Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 29.-st maist minale Mall Mälberg. Joogi ja ajakirjaniku Iivi Masso arvates ohustab avatud ühiskonda tänapäeval rahakoti mõju poliitilistele otsustele. Onu teemad on arutlusel äsja Tallinnas alal alanud avatud ühiskonna Romil. Nädalaga kasvas registreeritud töötute arv vaid 49 inimese võrra. Ka arvele võetud uusi töötuid oli veidi vähem kui eelmisel nädalal. Vabu töökohti on töötukassal pakkuda üle 1300. Eestis on esimene tõenäoline uue gripiviiruse A üks enn üks juhtum, teatas tervisekaitseinspektsioon Keskerakonna juht Edgar Savisaar. Märg kritiseeris oma tänases videopöördumises teravalt valitsust kriisist väljumise plaani puudumise eest. Raudtee liiklus Eesti ja Venemaa vahel on alates kella poole 12-st lakanud, kuna üle gabariidiline treiler kahjustas Narvas Kalda tänaval asuvat raudteeviadukti. Tallinna kultuurikatla arhitektuurivõistluse parimaks tunnistati Siiri Vallner ja Indrek Daily esitatud projekt, aga eesmärk on avatus ja agaa tähendabki avatud katelt, ütles võidude auto. Valdo Pandi ajakirjanduspreemia sai aastal Mihkel Kärmas. Tema saadet. Pealtnägija, mis on olnud eetris 10 aastat, nimetatakse Eesti televisiooni uuriva ajakirjanduse lipulaevaks Tallinna, samuti Rotermanni turg, kust linlased saavad osta talutoitu, mis tuleb eritaludest üle kogu Eesti. Esialgu on avaturg lahti nädala teisel poolel välismaalt. Põhja-Korea vis läbi veel raketikatsetuse ja hoiatas, et võtab tarvitusele enesekaitsemeetmed, kui ÜRO Julgeolekunõukogu peaks teda tuumakatsetuse eest karistama. Prantsusmaal jäid kriitid vahele ligi 700 kilo kokaiiniga. Homme tuleb päikesepaisteline ilm, sooja 18 kuni 23 kraadi, rannikul on jahedam. Tallinnas on praegu koos Reformierakonna volikogu, kus täna on uus koalitsioonilepe. Enne koalitsioonivalitsuse moodustamist peavad kõigi kolme valitsust moodustama hakkava erakonna volikogud leppe heaks kiitma Isamaa ja Res Publica Liidu ning rahvaliidu volikogud tulevad kokku esmaspäeval. Samuti algas Tallinnas tunni aja eest 14. aetud ühiskonnas foorum, seekord peetakse aru selle üle, mis ohustab avatud ühiskonda tänapäeval. Uku Toom küsis enne foorumi algust Eesti-Soome politoloogi ja ajakirjaniku Iivi Masso käest, kes on üks aruteludel osaleja. Mis on see siis, mis avatud ühiskonda ohustab? Kõige rohkem võib-olla peaks vaatama ette, et vabadus maha ei lähe, müüma majanduslikult rasketel laevadel, olla Euroopas laiemalt selline solidaarsuse küsimus, teatud niuke korruptsioonioht, et ütlema võrreldes varasemaga, et kui, kui siuksed piirangud olid selgelt ideoloogilised, et need on nagu pigem minu, need, kes vabadust ja avatud ühiskonda. Armastajad on nagu rahakotiga eurooplastel külas. Ja siin on meil. Mul on raske öelda, et Eestil on vähemalt poliitikutel sirget selga näha olnud, eriti võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega. Aga äris ja ühiskonnas laiemalt, kui hästi me oma põhimõtetest kinni peame või seadusest ja nii edasi, seda saab siis näha. Avatud ühiskonnas rääkides tuleb mulle meelde üks näide, ehk see on see Läänemerre rajatav gaasijuhe et külma sõja ajal olid nagu pooled ära määratud. Praegu on Vene gaasijuhtme teenistuses tuntud soomlased, sakslased, kas see on avatud ühiskonna tunnus või vastupidi, hoiatav märk. No see on ikka pigem vastupidi, hoiatav märk, et et ma arvan, et just sellelaadsetest asjadest me räägime, et poliitilised otsused, ütleme, kui poliitilised otsused otsused, millel on ka poliitiline mõõde sõltuvad majanduslikest kalkulatsioone, tehtud siis inimeste isiklikud või ka rahamajanduslikud. Et siis minu meelest me oleme juba nagu libedal teel, et avatud ühiskond kannatab selle all. Kui palju see praegune kriis avatud ühiskonda ja selle väärtusi ohustab? Ma arvan, et kriis on selles mõttes ohtlik, ta madaldab künnist, ütlane teha nihukesi kahtlaseid kompromisse, et on võib-olla kergem öelda, et niisugune sirgeselgsust on, on asjatu rumalused, ütleme, et meil on võimalik mingisuguse stiili eest teha poliitilist kompromissi või olla vait asjadest, millest rääkimine mõnele ei meeldi. Et ütleme, mida raskem meil majanduslikult on, seda kergemini tekib olukord, kus keegi võib õlale patsutada ja öelda, et olge nüüd mõistlikud. No on üldtuntud tõde, et kriisihetkel ka pääseb rohkem esile. Populism, olete te ka seda praegu märganud? Eks ikka, eks ikka, ja kriisi ajal on kergem otsida lihtsaid vaenlasi, ütleme niisugused loosungid, et täispööre ja muutus ja vahetus, et meie teeme kõik ümber ja nemad on kõiges süüdi, et ütleme, selline jutt läheb, mida raskemad ajad, seda paremini see teatud rahva osaleja peale läheb. Keskerakonna juht Edgar Savisaar tegi täna vastuseks peaminister Andrus Ansipi eilsele telepöördumisele poliitilise avalduse, milles kritiseeris teravalt nii valitsust kui peaministrid kriisist väljumise plaani puudumise eest ja pakkus välja oma nägemuse, kuidas olukorda leevendada. Ei kuulnud mitte ühtegi sõna selle kohta, mida valitsus teeb või mida ta kavatseb teha, et olukorda parandada. Eelarve täitmiseks ei pea minema reeded kärpida esmavajalikke teenuseid ja paneme piiri sinna, kus on vähem valus lihtsatele inimestele. Piir on eeskätt kõrgepalgaliste, avaliku sektori töötajate palkasid. Paneme sinna piiri, ärme tõstame hindu, suurendades käibemaksu. Näitame, et muudatused on võimalikud. Et me ei pea leppima niisuguse valitsusega ja peaministriga, kellel ei ole isegi mitte edasimineku plaani. Töötute arvu kasv pidurdus sel nädalal, lähemalt kuulete Vallo kelmsaarelt. Viimastel andmetel on Eestis ligi 64 ja pool 1000 registreeritud töötut. Eelmisel nädalal kasvas registreeritud töötute arv peaaegu 1900 võrra, siis sel nädalal vaid 49 võrra. Karvele võetud uusi töötuid oli vähem kui eelmisel nädalal. Sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Helmi Tampere näpp seost saabuva suvega. Spekuleerida võib sellega, et tulemas on suvi, et ühelt poolt on rohkem võimalusi ja ise leida ka hooajalisi töid ja teine võimalus, et suveperioodil töötus tavaliselt mõnevõrra pidurdub, et inimesed võtavad lühema ajaga puhkamiseks järelemõtlemiseks, aga võib olla ka ise, siis töö otsimiseks leidmiseks. Vabu töökohti on töötukassal pakkuda üle 1300, sedagi on veidi rohkem kui eelmisel nädalal. Lisaks töötukassale vahendavad aga tööpakkujaid ja tööotsijaid arvukad eratööbürood, kuigi registris häiritud on neid Eestis ligi 150, on õigus tegutsemiseks vaid 116-l tööturuteenuseid osutavate ettevõtete arv on aastaga kasvanud, kuid paljud neist ei täidab kehtivaid nõudeid. Tööotsijad peaksid eratööbüroodega suhtlemisel tähelepanelikud olema ja hoolega lepinguid lugema, rõhutas sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Õie Jõgiste. Põhiline asi, mida ei täideta, on nõue, et tööd otsivad isikud ei tohi töövahenduse eest tasu võtta. Samal ajal saab sotsiaalministeeriumi ikkagi üha rohkem kaebusi, kus selgub, et eraldibürood võtavad tasu või siis ka seda, et ja kui näiteks just eriti kui välisriiki on vahendatud seda tööd ja kui inimene jõuab sinna välisriiki kohale, siis ei ole seal mitte mingisugust tööd. Kahjuks olukord nii, et tööotsijad ei tea seda, et nende käest ei tohi tasu võtta. Kaebused hakatakse esitama alles siis, kui raha on makstud tööd ja seda raha tagastada. See eratööbüroo enam ei taha. Sõnum tööotsijatele on see, et nad ikkagi ise mõtleks, vaatakse, et mille eest nüüd tasu nõutakse. Lepingule nad alla kirjutavad, kas talle pakutakse selle raha eest töökohti või on see tasu, selle eest tehakse mingisuguseid muid asju. Näiteks on sotsiaalministeeriumile laekunud kaebus töövahendaja kohta, kes lepingu järgi on võtnud tööotsijat 3000 krooni vaid konsultatsiooniankeetide ja abistamise eest nende täitmisel. Sotsiaalministeerium kahjuks ei saa nagu selles suhtes inimesi aidata, et kuidas ta nüüd raha tagasi saab. Kui inimene on juba maksnud töövahenduse tasu, siis tal on üks võimalus nõuda seda eratööbürool tagasi nagu näitab meie praktika, et need inimesed, kes on maksnud tuhandeid hoone, läinud välismaale ja seal ei ole töökohta saanud, et nendega ei taha neid ERA büroode pärast enam üldse suhelda siis jääb inimesel üle võimalus pöörduda kohtusse. Tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste labor kinnitas täna esimesed näolise uue gripiviiruse juhtu Eestis. Tegemist on 29 aastase meesterahvaga, kes üleeile tuli tagasi reisilt Ameerika ühendriikidest. Täna hommikul pöördus patsient haiglasse, kus tal võeti gripi, no mis esimese laboriuuringu tulemusel osutus positiivseks. Lõpliku kinnituse peaks andma kordusproov, mis on hetkel laboris uurimisel. Täna hommikul kahjustas ülegabariidilise treiler Narvas Kalda tänaval asuvat raudteeviadukti. Treileril olnud traktor nihutas 12 meetrise avaga sild ehitist 20 sentimeetri võrra, mistõttu nihkusid oma kohalt ka rööpad ja raudtee. Liiklus Eesti ja Venemaa vahel alates kella poole 12-st lakanud autojuht õnnetusest ei teatanud ja lahkus sündmuskohalt. Kõveraks paindunud rööpad avastasid raudteelased. Kuritahtliku autojuhi tekitatud kahju suurus pole teada, samuti pole teada, kas tuleb välja vahetada kogu silla konstruktsioon. Aktsiaseltsi VR infra juhatuse liige Arvo Smiltenes ütles rahvusringhäälingu uudistele, et sündmuskohalt lahkumisega põhjustas autojuhtraudteel ülimalt ohtliku olukorra. Eesti raudtee loodab liikluse taastada kella üheksaks õhtul, kui Narvas peaks sõiduplaani järgi lahkuma Tallinn-Moskva reisirong. Edasi välisuudiseid. Kai Vare. Põhja-Korea viis läbi veel ühe raketikatsetuse ja teatas, et võtab tarvitusele enesekaitsemeetmed, kui ÜRO Julgeolekunõukogu peaks teda hiljutise tuumakatsetuse eest karistama. Lõuna-Korea hinnangul võib Põhja-Korea valmistuda uuteks provokatsioonideks. Mitmed piirkonna riigid arvavad, et Põhja-Korea võib algatada vaidlusalustes vetes kokkuvõrku käib, kuna krabipüügihooaeg on algamas ja sinna koguneb palju laevu. Pentagoni esindaja sõnul ei ole siiski täheldatud Põhja-Korea sõjalise aktiivsuse suurenemist. Tuhanded lõunakorealased kogunesid tänavatele, et jätta hüvasti endise presidendi Romohjanniga, kes eelmisel nädalal enesetapu sooritas. Rood süüdistati ja altkäemaksu võtmises. Ta kinnitas, et on süütu ja hüppas kaljult alla. Paljud endise presidendi toetajad süüdistavad praegust presidenti hiljem paki. Et uurimineromo jonni suhtes algatati poliitilistel põhjustel. Kui le endise presidendi jaoks lilli asetas, hüüdis rahvahulk hukkamõistvalt. See oli tänavatele on toodud ligi 15000 märulipolitseinikku, et ära hoida rahutusi. Prantsusmaal leiti veokist rekordkogus kokaiini. Prantsuse toll pidas kinni kaks britti meest, kelle veokist leiti ligi 700 kilo narkootikumi. Mehed olid teel Hispaaniast Londonisse. Autot hakati täpsemalt kontrollima, veok kõikus kahtlaselt. Narkokoerte eksitamiseks oli kokaiinilasti sekka pandud kohviube. Mõlemad mehed väidavad, et ei olnud ebaseaduslikust laadungiks teadlikud. Kanada autoosade valmistaja Magna nõustus ära ostma General Motors i Euroopa tootmise. Põhimõtteliselt saavutati kokku Opeli jooksoli tehaste päästmiseks General Motors siga. Saavutatud kokkulepe peaks heaks kiitma ka Saksa valitsus, mis uue omaniku rahastamist võimaldama hakkab. Teine sõelale jäänud. Kui effiet teatas enne tänast kõneluste voor oma loobumisest USA-s anti General Motors sile esimese juunini ehk esmaspäevani aega ümber korraldusteks. Vastasel juhul tuleb välja kuulutada pankrot. Täna selgus Tallinna kultuurikatla arhitektuurivõistluse võitja lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Arhitektuurse ideevõistluse eesmärk oli lahenduse leidmine Tallinna sadamaalal asuva endise soojuselektrijaama ümberehitamiseks. Nii katlamaja, hoone, korsten kui ka estakaad on muinsuskaitse all. Aastaks 2011, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, peaks aga vanas tööstushoones saama kultuurikatel. Ideevõistlusele esitati kokku kuus tööd. Võitja kuulutas žürii tööd juhtinud Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd välja täna pärastlõunal. Minul on. Ka. Tavaline. Žürii otsus oli üksmeelne ja võidutöö juures ei osatud esile tuua midagi negatiivset, tõdeb žürii esimees. Selle töö juures olid eriti hästi just et kohe uksest sisse astudes oled sa sellesse kultuurikatla atmosfääris paremat kätt jääb suur katlaruum kus siis toimuvad sellised eksprompt, päeva tegevused ja tegelased. Et inimene, kes tänavalt otsustab katlasse sisse astuda, võib näha seal praktiliselt midagi uut iga päev ja oluline oli ka see, kuidas ruum oli jaotatud tsoonideks, et oleks võimalik realiseerida, etapita ja ainulaadne. Võib-olla kõigi võistlustööde hulgas oli ruumilahendus, kus muinsuskaitse eritingimused näevad, et katvat säilitatakse võimalikult pintsel kujul. Selles töös olid katud mõlemad säilitatud aga oli võimalus antud nendes suurtes kateldes teha teatud sisselõikeid et ruumi paremini siduda ja samas ka anda paremad eksponeerimisvõimalused nendele omaaegsetele katedraale, mis on ka tegelikult ju kogu sellele asutusele nime andnud. Võidutöö oli esitatud märgusõna AK all, see tähendab avatud katelt, ütles üks lahendus autoritest Indrek Peil. Hästi palju pidi keskenduma, esmavajalikule, säiliks ruum, tekiks vabades nagu avatud patele, et võimalikult palju emotsioone peaks ära mahtuma, et erinevad kasutajad saaksid olla kõrvuti ja puutuksid kokku jättis. Kõige olulisemad on sellised ruumid, kus nad omavahel kohtuksid, kuidas tekiks energia natuke võrreldav linna. Laeva peal saavad inimesed kokku ja väljakute peal. Aga noh, et see oleks nagu selline suur maja, et selle sees on siis kultuuriinimestel võimalik. Iseenesest ei usu arhitektuurijõudu, et arhitektuur suudaks nagu midagi tekitada, arhitektuurselt natukene suunata. Aga nüüd püüdsime mõelda midagi sellist välja, mis nagu soosiks suhtlemist. Valdo Pandi ajakirjanduspreemia pälvis sel aastal Mihkel Kärmas Päevakaja stuudios on rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa, kes värskest laureaadid räägib esmalt aga kiire pilk varasematele Valdo Pandipreemiatele. Tegelikult antakse pandi preemiat välja juba viies kord, teadupärast 1980. aastal oli esimene kord ja sealt kolm inimest said minu mälu mööda peaksid need olema olnud Läheme Lembit, Lauri ja Toomas Uba. Ja siis eelmisel aastal sai selle tõepoolest Aarne Rannamäe. Vahepeal oli pikk paus ja sellel aastal saab Pandi nimelise preemia Mihkel Kärmas. Miks otsustas äsja tema kasuks kindlasti hästi oluline on see, et pealtnägija on olnud aastaid Eesti televisiooni uuriva ajakirjanduse lipulaevaks ja mäletatavasti oli see juba siis nüüd aasta tagasi, kui Vahur Kersna haigestus ja Mihkel Kärmas hakkas üksinda seda saadet vedama, aga see, et ta võttis kogu selle vastutuse ja tegi ära sisuliselt kahe inimese töö ei toonud kaasa selle saate populaarsuse langust, vaid vastupidi, pealtnägija on jätkuvalt 10 enimkuulatava vaadatava saate hulgast televisioonimaastikul üldse. Ja see on kindlasti olnud Mihkel Kärmas, et väga-väga suurt energiat ja tähelepanu ja pühendumist nõudev töö. Kas Valdo Pandi ajakirjanduspreemiaga kaasneb veel midagi? Peale au ja kuulsuse, sellega käib kaasas ikka muidugi, ega praegu Öelda, et see preemia on ju tegelikult päris hakkasin, ma saan aru, et võib raadiokuulaja kõrvadele mõjuda kuidagi nii-öelda äplemise või, või uhkustamisena, kus nad vaesel ajal selle raha võtavad, aga ma arvan siiski, et olenemata aegadest organisatsioon peab säilitama jätkusuutlikkuse, aga üks osa jätkusuutlikkuse säilitamisest on see, et oma tublisid töötajaid tuleb tähele panna, märgata ja neid ka premeerida, kui, kui see tegu tõesti väärt on. Ja, ja selle preemia suurus on kuus Eesti vabariigi keskmist palka. Eile alanud europarlamendi valimiste e-hääletusel oli täna kella 15 30 seisuga interneti teel oma hääle andnud 17065 inimest. Eesti kodanikud on kasutanud e-hääletamise võimalust kõikjal maailma. Lisaks Eestile on e-hääli tulnud teistest Euroopa riikidest ning näiteks ka Ameerika ühendriikidest, Austria, Itaaliast, Hiinast, Taist ja Sri Lankalt. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäev ringi, kuni kolmanda juuni kella kaheksani õhtul. Täna keskpäeval avati Tallinnas Rotermanni turg. Uku toom käis uudistamas. Uus turg on suhteliselt väike, esialgu 20 müügiplatsi, aga veel 10 on varuks ja kuna tegemist on turuga, kus müüakse ainult toidukaupa ja ainult Eesti toodangut, siis peaks piisama ka nendele lettidele mahub saiadest pirukatest täis suitsu, vorstini, kitsepiimajuustust, suitsu, latikani, viimase leti juures peatungija, küsin arvamust, äsja ostu teinud vana daamilt. Mina ei ole üldse suitsulatikat varem söönud, mina olen merekalasid söönud ja põhjarannikul seal Viinistu ja pärispea kandis neid kalu söönud ja Matikat ei teadnud, aga proovisin, maga maitsev. Müüja nimi on heli temalt pärinud, kust kaup pärit on. Võrtsjärve Võrtsjärvest püütud suitsutatud, milles eile õhtul sellepärast ta nii hea välja näeb. Eile õhtul kell üheksa õhtul valmis. Üks lett on täis taarapõllu, talukaupa kaupleja nimi kaarina Laur ja tema ise on sellest kaubast ja tootjatest vaimustuses. Nad teevad selliste südamega asja ja kuna nendel on puhas eestimaine tooraine ja nad on eesti mahedaga seotud, siis Nad teevad mahla omanides metskonna ja aedade marjadest. Nad teevad moose erinevaid variante, keedised, püreed, tšemmid ja mahlapressijäägist. Nad teevad tänuväärset asja, nagu on marjakrõpsud. See on täielik kommi asendaja. Nad on rikastanud nii kõvasti siukest Eesti kaubandust. Eesti ainus kauplemisõigusega kitsepiima juustutootja tjevi libert Pärnumaalt on oma letti täitnud ka erinevate kitsepiima sisaldavate seepidega. Kuulan tema instruktsiooni ostjale. Ravimseep leevendab jaga kui te käite pidevalt sooja duši all või vannis siis see nahk on pehme ja kitsepiim, niisutab nahka ja läbi niisutatud naha saab toimida tselluloos. Turu projekt viidi ellu praktiliselt kolme kuuga ja selle eestvedaja on Merilin Pärli. Tema käest küsin, kas valika laieneb, nii ei olnud täna näha värsket kala ega ka lambaliha, millest varem juttu olnud. Lambalihakasvatajatel läks natukene oma dokumentide kordaajamisega aega ka järgmisest ülejärgmisest, nädalast peaksid nemad ka rivis olema ja ka teistel see valik läheb järjest paremaks, et kuna praegu on tegemist alles Nädalavahetusega ega nad siis ei julge ka ilmselt kohe päid valikuga välja tulla. Lubavad vaatavad, mis on ja kindlasti läheb nii liha, kala kui köögivilja valik järjest paremaks. Mingeid sanitaarprobleeme ei tule värskes õhus liha, kala müümisel, aga nende kärude külmkapid, kõik on kontrolli all, kindlasti see oli neil esimene tingimus. Tee saba piire, sest et paljudel ei ole need paberid olemas, mis lubaksid müüa jälle, kahjuks ei saa neid võtta. Tegelikult on tootjaid palju rohkem. Turupäevad on neljapäev, reede ja laupäev kellaajad esialgu kaheksast kolmeni, edaspidi võib see aeg pikeneda. Ja ilmast, homme ootab meid päikesepaisteline päev. Puhub põhjakaare tuul neli kuni üheksa, õhtupoolikul saartel kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on homme 18 kuni 23 kraadi, tuulepealsel rannikul kohati 15 kraadi. Kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17561 toimetaja, limal Mälberg. Kuulmiseni.