Minu ees on praegu kolm kohe päris päris ühtemoodi poissi. Kõigil on heledad juuksed, kohe suisa sarnased soengud. Kõigil on niisugust sädet täis ühtemoodi silmad ja, ja niisugune näebs nina ja ja, ja selline niuke nutikas ime näol. Ja ma tean, et nende poiste nimed peavad olema Sander. Kaur jaa. Jasper. No poisid, aidake mul nüüd selgust saada, kes teist siis on? Sander? Norents alge, mina olen? Mina olen ka, aga ütle, sander, mina küll aru ei saa, kuidas sina aru saad, kumb nüüd on Jasper ja kumb on Kaur seal, Jesper, see ja kao. Aga kuidas aru saada? Neilgi tühelal pole Serkaga teisel ajal see pereliige. Mis sina arvad, kaun? Kumb on Jasper ja kumb on Sander? Jah, töö on pruun. Liibuv särk seljas ei saanud üldse. Aga kui vannis käite või suvel ujumas, käite? Kuldse riided ei ole, kuidas sa siis aru saad? Mis sina, Sander, arvad, kui ta nägudest aru? No mina küll ei saa nägudest aru. Nii sarnased. Kas teid segamini aetakse vahel ka ähvatajad? Isa ja ema ja vanaema, koguni omad ise oma vanaema. Trükkida seal lasteaias teete, mõnikord väetame voodid viide ja keegi aru ei saa. Et kõik ajavad segamini. Ei aja. Aga siis. Kaur ja Jasper omavahel vahetavad, siis voodid, riided ja ja siis on hoopis untsus, ei tea üldse, kes on kes niimoodi jah. Aga miks oma isa, ema vanaema vahel teid segamini ajada? Põemmi jätkusi vaadanud ja vaatavad, et ühesugused heledad peanupud kui välguvad Sander on jah, õige veidi teist nägu, aga Jasper ja Kaur on hästi ühtemoodi, neid võib küll sassi ajada. Ja, ja kes testis nüüd viie aastaseks, saab? Meie käis kahe mehe käika kõik aega kohe. Miks kõik korraga? Lesin siis me ühel aastal, et ma näen kallikad, mis see tähendab tegelikult? C kolmikud. Meid on kolm tükki. Me sündisime ühel ajal jälle saime ühe laiali aastaseks. Siis sünnipäeva päeval vist üks tore päev on küll. Me saame kinke ja saame lilli. Palju, palju kinkepall nulli, nii. Miks emale lilli peaks tooma sinu siin juba ise? Et temale meeldivad lilled, nime pidupäev, ka. Kuidas teil see sünnipäeva hommikuga oli, mismoodi te tahtsite seal hommikul siis ärkamine tonni räägiga? Lauldakse ideo lauldakse, siis mina teadsin, et Tiiu talu tütreke, kesklauldakse talutütreke mis ajastul soovid. Jõdaledetnikest. Aga see on kohe päris ilus mõte, et kolm meest majas kolmikud poisid ja tahtsid sünnipäeva hommikuks laulu Tiiu talu tütrekest. No mis te arvate, kui me laseksime selles raadiosaates, siis tõesti selle teie soovi sünnipäeval kolmikutele Sanderile, Kaurile, jai asperile, Tiiu-talutütrekese laulu siia saate sisse. Ja tahaks küll raadiost kuulata. Kolmikud poisid, siis Sander, Kaur ja Jasper ja ema Kai ja isa arend Adamson. Üks tore pere, kellel oleme täna külas just sellepärast, et esimene mai on teie perele tõesti kohe omanäoline pidupäev. No nii sattunud jah, et esimene mai on meie peres tähtis päev, siis on ikka kolmiksünnipäev ja kõige põnevam oli see esimene sünnipäev, esimene aas, siis katsusime ikka välja mõelda, mis me oskasime, et oleks tõesti kolmekordne ja esimene mai on õhupallipäev läbi aegade ja meile ta selleks ka jääb, sest need on ikka nii eripärased asjad teevad päeva väga pidulikuks ja siis olemegi juba hommikul enne ärkamist voodite juurde pannud igaühele tema pallikesed. No siis hommikul oleme katsunud üles laulda, kui nüüd need sünnipäeva lapsed on nii kaua voodis püsinud ja noh, eks siis ikka lilled ja kingitused ja siis veidi pidulikum hommikueine siis iga sünnipäevalapse kohapeal on siis tema Arv küünlaid põlenud aluse peal. Sünnipäeva õhtul on laual siis kolm torti. Ja torte on ikka tõesti kolm olnud, sest esimese sünnipäeva ajal me just pidasime siin päris tõsiseid vestlusi selle üle, et kas siis peab olema kolm torti või ei pea. Aga leidsime, kui oleks nüüd need sünnipäevad eri aegadel, siis ikkagi igale sünnipäevalapsele oma tort toodaks ja et olgu siis, et vähemalt selle tõttu siis poisid ei pea kannatama, et nad igaüks ei saa oma tortivaid, olgu siis sünnipäeval kolm tortin. Ja noh, eks siis muidugi kingid. Need on siis kõige oodatumaid asjad. Meil on peres üldse niisugune komme, et üsna palju kingitakse lilli alad, tee kanni samma ka väiksemate tähtpäevade puhul ja tavaliselt, nagu ma tähele olen pannud, poiss del erilist kiindumust ja armastust lillede vastu nagu ei ole. Meie poisid on selles suhtes erand, et neile meeldib lilli saada ja neile meeldib ka lilli kinkida. See mingil määral seal mehelikkuse niimoodi õilistab tulevikus see, neil on eluks väga hea pagas, kui nad teavad, mida lilledega teha. Kõigile pere, kus on kolmikud poisid, seostub ikka eelkõige sellega, et poisid on ühtemoodi ja tore on neid vaadata, kui nad on sarnased. Iseloomud on muidugi küll täiesti teistmoodi ja ka olek ja noh, ütleme miimika ja niisugused asjad on tõesti igaühel erinevad. Mina nimetan vanem poeg ja noorem poeg ja keskmine poeg, olgugi nende vahel, Ta on nagu 15 minutit küll ainult vanem poeg, tema on täielik reaalala inimene ja puhtal kujul teda huvitavad mehhanismid niimoodi. Ja mis puutub, ütleme, kirja tarkuses siis tema seda kõige vähem oskab. Kõige noorem poeg Jasper, tema on humanitaarne. Tema tahab teada, kuidas on ingliskeeles need sõnad ja, ja kui ta saab vene keeles need sõnad ja igasuguseid muid asju, kusjuures kirjutab ta tähti ja loeb tähti muidugi tunduvalt paremini kui tema vanem vend. No ja keskmine vend, tema on siis nagu kahe vahepeal, aga kellesse läinud siis vanem pöördub, ütleme nagu minusse läinud noorem poeg on siis emasse ja ja siis keskmine poega meie kahe oma. Sander on tõesti, tema on elu inimene, teda kõik huvitab, tema tahab ninapidi juures olla, käega üle katsuda, Po keerata ja kruttida, lahti arutada, kokku panna, see on tema kirg. Aga Jasperi ajan just täiesti vastupidi. Tema nii luuleline ja pilvedes ja samas ka väga ja ilukõneleja ja ja tema mõtted on rohkem nii maa pealt lahti ja lendlevad. Aga Kaur peab ütlema kõige asjalikum ema abiline. Tema on kohe esimene alati, kes appi, tuleb küll lauda katma, küll lauda koristama ja ka siis, kui no mõnikord on niisugune asi, mida keegi ei taha teha, kui kommipaber on mahapudenenud, siis kaur on siis esimene, kes läheb ja võtab, nii et, et tema on just abivalmiduse poolest silmapaistev. Mis teie jaoks on selle pere eelised, kus on niisugused kolm üheealist meest kasvamas? Võiks tõesti arvata, et kui teeme ühesugust kogu aeg kõrvuti kasvanud ühed võimalused ühepalju on saanud kõike kõike võrdselt antud et siis tõesti tekibki niisugune loomulik maailmapilt, et keegi on kogu aeg kõrval ja ka talle tuleb seda anda. Aga kahjuks see nii ei ole olnud, et ikka inimene on nii küüned enda poole. Et ikka selle venna käest tuleks ka ära kõik rapsata ja tõesti mitte mingit nisukest loomulikuks pidamist, et ma kõike jagan, vaid see kõik on tulnud ikka rääkimise lõpetamisega ja tõesti vahel lausa riiuga, aga no nüüd on ikkagi juba nii kaugele läinud, et mõeldakse küll venna peale ja tõesti, kui on võimalus ühel midagi võtta, siis ta ütleb. Ma võtan venna jaoks ka, see on jah, väga-väga huvitav meil jälgida olnud, aga see ei olnud sugugi kaasasündinud, niisugune tahe kõike jagada. Aga kuidas on selle süleruumiga, mida emal muidu vahel ei jätku, isegi Ühele kahega veel saab hakkama, ema, kaks kätt, kaks põlve, kuhu peale võtta, no kuidas teil on, kas siis tulevad isa kaks kätt ja kaks põlve appi või? Kõigi niisuguse helluselembelisemad ma pean ütlema, kaur. No tema tuleb, isa, palun kaelast kinni. Kaur võtab kaelast kinni, tuleb niimoodi rinna peale, aga ega ta seal kaua ei saa ju olla, sellepärast siis on koheselt kahel täpselt samuti vaja kaelast kinni võtta nooti, siis hakkabki see järgemööda see helluse jagamine. Kuidas oli päris alguses siis, kui oli kolm kakas peput korraga ja ja kolm näljast suud korraga ja kolmed, lapid korraga ja kolm nuttu korraga. Ei too algus oli ikka päris pöörane, siis jätkunud käsi ei jätkunud, aega ei jätkunud mitte midagi, kõigest oli kogu aeg puudus ja, ja noh, ega muud ei olnud, kui lihtsalt see, et poisid pidid ise juba varakult hakkama, enda eest väljas oleme, pidid lihtsalt vähemaga leppima. Ja tõepoolest oli kahju, sest no söögipudelid anti neile pihku ja polnud seda aegagi, et istuda ja igaühega siis pudel tühjaks süüa, aga üksinda ma nendega siin möllasid päevad läbi, nii et et me tulime toime, aga see oli lihtsalt no ikkagi laste arvel võib öelda, sest nende puhul jäi seda lähedust just vähemaks, sest no praegu vaata nüüd juba viieaastaselt pole aega olnud sülle võtta, pole saanud nii istuda ja nautida seda olekut. Ja nüüd tõesti ei tundu enam ükski asi raske ja ükski asi hirmus, sest ikka niisugune tunne, et kui juba sellest ajast välja tulime, no küll siis muude asjadega toime saame. Alguses, mis ka tundus väga vahva ja mõnikord ka hirmu tekitav. Et poiste pealt, Me iseennast ja kuuleme oma juttu ja kui siis nüüd seesama tuleb äikeselapse kaudu tagasi, siis ma mõtlen, et kas ma tõesti olen niimoodi rääkinud, kas mu intonatsioon tõepoolest on niisugune, sest see kõik kasutatakse ära ja tõesti iseenda peegel. Ja kui see peegel on veel kolmekordne, missugune kool tegelikult vanematele enestele? Noh, kogu aeg ikka need kolm silmapaari vaatavad ja teevad sealt oma järeldused selle kohta, milline elu peab olema ja kuidas siis tuleb käituda. Kuidas poisid ise reageerivad sellele, et nad on kolmikud ja nad on millegi poolest eripärased. Ja te olete just seda me olemegi püüdnud vältida just see, et nad on kolmikud ja et nad on mingisugune vaatamisväärsus, selle me oleme püüdnud noh, niimoodi välja rääkida. Sellepärast et kui see advustub, siis seda hakatakse ära kasutama, tähendab, nemad hakkavad ise ära kasutama. Ja seda me oleme püüdnud välja rääkida. Me oleme proovinud just näha seda, et meie lapsed, Sander, Kaur ja Jasper aga mitte meil on kolmikud. Nad peavad tundma, et nad ikkagi igaüks on keegi, et neid pannakse just üksikult ka tähele. Ainukene asi, mis muidugi olen neile ikkagi püüdnud selgeks teha, et et see on teie eelised, teod, kolmikud, et kui keegi hakkab vennale liiga tegema, siis kaks venda võivad appi minna ja peavad minema appi. Ma olen neile lugenud Kalevipoega ja neil on väga noh, Emponeerinud, see Kalevipoja põrgu väravasse kinni jäämine ja siis nüüd ongi välja kujunenud niisugune mäng, kus siis isa istub siis toolis ja siis hakkame siis Kalevipoja põrguvärava mängu mängima, see tähendab seda, et isal siis põrguvärav poisid hakkavad lähenema isale ja keda siis isa kinni saab püüda. Ilmatu tooli pealt tõuseks see siis on Kalevipoeg põrguväravas niimoodi siis teised tulevad seda siis sealt ära päästma jälle, vot niisugune mäng, no puhtal kujul niisugune pool jõule üles seatud, nii nagu poistel ikka paistab, niimoodi meeldib. Teie peres on kolm meest, kolm eesti meest, kolm Kalevipoja hakatist kasvamas. On teil mingi oma kreedo, millega te kasvatate oma boss? Põhimõte on see, tahaks neis kasvatada ikka tublid ausad ja töökad inimesed, see on välja öeldud kreedo, mis veel seal taga see on. Jääb perest, perest peresse ja. Mind täiesti hämmastab ja, ja ka tuttavalt kurvastab see, kuidas meie inimestesse on militaarristlik mõttelaad juba sisse taotud. Sest sageli on niimoodi, kui meie oma kolme poisiga kuskile rahva hulka ilmuma, siis tähelepanu pöördub meile ja eriti vanemad daamid ütlevad tingimata. Sõjavägi tuleb väeta, jälle soldatid. Oi no need lapsed jätavad ju ema korraga vaha lähevad kroonusse kõik korraga ja just viimasel ajal ma olen hakanud ikka mõtlema, et taevakene, kui piiratud ja kitsas on just see nägemine ja mõttemaailm ja kogu assotsiatsioon, mis siis tuleb kolme mehe hakatisega, üks toredamaid asju, mis ma olen kuulnud, üks kena neiu vaatas, et oi, kolm poissi ja kõik on eestlased. See tegi küll tõesti nii südame soojaks ja ja nii hea oli seda kuulata. Teadmata-tundmata sootuks teie peret põhjalikumalt mõtlesin maa meie saate peale ette kujutledes. Saate pealkirjaks kolmikrõõm. No elu juba nii seotud, et halvad asjad ununevad, see kolmekordne mure jääb tahaplaanile, aga meeldejäävad just niisugused toredad momendid ja kui neid ikka kolmekordselt juhtub, siis on ka neid, et häid ja, ja meeldivaid elamusi kolmekordselt. Jah, eks ole kolmikrõõm, ja kui hellust jagad, siis tuleb seda kohe kolmele jagada. Aga ehk tuleb siis kunagi ka kolmekordselt isale emale tagasi? Eks ta praegugi tuleb kolmekordselt tagasi, sellepärast et kui midagi On Cashri vähe laua peal, siis loetakse ära, vaat see bemale, see jääb isale ja vanaemale, see jääb tädi yld, Alec, kõik kolmekordselt laevad selle asja üle ja kõik kinnitavad seda kindlasti oma pitseri õiget. Vot need need, need asjad jäävad nüüd emale, isale, vanaemale ja seal tädidele. See jah, teeb ka alati rõõmu, kui poisid teiste omalt poolt midagi meeldivat ja kena tahavad teha ja kui on, siis kohe näha, et nad püüavad kõik ilusasti ära koristada ja valmis seada ja teha seda niimoodi üllatusena veel. Teinekord jah, pöörduvad nad väga kenasti, et emme, kallis, kas sa oled nii hea ja teed mulle ja kui veel kolm korda nii öeldakse, sest ega see tuleb ju täiesti ahelreaktsioonina. Kui üks juba midagi ilusat ütleb või midagi põnevat või head plaanitseb, siis otsekohe teised ei taha kehvemad olla, nii et siis ikkagi tõstis, rõõm paisub ja paisub ja ongi kolmekordne rõõm korraga käes.