Märtsikuus, kui arvestasime, millega tihases 40 Räpina kultuurimaja ja siis sinna kutsuti kultuuriosakonna juhataja kutsus meid sinna leerutama, käisin selle lummuga ühes juba me käisime siin. Jane Vabarna on null, 72 aastat vana, siis tuli Räpina osakonna juhataja poole ja, ja siis andsin siis Jõgeva alli üks hull kultuurimaja juhataja ilmast küljes, andsid tolle käsku siis autosid sovhoosi ei olnud. Siis viis meid siis sinna, Ani vabanema majja ja siis tants mulle siis üle panti meid vastad silla laulma on juba pärale siis oma Cru ja mina siis kuue naisega oli omast perest tublilt kodus olemas. Anssiljeltsileta, vana 70 katse tuli mul kadula varsti Tubäiu seitsme teisele ja siis, kui ma olin ju ja siis ma laulma ei käinud, siia Treski mehele tullis abiellusin, siis hakkasin laulma. Kodust sain ma ikka laulu, sellepärast mul isa ema mõelabol laululisi, kui muidu põllult Fay heinalt Fay, siis minul oli end vedelas nüüd Elvas 31. tõmbasime nii kaua koduväravahi üks kikus tööl olin, siis ma sain sellest juba laulusena ja hakkas kõik meeldima ja siis ma saingi sellepärast. Ja siis ma oskan kah, ikka jäävad ka seest eeldan, raske. Ei ole midagi raskust, siis kui me algasime, laula, siis oli meil küll luma loominguline, siis anti teema, kas kolhoosist rahva elust ehk ehk milles ta siis raskust rohkem. Aga nüüd on nagu vana laulu nii rohkem, mis oma, jään vanematest isegi selle laulu kohal ei ole nii palju mõtlemist, kui vana laul juba ees on ja siis sa ütled omaloominguline ja tuleb ütelda, siis see kohalik, kirjutasime pagariäri ja siis sealt siis hakkasime siis parandama, mõni sõna läks välja mõne juurde ja hakkasime laulma, aga nüüd olen harjunud, ei tunne midagi raskust. Tahate HEPA just tulla? Külvana orelt ei taha tulla laulma ja kõiki pikki kahtu, ma ei ole veel kuhugi jää minemata. Koi kuts, trummar õiges kohas käinud. Aino närakas pole vist raske aimata, kus teie oma laulud olete saanud. Laulud no muidugi, olen kõik emad, et jube pisikesest saadik, ema käib kogu aeg laulmas ja. Ikka õpetas minule siis suuremaks sain, juba. Hakkasin grupis käima laulmas ja temaga koos ja kui enamik naisi siin koorist on juba pensioniealised siis teie olete noor inimene, kellel omal pere ja töö, jääb ka aega. Laulu kuidas teil käimiseks on, see kaugel on see raske? Ei saa öelda just eriti, et väga raske, aga noh, vahest tuleb nii, et korra jääb puudu, aga muidu proovin ikka iga kord kohal olla ja töö on niisugune, et vahest peab ära. Ma ta ikka püüan olla ja olen olnud ka peaaegu iga kord väljas. Kellena te töötate? Mina töötan lüpsja sovhoosis sai Caterina ka mina olen laule, ema tütar. Ema käis laulmas Petseris, Niko teiega kaasa, sinna käis palju soomlasi, kes sealt võtsid, laula üles, WCs ka mina õppisin ema juurest, kui olin väike ketramise jagaja ja jama, kuidas rõngas laulis. Tuti hilja, vaatasime kella 12-ni emaga koos laulu ja tulin siia mehele, nüüd olen juba seitse aastat akulina pihla juures laulmas. Kas te kodus ka laulate seda üksinda ei laula, nii kui midagi on ikka, siis laulame ikka sünnipäeva siis mingine kokkutulek kodus või siis laulame ikka setu laulu. Lääne hommiku laulame letamist ja ta teeb meile väikse laulu ja naine oja per. Tulin, abiellud riski ja seal siis oli laurema akulina pihla ja temal oli moodustatud grupp seal kuus või seitse inimest. Mina olen ka noor juba noorik, kõlbassika setu riided juba selga panna ja alustasin siis akulinaga ühes olnud, ma laulan siis tänase päevani. Kastapu. Olen õppinud juba lapsest saadik, kui me väikesed olime, ega meil muud laulu ei olnudki, põhimine laul oli ikka situ laul karjas, laulsime setu laulu kodus, vanemad naised laulsid ja ka meie tahtsime kaasa ja nii nooruse aeg oli peamine meelseid tulevik praegu nüüd jäi nagu ära, kui kultuur tõusis. Ja siis nagu need teised laulud tulid, siis jäid vaiksemaks, aga nüüd on ta jälle läinud uuesti ellu ja ja kordamehelik, sinu nimi on Silvilassic. Olen hakanud laulma veel nüüd abielus olles, sest enne kuulsin muidugi setu laulu ka ja, ja mulle väga meeldis, aga nagu kunagi ei olnud julgust võtta selleks ja aga nüüd hakkasime koos sind värskes laulma. Häälasse juhtudki, õppisin laulma juba väiksest oli mu õed kolmekesi vennanaine vennanaisel kaks ja siis kodus iga õhtul lauldi, kedrati, lauldi, kasvasin juba tüdrukuks, siis eksis, käisime kõlavaid mööda ja õhtut külla ja ikka kogu aeg laulsime koos. Et lapsest saadik juba õppisin laulmist. Nüüd on nii kaugele jõudnud, saime kord laureaadiks juba. Olen laulnud juba lapsepõlvest saadik, minu ema oli ka laulja laulis ka ja mina õppisin emast ja ja omal ka oli huvi. Kui abiellusin, siis hakkasime laulma juba kooriga, olen juba ligi 30 aastat eeslaulja olnud. Laulame siin koos vahel oleniest, lauljavahenduses laulad teistega koorson akulina pihla, eeslaulja jälle ja nii, kuna koegi midagi mõistab, siis laulab. Ja siis nüüd oleme laureaadi nimetuse saanud ja saime ka medali. Laulame ikka veel edasi, kuhugi kutsutaks, keda valitakse eeslauljaks grupis, mida selle laulja käest nõutakse, mis teistest erinema, seda valitakse Ta organiseerib ära jääma, oskab luuletada neid laule ja kes ikka nii tradi ei hakad kogelema ja kästakse midagi laulda ja Ta organiseerib ära ja mõtleb selle laulu välja, need antakse teema ja, ja sellist laula ja oskad ära taust. Aga kuidas on lauluviisidega, kas seda peab ka eeslaulja hästi teadma? Ja ka eeslaulja ikkamis kergem ikka? Kooril on üteld ja ja mis ka passib selle laulu peale. Viis Hirdokiiagi isikut tunnen ma juba õige hästi, malev palle, laulu laulis makiorid gruppi käpiga ja oli kylle laulja. Nii et ma ei, oledki kosti linn päästikule, nagu see laul hakkas, siis olid nii oda, laulised. Kui eeslaulja on setu kooris aga oluline. Nagu me juba kuulsime, siis tille osa on veelgi skem, ta peab üksinda laulma, vastu koorile, jää hästi laulma ja midagi siis peab suutma. Pärast ta teistest erineb näiteks tüli laulma, kelle peab ikka ülilaulma kõvasti. See on see kõige kõrgem, kõige kõrgemini hääl peab olema väga tugev, tugev jää, los, mul ilus Helga. Mehine, kas ka teie olete laulnud killed kogu elu jooksul? Jah, mina olen juba lapsest saadik, kui ma olin alles kümneaastane, siis me käisime kärjast naabritüdruk, aga ühel oli ühel pool teed karjamaa ja teisel oli teisel pool need loomad, lasime metsa ja siis nii oli huvi selle laulu peale jooksime mäe otsa ja siis naabritüdruk ütles ja mina ütlesin, kellade kahekesi laulsime. Marie sildik oskan ikka takka, üteldagi üteldakse laulat teen ikka alati proovida ja tahan ikka käia veel. Vanad juured, kõike lahti. Lindid, ma olen ka juba laulmas käinud 13 aastat akulina pihlatrupis, kaunlapsest saadik juba kõiki laulu kuuld kul koos fitnessi Arnold. Ja oleme ka laulnud vanematega koos. Mina olen väga noor laulja. Jälle läänete hulga tema, olen yhe külatüdruku urkas, mind kutsume. Käime temaga ja siis hakkasin minega, käin. Tatsan vahet, millise eesti ütleja laulmise järgi laulda te olete, need laulud on kalanetega koos, olete laulnud taku lina pihlaga? On küll jah, erinev, sellest on küll erinev, mõni ütles kergemalt eest ja siis on kergem taga raskemalt. Aga need on juba kõik vanad lauljad, need ütlevad kõik hästi küla peal. Nii kes ei ole nii palju laulnud, ütleb, et eest punkt. Meie rahva keele järgi. Puini on see laul, aga meil kõikilledustest, kui nüüd veel mõelda selle väljenduse üle, puit, see, kas see tähendab seda, et nad kõnest ei ole sõnani selgelt ja pehmelt, pehmelt ütled Eestist laul ka läheb pehmelt ja lõbusalt ja mõnusalt hääli kuulda ja puldilt nagu juulini, kui puid raiub. Laudaga Ani, meeste, mina olen siin grupis küll noor laulja veel, aga muidu ma enne 45. aastal kuni viieni viiendani olin ise eestütleja ja siis minul oli oma grupp, kellega me käisime, viruulitasin samasse kile. Ja siis käisime igal pool ja ja igast kohast tõime ikka esikoha välja ja see Voldemar Väli täiesti maalikunstnik käis, kodus tegi portree veel ja see v tegi minule teine, siis viidi Moskval väljanäitusele. Niisiis, aga see vahepeal tuli mul oma elus nii suur kurtused. Poegadega oli nii suurõnnetused õnnetult surmasõitja. Vahepeal ma katkestasin selle, nüüd olen ise juba pensionär, töötan Värskas õmblejana teenides paviljonis ja sain siis värske naistega jutule haavaukse, teadis, et Moulin ka sõnuline ja hakkas nagu Mullega pääl käima, siis täna kruvisin vaistu laulu ja sain medali. Sünni sõi, mina olen küll noor laulier, siin grupis veel võib ütelda nii esimest korda peaaegu, aga mulle see laul nii väga meeldis, sest mina olen sündinud, ikesin Setumaal ja ema oli mul ka nagu sõnaline ja suur lauluema tahtis olla, aga suri liiga vara ära. Et need laulud jäid kõrvale, omale nad meeldisid, kuid ei olnud kelleltki valgust saada. Elasin hulk aastaid 23 aastat kaugele ära Kohtla-Järve rajoonis, kuid siiski tõmbase Setumaa ja setu kombed ja sõnad ja laulud ja kõik ikka mind. Nii tulin ma siis jälle siia tagasi ja kangesti tundsin huvi selle vastu ja muretsesin ise endale asjad ja riided ja astusin nende kampa ja tahan edasi olla siin ikka nii, kui vähegi võimalik, on ikka edasi minna naistega koos püüda ja laulda. Mulle see väga meeldib. Ma olen maime kapten, siis ma olen vist ainuke kõige nooremas grupis laulmas käima üks, kuues seitsmes aasta. Kui nüüd võtta niimoodi, et miks nagu nooremana, miks see setu laul meeldib siis ma tea, lihtsalt peaks ütlema, et seda aga unustada, seda pead kohe meeles pidama, et kui natukenegi aru saad, siis ta peaks nagu meeldima kõikidele isa on mul ammust aega pillimees ja tema käis kogu aeg meie grupiga kaasas. Temaga oli siin. Kui isa mängib, siis ma, ma ei, lihtsalt ei saa, tal mängib nii kergelt, nii hästi, et kohe tuleb tahtmine tantsida, laulda. Kõik lauljad kinnitavad nagu ühest suust, et setu rahvalaul on neile südamelähedane ning et nad emade ja vanaemade käest õpitud viise ka raadio ja televisiooniajastul vanamoodi edasi kanda tahavad. Nii pikad vahemaad ega kodused mured pole värskarile teid vaikima sundinud. Ansamblitöö korraldamine vajab aga omajagu hoolt. Tarvis on leida sobivad ruumid, kooskõlastada harjutuse aegu tööplaanide ja bussiliinidega mallide repertuaari ja organiseerida sõite. Kõige selle eest kannab hoolt Värskas sealse keskkooli õppealajuhataja Veera Hirsik. Te koos käite ja meie käime koos Värska klubis, kui sageli meil on kooriharjutused, neljapäeviti need mõni nädal, kui mõnd üritust ligemale ei ole, siis mõni Tal on neljapäev, jääb vahele, aga üldiselt oleme sel suvel õige tihti 60, siis meil oli hästi palju üritusi sel suvel ja ja ei ole peaaegu ühtegi nelja päeva vahele jäänud. Seoses laureaadid saamisega lubati meil üks kaugem reisijate ja Me hoolega valmistusime selleks kuid teatud asjaoludel ja ise ära. Aga Miika valmistusime, siis oli teada, et tuleksin. No nüüd on juba tulnud uus kiri Eesti televisioonis, kus palutakse rahvamuusika esiksaatesse meid esinema. Hakkame jälle selleks kala kokku klopsima. Niit kooriproovi peame ikka pidevalt tegema, et ikkagi need esinemised ära käia ja olemist ära olla. Kui Tallinnas esinesid toitlusfestivali lõppvoorus, siis tulid need märksa vähem, nüüd on grupp vahepeal suuremaks paisunud. Jahmil krutan paisunud suuremaks, sest laululisime hästi palju ja nüüd tuleb keegi probleemiks. See, et kõik need laululiselt on ka veel enamussõnalised tee, kelleni siis ühel või teisel korral sõnulisteks paneme. Et meil on jah, probleem siin hästi palju, aga see on ikka tore, et nii palju rahvast tuleb kokku. Me jätkame seda traditsiooni ikka uusi ja uusi asju jälle tuletatakse meelde ja minu arvates need on sellised väga toredad olemised ja kooslaulmised. Kui te nüüd esinemas käid, kas te siis ikka vanade lauludega esinete või olete päevakohaseid laule esitanud? Enamuses on meie kest ikka palutud just sellist vana arhailist keelot ja sellepärast oleme esinenud nendega, aga vahest ka tavakohast minu arvates need laulutan pärine nüüd just sellest, et sel ajal, kui need leelonaised, kes mul siin grupis on sündinud, siis oli igas talus raadiot ei olnud ja esimene lauluviis, mis nad kuulsid, kuulsid ikka ema, kes keda setu leelo tuli, eks see on nendel ka hinge jäänud ja lähedal võib-olla hääbitcon, mõni vahe või link vahel ei tekkinud, et ei ole sellega tegeleda, aga nüüd on see natukene hoogustunud ja igaüks tunneb Dettani nagu omane ja ja armas ja hea.