Ahoi keemikud kell on üheksa ja 57 ning on 10. detsember, see aasta on 2007, kõik läheb täna riimi, kõik on seitse. Oleme jõudnud Mendelejevi tabelis palju kaugemale, tegelikult kui VII element, eks ole. Aga kuskil 60. kandis me oleme jõudnud 61. elemendini milleks on järjekordne lantanoid. Nii kena, et me neist ei saagi vist lahti. No meil jätkub, mõtlen neid selle aasta lõpuni. Mõni järjekordne lantanoid, ehk siis haruldane muldmetallnimega Promeetium tähisega põmm-põmm on väga tore, aga Postimehe Neile anti raadio kokku, oligi, lantanoid oli kokku, kui ma ei eksi, 15 vist või, või isegi ja nüüd me oleme natukene juba alanud, nii et lammutame veel Flavia arvel Promeetiumit kui järjekordselt lantanoid on lihtne lammutada, sellepärast et ta väga suure kiirusega laguneb ise tegemist on siis kõikides vormides radioaktiivse elemendiga. See tähendab seda, et tema lendavad väljaosakesed laengud ja ühtlasi on ta seetõttu ebastabiilne ja teda praktiliselt ei leidugi. Et Promeetium on, on siis niisugune element, mida on maamaal väga vähe. Teda võib kunstlikult tekitada natuke üliväheses koguses, leidub ka looduses. Isegi leidsin ka. Natuke, leidsin leiba, on hea teada. Ühe tüki ühe on ühe fakti tükikesed maast kuskilt pärit mingisugusesse ühtüüpim maagis mille nime ma ei oska eesti keeles öelda. Vaevalt et keegi oskab ütelda ühes keeles, siis seal on leitud Promeetiumit sellises kontserdi kontsentratsioonis, et seda on neli osakest kivintilieni osakese kohta klient, hiljem on siis 10 Kaheksateistkümnenda nulliga. Petromeeti Promeetrimite tekib natukene siis, kui sünnib uus tähttähtede südames on Promeetiumit, kuni ta siiski suhteliselt kiiresti laguneb või poolestub sellepärast, et ta on radioaktiivne ja nime on ta saanud siis Antiik-Kreeka kangelase titaani Prometheuse järgi, kellel teadupärast nokiti maksa.