Kõigepealt ta valmistama pettumuse nendele televaatajatele, kes sel kellaajal on harjunud Eesti televisiooni ekraanilt nägema pehmeid ja karvaseid. Selle asemel on meil intervjuu Eesti vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, aga kuna president Ilves on ka üks pehmete ja karvaste tegelaskujusid, siis ma arvan, et päris päris asjakohatu see saateaeg ei ole. Aga mina vabandan, et tuleb leppida aseainega täna. Kas te vaatate, muide seda sarja? Kohati ikka vaatan, minu meelest on üks. Päris päris geniaalne saade sellest, kuidas kui jälgida uudiseid nädala sees ja siis siis vaadata esmaspäeval, kuidas need uudised on siis põimitud põimitud sellesse väikesesse nukumängu. Ega solvatuna ennast ei tunne, mõnikord, kui on pandud sellist teksti suhu, mis võib-olla natukene harja punaseks Ei, ei, minu meelest see oli ikka päris heatahtlik saade võrreldes igasuguste muude asjadega. Selge, aga see selleks. Jõulud on ukse ees ja aastavahetus on saabumas. Kas teil on jõulukingid juba ostetud ja milliste jõulukinkide tavaliselt igatsete saada? Enamasti on, on nad olemas? Jah, ma veel ootan, et ootan ühte pakki. Enamasti eelistan ma raamatuid ja enamasti kingima raamatuid. See vist on kõigil eestlastel viimasel ajal järjest rohkem kombeks saanud kinkida selliseid väikeseid, aga meeldejäävaid asju. See viitab ka sellele, et meie majandusolukord enam ei ole, võib-olla nii hea, et ma tean, et mul mõningad tuttavad on olnud, kes veel paar aastat tagasi rääkisid oma tuttavatest, et ah, kinkisin pojale maja. Võtsin kinnisvaralaenu ja nõnda edasi, et nendest majasid enam ei kingita. Nüüd eelistatakse natuke tagasihoidlikumad asju. Aga ma usun, täiesti täiesti normaalne, me teame, et majandus on aeglustunud. Ta on läinud tänu finantskriisile, mida sisuliselt, mitte keegi ei suutnud aasta tagasi ennustada on eesti keele puhul oli ennustada võib-olla kolm protsenti, neli protsenti, viis protsenti kasvu aga arvestades kõik, mis seda kõike, mis toimub meie ümber, et siis on need see protsent on juba negatiivne. Meie põhieksportturud samuti kannatavad, tööpuudus tõuseb ja nendes tingimustes on selge, et inimesed peavad mõtlema, kuidas, kuidas tarbida ja ma usun, et see tarbimine, mida me oleme näinud siin mitu head aastat nüüd selgelt kui ei vähene, vähemalt muutub. Ja samamoodi peaks ka riik käituma. Härra president, kas te ei leia, et lõppev aasta oli päris muljetavaldav. Toimus vähemalt kaks sündmust, mille kohta on öeldud, et need on sündmused, mis muutsid maailma. Üks oli siis see, mis tuli nüüd aasta lõpupoole, millest juba juttu tegite, ehk siis ülemaailmne finantskriis ja teine oli siis augustis toimunud Vene-Gruusia sõda. Ei mäletagi sellist aastat, mille kohta oleks öeldud, et aasta mis muutis maailma võib-olla 2001 ja kaksiktornid võib siia lähedale tuua. No ma ütleksin aastal 1991, jää ei nojah, aga noh, lähiajaloost, aga ma usun, et meie vaatevinklist tõepoolest oli ütleme, augusti sündmused ja mis järgnes, sellele on juba pikemas mastaabis, kui, ütleme, 2001. Aga pikemas perspektiivis on märkimisväärsed, kuna meie see kogu julgeoleku välispoliitiline paradigma, milles Eesti vabariik on eksisteerinud kuni augustini muutus, kuna eeldused olid Euroopas, keegi ei hakka vägivaldsed agressiooni kaudu piire muutma. Et me ei näe Euroopas agressiooni. Ja seal see oli eeldus ka väga palju teleasjadele, mis, mida me suutsime ise saavutada Euroopa Liiduga liitumine, NATOga liitumine. Nii et see on isegi see paradigma muutus, minu meelest on väga oluline Kui me räägime ette aimamisest ette ennustamisest, siis Vene-Gruusia konflikt oli selline asi, mida võib-olla osad analüütikud oskasid ette ennustada selles mõttes, et jälgides Venemaa välispoliitilist käitumist viimaste aastate jooksul võis eeldada, et midagi säärast juhtub. Finantskriis seevastu oli vist selline sündmus, mida isegi Ameerika Ühendriikide kõige targemad pead, isegi föderaalreservi juht ei osanud ette ennustada. Aga äkki oleks Eestil olnud oma nišš, kui meie olime kunagi ainsad, kes arvasid uskuvat seda, et Nõukogude liit kokku variseb, mida Ameerikas ei uskunud. Osaleb finantskriisi puhul ei oleks Eesti suutnud ennustada seda arvestades, et need juba need finantstooted nagu kasutades termid mis, et mida, mida Ameerikas müüdi, mida massiliselt pandi kokku ja müüdi edasi ja nii edasi need Eestis ei eksisteeri ja meie finantsanalüütikud nendega ei tegele. Aga ma mäletan, et on, ma suudan meenutada ühte analüütikut. Sakson munt müntšov Financial Times'is, kes kirjutas detsembris aasta tagasi, et et asjad lähevad natukene aeglustavad ja üks ekstreemne, aga väga eba peale on. Võimalus on, et tuleb selline selline sulamine, nagu me praegu näeme, siin. Ainuke üldiselt ma jälgin kõiki neid, neid analüütikuid, et jah, see ei olnud ennustatav nagu enamus asju tulevikus ei ole eriti ennustatavat. Samal ajal ütleme, gruusia sõja puhul. Ma ei usu, et keegi oleks seda ennustanud, aga me samamoodi nagu mintsa analüüs aasta tagasi mõtlesime, et no võib-olla on mingi õhkõrn võimalus, et niisugune asi võib juhtuda, aga ega keegi ei tegelikult ei uskunud, et see võiks juhtuda. No väga paljud just noh, eriti ütleme analüütikud ja ka opositsioonipoliitikud on meie praegusele valitsusele ja muide ka teile endale härra president ette heitnud seda, et et ei suutnud ette näha sellist arenguvarianti enam-vähem täpselt aasta tagasi ütlesite ise ka oma aastalõpuintervjuus, et mingisugust krahhi mingisugust kriisi ei tule. Ka valitsus, kes koostab eelarvet teatavasti ei näinud alguses, et sellist võimalust ja nüüd tagantjärgi tegeletakse siis aukude lappimisega. Kas teie meelest on Eesti riik siiski käitunud piisavalt adekvaatselt, reageerides nendele märkidele, mis maailma majanduses on toimunud? Vastaks sellele presidendil ei ole opositsiooni. Ja tsiteerides võib-olla 20. sajandi suurimat majandusteadlast Salme nüüd kiinsi, et kui Mul selguvad uued uued faktid, siis muudan ma oma meelt, aga kuidas teiega on tsitaadi lõpp. Et kui aasta tagasi prognoosisin, mina ei, prognoosiminaal, lihtsalt loen Eesti Panga prognoosi. Eesti pank ütleb, et ilmselt läheb nii ja usaldan Eesti Panka ja ei ole mingit põhjust kahelda Eesti panga prognoosides, arvestades olukorda, mis kehtis läinud aasta detsembris. Kas valitsus on käitunud adekvaatselt? No seda me näeme, tähendab, ega me praegu ei oska öelda, kas kas on piisavalt palju tehtud. Ütleks nii, et mõned probleemid on tekkinud, meie, ütleme on kasvanud läbi aastate. Teisalt tuleb möönda ka, et õnneks me meil on läbi, ütleme üle viimase seitsme kaheksa aasta tekkinud eriti viimastel viiel-kuuel aastal tekkinud piisavalt palju reserve. Et vähemalt hingamisruumi aasta 2009 on meie lõunanaabrid. Tal ei ole reserve. Mis oli osa sellest probleemist, mis tekkis Lätis näiteks, et nemad kulutasid rohkem kui meie. Et aga samal ajal aeg näitab, kas ütleme praegu praeguse eelarve puhul, kas kas kärbiti piisavalt või mitte. No eelarve puhul on öeldud, et ta on olnud liiga ülepaisutatud, et siin on pumbatud nii palju raha sisse täita oma valimislubadusi selle asemel et õigel ajal oleks pingutanud püksirihma ja saanud, nagu öeldakse, eurole üle minna nüüd eurole üleminek on võetud aastal 2011 plaani, aga me ei tea, mismoodi majandus areneb residentidele. See ei olnud, tähendab eurosse mittesaamine ei olnud eelarveprobleem eelarve, ka eelarve ka meil on. Küsimus tekib pigem seoses defitsiidiga. Eesti majanduskasv oli nii suur, et ja et oli võimatu seda inflatsioonikriteeriumi kriteeriumile vastu tulla, lihtsalt kui on nii suur nominaal, kas siis siis sellega kaasneb ka inflatsioon. Selge, me ei ole kumbki siin majandusanalüütikud, me ei oska ennustada, mis juhtub, tuleval aastal on majanduses majandus järel Jaan. Aga mida te arvate, härra president, nendest hoiatusmärkidest, mis kõnelevad, et Eestis ei tööpuudus tõusta kuskil 15 kuni 20 protsendini. Ja nendest juttudest, mis endiselt räägivad sellest, et ka kroon võib-olla ohus, mida te võiksite öelda selle kohta eesti rahvale, kas tasub nagu hirmsasti nüüd karta neid kahte asja? Devalveerimise osas kui rääkida, siis ütleme töölisest asjatundjatega, siis me kindlasti siin devalvoatsiooni ohtu järgmise aasta jooksul ei tohiks olla, kui laekumised on piisavad. Et nii, et. Jääme ainult pöidlaid hoidma. Et laekumised on piisavalt suured, et me suudame oma eelarvet katta või et me oleme siis piisavalt julged aasta sees, et lõigata seal, kus valusalt lõigata tuleb. Tööpuuduse puhul. Ma usun, et need, need numbrid ütleme, on pigem, mida rohkem pigem poliitikute poolt välja öeldud kui majandusanalüütikute poolt, et 15 20 maas on jälle, siiski tuleb. No ütleme, suhtuda sellesse sellesse praegu skeptiliselt ma näengi ongi, mida ma kardan või, või mis mis see võiks oht. Meil, kui majandus tõepoolest toimub, langus on ja siis me näeme seda mitte ainult Eestis, aga kogu Euroopas ja läheme sellega Ameerika Ühendriikides ja ma usun ka ida suunas on demagoogia ja populismi tõus. Et käib selline ütleme, see retoorika tase ja lubaduste tase ja imede lubamise lubamise tase tõuseb alati siis, kui majandus majanduslikult on rasked ajad. Ja siin ma väga loodan, et me säilitame kainet põhjamaised lähenemist ega hakka uskuma populistlike loosungid. Härra president, kas Eesti põhiseadus on piisavalt kaitstud ja üheselt mõistetav? Ma ei küsi seda teoreetiliselt, ma küsin seda konkreetselt sellepärast et lõppeval aastal olite teie ja riigikogu ühes väga olulises küsimuses eri meelt. See on siis see, kui riigikogu tahtis külmutada oma palgad. Teie väitsite, et see on põhiseadusega vastuolus, see pall käis edasi-tagasi, on nüüd jõudnud Riigikohtusse. Kas, kas põhiseadus on tõesti selline asi, nagu me läheme juturaamatud, et üks saab ühtmoodi aru ja teine saab teistmoodi aru? Põhiseadust peaks olema ikkagi vist üheselt mõistetav. Ei, no alati on põhiseaduse puhul erinevad tõlgendused, selleks ongi meil kohus, mis otsustab igas riigis. Aga tulles selle küsimuse juurde, ma kardan, et üks põhjus, miks mina olen, on ju väga ranged liini põhiseaduses, on, nad on lihtsalt tänu sellele retoorikale. Kui me, kui meenutada, mida öeldi, siis kui oli raudselt põhiseaduse vastane, rajatud keelatud rajatiste seadus kus siis ütles siis Parlamendis eks juhtiv inimene, et oma teadlase põhiseaduse vastane ka rahvas tahab ja täpselt sama argumentatsiooni kasutati siin palga külmutamise kui Ekspressis verbis otsesõnu öeldes, et riigikogu tohib muuta oma oma tasumistingimusi ainult järgmise koosseis ja ma olen suhteliselt selgelt välja ja nüüd ma olen väga palju, kui rääkida populistlikud demagoogia, siis on seda üsna palju olnud, kahjuks. Jaa noh, riigikohus otsustab. Ja siis siis me näeme, kas, kas minul minu lugemine Eesti põhiseadusest või kellegi teise tõlgendus ja peale aga laiemalt, kui me toome pidevalt argumentatsiooni, et no mis sest, et põhiseaduse vastane rahvast lahasta siis noh, see on juba minu meelest, see on väga ohtlik tee. Tegelikult selles küsimuses oli täiesti aus lahendus avatud inimestele, kes tahtsid näidata Nad külmutavad oma palka, saan muuta põhiseadust. Aga seda teed nad ei läinud. Tulles nüüd välispoliitika juurde, mis on teie meelisteema olnud aastaga ja rääkides taas ennustamisest, kas teie arvasite, et mustanahaline Barack Obama võib saada Ameerika Ühendriikide järgmiseks presidendiks? Kui käsitleda seda niisiis mitte eriti kui kui vaadata, kuivõrd hästi ta räägib, kuidas ta räägib ja kuidas ta suutis käsitleda neid probleeme, mis Ameerikas on siis, siis, siis jah. Ma ütleksin, et taaneks osavamaid poliitikuid, keda ma olen näinud üldse kusagil võib-olla minu elu jooksul, võib-olla Tony Blair, algaastal oli midagi sarnast. Eestis vist hoidis enamik ikkagi pöialt seal McCaini poolt. Meil on mingi väärarusaam tegelikult, kui rääkida välispoliitikast, et vabariiklased on suuremad sõbrad kui demokraadid. Ja ma räägin ainult analüütikuna, et tegelikult noh, sellepärast, et vabariiklased traditsiooniliselt rohkem antikommunistlikud. Jah, aga kui vaadata USA Nõukogude Liidu suhted, siis kes olid need, kes olid need kõige karmimad Nõukogude liidu suhtes, mitte oma retoorikas, aga aga oma tegevuses temakad truumal, kes lõin NATO, seal oli Johannes Kennedy, kes, kes ründas või üritas rünnata Kuubat, see oli, see oli Lyndon Johnson, demokraat, kes läks. Kes läks noh, ebaväga ebaõnnestunud sõtta Vietnamis võidelda kommunismi vastu, et ja see, miks see on üks kõige suurimaid kommunismivastaseid, kes siis läks ja sõlmis koostööleppe. Maod tungis, on, nii et see arusaam, et kuidagi välispoliitilised vabariiklased on, rohkem ei sõbrad seda tuleks natuke lahti mõtestada, minu meelest. Siin on vist kõige olulisem see, et kõige tähtsam on see, milliseks kujunevad nüüd üleatlandilised suhted. Et kas Barack Obama valimine USA presidendiks parandab neid suhteid, teeb lääne allianssi ühtsemaks ja koostööaltimaks või vastupidi, praegused märgid näitavad, et pigem pigem mõjus Obama valimine Atlandi ülesalla koostajale. Soots. Ma usun, me alles näeme, mis sealt tuleb, selge see, et on ta Obama toetab palju rohkem multilateraalsed tale lahendustele, kui on teinud viimane administratsioon ja mõnes mõttes ka paratamatu, kuna ressursse pole nii et tuleb rohkem teha koos teistega. Aga ma usun, et siin tuleb üks suur katsumus Euroopale seoses Obama valimisega. Et võiks öelda kindlasti alates George Bushi valimistest, aga võiks öelda, et tegelikult alates umbes 68.-st aastast näeme valitsevate Euroopas selline üleolev hoiak, Ameerika suhteliselt ahned primitiivid, need kauboi, need pealiskaudselt, noh, kõik see, mida me kuuleme ka omaenda pressis saab olema väga huvitav vaadata, kuidas on võimalik seda, kas on jätkusuutlik hoiak, kui Ameerikas on valitud mustanahaline väga hästi haritud, erakordselt intelligentne president kellega on raske leida kedagi Euroopas, kes on samal tasemel. Et ja, ja ma usun, et väga paljud Euroopas Euroopa poliitikuid on kuidagi ennast upitanud või lohutanud või kuidagi oma mingeid vajadusi siin näidata ennast paremana leidnud lahenduse Ameerika presidendi ja poliitika mahategemisega. Teiseks, ma arvan, et vaatamata sellele, et suurtele lootustele ja mida jälle ma kogesin Euroopa pressist sageli lugeda see, et, et niisugune arvamus nagu, et kuna Obama mustanahaline, siis ta kuidagi ei ole nii suur ameeriklane Sorry, ameeriklase ameeri mustanahalised ameeriklased sama patriootilisi kui valged. Ja sellest seal on veel üks väärarusaam ja kolmandaks, mis saab olema väga huvitav on need, kuhu läheb Barack Obamat oma esimesele visiidile pärast seda, kui ta on oma kohustuslik Ottawa Kanada ja Mehhiko siidimehikesi Kovisiidi ära teinud, noh, need on need kaks naabrit. Ja kui USA president otsustab ja täiesti võib olla õigustatud, arvestades millist rolli mängib Hiina väärtpaberi hoidmise USA väärtpaberiPekingisse, et esimese visiidile Pekingisse see oleks seeder, ma usun, et neid asju tuleb vaadata, aga kui see juhtuma, siis sterbiks, mis võib juhtuda, Obama ajal, on, need suhted muutuvad soojemaks aga Euroopa muutub vähem oluliseks. No see see diskussioon, et kumb on Eestile kasulikum, kas John McCain või Barack Obama, et see on tegelikult see on umbes nagu algajamalemäng ja selline mõte, keel nagu kabe jah, et kes teeb esimese käigu, et mis sealt tuleb, seda, seda ei tea. Et üle kahe käigu ette ei suudeta näha. Tegelikult Eesti jaoks on kõige olulisem see, et just nimelt millised hakkavad olema Ameerika ja Euroopa suhted, ehk siis kui tugev hakkab olema NATO. See on see küsimus, kui me rääkisime Vene-Gruusia konfliktis, siis ju esimene asi, mis Eestis tõstatus, oli see, kas meie võime olla järgi järgmised ja kas NATO meid kaitseb. Ja see, kas NATO meid kaitseb, oli ka Babe tasemel noaga ikkagi lihtrahvas, see ju väga huvitav, eks ole. See on täpselt see demagoogia, populistlik demagoogia, mille, mille suhteliselt hoiatasin, et, et q kus spekuleeritakse, mängitakse inimeste hirmudega, et oh ei, nad ei tule, lärm seal absurdne nato Tal on nato on allianss ja kõik on võrdväärsed seal ja seal tullakse appi, siin ei ole mingit küsimust. Kas te olete selles ikka päris kindel, absoluutselt. Et artikkel viis töötab. Kuigi seda ei ole proovitud rohkem kui üks kord. Töötab ikka, sest siin on see, siin on see ikka see probleem, et kui keegi ei julge mitte täita? Tegelikult niisutab, kui ei täideta nende puhul. No hüva, teeme niimoodi. Usume teid ja. Minu meelest seda spekulatsioonidele maakonda seal mõned süüdimatud inimesed on visanud selle välja. Kindlasti see, see võimaldab pääseda lehe ajalehel veergudele. Aga see on leping läänemaailmas. Lepingud kehtivad. Kas teil on härra president tuttav selline väljendad, kel vere maitse suus, murrab edasi? Ma mõtlesin seda, et kui Venemaa juba gruusia peale oma hammast proovis kas võib karta, et ta proovib seda uuesti näiteks Ukraina päeval ja näiteks sel eesmärgil, et viia üles maailma naftahinnad, millest ju teatavasti Venemaa põhiline sissetulek koosneb? No ma ei tahaks spekuleerida, üldse mitte. Ja siin isegi selle spekulatsiooni puhul ütleksin, et see oleks minu meelest on risk, kui vaadata analüütilised, väga suur, et äkki see ebaõnnestub, oled kulutanud väga palju raha ja siis ja naftahinnad ei muutu siis või mitte piisavalt. Niikuinii investeeringud lähevad välja, et ma usun, et saan rohkem, kuulub selle juurde niisuguse sellega nägema juurde, et noh, kui on probleem, see on alati ette, võiks väike võidukas sõda. Nagu me nägime augustikuus isegi väike võidukas sõda või viia majanduskrahhi. Aga mida te ütleksite ikkagi Lääne reageeringute kohta Vene-Gruusia konfliktile minu meelest need reageeringud ikka päris adekvaatsed ja eksis. Väikest kaitsvat ei olnud. Jah, ma ütleks, et kuigi lubaduse, neil on üks suur väljakutse lahendada seda probleemi või seda küsimust, kuidas luua sellist ühtset Euroopa liidu välispoliitikat milles. Mis on rajatud tõepoolest euroopalikele väärtustele, siin võib vabalt öelda, et, et mitmed suured Euroopa Liidu liikmesriigid hülgasid väärtusi selleks, et säilitada häid suhteid ja odavat odavamat naftat ja gaasi. Lisaks sellele, et Ameerika ühendriigid maailma kõige võimsam riik sai endale lõppeval aastal uue presidendi, kes küll jah, tuleval aastal kasvab ametisse, sai ju ka teine meie jaoks väga oluline riik ehk siis Venemaa uue presidendi. Ma ei nimetaks seda, president valiti, aga, ja kui see minu südametunnistuse võla vähemalt meil on uus president Venemaal, sund mitri, Medvedjev, teie olete temaga. Sa ütled sõna sõna valida, tähendab kahte asja eesti keeles inglise keeles, nii Ellekt ja sellekt. Teie olete mitri Medvedjeviga suvel kohtunud Hantõ-Mansiiskis, kui toimus soome-ugri rahvaste kongress. Ja kui ta naasid sellel kongressil, siis avaldasid arvamust, et Eesti-Vene suhete paranduse parandamise nimel võiks Eesti loobuda sellest preambulast. Ja ma ei arva nii, mulle öeldi, et see on eeltingimus. Seda ütles mulle Dmitri Medvedev, et Eesti-Vene suhted ei parane enne, kui see probleem lahendatakse ära. Aga kas te arvate, et kui lahendada, kui võtta see probleem ära, et siis need suhted paraneks? Ütleme nii, et kui üks väga kõrge vene riigiametnik Otseses mõttes riigiametnik ütles, et suhted ei parane, kuni kehtestatakse Eestis nullvariant siis siis ma usun, et mis, sellest ei piisa, aga minu kohustus presidendina on edastada sõnum. Kui sõnum on, et et miski ei muutu, kuni muudetakse piirileppe preambul ära, siis Eesti presidendi kohustusena ütelda seda Eesti rahvale. Parlamendile. Mida teie arvate paljude meie suurärimeeste korduvalt kõlavatest üles kutsutakse, et Eesti peaks astuma teatud vastusamme Moskva suunas et saada veelgi soodsamaid kaubandustingimusi. No ei saa soodsamaid kaubandustingimusi, kui on Euroopa liidul, ei saa. Härra president, kuidas te hindate? Rahvuste ja rahvastevahelisse suhete hetkeseisu Eestis. Eelmisel aastal toimusid teatavasti aprillirahutused, mis need suhted väga teravalt esile tõid. Lõppeval aastal midagi säärast ei ole olnud, kõik oleks nagu justkui vaikinud ja kõik oleks justkui korras. Rahvustevahelised suhted on asjad, mis mis ei muutu, ei parane halvene üleöö, tähendab, see on pikk protsess. Kindlasti. Kindlasti on, noh, oli selgelt oli seal see, see aasta oli ju ikka palju parem kui läinud aasta. Kas läinud aasta sündmused olid puhtalt rahvusvahe rahvustevahelised probleemid või oli siin midagi ka väljaspoolt? No ma usun, et me ei saa ütelda, see on puhtalt Eesti probleem. Mina arvan ja vale seda toonitanud mitu korda. Et Me peame käsitlema inimesi indiviididena. Me oleme väga abstraktselt rääkida eesti Me ei saa öelda, et eestlased on sellised muulased ter, mis mulle üldse ei meeldi, rääkida väga abstraktselt ja minu meelest täiesti mööda, kui räimed venelasele sellised eestlased on sellised. Ukraina, see ei tööta, see on täiesti väär lähenemine. Liberaalne demokraatia ei vaata gruppe liberaalses demokraatias, kus me elame. Õigusriigis lähenetakse igale inimesele individuaalselt. Samas muidugi ei saa mööda tõsiasjast, et rahvuste iseloomus on selgeid erisusi. See on ikka veel suur diskussiooni objekt, ma mõned inimesed arvavad, et on mõned teised, arvata ei ole. Aga kas need on rahvuslikud või kultuurilised, see on nagu? See on pigem see küsimus, kas kultuuriliselt on eestlased, nagu nad on, selge see rahvuste vahel andma. Aga kas see on sellepärast, et sellest rahvusest või sellepärast, et selles soodsime selles kasvanud? Lõpetuseks, härra president. Mida te sooviksite eesti rahvale tuleval aastal? Mina soovin et inimesed Säilitaksid optimismi ka siis, kui läheb raskeks, me oleme üle elanud palju raskemaid aegu, kui praegu meil on. Et ütleme, kui on langus, loomulikult me tunnetame seda valusalt, aga tuleb mõelda siiski, kus me olime 10 aastat tagasi, kus me olime 15 20 25 aastat tagasi. Selge, et ei saa olema kerge. Mina väga soovitan aga inimestel tegeleda sellistel rasketel aegadel mistahes vormis ühistegevusega. Et vältida seda tunnet, et kuidagi sa oled üksi. See tähendab, kui me vaatame neid helgeid momente sel sel aastal või Eesti ajaloos selle aasta, ütleme kas öölaulupidu või siis metsakoristamiseks, joon seal oli, need emotsioonid olid uskumatult positiivsed, sest eestlased tulid kokku, tegid midagi, kui mõtleme rahvarindepäevadele, mis on võib-olla parem, et inimesed pidevalt tegid asju koos soidis meelt ülal siis kui me oleme 15, kaks korda vaesemad kui, kui tänapäeval kõigil, ka siis, kui on raskused. Et olgu see kaitseliit, naiskodukaitse või on see külaliikumine. Igaüks leiab midagi kust ta saab inimestega koos midagi teha. Kasutagem seda, seda raskemat aega ehitada üles seda sidusat kodanikuühiskonda, mis vahepeal on, tegelikult on selle rikastamise tõttu tegelikult pihustanud. On attumiseeritud, et inimesed kõik teevad omaenda asjaga ja ei vaata ringi. Ei, ei, ei. See hoolivus on tegelikult kuidagi vähenenud. Aga nüüd Moosuga läheb raskemaks, siis tehke midagi head, teistele. Härra president, kus ta oma Ma bioloola koju, hea küll. Kõik kõikidel aastal, kui mul on õnnestunud seda teha, on olen ma kodus. Härmale vallas ja kirikus. Ja ma olen iga aastaga kirikus Halliste kirikus. Nii et seda ma ka sel aastal ja kui on lund, siis väike saanisõit suusatanud. Selge, aga kena, oli meeldiv vestelda ja kõige häid jõule saatanad. Nägemist.