Aeva element neljas märts 2008 ja päev elemendi tabelis oleme liikunud kaugemale, kui on riigikogus kohti ehk Mendelejevi tabelis koht number 102 võimas, võimas ja lähen varsti võiduka lõpu suunas. Arvan, et hasart on juba väga suur sees meie kuulajatele, et et milline on siis nüüd see, milline on see kõige viimane element. Hoidkem seniks veel ennast tagasi, hoidke ennast tagasi, ohjeldage ennast, kuigi paljudel inimestel on juba ka tänase päeva elemendiga seoses kannatus katkenud. Need on inimesed, kes räägivad maailma üht räägitavat keelt. See on siis inglise keel ja sellepärast on nad pannud sellele elemendile tähiseks nõu ehkennoo A ja NO teater, järelikult nõu ja element on veelium. No vaata, see on ju teadagi kust tulnud see nimi just nimelt see, see on siis selline klassikaline niisugune põhimõtteline actinohid, ehk siis see on järjekordne radioaktiivne element, mida need toodetud ainult laboritingimustes mitte mitte millekski ei kasutata, mida on väga harva õnnestunud, ütles, et tekitada. Ja esimesena siis väidetavalt õnnestus selle isotoopi tekitada. Rootsis Nobeli Instituudi füüsikute poolt, kes siis kasutasid ka juhuste nimetasid selle nobeliumiks. Alfred Nobeli järgi. Ja noobel ongi siis see mees, Alfred Nobel, kes on rajanud kõik need toredad Nobeli ütleme, Nobel äkki tema kohta Nobeli keemiapreemiad, mida eestlased mitte kunagi ei saa ja kirjanduspreemiat me oleme väga lähedal, kogu aeg väga-väga lähedal, nüüd oleme me jälle sellest kaugel, selge, üks actinoitsis jälle meile tuttava, me vähemalt teame, selline element nagu nobeelium on olemas. Me tähistame teda nooga. Ja 102 on tema koht seal tabelis.