Kontsertmeister hilja, Kangro, millal te tulite Vanemuise teatrisse tööle? Mina tõin 51. aastal ja siis ma usun, et kes mind kutsus, ma usun, et, et vanem kontsertmeister Friida klinn, ehk on see süüdlane, et ma siin olen. Aga teil ikka pidi mingi tõmme olema ooperimuusika ja, ja sellise sellise muusikast. Teate, ma ütlen, kui ma noor olin. Mul oli kaks venda, üks asi, viiulimängija lõpetas Tallinna konservatooriumi. Teine tšellomängija, tema oli siin. Vanemuises oli tema tsellukontsertmeister oli, ja siis noh, meil oli oma trio, mis me mängisime ja siis oli nõndamoodi. Et siis ma nagu lauljatest suurt lugu ei pidanudki, tähendab, minul olid kainud instrumendid, need olid minul niisugused olulised, pidin ise, neid ma hindasin. Aga ma tulin vanemate seas. Siis ma hakkasin Ardasse, maga vokaali, Eima muidugi varem hakkasin maid muusikakoolis, töötasin varem kaua aastaid töötasin ja seal no siis ei olnud nagu tasulisi või palgalisi kontsertmeistreid. Aga minule meeldis saade, ma käisin kõikide peaaegu kõikide õpetajate juures ikka saatmas lauljaid, pillimängijaid ja nõnda edasi. Ja siis, kui ma lõpetama hakkasin viimase kursuse peal olin muusikakooli Elleri nimelise siis minu klaveriõpetaja ütles enne lõpetamised, nüüd jätame need mängimise keres. Rütmitunne läheb lauk. Te olete selline hea apteeker, keda võib ka öösel kell kaks kolm üle saada. Kui lauljal tuleb tuju peale või instrumentalistina, teeme proove ja olete nõus. Nonii räägi vahepeal, aga noh, ega mul ja eriti südant ära ütelda ei ole. Aga kui ikka vaja on. Sest teatritöö on ju niisugune tööd, et ega seda ei saa ju päris kella järgi teha, et sa lõpetad nagu poole takti pealt ära, mu aeg on läbi. Kui on siiski vajadus, siis tuleb see asi lõpule viia. Ja teil on vist kõik ooperit üksipulgi peal? No nad on olnud peas, aga eks nad ununevad ka sellepärast kuidagi, mul on tunne nagu omaseks saab ruttu, aga kipub ununema, karutud kui jälle, aga mõnda ooperis ma olen teinud juba mitu korda. Ja. Et pole enam partituuri vaja ette panna? Ei, seda küll mitte, partituur peab ikka ees olema, sellepärast, ega pääsmeid ei mängi, aga no muidugi viisid ja noh, need on niiviisi tuttavad ja ja muidugi mäng on ka lihtsam. Et ei pea ise nii niivõrd süvenema, kuna nad juba ükskord teinud selle nende aastate jooksul, jah, on. Paate flai nagu oli kordunud ja seal teisi, aga praegu on nagu Aga istute mõnikord ka sellise külma südamel klaveri taha või on ikka kõik muusikamist tuleb nootidest ja teie sõrmede alt, see läheb südamest läbi. Minul ta ikka kipub rohkem südamesse. Ega päris, no siis ma peaksin küll väga väsinud olema või midagi, noh, aga ega proovinud ka väsinud peaga ikkagi tulla ei saati andad tikas südamest kipub läbi minema. Mis on see, millest see võlu on, et tõesti, et üks sama meloodia ikka uuesti samamoodi mõjuda võib-olla natuke erinevalt ka kus need nüansid on? No on sama musiga, eks. Muusitlejad muusikaks, jah, ütleme nõnda, nagu omal ajal meie peanäitejuht ütles, et täpid jäävad täpi teeks, need on siis tema, mõtles neid noote. Aga kuidas lavastus tekib, erinev lavastus erinevatena tuurid on olemas, võib-olla sama ooper, aga kui ütleme kaks korda, et üks lavastaja sätib teda ühtemoodi, teine seedib teistmoodi, samuti solistid tunnetavad teinekord erinevalt. Eks ole, see on, see kontsertmeistritöö on üks suur, ma võtaksin kokku ühe sõnaga miks. Miks see solist ütleb nõndamoodi ja miks ta mitte teisi töö, mis suhe on tal teise solistiga või tähendab oma solistika veel mötlesin partneriga? Et suur, miks, kuidas sa väljendad miks, miks sa just nõnda ütled selle lause, et mis sa sellega öelda tahad? Minu arvates on see väga tähtis intonatsiooni küsimus, intonatsiooni küsimus, jah. Muidugi intonatsiooni küsimus ja aga see tuleb nagu seesmiselt. Endal suureniks. Aga järelikult ikka on neid soliste, kellega teil koostöö laabub paremini, kellegi tunnete nagu ühist hingamist, aga teistega te peate, kas nende järgi käituma, saate oma tahtega peale mõnikord suruda. Üldiselt ega nii päris otseses mõttes surumine võib-olla ei olegi õige sõna, aga muidugi teatud märkused ja teadus ruumine küll. Jah, eks ise võib ka vahel surumisega. Ma olen teinekord öelnud nõndamoodi, et noh, ma ütlen küll nõndamoodi, aga eks te nüüd ise mõtelge. Et kas ma nüüd ütleksin meetodite tunnetate nagu ise seda läbi, et ei maksa kohe võtan etaloni. Seda, et see on nüüd täpselt nõnda on, ma olen seda küll nendele ütelnud, vahel. Aga noh, kui on niiviisi karjuvalt midagi, siis, Ma kujutan ette ka teisi seda elutarkust nii palju olemas, et ei hüppa nagu nelja jalaga peale, kes teid on elus kõige rohkem mõjutanud. Kus te olete saanud neid? Juhiseid. Noh, eks ikka kõigepealt kõik algab ju kodust pääle kodusest kasvatusest. Ja üldiselt mu vanemad väga armastasid muusikat. Ja kodune kasvatus oli nõndamoodi. Ja no muidugi kindlasti oh ei taha ennast kiita ja ei olegi midagi kiita, aga suhtlemine inimestega õpetab ka omamoodi. Nii et te oskate igalt poolt midagi võtta, mis jääb meelde ja oskate sellest järeldusi. No seda vast otsustavad Ise aga, aga midagi ikka võtad alati ikka kellegi käest võtad. Me ajame juttu praegu Vanemuise teatri ühes majutusruumis, see on vist teile väga tuttav koht. Ja siin on ikka oma. Nojah, siis kui. Väga palju proove on siin tehtud just niisuguseid individuaalproove ja sured lavastuslikult, proovid on lavastaja ka juba siis suurtes proovisel praegu pisikeses proovisaalis individuaalses. Ei ole, ei ole vist kunagi elus hiljaks jäänud, mulle tundub. Noh, seda on vast liiga palju öeldud, aga aga tegelikult tegelikult, ega ma olen püüdnud küll mitte jääda, sest ma enamasti olen nagu varem ikka juba siin. Ja ma kujutan ette, et ka need lauljad, interpreedid ja instrumentalistina, kes teie juurde tulevad kui nad korra hiljaks jäänud, järgmine kord tuleb täpselt kohale. Kui te lasete silmade eest läbi nüüd oma nende aastate, need inimesed, kes teie juures siin on proovi teinud millise inimesel ta kõigepealt mõtlect Oot, see on raske küsimus et millise inimese peale sellepärast, et ma mõtlen ju siiski individuaalselt kõigi peale. Ja vastavalt no ja kui noh, kui ühe solisti arvamus niiviisi Solisti arvamusest niiviisi kõnelda, siis tema ütles nõndamoodi näiteks minu kohta seda ütles või noh, mõtlesin kontsertmeistrite kohta nõnda et noh, et kui ma lähen teise kontsertmeistri juurde, siis ma tean, ma häälestasin ennast nõndamoodi, pean häälestama, et ma pean rütmisega kindel olema, kui ma sinu juurde tuled. See oli Evald Tordik. Et, aga kui ma sinu juurde tulen, siis ma häälestasin ennast nõndamoodi. Et et mõõdet puhas intonatsioon olema, et sina nõuad seda intonatsiooni. Sellega muidugi nalja saanud, oled elus palju pettunud? Ei, ei ole. Sest et, et noh, ütleme, muusikasse puutub seda Lamonen nagu tahtnud juba kuna perekonnas oli isa, laulis vahepeal koguni kolmes kooris ema ema, kui ma päris pisike olin, siis ma mäletan, emal oli pihku low flirt. Aga noh, kui palju tema mängis seda, isa kirjutas ise nooti temale aga no muusika armastus sai siis nagu lapsepõlvest juba peale. Ja siis ütleme töösuhtes. Ma ei oleks nagu pettunud, et ma läksin nagu muusikat õppima, siis on siiski südamelähedane olnud. Ja, ja elus ma peaksin ütlema, et suuri pettumusi pole kunagi olnud. Jah, sest teati inimeste ringkond on ühest küljest mõnikord natukene keeruline, siin omad intriigid ja mõned muud asjad, aga samal ajal nendest inimestest kiirgab seda soojust päikesepaistet nagu teist. Väiksed intriige on ja ja eks seda kõikides teatrites oli, aga paratamatult vahel juhtuvad ise ka sinna keskele, kuigi nagu ei tahaks, aga aga kui dekakonnaled kuidagi laabuvad ja lahenevad nõnda, et et see ei ole püsiv, püsib, aga no mul isiklikult nagu talis intriig ei ole olnud. Ja te ei ole vist selline natuur, kes viha kannab? Ei ole jah noh, vahel väikest pagunstica muidugi olnud ka, aga, aga, aga lihakandmist ei ole ja üldiselt ega ei ole niiviisi eriti olnud. Suhtes on ikka võrdlemisi heada, noh tänu muidugi nendele, kes minuga tegelevad, sest need on väga kenasti minusse suhtunud kõik. Ja meil ei ole nagu tekkinud niisuguseid olukordi ja noaga töö juures töö juures vahel ikkagi mõni väikene arusaamatus juhtub igalühel. Aga noh, need lahendatakse ära. Ükskord oli, ikka oli. No seda ma ei julgegi rääkida. Ja välime poole tooliga poole tunniga, jah. Aga see on nüüd niisugune natukene nagu kohtulik asi, nagu mulle öeldi, seal oli nõnda, et mul söö rubla aeg. Siis oli mul üks rubla lipul käes parajasti ja, ja, ja läksime muusika braseerimise. Läksime. Ja minul oli sõbra käes ja siis Muslerdasin seda Rudajas Rubeneks mul tahes katki. Ja siis solistid, kes oli üks naissolist, kus sa seda saadet kuuled, küllaltki sisemust ära tunneb, sellest on ikka hulk aega tagasi vaatas mulle tõsiselt otsa ja ütleb nõnda. Kuule ükskõik mis juhtub, aga raha ei tohi katki teha juba võtmiks, ma enne ütlesin kohtunike asi juba nõnda sellepärasuse natukese väikse huumoriga muidugi seda ütled ainsana tema ütles mulle nõnda, et, et see on juba no nagu kohtulik asi. Et, et, et seda ei maksa. Jah, ja siis hakkasime muidugi mõlemad naerma ja siis me läksime alla puhvetis esipiim, kohvisõbrad jälle kohvi juurde, hoidke ennast. Teade. Ja mälu ja teil on hea huumoritunne. Ma lõpetuseks küsiksin proua, hilja, Kangro. Kuulajad kindlasti huvitab, kas Bernard Kangro, see tuntud väliseesti kirjanik on ka teile mingi kaudu sugulane. Ja võrdlemisi lähedalt ja võrdlemisi lähedalt, aga nii. Teate, mul on siiski natukene praegu häbi, et ma ei oska täpselt ütelda, kuidas ta, kuidas ta mulle, kui ma olen seal mitu korda tahtnud proovida ja isegi tema tegi oma sugupuud ja siis saatis mulle veel kirja, aga mul ei olnud nendes arhiividest aega nagu käia siis tol korral ja jäin Pärnus muidugi. On juba kadunud? Jah, aga ta on mul sugulane küll. Nii oskuslikult mängis endale Ani kitarri neljaga meenutavad oma kunagist kolleegia töökaaslast kirjandusala juhataja Evald Kampus. Laulja Jassi Zahharov ja dirigent Endel Nõgene. Nendel anni kuulub sellesse sõjajärgsesse Vanemuises laste ja lauljate põlvkonda, kuhu kuulus ka näiteks Johannes lükki ja paljud teised emad olid ikka võimelised laulma. Olgu missugused need tingimused tahes. Kui palju siis tuli, tead, tril Vanemuise lega teistel teatritel käia ringreisietendustel minu meelest pärast 1949. aasta küüditamist, kuskil 50. aasta paiku, Vanemuine andis rohkem etendusi väljas pooltar tutt kui Tartu linnas endas. Ja kui viletsad olid transpordivõimalused. See oli tavaline asi, et talvepakases ja tuiskudes ja tormidest tuli seda bussi lükata. Ta võib olla mitukümmend kilomeetrit üldse jälle etenduselt tagasi pääseda, mõnikord jõuti alles kuskilt väljasõiduetenduselt vastu hommikut koju. Hommikul hakkas kell 11 proov ikkagi, samal ajal õhtul käis jälle etendus. Päeval oli, kui vaja veel kuskil kontserti anda, sai see tehtud ja spordimehed olid nad kõik kaasa arvatud ka Endel Ani, tema tegeles tõstmisega. Nii et ma arvan, et tulla spordivõistluselt ja minna peaosa tenori partiid laulma. Ooperis oli tolleaegsetele meestele täiesti tavaline asi, et kellelegil oleks hääl ära olnud või ei oleks korras olnud. Sellist asja lihtsalt ei kuulnudki. Et mehed olid tollal kõvasti raudsemad. Tema oli igavene naljamees, huumorimees ja palju ringi käinud ja väga hea näitaja. Me olime suured sõbrad, tegelikult niimoodi Kaksendit kuidagi muusikaliselt palju arutada ja klappis. Olime Rakveres lõbusal asjaga ringreisil, elasime. Sealt eemal hoopis ühes väikeses mingisuguses oli leitud võõrastemaja või oli see mingi internaat ja kõndisime seal külavahel siis ja nendel pööras ringi, ütles, et ta nimekaim küll sellel naisel on alles armastuse sambad. See oli niisamasugune, suurtaks naine küla vahel nagu Endel Ani, ainult et jalad olid viis korda paksemad, kui ta ise oli hea väljend, et kes sellel naisel on armastuse sambad. Et ta oli niisugune väga, võib-olla kujundlikult tähelepanelik alati võib-olla siis selleks, ta leidis ka niisugused hästi selged kujundid oma teatri või filmikarakterit, näiteks. Kui tore on tema köster näiteks liivade, eks ole, kuigi me tunneme teda eelkõige head tenorit. Muidugi. Ta oli ikka väga musikaalne inimene, väga täpne, temaga oli hea esineda. Ta kogu aeg kuulis ja mis ümberringi toimub. Mitte nii, et mina laulan ja tee, saatke mind ja kõiki ja tead isegi see haruldane haruldane kunstnik tegelikult. Nendel haigestunud meenutada seda, et kui ta oli laval, siis enam temalt silm ära ei saanud. Ta võis mitte midagi laval teha, ainult istus. Ja kõik tal oli mingi müstiline, maagiline, niukene, fluidum, ta oskas haarata saalist kõik endale kõik pilgud enda peale. Seda esiteks, teiseks ma olen endale Ani juures pinud mõnda aega vanemsooga on stuudios, mida ta juhatas. Ja me saime maitsta ja meil on ka väga hästi läbi. Ja ma olen olnud väga paljude aerus kodus ja ta oli ikka, et kui sa teed tööd, siis jõuad, jõuad edasi Mui, sinusse usku on. Ja ma olin ka päris viimastel hetkedel olin ka, olime ka temaga kokkupuutes, tähendab käisime läbi need endale, nii on üks sellest üks nendest markantsetest tolle aja inimestest, kes mul on silma, kes nagu omaks võtsid ja teised mind edasi aidata. Et 31. mail just täitub 70 aastat endale nii söömist siis ma lähen haua peale, ma olen ikka iga aastaga, kuna meie sünnivad temaga lähestikku. Siis ma olen ikka käinud sellele laate oma peale. Jassi Zahharov on maikuu laps sünnipäev 29. sel kuupäeval. Nii et palju õnne juba ette. Aitäh kuidas teil Vanemuises sünnipäevalapsi tervitatakse nahistavalisena Teaduse krimka tsiuh. Kuidas teil lauldakse ikka, aga, aga noh, solistidega nisuke asi, et, et kuna solistid on nii omaette, kõike ise täis, neid on raske kokku saada ja kudede sünnipäev ongi siis siis no mina kui ütleme, solistide inspektor, ma pean meeles, aga pean meeles ainult neid tähtsaid sünnime alates 50-st eluaastaga, neid praegu niisuguseid rea sünnipäev me nagu kahjuks ei tähista. Ja me ei saa kokku ja ka need teatrikollektiivid, kes töötavad kollegiaalselt näiteks orkester, koor, Nendel on palju lihtsam, nendel on kõik koos ja kui kellelegi. On see nii kollektiivis sisse, male, lauldakse elust, antakse lillede sõnade kena. Sa oled, nagu selgub, väike, et siin on ikka, kui palju siis Vanemuises praegu solist. Solisti arvel praegu 16 16 solisti, mille arvel ja kõik teevad vapralt tööd. Artistil olgu siis näitlejal, lauljal on peale hea hääle ja füüsise vaja ka midagi enamat. See on vist selline kiirgus, mis tuleneb rollist ja osast, mis ühtedel jõuab saalidestele jõua. Mul on meeles üks onu Disenuseni etendusse. Tubina ooper. Ma nägin seda Estonia trupiga, kui Estonia oli esinemas Stockholmis ja siis oli külalisena oli kaasatud sinnaga Jassi Zahharov. Ja mul on meeles, et sinu osast tuli saali sellist jäist, külmust ja julmust, nagu selles osas peab olema isetunnet, et kui sa mängid seda lauset, sa oled sel hetkel kuri. Jaa, muidugi. Ma kui osa on valmis või kui ta hakkab nagu lähenema sellest sellele staadiumile siis harilikud, ma hakkan nägema. Ma hakkan nägema seda pilti enda ees, mis see, mille sees ma liigun. Ma näen seal, millises enda ümber olevaid tegelasi, neid inimesi elavate kujudena ma näen ütleme seda konkreetset, seda pilti näiteks, kus Jürgen uputab ära oma õe Barbara, ma nägin seda jääauku, ma tunnetasin ka seda, et see vesi on tõesti jää, külmus, barbaratsed, vennad, esionju, külm. Et see, ma näen seda ja vot see on see ilmselt, mis kandub saal. Seda ei saa õppida, see peab. Ma ei oska öelda, kuidas see tuleb. Ei noh, ei tea, kas nüüd õppida, muidugi mitte söömist on lihtsalt noh rohkem fantaasia, fantaasia, nisugune pärusmaa. Aga teisalt ka see võime oskus viia ennast sellesse maailma. No ilmselt ilmselt ikka jah ikka seda taotlema kogu aeg, et mõte jõuaks saali ja ja et et, et oleks arusaadav, mida sa tahad ütelda, mida sa laval teed. Ja selleks, et midagi teha, midagi ütelda, peab näitlejal endal olema äärmiselt selge. Mis ja kuidas, ja noh, minu selgus tuleb läbi selle, et ma hakkan nägema seda, mida ma teen, aitab muusika kaasa selleks ikka pikalt pikalt muusika niivõrd emotsionaalne ja kui seda täpselt tõlgendada vastavalt sisulisele lahti, mõtestada, teha psühhoanalüüs. Siis loomulikult aitab kaasa muusikaline keel. Ja nüüd see viimane etendus. Kas need ongi ott, kas sa oled elurõõmus, lihtsameelne, armas, südamlik naljalembene, Sandsibandsin. Ja mis puutub nüüd mos NEED ONGI Hoti siis siis andschio pann, bandžo roll on, on kõige karakteerusel üldsusele ooperis ja kui vaadata ka muusika järgi, siis on see täpselt nii. Ja see muusika oli tarvis lahti mõtestada. Ja sealt hakkabki tulema, hakkavadki tulema need värvid hakkab tulema see maailmavaade, missugune võiks olla, kuidas ta istub, kuidas ta astub, mis kategooriaga tegeleda, mõtleb, tegutseb kuidas ongi jootikaartsi kutsub, kuidas ta pärast kõrtsist tulles hakkab naistest rääkima nii Anna. Ja, ja vot vot ja lõpp kuni lõpuni välja. Et, et Sancho paisa hakkab mõtlema, ongi Hoti kategooriatega kui ta osaleb tema surmas senis juba juba juba niimoodi, et ta ütleb, ta mõtleb, ta ülistab seda rüütlid tema enda sõnadega. Ja siin on autor teinud täiesti geniaalset. Ta on andnud sellelt Ongi hotelli muusika Sancho pansioni hauda. Viimases viiendas vaatuses custom kehad sureb. Et. Ka. Nagu. Ja. Nagu näha Elus on tõesti palju värvi ja palju erinevaid olukordi. Kes sa ise oled nüüd, kumb sinust rohkem on, kas seda natuke nahaalsust jõulisust, oled seal selline rahvatüüp? Noh, ma olen ikka niisugune ikka rohkem niisugune rahulik tüüp, kuigi ma olen jah, tüübilt koleerik, aga ma olen ainult sõbralikke, ma ei ole niisugust nahaalsust, mul ei ole üldse rohkem niisugune ikka skin hea poiss, püüan olla kõigiga hästi läbi saada ja ja mul on hea suur bernhardiinil ja just just, sest ma ei ole selline nahaalne, ma ei ole ammugi selline, kes üle teiste peade käib, et saavutada oma eesmärk. Ei Ma aitan seda kategooriliselt. Nii et Tartus on sul palju sõpru. Noh, kuidas nüüd öelda, võib-olla on, on küll, kõik on nagu sõbrad ja samal ajal ei ole enam ühtegi sõpra. Et seal noh, niimoodi artisti puhul ikka igaüks tunneb, igaüks ütleb sulle tere. Ütlevad ka tere vastu automaatselt, hakata ütlema, kes see oli. Ei tulegi meelde, ei teagi, tunnegi. Aga teisalt on vist hea tunne, kui inimestega tänaval ära tunnevad. Baaris välja ka tehakse, mõnikord. Ma ei käi üldse paaris, no miks see ju loomulikult Sharoni, mis toovad lilli ja näiteks eile oli näiteks eile oli meil Postimehe päev Tartus ja meil oli au seda avada oli ausud, Avadab. Koos Vanemuise sümfoonikutega ja minu esinemise vaheajal tuli üks vanem daam, tuli lava taha. Kimp kullerkupp käes, ütles, et teate, ma käisin metsas, ma teadsin, ma lugesin lehest esinejate, ma ei osanud talle mingit muud kingitus tuua. Oleks tasuta suurt kingitus teha, aga ma võtsin kullerkupud. Suur tänu teile. Olge terve, olge hea. Mul täiesti mõistmatuks, mõtlesin, miks te siis sealt Eestit ei, ei, ma ei tule, siit sõitsid ei eleks rutele. See teeb vist tõesti südame rohkem soojaks kui mõni kiituskiri. Ja loomulikult see on. See on kõige ülevam asi minu jaoks, kui kui sa tunned, et sa oled inimestele vajalik ja sa suudad neile midagi pakkuda. Ja nad sind mõistavad. See on kõige suurem asi üldse maailmas, mis võib olla. Viimase külalisesinemise järel Soomes Turu linnas ilmus seal väga soodne ja arvustus sinu kohta, eriti sinu kohtust, kus öeldi, et juba ainuüksi Sinuriguneto pärast tasub sinna kontserdile tulla. Eks see annab ka artistil natuke jõududki, osatakse hinnata professionaalide poolt seda, mida sa oled teinud. Jaa, muidugi annab, eks turukontserdiks sai ennast ka ette valmistatud, sest sest meie teater ei käi ju nii sageli väljas kuskil esinemas, kuigi peaks käima. Palju tihedamini, minu arvamus on see, sest see on kõigile äärmiselt kasulik ja vajalik ja õpetlik. Aga mis puutub minusse, siis muidugi üks ükskõik, võtsid kokku ja võtsin ka mina ja, ja püüdsime anda oma parima. Sa ütlesid, et sai ettevalmistusi tehtud. Kas sa siin Tartus siis lähed etendusele, loiumad ütlema? Soomes ei, ei, mitte kunagi, minu jaoks ei ole üldse tähtis, kas kas saalis on on 30 inimest või on 3000. Ma teen ikka ühte ühteviisi viimase piiri peal, nii kuidas ma antud hetkel suudan teha. Aga lihtsalt noh, sellepärast ette valmistada, et etendus on midagi muud kui näiteks kontsertkontserdiks. Loomulikult tuli etenast valmistada. Aga teisalt võid sa nüüd öelda, et sa laulad küll südamest, aga laulad juba mõistusega, sa oskad vastavalt situatsioonile vastavalt noh, häälepaelte korrasolekule laulda. Antud situatsiooni hetkest Ja, ja, ja kindlasti kindlasti, eks muidugi, kogemused mängivad siin oma osa, kogemused mängivad, sest me oleme ju küllalt palju abikaasaga käinud ka Põhjamaades, esinemas on soolokontserte ilmselt ka see kogemus muidugi tuleb kasuks. Ja, ja, ja ültseme konsulteerimine küllaltki palju ka siin Eestis, nii et see tuleb kasuks loomulikult nisukene kogemus ja loomulikult niisuguses eriti vastutusrikastes inimestes peab olema loomulikult mõistus esikohal ei tohi kõik minematsiooni lainele, ikka peab olema kõik välja timmitud. Kui palju sul neid laulja staadionil? Ma olen Vanemuise teatris nüüd alates 80.-st aastast pidevalt, tulime Vanemuise teatise, Jaak Villeri kutseltaly, tollal direktor Kaarel Ird oli siis peanäitejuht. Tema kutsus mind, see oli 72. aastal. Siis ma lahkusin 75. aastal ära Peterburgi, kus ma õppisin. Ja siis 80. aastal tulin tagasi, nüüd alles alates sellest ajast pidevalt kuni tänase päevani. Teatris oled sa saanud oma lemmikrolli laulda juba? Jah, olen saanud küll, son, Verdilikuleta loomulikult son paritamisele. Ma arvan, nii. Kõige raskem, kõige mahukam ja kõige uhkem roll, see on roll, mis areneb sinus edasi terve elu. Sest see roll on igavesse temaatika, mida, mida, mida, mida Verdi selles ooperis puudutab võimu, alluvuse ja raha korrad, need on ja jäävad alati nii, nagu eksisteerib inimühiskond, reguletas on sellest juttu, ükskõik, kas vajub siis 15. sajandil Hoise toimub 20 sajandi sellepärast jääks roll edasi küpsema, olenemata sellest, kas teate seda enam hakkab jooksma või mitte. Nii et sind on raske ära ostaga raske rahast. Jah, noh, ei, jah, ma ei ole nagu raske rahast, ei tea nüüd, kuidas osta, aga aga noh, ma olen nagu ise iseendaks jäänud, sest ega kui mind oleks saanud osta, ega ma ilmselt siin ei oleksime ammu olnud, sest mul on läind võimalusi küll ja küll juba tollal jääda Leningradi Leningradi peale õppimist sinna tööle väga raske raha eest. Väga raske, rajaslase öeldi mulle ka otse välja ning pärast otsiti veel taga paar aastat isegi Moskvasse, kutsuti tagasi, et võtke mõistus pähe, tulge tagasi. Ei, tead kui rikkaks te võite saada ja kui te hakkate selle businessiga tegelema siin, aga ma mind ei saada, siis ära osta ei ole. Ei ole seda tehtud ka nüüd. Ja selle pärast ma olengi nagu olengi nagu jäänud siia. Mis on selle Vanemuise teatri juures määrav see, see fluidum, mis hoiatas sind tema küljes kinni? Noh, esiteks see, et sa tal koduteater, selle teatriga on minul väga palju seotud. Mind sellesse teatrisse võeti kuidagi väga eriliselt vastu ja ja mind ümbritsesid väga auväärsed isiksused tollal Ernst Kruuda, näitaks Aleksander Mälk tal Paul, May veel Evald Tordik, Ainozeep ja nii edasi, ja nii edasi. Ja nad kõik võtsid mind nagu omaks, ise omamoodi õpetasid. No muidugi, ma olin ka kõrvade silmadega hästi lahti, vaatasin, mis mu ümber toimus. Ja nagu see Kui seda nüüd tänasest päevast tagasi vaadata, siis on see nagu mingi sild, mis on mind nendega ühendanud. Ma olen seda nagu enda jaoks mingi nagu missiooni võtnud enesele, et Vanemuise teatrit tuleb kanda, tuleb kõik endast anda. Et seda edasi viia, ükskõik mida ei räägita. Et, et seda teateid näidata parimas valguses oma töö läbi. Sest just nimelt need vanema põlvkonna näitlejad, lauljad, nõnda suhtusidkidesse. Ja see suhtumine on mul jäänud siiamaani eeskujuks. Ja ilmselt sellepärast ma püüan seda eneses kanda ja seda jätkata, mitte alla anda. Sellepärast ma nagu olen, olen ma, kui jäävad siia. Teisalt, eks sa tunnetad ise nüüd, et sina oled ka üks osa sillast, mis ühendab seda toonast põlvkonda mind, selle noorpõllul, temaga, kes on tulnud, tead, jah, ongi nii. Ongi nii, praegu ma vaatan, et praegu kasvab peale juba on minust palju nooremaid kolleege teates ja ma üks päev hakkasingi, mõtlen, et issand jumal, kaugemale nima teatis olnud ja ma vaatan, et Ta kasvab peale ka täiesti uus teatripublik. Noored, noored inimesed, noored ärimehed, maksujõulised käivad ooperis, riietuvad väga elegantselt ja mõistavad ja saavad aru. Ilmselt ma arvan, et see on ka, on ka siiski meie teatriinimeste teenet, et see põlvkond on hakanud käima teatris. On kasvanud uus põlvkond peale. Ja see on, see on muidugi äärmiselt rõõmustav. Selge, et kõik oleneb ju tegijatest nii kunstis, kirjanduses kui majanduses. Ja muidugi, sest ei ole midagi paremat reklaami, kui püüda pidevalt hästi teha pidevalt anda endast parim. See on väga raske. Aga seda peab tegema. Testis. Saiva rõhutasid, et sul on nii pikk staaž. Sa oled õppinud iga päev, aga siiski, kellele sa oled kõige rohkem tänu võlgu, et sinust on saanud laulja. Kõige rohkem tänu võlgu ma olen oma abikaasale, kes, kes, kes on kontsertmeister, kes on just nimelt vokaalkontsertmeister. Kes üldse viimastel aastatel on on kujundanud Vanemuise muusikalist palet ja soliste, töötanud nendega igaühega eraldi sealjuures ka minuga. Ja just alates tema koostööst on saanud alguse niisugune nahk, kvalitatiivne hüpe, kvalitatiivne kiire edasiliikumine. Sa oled selles mõttes ju eelistatud olukorras, et kui sul tekib mõnikord kasvõi seda tahtmine, tuleb mõni laul meelde, et kuule võtaks nüüd läbi. No ja nii arvatakse, aga tegelikult ega me ei teegi palju rohkem tööd koos, kui nüüd tehakse teistega. Ma, ja tihti jääb mulle just kakras kõige vähem aega, sellepärast et ma olen ikka arvanud nõnda, et täna tuleb kõigi teistega ära teha küll meie ise saame ikka midagi teha. Aga lõpuks on niimoodi, et päevast tuleb puudus, siis jään mina ilmaga, ma töötan väga palju ka iseseisvalt, nii et ega ega iseseisvalt tuleb kogu aeg töötada ka kontsertmeistriga, siis kui sul on materjali juba valmis, siis Sa tuled ette valmistatud, proovi. Laulad sa lehest hästi, otse? Mitte väga ja mitte väga, see, see on seletatav sellega, et et mul on, mul on nüüd ma seda tunnetan. Eriti teravalt, just et mul on jäänud minu haridustee muusika alal. Poolikuks. See oleks võinud olla oleks võinud olla süst süstemaatiliselt süsteemsem. Aga ta on just nii, nagu ta on olnud. Ja neid vigu ma püüan praegu korvata madega. Kui sul kodus suur fonoteeki, keda sa kuulad sealt? On ikka, meil on, on abikaasal palju plaate ja digitaalplaatija linte ja räime kuulama igast muusikat, aga noh, põhiliselt klassikalist muusikat. Oo, minu lemmiklaulud. Sul on muidugi ülikool, eto. No mida ma võiksin kuulata, nii kummaline kui see ka ei ole, ma ise olen bariton, aga aga ma olen tegelikult tenorit ja hull. Tenorit. Sa oled läinud selle praeguste Tennurite serveerimis liimile, kus noh, tehnika on paljud ääred paika pannud, aga omaaegseid tšilli ja ka roosa ja ütle, milline maalidel Monakaks olid kõik väga ilusad hääled. Ja mul on need maalid kõik olemas juba vanad vana vana pelganto väljaanded, kõik ajaloost, mis kunagi välja lasti meloodia lasi veel välja, need kõik albumid on olemas. Näiteks näiteks Luciano Pavarotti isegi kurtis intervjuus, et ka tema tahaks nõnda laulda linti naturaalselt ilma selle tänapäeva tehnikat, et teadvus sihukestel täpselt tema hääl, niisuguse nagu ta on nagu seda lauset Tšiili nagu kruuso ja nii edasi. Aga kuna tehnika on on olemas, siis ega siis tehnikast ei pääse enam üle ega ümber. Tikri, kui sa hakkad tegema, siis loomulikult korrigeeritakse seda juba juba juba digitaaltehnika. On sul hääl koheselt korras, kus hommikul võid sa kohe hakata laulma või peab ikka seda soojendama ja ette valmistama? Ja ja aja tuleb ikka ikka nagu pill tuleb ikka häälestada, tuleb ikka proovida järele ja ja laulda mõned kadentsid, et seal hakkaks jooks mõõta, muutuks, elastseks, dünaamiliseks muutuks, selleks on vaja ikka mõned kadents lauda, aga kui hääl on korras, siis häält ei ole, vajab palju lahti lauda. Ma olen kohanud inimesi, kes, kes laulavad häälsel tund aega, lahtisem testi vale. 10 15 minutit. Ütleme, kui on vaja enne proovilauda häält lahti, aga kui häälega tööd tehases ikka iga päev ütleme tund aega teha tööd häälega, mis hoiab sind vormis, mis annab selle aluse selle kapitali, mida sa, mida sa siis võid kulutada töö käigus. Kõiki registrid on vaja lihvida kogu aeg siis sellepärast, et ega ükski register ilma teise regist läbi saa, olgu ta kesk, ülemine või alumine nad peavad kõik kooskõlas funktsioneerima, täpselt siis on sellel häälel väärtus, siis on tal värv ja siis on ta ka läheb ta kuulajate südamesse. Aitäh sulle toredate minutite eest ja nüüd lõpetuseks võib-olla räägi oma nimest natuke, mis veri soontes voolab, Jassi Zahharov. Oma paran, eesnimi. See on omavahel eesnimi ja tähendab minu ema, on rahvuselt soomlane. Hoopiski ta praegu elab tal 81 aastat vana Tartus ja tema on sündinud Soomes, aga Soome talvesõja ajal ta, kus Venemaale, Venemaalt nad tulid minu vanaemaga Eestisse jäid siia. Seepärast ma olen siin, aga ülejäänud sugulased on Soomes ja seal pandi mulle NIMI. Jassi Ta ei ole ka päris Soome niiviisi. Soomlastel on pärisnimi, nii oli jussi, muide, ta turukontsert oli kavalalt jussi kirjutada, sest nad arvasid jazz ilmselt trükiviga, et ei, sai asjana, aga tõesti asjale. Aga kas Zahharov on see, et isanuk Rainale Isal Ukrainale ta on, on pärit Harku vist. Tänaseks on ta surnud juba kus oli 86. aastal? Rohkem kahjuks temast midagi nagu ei tea. Idea oled sündinud Eestis ja isa sündinud Tartus. Härra Evald Kampus, praegu tegutseb Vanemuise selts, kunagisi seltsi loomulik jätk. Seda ta kahtlemata on. Ja üsna suurt rolli mängib selle tark plaste Vanemuise seltsi taastamisest just Tallinna Estonia seltsi eeskuju. Nemad võtsid selle asja juba mõni aasta meist varemete ja tahtsid väga silmapaistvaid tulemusi. Seltsi esimees Aarne Mikk käis möödunud kevadel siin Vanemuises rääkimas oma kogemustest ja meie võtsime siis ka asja käsile. Asutasime sellise organiseerimiskomitee tee, kuhu kuulusid siis terve rida Tartu väljapaistvaid ülikooliharidus-teadus- ja kultuuri ja kunstiinimesi. Ja 28. oktoobril siis taasasutati Vanemuise selts uuesti. Ja neid seltse on viimastel aastatel ju üsna palju uusi, päris loodud ja ka vanu taastatud ja selles õhinasse, et 50 aastat ei saadud ju vabalt seltse luua. Tartu teiste seltside seas paistab Vanemuise selts praegusel hetkel üsna elujõuline olevat, et tal on praegu kenasti üle 200 liikme ja mitmesugused sektsioonid. Tabad ja mõningaid nii suuremaid üritusi on juba läbi viidud. Ning kavatseme eeloleval aasta oktoobrikuus koos Estonia seltsiga Lääne-Virumaal, Rakveres sealse Kunderi seltsiga et teha ühe suurema ühisürituse. Te olete ju kaua aega seotud Vanemuise teatri kirjandusala juhataja. Nüüd olete, kas Vanemuise seltsi esimees, milline seos on Vanemuise seltsi? Vanemuise teater? Eks Vanemuise teater ter ole seltsi laps oli ju Vanemuise selts küll mitte päris absoluutselt kõige esimene eesti selts tan õieti teine, esimesest õiget elulooma ei saanud. Aga 1865. aastal loodud Vanemuise seltsist kasvas välja ja tohutu laulupidude ürik tus 1869 ja Vanemuise teater Hitler, mis siis? 1870. aastal, mille algus siis osutus ühtlasi ka kogu Eesti teatri alguseks. Ja siit seltsist said algatusega süstemaatilised, sümfooniakontserdid, tar ja mõnedki muud asjad. No sarnaselt näiteks Estonia seltsiga niisugused populaarteaduslike loengute õhtud, neid nimetati siis kuuõhtuteks ja Vanemuise seltsis paljudesse selle laadilistest peetud ettekannetest annast kuulsamad Carl Robert Jakobsoni peetud kolm isamaa kõnet. Ja ka meie oleme tänagi päevalgi jätkanud mõneti samas vaimus. Meie seltsi igakuistel suurüritustel on olnud niisugust, et noh, natuke lõbustusliku laadi mitmesuguseid muusika ettekandeid, aga enam-vähem alati on kuulnud ka sinna programmi, kas mingit teaduslik ettekanne või diskussioon. Nüüd vaatame natukene nagu huumoriga asja peale. Vanasti oli niimoodi, et populaarteaduslike ettekannete lõpus näiteks 1840.-te aastate paiku Tartus peeti kuulsaid jaanuari aastalaat siis ülikooli õppejõud näiteks astronoomid, pidasid populaarne marteaduslikke loenguid ja need loengudki lõppesid tavaliselt tantsuga. Sinna tulid siis mitte ainult mees kuulajad ja võtsid siis kamad prouad kaasa ja siis oli koos võimalik tantsida. Ja kui ma seltsis rääkisin ja niisugusest asjast, kui noh, natukene naljakas Kasti armsast ja koomilisest ja kurioossest siis arvata eriti tänapäeva seltsis, meie võiks ka midagi säärast teha. Selts on täiesti ilma rahaliste vahenditeta siiani olnud välja arvatud ainult üsna väikesemaksuga. Me maksud. Ja me taotlesime vabariigi valitsuselt luba loterii korraldamiseks ja selle ma ka tõesti saime. Nüüd on asi nii kaugele jõudnud, et oleme saamas ka rahandusministeeriumilt ametis ohtlikku litsentsi selle läbiviimiseks. Loterii on kavatsetud korraldada 10 miljoni krooniline, see tähendab miljon piletit A 10 krooni pilet. Nende piletite levitamine langeb just parajasse ja sobivasse aega. Kui Vanemuise selts tänavu sügisel septembris tähistab oma 100 kolmekümnendat ja Vanemuise teater 120 viiendat aastapäeva. Milline on Vanemuise seltsi arhiiv ja raamatupidamine, see on. Ja see on kirjandusmuuseumis säilitatud ja seal on kena ülevaade, kuidas aastakümnete kaupa nüüd 130 aasta jooksul seltsi liikmete arv on muutunud ja eks olnud alguses üldse esimene. Tollal ei olnud Tartus isegi eestikeelset linna kooli olemast, rääkimata mingisugusest raamatukogust. Ja noh, minu hobiks on olnud poolelt iga ametikohustusest uurita. Tart, Tartu ja Eesti teiste rahvaste teatriajalugu, kõike seda, mis eelnes Vanemuise ja Eesti teatrile. Eks me teinud seda teatrit alguses ka saksa malli järgi ja ka neid seltse ja nende tegevust sai planeeritud siis siin vastavate saksa seltside järgi. Meid oli Tartus terve rida näiteks musse ressurss siis Tartu Saksa käsitööliste selts. Ja see on ikka kummaline, et sakslased on ikkagi ees käinud nii füüsiliselt natukene kui nii kultuuriliselt ja, ja Vanemuine ja eestlased sabas. Näiteks Vanemuise teatri, Koidula teatri esimene etendus toimus jaanipäeval 1870 Jaama tänavas, teispool jõge. See oli Vanemuise seltsi nõks tähtsamaid maju ja peakorter kuni 1904. aastani, aga enne seda see maja oli kuulunud just saksa käsitööliste seltsile, kes oli noh, paar aastat varem ära kolinud siia kesklinna Tiigi praegusesse Vanemuise tänavasse, kus asub praegu Vanemuise väike maja Jaama tänava maja põles 1904. aastal maha. Vanemuine kolis siis oma praeguse suure maja asukohta. Aga kui see suur maja 1944. aastal hävines, siis Vanemuine võttis endale kasutamiseks ka endise saksa teatri hoone ja on tänapäevani ta Vanemuise käes. Nimetatakse ka väikeseks majaks ja seda tullakse ja vaadatakse üsna ka Saksamaalt üsna meelsasti ja leitakse, et see on hästi kena paik. Toona käis kõik ausalt, raha omale ei võetud midagi. Finantsskandaal ei olnud. Ei, pidevalt oli prelemist puhveti küsimuses nimelt oli see puhvet üsna oluliseks, noh, niimoodi raha hankimise kohaks praegu paarid justjust ja siis oli nurisemise nurisi, mis siis selle kohta, et, et kuidas seal nagu keegi käib tus ja mõnel võeti siis luba ära. Ja eriti teravaks läksid need kaklused käesoleva sajandi algupoolel. Jaan Tõnisson oli tuline karskuse pooldaja ja tema nõudis, et puhvetis ei tohiks mingisuguseid alkohoolseid jooke olla. Nii et on ikka kogu aja pidanud sellise aatelisuse ja üsna ebapuhtaks Ta reaalsuse vahel võitlema. Aga seda peab ütlema, et praegu kuuluvat Vanemuise seltsi. Noh, niimoodi teadlaskonna esindajad, paljud pedagoogid, pensionärid, aga eriti ei ole meil õnnestunud tänapäeva äritegelasi tööstureid sinna meelitada. Kuid möödunud sajandil ja käesoleva sajandi alguses moodustasid moodustas just kaupmeeskond üsna tugeva osa seltsi liikmeskonnast. Ega neid haritlasi tol ajal tegelikult polnudki palju. Ja üks kõige vaimustavamaid aegu on kindlasti olnud. See Vanemuise suure maja ehitamine, mis valmis 1906 kuidas tollal ilma mingisuguste eriliste tehniliste vahenditeta suudeti kahe aastaga oma aja kohta ikkagi hiilgav hoone üles ehitada. Puhtalt rahvamajanduse ja tööabiga inimesed vedasid oma hobustega kivikoormaid ja lauakoormaid. Ja see annetus ei seisnud mitte ainult vedamises, vaid ka nende laudade ja muu ehitusmaterjali kinkimises. Mingi igatsus nähtavast endisest ajust mälestuste põhjal on ikkagi veel tartlastes olemas Vanemuise suveaia järele. Ja oli siin mõnelgi korral niisuguseid kavandeid, et kasumit, et üle Vanemuise tänava kontserdisaalist teisele poole, kus on praegu mängimise plats, ehitada selline jalakäijate sild ja sinna siis teha mingi suveaed. On mõeldud isegi, et kas väikese maja juurte ei, ei oleks. Seal on liiklus natuke väiksem teha midagi niisugust pargi taolist ja kõlakoja taolist, kus harrastada suvemuusikat. Kuid kui tähendab käesoleva sajandi all, kusjuures kuni veel 30.-te aastateni välja olid Tartu suvemuusika sümfooniakontserdid pea igal õhtul väga populaarsed siis täna päeva muutunud ühiskonnas. Ma kardan küll, et üsna vähe tullakse sellist elavat sümfoonilist muusikat tegelikult kuulama ja et kas see asi tasub ennast ära. On ka veel teisi projekte olnud, nimelt see Vanemuise suur maja kui sealt alt turuhoone poolt jõe poolt teda vaadata mõeldud, isegi sinna ehitataks kõrge torn, kus oleks kohta restoranidele ja kohvikutele, kus publikul oleks võimalik. Nii enne kui pärast etendust viibida, mis oleks siis ka Tartu linnale selliste prestiiž emate vastuvõttude korraldamise paigaks? Ajalehe artikkel, mis ilmus 36. aastal Päevalehes, räägite selles artiklis mingisugust vaba talupojast, vabade talupoegade järeltulijad elavad Iisakus. Ja siis need kiviristid Me seal Iisakus Peebuda nimelised 1669.-st 50.-st. Need ajendasid rohkem ja siis ma hakkasin vaatama, mis siis neis raamatutes seal lõpuks on. Mind juhendas veel abijuhataja esimes, vares soovitas pöörduda Rootsi riigiarhiivi poole. Seda ma tegin ja kuna mul teatris oli nagu vähem tööd sel perioodil, siis ma istusin seal päevade viisi vabast ajast. Muidugi. Püüdsin kokku panna, nii palju, kui ma sain. Ega mul mingisuguseid praktilisi kogemusi sel alal ei olnud, ma teataval määral võhiklikkust 100 kokku panin ja ta ongi selline. Ja selle uurimise käigus tegevus oli seal väga huvitav ja. Ja siis nii ma seda tegingi. Võtsin pääle oma perekonnakroonika andmetel teisi kodukülast sealt perekondade kohta ja neid oli lõpuks mul aga vaja. Ja nii ma siis läksin, nii kaua, kui ma Ikka kaugemale, kaugemale kuni 1650-ni, umbes. Naisaku Peebud olid kogu aeg ühes kohas elanud, need väga järgnenud. Sugupuu, et siis seda tööd nii väga palju ei olnud seal. Kokkuvõttes ta läks ikkagi mitu aastat enne kama. Otsad kokku, sain ühe eksemplari, panin arhiivi, jätsin neile teised jätsin omale lüüa, see oli siis perekonnakroonikaga. Sellega paralleelselt tekkisid ka teised huvid. Iisaku näitemängust Iisaku muusikaelust oli materjali olemas, arhiivis seal sisakule aitab mängu elust olen ma käinud niisuguse kokkuvõte sellest ajast, kui ma seal olin. On kursoli, et võetakse uusi lavajõude ja siis läksin minagi sinna proovima, see oli 38. aastal üheksa 30 80 võeti meid vastu ja nii ma jäingi teatesse. Seal ta improviseerida ühtedest. Karli Alooja oli üks, kes eksamineeris mind, seal vahetus Mering ja kes on seal, olid mullastisest mängidest mingisugustki noormeest seal, kes kes pidiks küla pealt tulema ei mäleta, hästi. Mind võeti vastu, kui draamasse, nooreks näitlejaks. Iisakust tuntud laulumehe, laulsin suuri suuri aariaid, Lenski aariad, nodiiri aariad ja nii et mul olid noodid ka kaasas. Ja kui teised läksid seal Laule proovima, kes võeti vastu kui lauljat, siis mõtlesin mina oma noodid ka kaasa, et kas ma ei võiks ka proovida. Laulmist. Alo elekter Vanemuises, Tubil saatis klaveril ja Komina sellel nadi reaaria ette, laulsin siis need nagu imestasid, et kuidas me pole tähele pannud, et see mees võib ka laulda. Viisid mind kohe sinna Alo piiskopi kantseleisse oodatud, me võtame sümboolse kohe vastu. Meil on just tenorit vaja. Ja nii ma jäin siis Vanemuises kolm kaasal muusikaliste osade peale. Star kuljus, laiendut ja nimi ei saa kultuurielus ja laia silmaringiga, väga tark ja, ja väga huvitatud lavastustest ja näitemängudest üldse taldekesel kirikuga pahandusi selle pärast. Aga hiljem lahenes ära. Minule mõjus see aga lõpuks ses mõttes halvasti, et kui ma Vanemuises olla oma viiekümnendat juubelit tähistasid Iisakus siis ma nimetasin, et teate, see tõi mind pastor koljus. See oli üks, üks üks halb märg märk meie lavastajale Epp Kaidu üles. Avastas, et mina tegelesin niisuguse mehega, kes oli ideoloogiliselt hoopis määral võtmata ja minu positsioon langes, sest koe iride surid välja. Kaido tegi küll. Kuidas teda nimetati Carreleriliga vana hirmuse ana inimesega on vahel olnud Küldiks arusaamatusi väikseid agadestega nagu pole. Minul pole olnud. Pärast seda, kui, kus kaebekiri tuli, et ma ei ole õige nõukogus inimene ja Vanemuise teatris siis oli suur koosolek andis mulle pähe ja pärast seda jäingi mahlad vaikselt musta nimekirja kaevu silmis vähemalt. Saite teada hiljem ka, kes kirjutas selle kirja. Õnneks ei, see oli Kohtla-Järve parteisekretär, kes kes kelle vanemad olid Iisakus tavaliselt tabab, oli, kas selles selles õhtul seal Iisaku seltsimajas ja tema saatis kaeba kirjeldus temale, mil ta oli väga ühega, kuidas ütlevad range et tõeliselt ustav ja mina tegelesin niukse paasturi avastustes kaasmängist. Nojah. Aga Iris ei teinud, sest sul välja aga ju päris omaette ka ei olnud, ta oli ka teataval määral Kaljo käe all. Viiekümnendatel ja kuuekümnendatel oli soovikontsertidest üks nõutavamaid lugusid kerjuse laul Boris Kõrver operetist ainult unistus. Vot see oli nagu moes sel ajal või et kui sa laulsid ära, siis tulid postist kirjad, et kas ei saaks seda laulu üks teine omale kirjutada, nii sõnad lootiga trükiti, loeti veel ei olnud ja siis ma kirjutasin ühele teisele kolmandale kes soovi avaldasid. Järjekord tellingud niivõrd pikk, et paarkümmend kirja tuli korraga, et kirjutagu neile. Kõlava laulud olid ka populaarne, eks ole, see on esmaklaarne. Nii et see läks 203, viis 18 korda ja siis ma mängisin jälle matsi seon. Haiguri kraavihallid tegelikult aga ümber muudetud kõleval aludeks. Tormis tegi muusikavormil ja eriti mina olen ju teatis. Kaslane, kes viina üldse ei võta. Ja mul oli niisugune juhus, et ma anti mulle lavastus lahtitüki. Ja ühel vaheajal lähen sinna puhvetis, heatrui on seal puhvetis kaks teeklaasi Riin sees, mitte täispoolil. Ja kuraasiga, mina oleksin ka nobe, võta viina. Viina. Mina olen kaks korda lasknud ütelda, võtsin ära, ta ei vaatanud. Kuidas ma võtsin? Mõõtsin ära, panin lauale tantsima võtta veel, võtab veel, tegin teise klaasi tühjaks. Siis ta alles vaatas. Ja kui ta siis minu peale vaatas, ta oli nii solvunud. Ütles. See oli Valdek viruldist Talle ostetud läks, kaebas virulatud beebia, Ivinar. Mamaksin pärast ära, kinnine. Aga no siis oligi need Peebu ei tohi viina pakkuda, ta tõesti jobu ära teiste eest. See oli üks haigena või neid on võib-olla olnud. Isegi meil ei ole nende meelespidaja. Kiviga ongi niimoodi, et sa võid mööda minna, seda üldse ei näe, hakkad vaatama, leiad ühe ja teise ja kolmanda. Ja väga huvitav on see kivi. Ja seda on huvitav vaadata. Puhkuseks teinekord isegi kodukoht on jõhvi ümbruses, hääley ei ole ühtegi kivi. Aga seal Toilas on küll, aga see on muidugi kaugemal. Sealt on ka mõningaid mõningad, aga ma olen kodus mitte liigitanud, kust üks, kus teine algul mõtlesin küll, aga lõpuks nad läksid sassi, et ma ei tea, kust olla toodud, nad on kõik üheskoos. Umbes ma võin aimata niisuguseid olla musta määrageeviidemisekse tõmbaljalisti kivid. Laadoga kandis, Laadoga kandis rohkem neist vähem lihvitud Aton, rohkelt kandilised ja mujal rohkem leeritud keedetatuurid ja mis ma olen teinud juba lapsepõlvest peale veel noorest kooliajast peale, kas oma kolleegid on kõik selle pilgu läbi nähtud? Paberile pandud? Veel on päris mitmeid pidi tehtud. Nii nagu nad välja tulevad töö juures, nagu ikka, tuleb vahel ette, et sa vaatad, kuidas teine seal mängib või on ja siis tekib nagu jänesest tahtile. Ei pannud tähelegi, kui saidki, leiavad paberile pandud paarisaja ümber, näiteks olla Hokundis tellingud, olete väsinud ja teatritööst närvi puhata. Leiad nagu väikest rahuldust sellest. Teise alaga tegelemisest. Juba lapsepõlvest peale. Mind huvitas joonistamine. Ja ikka joonistanud kord lilli, kord maastikke ja ja nii edasi. Ma viimasel ajal vanemas põlves siis mind hakkas huvitama vanad raamat. Vanad piltpost. Illustreeritud lasteraamatut mitmesuguste rahvaste omada ja neid olen maga. Nii kogunud omale küll Prantsusmaalt, küll Inglismaalt ja inglisekeelset ja saksakeelsed seal mitmes teistes keeltes kah samad lood. Illustreeritud väga huvitav on neid vaadata. Igasugust teatrikirjandust nagu nüüd on eestikeelsed, venekeelsed saksakeelsed saksakeelsed on mul kah päris hulk teatrimaterjali pele käest küll kõige rohkem vist. Kuigi ma nüüd päris hästi vene keelt ei valda, sõnastab ka võlg, on tarvis, saab kõigest jaaguga. Milline teile endale kõige meeldejäävam osa noloodmiste Vanemuisesse olete mänginud? Kõige meil on neid mitmeid on olnud, mis on päris huvitavad muusikalistest. See Tšaikovski. Kus ma laulsin seda Lenskid Jevgeni Oneginit, broneerin oli üks paremaid huvitavaid, siis oli vürst. Tarkovski läki neelse nõrgenemis verst ja see oli näiteks raatseb õhk muusikaline draamadest teadvamalt imeviirastused. Doktor Lepik, see oli Jakobsoni Roo eesti ajast töölisteatris bändile seda tõde, õigus Mauruse kooli roolis Indrekut ja tegelikult see oli üks huvitav roll. Aga öelge nüüd, Me teame, Estonia teatril on see sünnipäeva tervitus, kiufaet, siuh ja jalaga vastu maad, kas Vanemuise rahval on ka mõni traditsioon, kuidas oma sünnipäevalapsi territ? Temal meil on oma sünnipäevalaul järjest. Mis see on? Õnne ja rõõmuhüüd. Me soovime tervist ja rõõmu sul nüüd kohe laia tegutse kaua me seas ja viivise otsani do käivad kolm korda.