Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Peaminister Andrus Ansipi sõnul võib sündida uus valitsusliit, sest Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit võivad moodustada delegatsiooni kõneluste alustamiseks rahvaliidu rohelistega. Mõlemad on teatanud, et kõnelusteks valmis peaminister välistas konsultatsioonide alustamise Keskerakonnaga. Ansip nentis ka, et sotsiaaldemokraatidega on tekkinud töölepingu seaduse rakendamise küsimus. Küsimuse see maailmavaateline erimeelsus ning vaatamata pikkadele läbirääkimistele pole suudetud sellele lahendust leida. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jüri Pihl ütles, et sotsid on valmis läbirääkimisi jätkama, kuid kompromissidele on piir. Täna Tallinna Päeval taasavati tondipoiste mälestusmärki. Moodustati üle-eestiline kultuurilinnade võrgustik. Ajaloolase Jüri Kuuskemaa sõnul on õitsengu le järgnenud mõõdukas vaesus vanale Tallinnale kasuks tulnud, kuna pole saanud arvutult ehitada. Selle aasta muuseumiroti. Auhind läks Mare majamuuseumi näitusele viiuldaja karussellil Kaili Tammsaare juures. Homme on kergelt pilves ilm, Kagu-Eestis võib sadada vihma, sooja tuleb kaheksa kuni 13 kraadi. Täna pärastlõunal oli koos Reformierakonna juhatus, kus otsustati teha ettepanek Isamaa ja Res Publica liidule ühise läbirääkimisdelegatsiooni moodustamiseks et pidada konsultatsioone rahvaliidu kaasamiseks koalitsiooni. Indrek Kiisler teeb ähvardavast valitsuskriisist ülevaate. Põhiprobleem on Reformierakonna kinnitusel uus töölepinguseadus, sest kõrge tööpuuduse tingimustes ei jätku töötukassal lihtsalt raha hüvitiste maksmiseks. Ka ei ole Reformierakond ja IRL nõus töötukindlustusmakset kolmest protsendist kõrgemale tõstma. Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip. Kui me praegu tegeleme igasuguste väga tundlike hüvitiste soodustuste kärpimisega me räägime matusetoetuse kärpimisest, siis me räägime paarikümnest miljonist kroonist töötukassa puhul. Me räägime miljarditest, kroonidest ilma töötukassa probleeme lahendamata ei ole võimalik eelarve protsessiga edasi minna. Miks on teie esimene eelistus just rahvaliit? Rahvaliidu juhid on näidanud üles valmidust kõnelusteks ja kui me sealt ei leia paremaid lahendusi, kui koalitsioonis sees pakutud on siis ei saa rääkida mingisugusest koalitsiooni muutusest. Rahvaliidu juht Karel Rüütli ütles, et kõneles telefoni teel peaminister Ansipiga ning erakonna juhid kaaluvad seda ettepanekut lähiajal. Samas rahvaliit ei esita valitsusse minekuks eritingimusi. Praegusel hetkel arvestades seda olukorda, kus Eesti riik on, kus me oleme majandus finantskriisis ja ja, ja sotsiaal algne kaos on kohe jõudmas Eestisse, siis ei tohi rääkida nõudmistest, vaid tegelikult on see, et neil tuleb otsida lahendusi, kuidas riik sellest olukorrast välja tuua. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jüri Pihl ütles, et sotsid on valmis kõnelusi jätkama, kuid igal kompromissile on piir. Ja eks praegu otsitaksegi partnereid, kes ei kaitseks löövaid huvisi, nii nagu meie teeme, et kes läheks kaugemale kompromissile, kui me oleme läinud ja selles on küsimus. Olete te nõus veel rohkem järgi andma? No me ei saa järge anda ebaõiglaselt, kui uus olukord, mis meie majanduses on tekkinud ja need kokkulepped, mis mõlema poole vahel eelmisel aastal sündisid ja need on ebamõistlikud ja aga väga kallid ja töötuskindlustuse määra ei taheta tõsta üle kolme protsendi siis tuleb hüvitistest ehk soodustades loobuda mõlemal poolel, nii tööandjalt kui töövetel. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna kinnitas, et erakond arutab Reformierakonna ettepanekut niipea, kui see on saabunud. Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg aga teatas, et ka rohelised on konsultatsioonidest huvitatud. Samas välistas peaminister Ansip koalitsiooni Keskerakonnaga. Ma ei näe neid ühiseid maailmavaatelisi väärtusi, millele saaks öise koalitsiooni Keskerakonnaga ehitada ja, ja seetõttu mina selles koalitsioonis ei ole valmis kaasa lööma. Eesti Tööandjate Keskliit kutsub töölepingu seaduse jõustamise küsimustes tülli läinud valitsus leitu uuesti läbirääkimistele, et vältida kiiresti otsustamist vajavate küsimuste lükkamist. Tulevikuliidu hinnangul lasub vastutus töölepingusõlmküsimuste lahendamisel samadele erakondadel, kelle toetusel seadus Riigikogus mullu detsembris vastu võeti. Täna on Tallinna päev, millega tähistatakse Lübecki linnaõigust. Hommikul taasavati tondipoiste mälestussammas. Päevas teeb ülevaate Kai Vare. Tanel taasavati Tallinnas tondipoiste mälestussammas, mille ajalugu on linnapea Edgar Savisaare sõnul sama keeruline nagu Eesti riigi sündimise püsimise katkemise ja taassünnilugu. Täna seisame siin kindlas usus ja lootuses, et enam ei pöördu tagasi need ajad, kus võim kehtestas ennast hirmu ja vägivalla abil. Riigikogu liige, ajaloolane Mart Laar ütles, et mälestusmärk peaks meile neid sündmusi meelde tuletama ja õpetuseks olema. Me seisame siin monumendi ees, mis meenutab esimest detsembrit 1924 või siinsamas Tondil mõnede meeste julgus, otsustusvõime ja eneseohverdust päästa Eesti riigi. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ütles, et tondipoisid on eeskujuks ka praegustele kaitseväelastele. Ma olen veendunud, et praegused kõrgema sõjakooli ohvitserid ja kadetid ei jää oma vaimudega sõjaliselt mõtlemiselt alla tondipoistele. Eesti on ilus ja vaba maa ning väärt, et teda kaitstakse. Tallinn sai Lübecki linnaõiguse 1248. aastal ja oli sellega vastu võetud Euroopa linnade liitu. Ajaloolane Jüri Kuuskemaa ütles Tallinna päeva avamisele Lübecki linnaõiguse omistamisele. Järgnes 300 aastane õitsengu ja arenguaeg. Sellele omakorda tagasihoidlikum periood, mis aga Kuuskemaa hinnangul isegi hea on. Mõõdukas vaesus on tihtipeale vanale linnale ajaloolisele parim konservaator, sest kodanikud ei saama linna arutult ümber lülitada. Liigapalju moderniseerida. Tallinna algatusel sõlmiti täna ka leppe üle-Eestilise kultuurilinnade võrgustiku loomiseks. Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu-Rakvere, Tartu, Viljandi, Võru ja Tallinn allkirjastasid hea tahte protokollid tihendada kultuurikoostööd Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks saamise eellinnad leiavad, et sellega avaneb kogu Eestile ainulaadne võimalus viibida Euroopa ja maailma tähelepanu keskmes. Ühiselt aetakse otsida võimalusi, kuidas jääda nii-öelda kaardile ka pärast 2000 üheteistkümnendat aastat. Tellilased igatahes armastavad oma kodulinna. Tallinnas elanud ja see van tore minu meelest kultuur, jännitised, parim koht, vast vanalinn, Kadriorg, et seal on seda vana, hingas viimasel kultuuri rentidel asjal ehite kultuuriasse parimat, tähendab mul on igal õhtul midagi, et viimane asi oli selle päeva proov siin, millest ma läbi. Mis neile Tallinnas kõige rohkem meeldib? Täna selgus selle aasta muuseumirott. Indrek Kiisler käis auhinnatseremoonial. Muuseumirott on rändauhind, mille eesmärk on väärtustada muuseumide näitusi. Kultuuriministeeriumi nõunik Kersti Tiik tunnistas aga, et kahjuks on muuseumide huvi muuseumiroti vastu vähenenud. See on väga kurb, sellepärast et kui ühel muuseumil on selline märk küljes nagu Eesti oludes muuseumirott, siis on see kindlasti midagi, mille, mille poole peaks püüdlema, sest inimesed kindlasti mõtlevad, et aga mille eest ja see on nagu üks kutse. Tänavu oli kaheksast muuseumist 10 kandideerimisnäitust, võib-olla ma olen ülekohtune, aga ma arvan, et muuseum, kes võidab, peaks ise selle rotiga terve aasta tööd tegema, ehk ta peaks seda nime ja oma muuseumit ühe tervikuna tutvustama. Siis kindlasti oleks ka ihaldusväärsem. Ometigi ei tähenda leige huvi seda, et sellel aastal väljapaistvaid muuseumi näitusi poleks olnud. Muuseumirott jääb aastaks pesitsema Tammsaare majamuuseumisse. Maarja Vaino suutis luua väheste vahenditega lummava ülevaate August Gailiti ist. Gailiti ja Tammsaare omavahelised seosed ja suhted tulevad teemaks laua taga istuvate ja teineteisele otsa vaatamata kujude näol ning nende selja taga liikuva teksti kaudu. Näituseruumi ühe väljapääsu sulgeb aga suur puri, mis tekitab suletud ruumi, milleks Eesti Gailiti jaoks pärast pagulusse põgenemist jäi Maarja Vaino. Külaskäik teiste kirjanike poolt on meil teha keeruline, sest et näituste ruum on väga väike. Esiteks ja teiseks me ei saa lähtuda sellest, et me teeme ise esemelise näitused. Et kui ütleme tavaliselt ikkagi muuseumitega seotakse seda, et seal on esemed väljas, näidatakse esemeid, räägitakse esemete lugu, siis paljudel niisugustel kirjandusklassikutest on alles ikkagi peamiselt käsikirjad või tekstid ja meie peame nendest lähtuma. Äramärgitud tööde seas on esmakordselt ka ringhäälingu muuseumi näitus, hetki ja helisid raadioteatri kaheksast aastakümnest. Selle raames saavad koolilapsed osaleda, programmis teeme ise kuuldemängu. Näituse kuraatori Juhan sihveri sõnul oli ettevõtmine igati edukas. Üle 4000 inimese käis näitusel, lapsed on tänaseks salvestanud. Kuna osa sellest näitusest pedagoogiline programm kestab edasi, on tänaseks salvestanud siis 52 kuuldemängu. Et meie lustasime näitust tehes ja külalised meil näitust vaadates. Tartu Ülikooli kunstimuuseumis alustati täna hommikul vanakreeka eepose iilijas avalikku ettelugemist. Tegemist on esimese korraga, kui seda Eestis avalikud tehakse. Ettelugemine kestab ühtekokku 28 tundi järjest. Piret RMK-s käis kuulamas. Kuidas küll merelaevadel siiski sõprade seltsis sõita, visiit üle suurseeria, tungida võõrasse hõimu, röövida juhtunud käega kauneima naissoologa? Soomerosaiiliase kolmanda laulu alguses Hector Parisega, kes oli röövinud imekauni hele ning päästnud sellega valla Trooja sõja Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, rullub nõnda täna ja homme lahti kogu hilja, see sündmustik. Eile see avaliku ettelugemise idee autor, Tartu ülikooli klassikalise filoloogia lektor Jaanika Päll, see teos on loodud kuulamiseks ja võiks seda kuulata, kui meil seda ette ei kanna, eesti keeles aga täies mahus, sellepärast et me ei tea, kuidas seda antiikajal testi on võimalik, et ka siis kantisid järjest ette. Kuigi Homeros kirjutas hiiliase tõenäoliselt kaheksandal sajandil enne Kristust on Jaanika pärli sõnul selle lauludel ka tänapäeval palju öelda. Siili eepose esinemise sõna kreeka keeles on, on viha ja see eepos räägib ka kahe suure kreeka väejuhi Achilleuse ja Agamemnoni omavahelistest lahkhelidest ja kõigest. Ja mida see kaasa tõi, selles eeposes on tegelikult üle puhule dialooge ja koosolekuid, arutelusid selles mõttes vaadata, kuidas peaks suhtlema või kuidas ei peaks suhtlema ka sealt, selle jaoks leiab sealt väga palju õpetlikku. Ja lisaks muidugi need Homerose kirjeldused. Kogu see statistika on kirjanduse uurijale on see väga huvitav. Tegemist on Eestis väga-väga rikka teosega ja tal väga palju erinevaid lugejaid, sellest leiab endale midagi nii väejuht kui põllumees. Koos kaheksa Tartu ülikooli klassikalise filoloogia ajalootudengiga iiliase, kolmanda ja neljanda laulu ette lugenud Andres Kimberi sõnul on Niilese ettelugemine suur. Ta on tegelikult nii hästi voolavat kirjutatud, et seda on lihtne ette lugeda. Geniaalselt kirjutatud on, arvestades seda, et see on arvatavasti tehtud kaheksandal sajandil enne Kristust Tänasest homseni osalevad iiliase ettelugemisel kokku 60 vanakreeka ajalookirjanduse ja kultuurihuvilist hiiliase avalik ettelugemine peaks lõppema homme keskpäevaks. Piret Preis Tartu stuudio. Homme päeval on meil vahelduva pilvisusega ilm, Kagu-Eestis võib sadada vähest vihma. Puhub kirdetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme kaheksa kuni 13 kraadi ja metsades püsib endiselt suur tuleoht. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja, mina olen Mall Mälberg. Kena õhtut.