Vaevaelement kolme minuti pärast on kell 10 on 11. detsember, aastal 2007, jõulud muudkui lähevad ja lantenoidid muudkui lähevad. Olemegi oma lantenoididega jõudnud juba sinnamaani, et võime sisse juhatada Mendelejevi tabeli koha number 60 Agasks ja me oleme jõudnud isegi nüüd, kus meil on juba ikkagi rohkem kui viis lantanoidi käidud nii kaugele, et me teeme ka sulle selgeks selle, et tegemist ei ole mitte lantenoididega, vaid lantanoid idega kuulajatel muidugi on see ammu selge kompernali lanta lantanoid jää mulle ja kuna kuna sina, Mart, olete Ki selline selline nagu kõige kõvema peaga inimene, keda mina tean, siis ma sinu pealt vaatan, kas inimestel on asi selge või ei ole ja kui sinul on, kui sinul lõpuks selge on, siis võib ka selle jutu lõpetada ja ka praegu paraku peab veel jätkama lantanoid. Seas reas järjekorranumbriga 62, haruldane muldmetall. Samaarium Läheme päeva element, Samaaria kõlab väga, väga nagu lähedaselt, nagu Samaara ja niimoodi kõlabki ja sa liigud giga õiges suunas oma kõva peaga oma oma suhteliselt kõva peaga, sellepärast et baarium on. Samaariumist rääkides tahaks tutvustada ühte kangelast, ühte täiesti ebaolulist ajalooliselt ebavajalikku tegelast, kes kelle nimelises Vassilis Samarski psühhovjets Kehrast, kes oli 19. sajandi keskel Venemaa mäe Mäendus, inseneride korpuse juhataja ja Uurali mägedes siis kaevandamisi koordineeris ja tema nime järgi nimetati siis üks mineraal mille nimi on Samarskiit. Ja sellest mineraalist leiti hiljem kunagi palju hiljem üles element nimega baarium. Ja sealt on see nimi siis tuletatud ehk siis samooriuma kõige esimene element maailmas üldse mis on saanud oma nime kaudselt ühe isiku nime järgi või ütleme teistpidi, Vassilis marski põhja vets oli esimene elemendile nime andnud mees ja, ja see on, see on oluline, see on oluline ja kas ta on ka mingisugune muldmetalle ja haruldane muldmetall muidugi iseenesest puhtal kujul sellise hõbedase läikega, nagu nad kõik on ja, ja lisaks sellele siis, mis sama Samaariumit iseloomustab, on see, et teda looduses puhtal kujul ei leidu üldse ainult mõnede mineraalide sees. Nagu arvata võiski, omadused on tal tavalised, välja arvatud see, et 150 kraadi juures juba hakkab tõhusa õhu käes põlema.