigile võrokestele, kes siin oma ja korstnaga ei ole, et nime Ökva ja raadioonuga pöördusi valitsuse poole ja selle Eesti postiotsuse lases ära muuta. Sest ainult 10 protsenti, mis siin välja pakuti, on inimene võimeline ära maksma mitte rohkem, sest teisiti nii edasi minna ei saa. Ja kui valitsus ei ole tuus võimeline, siis tule katsioon valitsusel tagasi astu ja varrukas nii Eestimaast lahku, lööme tiimi oma liivimaal, omavalitsus ei oma Parlamendi. Ja ei jää muud üle, aga siin Viruskundragozzile ma ütlen veel nii palju, et aitüma kõigile, kes oma kirja saatja on, kes oma õla alla pannud, nii asutuse kui üksikisiku, palju suur tänu neile kõigile. Muide, niipalju veel Viruskondra toimetaja Heino Sikk, kes praegu kõneles, on ise ka trüki ja see on ainulaadne vest eesti lehtede väljaandjate ajaloos. Nojah, nii ta homme, et et väiksel saa nagu raamatuühinguga tegeldus ja, ja, ja, ja siin esiga kirjutaja Adomi töö kõrvalt, ühesõnaga kõik see on niisama, võro asja, perest muud mitte midagi, ja lõpetusmaa Üts. Luuletus Tamula taredaga, kuigi müts minut siis tuumaloedil ette elama rüngalina seal kostamulaam tare takka ja Vagula voo veere pääl kaes Munamägi Taival hakast on kirun päästeks kõneldu. Siin sakslasel vanast sai suits, kantstuur peras palju sõneldu, lääts ümbril, sööri sõjatants. Härra köivida siia sama selle teema juurde palun ja ma ei näe, et uut asja yks nii musta värviga nagu muugi naabrimmista Laboman. Aga ma tahaks natukene propaganda, teda ka me saame. Tallinn on kokku külla kõik see Akainemise häolastiku luuri tulles maisi tüüta ju Tallinna tehnikaülikooli, ma lihtsalt kutsun ainult üles. Plakatid Saina peale pandud, enedes tuleva. Aga hea olekski, kuigi äkki nüüd kullas mõni üliõpilane eriti väega häoles koolist, Pedagoogilisest Instituudist, kus eesti keelt Oppas koputades või oled sa midagi sind äärteta? Ja meie järgmine kokkusaamine üheksandal aprillil jürikuupäeval või kustuti üteldes? Kell kuu sõdagu Kullon ja väega oodassi üliõpilasi sinna või üldse noori aitama? Siin on väga lähedalt seotud, kui me Võrumaast räägime, siis käsitöö, käsitöömeistrid kõik on seni teistele eestlastele hästi tuntud. Te olete korraldanud ka mitmesuguseid näitusi ja juhatuse liige, huvikeskuse Kullo maalija graafikaõpetajana Aksel Johanson. Kuidas neid Võrumaale nii palju kokku on tulnud siis neid mehi, aga ka naisi, kes käsitööd armastavad? Tallinna ma mõtlen ikka ei ma mõtlen Võrumaal tervikuna, aga no Tallinnasse te olete, ma ei tea, kas paremat elu otsima tulnud või kuidas? Ei jah, see on muidugi teine teema. Aga asi nimelt selles, et, et see võru seltsi asutamise haigu on küllalt suur huvi just käsitöö vastu ja käsitöötoimkond, käsitööhuviline huvilise, olge esimene, esimene selline huvialade läheb kohe siis võruk võrulase siis noh, organiseerunud me oleme jah, korraldanu juba kats näituste oleme tellinud seal Sütiste teel majandusjuhtide instituudi näol huvikeskuse Kullo sellel aastal. Ma küsin vahele, mis seal näitustel väljas on. Võtame võib-olla need konkreetsed asjad, mis täiesti hõivatud väljas jahul, käsitöö, käsitöö, Kullam siin väikene noh, kui konkreetsed näited näiteks noh, ütleme seal liniku, kaelasalli. Kindapits heegeldatud heegel heegeldatud tööd, silmkoeesemeid palju üle üle viimasel näitusel üle saadi põhiliselt naiste tööd, ikka põhiliselt naiste tööd ja mida mehed teevad? Vatt? Tuuga seoses tuletas veidikene pildi oma lapsepõlve paar, seda ma mäletan kuskil aastaid 1903 bet ütles 1935 36. Siis seal asi niimoodi, et Est kõnelda, niimoodi on juba praegu kõneldes, et poodi neile Tuudia poodi neile Taad ja kõik on väga kallis. Kõike püüti esiteta ja väga palju esiteta. Mina mäletan küla poodiline ega voodides sule sealt mööda, kui müüdi raudlakk lubja petrooleumilambiõlipurgi kompvekke ka. Ja, ja niimoodi, kas tol ajal tehti ka näiteks pill? Teddy küll kandleketi, põhiliselt Etti kandle esinenud pillid. Nii, seal, kus on kandled, kus on grillimeistrid, seal on ka kandlemängijad. Terve suguvõsa on härra Toivo Luhats sil olnud, kes kõik on pillimehed olnud ja täna on ka koos pojaga siin. Ja sai oma isaga mängitud juba viiekümnendatel aastatel. Õppisin kandlemängu ära ja nüüd mängime juba koos pojaga. Mis lugu see täna on? Täna teeme ühe luha paabupolka luhapaak oli minu vanavanaisa tuntud pillimees Räpina kandist ja mina õppisin selle loo ära oma vanaisalt Jaanilt. Nii et püüame seda kahekesi siis teile mängida. Ja kas need kanded on ka võru kandled ja need on? Minu isa, Elmar Luhats i valmistatud ja selliseid kandleid kahjuks praegu mängib ainult üks mees veel vanadest pillimeestest nimega Tähnas Tartu rajoonis. Ja rohkem seda mängutehnikad ei osataja praegu mina püüan Kullos piipari poistele just seda tehnikat õpetada, et see välja ei sureks. No kuulame pisut minuti jagu ka seda ilusat kandlemuusikat. Aitüma pillimeestele ja nüüd võib-olla lihtvõrukene, nii nagu proua minister ennast ise nimetab üleskutse. Ja see kõlab uhkelt kõigi maade ja asutuste võrukesed, ühinege. Ja äraseletatud oleksid tõesti nii, et kõik värakese, kes me oleme kastallinan või kosk, immuunLiinan või maakodusse on mul on näiteks väga hea meel tähendab tervitada oma klassiõde, kes hoopis oma Avinurmest, nii et ta tuli ka Tallinna võrokeste, tõmban võru seltsi kokkusaamisele ja ma tahan ütelda toodet, egan asutusena peas käima seansside lahtiste silmadega ringi ja otsime võrukese üles ja siis ütlema tere võrukene. Ja siis kasvõi kolm või katskümmend varakust üten või siis juba sandid suuri asju ajada siis võisi, rehkendada nüüd riigiasju ja kõiki muid asju, nii et kõik võrakese saami kokku. Aitäh Võru seltsile, kes täna siin talveaias ilusat juttu puhus ja keni laule laulsid ja pillilugu mängisid. Nädala pärast. Aga mida on meil veel oodata sellel nädalal talveaia perenaine Victoria. Tere õhtust. Kolmapäeval homme 25.-le, siis kella kolmest kella kuueni on ooperikohvik kord juba väga populaarseks saanud ooper Nabucco, kommenteerib Jüri Kruus. Ja esmaspäeval, 30. algusega kell seitse on tore kontsert. Konkursi eel esinevad Lely Tammeri õpilased. Mare Väli. Jaa, Aimar Tammel, tere tulemast meile. Meil on juba soe. Nädala pärast on siinsamas saalis selsamal kellaajal koos esperanto seltsi liikmed. See on ka üks vanemaid meie seltsiliikumises. Ülekandetoonmeister täna oli Rein Palo kohtumiseni ja jälle kuulda.